kolmapäev, jaanuar 16, 2013

Külaseltsi erakorralise üldkoosoleku stenogramm

12.01.2013 Randvere külakeskuses kell 11
Koosolekut juhatab Kristo Madrus.


Kristo Madrus: Alustame siis. Miks on erakorraline üldkoosolek, on põhjus selles, et kui muidu on korralised üldkoosolekud, siis seal on meil päris suur osalemis nõue – üle poole ühingu liikmetest peab kohal olema –, ja minu meelest ei ole kunagi olnudki nii palju inimesi kohal. Ja kui ei ole nii palju kohal, siis põhikirjas on meil kirjas, et samal päeval võib kokku kutsuda uue erakorralise üldkoosoleku. Ja eelmisel aastal meil selline erakoraline koosolek toimus, kus valisime juhatuse liikmeid, kinnitasime majandusaasta aruande. Ja kui ma esitasin selle koosoleku protokollid registrile, et vormistada uus juhatus, siis register ütles, et seadusemuudatuse ja kohtupraktika põhjal ei ole võimalik see, et sa kutsud samal päeval koosoleku kokku. Seega selle eelmise koosoleku otsused kõik on tühised. Ja ei saanud teha juhatuse kannet. Kuna 2011 aasta majandusaasta aruande oleks pidanud ka esitama juuni lõpus ja meil on see tegemata, siis leidsin, et on põhjus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, kus ei ole seda osalejate nõuet. Kinnitame, et me olime nõus selle 2010. aasta majandusaasta aruandega, kinnitame 2011. aasta aruande, valime juhatuse ja ilmselt nägite ka, et ma valmistasin ette põhikirja muudatused, et seda olukorda parandada.

Priit Robas: Kas ma sain õieti aru, et me ei saanud seda majandusaasta aruannet esitada ja juhatust paika?

Madrus: Jah, seal oli ka see häda, et Mare Vichmann oli veel pikalt juhatusse vormistatud ja ta soovis sealt tagasi astuda. Ja ma lihtsalt ei pidanud võimalikuks öelda talle, et palun allkirjasta see majandusaasta aruanne. Ta oli seal keskkonnas (e-äriregistris) pikka aega olemas. Aga kui me saime selle eitava kohtumääruse, siis ma saatsin registrile Mare avalduse, sest MTÜ seadus lubab, et kui registrile on teada, et inimene on loobunud juhatuse liikme kohast, ja ühing ei ole seda esitanud, siis register võib ise kande teha. Siis Mare kustutati registrist ja me saime 2010 aruande ära esitada vähemalt. Täna oleks formaalne, et eelmise aasta koosoleku otsus nagu kehtiks.

Esimesed punktid ongi majandusaasta aruanded. Siin on nendega võimalik tutvuda. Keegi ei andnud mulle e-mailile teada, et oleks soovinud varem näha. Võtame siis kõige pealt 2010. Kui olete nõus selle uuesti kinnitama. Otsus ühehäälne.

Üldiselt on nii, et majandusaasta aruande esitamisel register ei taha seda protokolli saada, aga kuna nad on selle eelmise aasta protokolli tühiseks kuulutanud, siis ma arvan, et on kindlam, kui me selle formaalselt uuesti ära kinnitame.

Priit Robas: 2010 meil erilisi liikumisi ei toimunudki.

Madrus: Siis lubati see külaseltsi toetus anda ja see tekitabki selle miljonieurose kasumi.

Robas: Toetuse otsus tuli siis 2010.

Madrus: Ja 2011 hakati neid kulutusi tegema. Aga siis 2011 aruandest, saad sa mulle anda lehekülg 3. Siin on juhatuse tegevuse aruanne ka. Siia on märgitud: 2011 algas Randvere küla mänguväljaku ehitamine, milleks saime PRIA toetusraha. Juunis toimus jaanipäeva pidu, mida võime traditsiooniks nimetada. Siis taotlesime PRIAst toetusraha projekti jaoks, mille raames püstitati see külakaart siia. Ja taotlesime Harju maavalitsuselt toetust küla 615. aastapäeva tähistamiseks, mis toimus jaanipäeva üritusega koos. Lõpetuseks on märgitud, et jätkame seltsi tegevuse laialdasemat tutvustamist, külaelu edendamist ja küla puudutava informatsiooni jagamist. See on tegevuse kokkuvõte.

Robas: Kas valla toetus külaseltsi tegevusele on tulnud?

Madrus: Ei ole. Allkirjastasin lepingu, aga ei ole. Kui nüüd viimase kolme-nelja päeva jooksul pole tulnud. Aga kui nüüd nõus olete, siis kinnitame 2011 aastaaruande. (kõik nõus).

Nüüd on põhikirja muutmine. Kas on vaja neid punkte ükshaaval tutvustada?

Jaan Väljaots: Äkki põgusalt räägid üle, mis oli probleem ja mis oli vaja parandada.

Madrus: Peamine ongi selle üldkoosoleku korraldamisega. MTÜ seadusega ei eristatagi korralisi ja erakorralisi üldkoosolekuid. Seepärast leidsin, et võiks selle erakorralise siit üldse ära kaotada. Siis on kokkukutsumise etteteatamine seaduse järgi 7 päeva enne üldkoosolekut (meil varem kaks nädalat). Siis otsustusvõime piirangud ei oleks enam üle poole ühingu liikmetest, siia ma olen märkinud vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Arvestades, et meid vahepeal oli 70 inimest, siis tundub see suhteliselt mõistlik. Või äkki arvate, et see võiks olla suurem.

Robas: Palju meid praegu on – 35 liiget?

Madrus: Jah.

Väljaots: Kas seadustes mingeid nõudmisi ei ole, et peab olema vähemalt mingi hulk.

Madrus: Ei ole. No täna meid on siin 12 inimest kohal, koos volitustega.

Väljaots: Siis kolmandik on olemas.

Madrus: Kui me mingil hetkel suudame välja mõelda põhjuse, miks inimesed tahaksid liituda ja siin toimetada, siis meil võib jälle raskusi tekkida sellega, et pole kohal. Ja on ka selline piirang, et kui on 20 või vähem liiget, siis peab vähemalt 5 olema kohal ehk vähemalt veerand.

Robas: Sest ei ole välistatud, et meil liikmeid veel väheneb.

Madrus: Eelmine aasta meid oli 50. Saatsin välja liikmemaksu tasumise hoiatusi, et kui te ei tasu, siis arvame välja, siis me kaotasime 15 inimest.

Mis juhatuse otsustesse puutub, siis on MTÜ seaduses, et juhatus võib ilma koosolekuta otsuseid vastu võtta, kui otsuse poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed. See on elektroonilisse ajastusse tulemine. Aga ei saa vaikiva nõusolekuga arvestada, vaid ikka, et kui olete nõus, siis vastake. Tegelikult on ka üldkoosoleku otsuseid sama moodi võimalik vastu võtta, aga ma kahtlen, kas meil õnnestuks 35 inimese nõusolev vastus kätte saada.

Siis enne oli meil määratud, et kaheaastaseks perioodiks valitakse 1-3liikmeline revisjonikomisjon. See ei ole ka MTÜ seaduse järgi kohustuslik. Seega ma panin, et võib valida, kui nähakse vajadust. Ja on ka sõnastuslik, et võib ka olla üks liige, kes on revident, ja kui nad on olemas, siis vähemalt kord aastas vaatavad raamatupidamise üle.

Ja likvideerimise kohta on meil, et vastavalt seadusele, aga seadus annab mitmeid võimalusi. Et kui kunagi peaks asi likvideerimiseni jõudma, siis üldkoosolek otsustab, kelle vahel siis alles jäänud vara jagatakse.

Ja kui ma nüüd seda koosolekut ette valmistasin, ma vaatasin 2010. aasta koosolekut, siis ma nägin, et me otsustasime muuta sellist paberit nagu ühingu liikmemaksude tasumise kord, et seal oli sätestatud, et ühingu liikmeks võetakse vastu pärast avalduse esitamist ja esimese aasta liikmemaksu tasumist. See oli selle vastu, et kui meil 70 inimest tekkis, siis paljud ei tasunudki liikmemaksu. Nad esitasid liikmeks astumise avalduse, ja sellega see nende jaoks lõppes. Et paneks selle piirangu, et sa ei ole seltsi liige enne kui sa ei ole liikmemaksu tasunud. Ja selle võiks tuua siia põhikirja ka. Praegu on punkt, et: ühingu liikmeks võetakse vastu ühingu juhatuse otsusel sooviavalduse alusel, ja mina lisaksin siia lõppu: pärast sisseastumis- ja esimese aasta maksu tasumist.

Märt Puust: Või liikmelisus jõustub või midagi sellist…

Madrus: Selle kohta vist oli seaduses midagi, et sellest hetkest, kuidas juhatuse otsusega on määratud. Aga meie põhikirjas on, et loetakse ühingu liikmeks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast.

Et kui te olete nende muudatustega nõus, siis ma võin märkida, et ühehäälselt vastu võetud. (Kõik nõus).

Ja siis on mul päevakorras külaseltsi juhatuse valimine. Mina olen nõus jätkama, kui te mind toetate. Jaan?

Väljaots: Mina olen täpselt sama moodi.

Madrus: Praegu on põhikirjas, et kolm kuni seitse liiget. Et vähemalt üks veel. Kuidas te (Priit Robas, Meelis Pallo) olete jätkuvalt nõus? Eelmine kord saite valitud.

Robas: Mina mõtlesin seda, et eelmine kord ma olin nõus, aga vaadates seda valla praktikatega, siis mul on selline tunne, et äkki mul ei oleks mõistlik juhatusse astuda selle pärast, et kui ma pean vallas tegema mingeid otsuseid, et seltsile raha antakse, siis ma pean alati ennast taandama, lõpuks hakatakse süüdistama jne. Ehk oleks mõistlik. Tähtis on see, et ka teised juhatuse liikmed saaksid allkirja anda, muidu on alati see allkirjade kogumine – jooksin ühe juurde, teise juurde. Et sellepärast mõtlen, et äkki ei ole mõistlik, et keegi hakkab näpuga ajama.

Väljaots: Aga kas seltsi lihtliikmelisus ei ole taktistus?

Robas: Hea tähelepanek.

Madrus: Ma ei tea, ma ei ütleks. Sa ei otsusta siin aktiivselt asju.

Robas: Ma ei oska öelda. Kui ma vaatan seda volikogu esimehe ümber käivat tralli, siis ta hääletas mingi täiendava raha eraldamise poolt ja oli ise selle ettevõtte üks omanikest, kes raha saaja oli.

Madrus: Jah, omanik on erinev. Äriühingus sa saad omanikutulu, aga meil MTÜs sellist asja ei ole, et ühingu liikmetele midagi antakse.

Inna Vaga: Aga parem on, kui on eemal.

Madrus: No juhatusest küll jah. Liikmestaatusest ma ei arva.

Robas: See on mõte, et keegi ei hakkaks näpuga näitama.

Madrus: Meelis (Pallo) siis, mina, Jaan, Meelis, kes veel?

Puust: Mina võin olla sealt selle poole esindaja.

Madrus: Ja kuna ma ise olen pikalt Brüsselis, siis dokumentide ajamine, need majandusaasta aruanded registrile, need vormistame ID-kaartidega. On kõigil võimalik? OK, kas siis selline neljaliikmeline juhatus, koosolek leiab, et on siis valitud?

Robas: Aga Aare Ets?

Madrus: Tema volitused on lõppenud ja andis teada, et ei soovi kandideerida uuesti, sest ta on seotud Raasiku vallas.

Kristo Madrus, Jaan Väljaots, Meelis Pallo ja Märt Puust. (Kõik nõus)

Nüüd on jäänud muud teemad.

Kas 10 eurot on vastuvõetav liikmemaksu suurus? Siin oli ka kuulda, et võiks tõsta seda lausa. Minu arvamus oli, et äkki see suurus võis takistada, et on tasumata, et võiks langetada 6-6,5 euroni.

Vaga: Ma arvan küll, et 10 on paras.

Väljaots: Kui saatsid laiali neid meeldetuletusi, kas said tagasisidet ka?

Madrus: Oli nii, et keegi maksis vaikselt ära, keegi ütles vabandust ja paar tükki ütles, et ma ei taha liige olla või ma ei ela enam siin. Aga seda ei olnud, et liiga suur oleks maks.

Robas: Kui ma seda eelarvevärki vaatan, siis liikmemaksust sisuliselt laekub 350 eurot. Sellega saame raamatupidaja makstud ja rohkem midagi vist ei saagi teha.

Madrus: Selle eest küll mitte jah. Aga järgmine teema, mis seostub, et kuidas seda huvi võiks tekitada. Tundub, et ühisüritused – jaanipäev on tekitanud positiivset tagasisidet.

Robas: Enam-vähem alati on tulnud, aga jaanipäev on puhtalt, nagu tead: vald annab meile 300 eurot, sellega kogu jutt lõpeb. Tegelikult on mul vähe raske. Ma ei tea, kas see on inimestele vastuvõetav, et kuidas tekitada seda tunnet, et see on ikka korralik aur, mis selle asja peale läheb. Et see liikmemaks võiks olla see, mis mingid üritused ära veab. Et inimesed teavad, et igal juhul selts korraldab neile need üritused. Ma ei tea… Samas kui meil on 35 liiget, siis…

Madrus: Me ei suuda seda ise ära finantseerida.

Vaga: Kes osa võtab 5 eurot maks.

Robas: Tegime päevakeskusele heategevusloterii. Ma tegin raha pooleks, ostsime mingid asjad ja müüsime need oksjoni korras maha, saime mingisugust raha ja saime 150 euri, mille jagasin päevakeskuse ja noortekeskuse vahel ära. Ega ka see 5 eurot tuleb taskust väga raskelt. Ma ei tea. Mõtlen kõvasti, et kas küsida inimestelt, kas nad tahavad neid üritusi, kas nad on valmis ka ise midagi panustama. Tegelikult iga üritus on 1000 ja enam eurot.

Vaga: Siis tuleb küsida, kas nad tahavad ja kui on nii suur küla, nagu me oleme, osad kahtlemata tahavad, ma usun need muukeelsedki väga tahavad, alati ei võta osa lihtsalt.

Madrus: Ma ei ole viimastel aastatel sellele jaanipäeva üritusele jõudnud, et kuidas on, kas müüakse sööki-jooki ka?

Robas: Jah, sellest saab mingi kompensatsiooni, aga see on naljanumber tegelikult.

Vaga: Ma arvan, et sellise küla puhul peab olema üritus.

Madrus: Kui me tõstame liikmemaksu 20 euro peale näiteks, siis see on 700 eurot. Sellest ei korralda ka veel midagi. Meil nüüd raamatupidaja kulutusi ei ole olnud viimasel ajal. Raamatupidamisprogrammi ostsin, kuna see tasuta limiit sai täis, palju ma seal arveid saan väljastada ja kannete arv. See oli mingi 150 eurot äkki.

Robas: Minu küsimus on, et kuidas rohkem inimesi kaasata.

Väljaots: Me 35 ei jaksa iial koguda nii palju raha, et kogu küla üritusi välja vedada oma finantseeringuga.

Madrus: Et siis üritused osalustasudega. Jaanipäeva veaks ehk kuidagi teistmoodi välja. Ma olen vallaga kirjutanud lepingu toetusraha saamiseks, mida veel ei ole tulnud. Kui sellega juba arvestada, siis…

Robas: See toetusraha on vallas mõeldud nii nagu külavanema tegevuse toetuseks.

Madrus: Mis see summa oligi.

Robas: Tuhat midagi peale eurot.

Madrus: No ilmselt jaanipäeva ürituse saaks sellega korraldatud. Et kui sa siin tegeled ja toimetad, siis paberid ja kulud tuleks esitada seltsile, et saaks selle kompenseerida.

Robas: No ise tead, kuidas see käib, et kui lähed kelleltki võimu küsima, siis öeldakse, et anna raha, mitte ei hakata tšekkidega tegelema. Tulevad bändivennad, et anna lihtsalt raha, mis kuradi arve.

Madrus: No see aasta olid arved.

Robas: Põhimure on see, et kuidas kaasata heas mõttes.

Reet Robas: Kui koolimaja valmis saab, seal on ruumid. Igal pool külades on nii, et kui saab kultuuriüritusi teha, siis kujuneb seltsielu ka külas välja.

Priit Robas: Praegu me saame siin ruumides ka teha.

Madrus: Puudu on inimene, kes korraldaks üritusi. Kui neid üritusi korraldada, siis on ka võimalik selle eest raha küsida.

Vaga: Ega meie jaoks ruumi ei ole siin. Teie-ealisi, keskealisi, nagu teie seal, ei ole ma siin üldse näinud. Ka kooli juures saavad ringid olema tasulised.

Puust: Teha tasulised, aga näiteks seltsi liikmetele odavam.

Madrus: Ma ei teagi, kui sageli koolid neid ise korraldavad, nad pigem üürivad ruume välja, et keegi korraldaks. Perspektiivis võiks Randvere külaselts ruume seal üürida ja korraldada midagi. On vaja aktiivset inimest, kes korraldaks.

Väljaots: No Priit on üks nendest olemas.

Madrus: Üks võimalus kaasata on Facebook, kus meil on lehekülg külaseltsi liikmetele ja sõpradele.

Väljaots: Üks sadakond liiget on seal küll (14. jaanuari seisuga 127).

Priit Robas: Ma tegin uue kodulehekülje külale tegelikult. Nüüd on vaja andmed sisse panna. See on lihtsamini administreeritav. Võiks kaasata inimesi, et infi sinna üles panna. See on lihtne. Põhi on tehtud.

Väljaots: See foorumi nurk vanas käima ei läinud väga. Ma arvan, et FB-s on lihtsam seda tekitada. Seal juba inimesed on kohal. Selle sama koosoleku teate ma panin ka välja, oli näha, et vähemalt 76 inimest on seda vaadanud. Sinna saab ka üleskutseid panna, et astuge liikmeks.

Madrus: Saab üleskutseid panna, et kellel on mingi mõte milliseid üritusi tahaks, ja kes võiks korraldada.

Vaga: Mina mõtlen, et võib-olla aeg ei ole õige (koosolekut või teisi üritusi) laupäeval korraldada, et reede õhtu oleks õigem, sest inimesed tahavad laupäeva hommikul puhata.

Madrus: See sõltub vanusegrupist.

Vaga: Võib-olla noored pered ei saa laupäeval tulla.

Madrus: Siis kevadel on vaja teha üldkoosolek majandusaasta aruande kinnitamiseks ja siis ei saa tulla, sest on vaja kevadisi aiatöid teha.

Inna: Võib-olla reede õhtul on siiski parem?

Robas: Ei ole. Reede õhtul tööinimesed lähevad välja. Ja pigem tulla ühe silmaga laupäeva hommikul kui reede õhtul tulemata jätta.

Madrus: Aga täna on meil 12 inimest esindatud, mis on ka päris hea. Aga praegu kindlat otsust vastu ei võta, aga paiskame FB-sse, kus meil on kõige rohkem järgijaid, et kellel on mõtteid küla üritusi korraldada, siis tulgu sellega välja, aga meil on vaja ka korraldajat, sest me ise oleme siin päris hõivatud.

Väljaots: Ma olen kõik need sõnumid FBsse pannud, mis sa oled külalisti saatnud, et võib-olla panna tiheminigi sinna infot. Et näiteks nendest igakolmapäevastest külavanema kohtumistest rahvaga, toimuvad ikka?

Robas: Jah, aga üsna samad inimesed käivad, kellel läbi aastate üks ja sama probleem.

Väljaots: Et näiteks kui seal on mõni huvitavam info, siis jagada seda ka FBs.

Vaga: Järjepidevust on vaja.

Väljaots: Ma arvan, et FB-l on rohkem potentsiaali, kui me seda kasutame.

Madrus: Praegu oleme meie kahekesi Jaaniga administraatorid, aga võime liita veel kedagi, kes tahab korraldada.

Väljaots: Kõigepealt oleks muidugi hea, kui me saaksime seal mingigi diskussiooni tekitada. Üksikud kommentaarid seal on, aga mitte väga palju. Ma olen sinna pannud üles mingeid ülduudiseid, mis on seotud Randverega. Näiteks selle sama sadama positiivse pressiteate panin sinna üles ilma kommentaarideta – juba paar tükki mainisid, et huvitav-huvitav, kuidas see õhk siin nii puhas ikka on.

Puust: Sadama teema ilmselt on üks, mis rahvast huvitab.

Vaga: Külaselts peab tegema veel kirja. Kui teie ei tee, ma võtan nädal aega ja teen ise.

Robas: Nende kirjadega on seisukoht see, et sul on nende kirjadega kõige paremini järg käes, ei ole mõtet teistel ree peale hüpata. Tee selle kirja mustand ära ja läheme sellega edasi.

Vaga: See on ju vastus, mis külaseltsile tehti. Külaselts ei saa ju jääda sellele tasemele, et meie üle sisuliselt irvitatakse. Ja mis on selle uuringuga, see nõndanimetatud Emor ja see teine, peaks minu arvates Jüri Martiniga rääkima. Kust kohapealt on need andmed võetud, et inimesed on rahul. Probleem on olemas. Võib-olla tõesti siit metsa tuka tagant ütleb, et mul ei ole midagi.

Robas: Me oleme seda arutanud. Tegelikult on siin üks Euroülikooli magistrant, kes teeb uuringut. Tema valimis on vist 2000 inimest. See on oluliselt suurema kaaluga küsitlus. Et kui see tehtud on, siis selle põhjal saab arutada, et kuidas Emor tegi. Emor küsis 100, Ariko küsis 300.

Vaga: Aga mis suunitlusega?

Robas: Inna õige suunitlusega. Ja mitte liiga paljude küsimustega, et fookus ei laguneks. Aga ma tahtsin vahele rääkida seda, et talve üritustest tahaks ära teha liuvälja palliplatsile. Praegu tundub, et on ilmad ok. Ma täna ei jõua, võib-olla homme lükkan lume ära, tekivad ääred, siis peaks tooma tuletõrjeauto ja paar korda kastma ja tekib liuväli.

Puust: Pirital vist hooldatakse iga paari-kolme tunni tagant. Ma ei kujuta ette, kuidas vastu peab.

Robas: Siin ei tule vast nii suurt koormust peale. Ega mingit suurt võimalust ei teki. Saab lihtsalt tuletõrjelt seda autot küsida ja kõik. Ma eelmine aasta juba uurisin natuke seda asja.

Nüüd kooli ehitus läks hooga käima, et meilt võetakse see kelgumägi ära. Rääkisin läbi, et pinnas viiakse krundi lõppu, et vähemalt midagi jääb. Muidu oleks võinud teha mingi vastlapäeva ürituse, et viimast korda mägi.

Vaga: Tahtsin selle mänguväljaku kohta küsida, kas see on renditud pinna peal või on see meile antud maa?

Robas: Renditud.

Vaga: Mina vaatan seda valli, mis on rajatud sinna suure maantee poole, et ta kaitseb müra vastu, mina vaatan ikka niisuguse pilguga. Et kui ta on renditud, siis ei saa seal midagi teha.

Robas: See on renditud viieks aastaks maamaksu eest ainult. Ooot, kuidas meil sellega üldse on?

Madrus: Ta ei ole küsinud eelmise aasta eest.

Robas: Vaata igaks juhuks leping üle.

Madrus: Ta peab ise esitama meile.

Robas: Ärme sellega kurjaks aja, et maksame parem ära.

Madrus: Summat ma ei tea.

Robas: Ma küsin summa. Meil on see maamaksu eest, aga see ei olnud kõrge. See on maatulundusmaa.

Vaga: Aga siis likvideerub või?

Robas: Siis selgub. Kui meil viis aastat läbi saab, tegelikult meil on kuus aastat.

Madrus: Viis aastat sellest hetkest kui viimane toetussumma välja maksti. 2012 kevadel maksti see välja, et sealt viis aastat edasi.

Robas: Ja valliga oli see, et seda ei saanud tee poole tõsta, sest see on teekaitsevöönd.

Vaga: Mina räägin hoopis teist asja, et sinna võiks istutada puid, aga kas omanik tahab seda? Et seda saastet piirkonnas kaitsta võib panna erinevas tasandis kuused. Kuused on bioindikaatorid. Aga kui sul on renditud maa, siis…

Robas: See on väga mõistlik inimene, vaevalt tal selle vastu midagi on, kui sinna puid istutada.

Väljaots: Kuidas selle suvise hooldamisega saab?

Robas: Suvise hooldamise sain nii, et vald, järgmisel aastal on see valla eelarves olemas.

Vaga: See kiviklibustik on väga lahtine, kas seda saaks kinnisemaks. Ta on laste seisukohalt isegi ohtlik.

Robas: Seal on ainuke võimalus vist see, sa Märt tead seda tehnoloogiat võib-olla paremini, et kui me freesasfaldi rulliga üle käime, siis ta läheb lihtsalt jahuks ja hakkab tolmama. Ja järgmisel kevadel teen rambile ilmselt veel ühe lisa. Kõik vennad on avaldanud soovi, et nad on suuremad ekstremistid, kui me arvame, ja tahavad lisa saada. Kevadel teeme lisa.

Madrus: Kas seal mingit ohtu ei ole, et keegi murrab käe ära.

Robas: Silt on üles panemata jah, aga see on omal vastutusel.

Ma ei tea, kooli ehitus tekitab kindlasti suvel probleeme, seal tehakse liiklust ümber, kindlasti inimesed, kes elavad lähedal on probleemide ees, et suured autod käivad edasi-tagasi. Aga lapsed saavad sügisel kooli.

Vaga: Mis tehku, tehku korralikult, et see kool saaks ideaalne võrreldes Viimsi valla teiste koolidega, ma ei saa seda ütlemata jätta. See projekt on suhteliselt mõnus, kui ta nii välja ehitatakse, nagu on ette nähtud. Ta on looduslik ja ilus. Nüüd kui nii kiiresti ehitatakse, minu jaoks on väike aga, et see tehtaks ikka hästi.

Robas: Seal on järelevalve.

Vaga: Järelevalve võib olla, aga praktika näitab, et…

Robas: Karulaugu koolil ei ole ju viga midagi. Tehti samamoodi aastaga.

Vaga: Et looduslikult on hea, lastel ligidal, siis ka sportimisvõimalused.

Robas: Sportimisvõimalustega on kitsas. Staadioni esialgu ei tule.

Puust: Kas mingit informatsiooni selle ehituse käigu, koormuste, müra kohta pidevalt ei võiks anda.

Robas: Iga nädal kolmapäeval on vallas koosolek. See info tuleb mulle.

Puust: Saaks siin ka koosolekut teha. Kes tahab saab kuulata, küsida.

Robas: Vaatame, kui asi hakkab võtma suuremaid tuure, siis vaatame, kuidas kaasata. Ma olen teinud seda, kui see tee-ehitus oli. Kui palju inimesi tuleb, siis läheb jubedaks andmiseks.

Puust: Aga kohalikel võib olla küsimusi, et kord kuuski võiks olla koosolek ja pärast koosolekut on võimalik küsimusi esitada.

Robas: Selle suudan ära orgunnida. Eks ma siis tilgutan kõigile meililisti infot.

Madrus: Meililisti ja Facebooki.

Robas: Mul endal on Facebookiga mingi oma probleem, et ei tahaks seal mitte olla.

Väljaots: Selles osas ole mureta, ma ise sebin seal.

Robas: Mulle tundub, et ma pean murduma. Aga kodulehega on küll, et kui keegi aitaks seda vedada, siis seal on kõik võimalused olemas asjade üles panemiseks ja info leidmiseks ja info kogumiseks.

Reet Robas: Aga võib-olla peaks ühe asjana plaani võtma ka selle, et tehtaks meile see seirejaam.

Priit Robas: Seirejaam tehakse, krunt on eraldatud, hanked on läbi viidud, projekteeritud. Ta tehakse ära. Kas see on kõik õieti lõpuni…

Vaga: Ei ole.

Robas: see on eraldi küsimus.

Vaga: Ei ole, see läheb mööda, istu ranna ääres, siis tunned, kuhu lõhn läheb.

Robas: Võtame siis teema koomale. Inna, kuna sa oled kõige rohkem kursis sadama asjadega, siis ole hea, vormista dokumente natuke ette ja teeme seltsi poolt vastuse ära.

Vaga: Mina teen selle vastuse, mis anti külaseltsile vastuse. Kui te leiate, et peaks võib-olla isegi keskkonnaametile selle saatma, vallavalitsusele niikuinii ja ka Tallinna Sadamale.

Robas: Tubli, ei ole probleem.

Vaga: Aga teine probleem on nende uuringutega. Need on subjektiivsed, ei ole üldse objektiivselt elu- ja looduskeskkonda kajastavad.

Robas: Need uuringud on ju korraldatud puhtalt selleks, et kujundada arvamust.

Vaga: Ma saan aru, aga see ei ole määrav. Üks Emor ei saa küsitleda, kas inimene tunneb siin hästi või ta ei tunne. Aga sellele Viimsi Teataja artiklile peaks ka vastusartikli tegema. Kes selle teeb? Kas saab Martinilt paluda. Mina küll olen seda mõelnud. Sest kolm artiklit on, esimene, mis sadam tegi oli augusti kuus nn informatsioonipäev Muuga sadama kohta, mis oli täitsa absurdikas, pluss nüüd Fakto ja Emori uuringud pannakse siia juurde.

Robas: Me ei saa Jüri Martini tööd nii-öelda planeerida. Tal on tegevust nii palju.

Vaga: Aga ma arvan, et Viimsi Teataja ei avalda.

Robas: Avaldab kindlasti.

Vaga: Aga see on kindel, et tal üks tudeng seda uuringut teeb?

Robas: Jah. Täpselt nii.

Vaga: ja haigestumise võtab ka sinna sisse?

Robas: Seda ma ei tea.

Vaga: Aga seda ma palusin. See on ju kõige tähtsam kaugtulemus, mis iseloomustab olukorda.

Robas: Aga mingeid uusi mõtteid veel?

Madrus: Või hakkame lõpetama.

Robas: Midagi on puudu veel, midagi peaks toimetama, sikutama siit nurgast midagi?

Reet Robas: Üks neli üritust peaks olema külaseltsil aastas. Et jaanipäev, jõulud, emadepäev ja veel üks… spordiüritus või vastlapäev või midagi. See tooks ka inimesi juurde. Neli üritust ei oleks palju.

Priit Robas: Meil on kindlad üritused: emadepäeva kontsert.

Väljaots: Ja see on peaaegu koos koristustalgutega.

Robas: Kui klapib päevaga. Siis seekord seda advendi asja ma lihtsalt ei jõudnud teha. Aega ei olnud. Juba küsisin lastekoore ja värke, aga ei jõudnud. Aga mida võiks teha mõeldes selle sibularalli peale, et sügislaada võiks teha. Et kui sügisel tõmbame Peipsi äärest siia kartulit, sibulat, porgandit, siis veel midagi juurde, siis võiks sügisel midagi teha.

Vaga: Ise toovad?

Robas: Ise ei too midagi. Inna, sa ei tea, kuidas see käib? See oli nii, et Priit ütles kellelegi, et keegi tooks.

Vaga: Siis on keegi selle teene ikka teinud.

Robas: Esimese korjamise me tegime külavanematega koos, see oli tegelikult päris korralik kirves. Aga sügisel võiks teha.

Madrus: Aga kas nii ei ole, et inimesed kutsuda ise siia müüma?

Robas: Nad ei tule, sest müüks on nii väike. Esimene aasta ma tegin, mul oli sõber, kes korraldab üritust „Tuhat laata“, siis ta ütles müüjatele, et tulge siia. Tuli mingi 7-8. Järgmine aasta ta ei ütelnud, vaid küsis, kas tahate tulla – jah tahame. Hommikuks ei olnud ostjaid mitte kedagi. Mul oli kolm müüjat siin. See ost on nii väike, et neil ei ole mõtet tulla. Aga nii saab, et kui on kellelgi tuttav, kes tahab otse müüa, siis ütelda, et tule. Saab ka mingit meelelahutust juurde, siis rahvast tuleb ehk rohkem.

Reet Robas: Külal on ju ka esinejaid.

Priit Robas: Kui meil oli esimene jaanipäev, siis laulukoor tuli välja ja keegi ei ütelnud, et mingit raha tahaks. Pasunakoor on raha eest.

Reet Robas: Ka siis, kui küla üritust tegema?

Priit Robas: Neil on suuremad kulud ka. Nad tulevad ei tea kust ja pill maksab ka.

Madrus: See on Randvere pasunakoor?

Robas: Jah.

Väljaots: Mis suurusjärgus raha nad siis küsivad?

Robas: Ei mäleta täpselt 200 või 300.

Reet Robas: Nad võiks ju oma külale tasuta esineda.

Priit Robas: Selles pasunakooris on külaelanikke suht vähe. Ja kui vald annab 300 ja pasunakoor võtab 200 ära, siis ei tasu ära. Samas nad on võimsalt, mürtsu tegid korralikult. Mulje jätavad. Mingi kümme inimest ikka, või rohkemgi.

Madrus: 200 oli jah nende arve.

Väljaots: Kas laulukoor veel töötab?

Robas: Võtit nad minu käest ei küsi. Võib-olla käivad lasteaias koos, see käib koodiga. Ma ei tea, rohkem ei ole nagu midagi.

Reet Robas: Peaks tegema teadete tahvli külaselts.

Madrus: Et üritusi reklaamida ja sellega liikmeid juurde meelitada. Kui teha tasulisi üritusi, siis seltsi liikmetele oleks need odavamad. Lihtsalt inimeste juurde värbamine ei anna efekti. Kui on mõttega inimesi, siis sellel on küll mõte, tule oma mõtete ja jõuga meie seltsi.

Puust: Et kui me selle liuvälja saame, siis võiks olla mingi annetuskoht.

Priit Robas: Ma ei ole varem liuväljaga kokku puutunud ega teagi, kuidas seda hooldama peab. Mõtlesin algul, et tõmban ehituskile maha ja lasen vee peale, aga mis seda kilet ikka panna. Lükkan ATVga lume äärde, teen märjaks, see jäätub ära ja lasen tuletõrje autoga nö vanni vett täis. Aga hooldus… kui lumi tuleb, siis selle lükkamine ei ole suur töö, aga seda jube siledaks saada, ma ei tea.

Madrus: Kuidas see platsi pinnale mõjub?

Robas: Mitte kuidagi. Asfaldi peal jää, mis see ikka teeb.

Puust: Maksad midagi, ma ei tea, 50 senti või midagi. No liuväljadel on muidugi valgus ja muusika ka, aga siin ka kui saab end liigutada, võib-olla ka viskaks midagi, saadaks SMSi kuhugi, et annetada.

Robas: Ma arvab, et prooviks kõigepealt ära, et tekiks teadmine. Ja siis vaataks, kuidas veel paremini.

Puust: On mingi teenus suusatamisega, et saadad SMSi ja valgus läheb mingiks ajaks põlema. Sihukest asja oled mõelnud? Praegu seal vist valgustust ei ole.

Robas: Praegu ei ole. Aga saab teha lasteaia valgustuse abil mingi ühe posti, nagu kuuse tegime sellest valgustusest. Tõmbame otsad kokku siis.

Madrus: Ma palun juhatuse liikmed siia jääda, et teeme juhatuse koosoleku ka kohe ära.

Lõpp.

esmaspäev, juuni 18, 2012

Randvere jaanipidu!

kolmapäev, aprill 11, 2012

Kotkas kajakat püüdmas

Randvere sümboliks valitud Kotka kivi ei kanna sellist nime asjata. Merikotkad püüavad sageli rannas pilku. Sulev Õitspuul on aga õnnestunud jäädvustada suurepärane pildiseeria kajakat püüdnud kotkast. Pilte saab vaadata Sulevi pildipäevikust.

reede, november 18, 2011

Küsitlus Viimsi lasteaedade ja koolide kohta

Viimsi vallavalitsuse lehel on üleval küsitlus, mille vastused on üheks panuseks kooli- ja koolieelsete lasteasutuste võrgu arengukava koostamisele. Kui te tunnete muret valla hariduselu pärast, siis võtke aega ja vastake küsitlusele siin.

teisipäev, oktoober 11, 2011

Küla üldkoosoleku stenogramm

Randvere küla 24. septembri üldkoosolek külakeskuses.
Priit Robas: Meil on täna siin esindatud ka vallavolikogu, esimehe Aarne Jõgima näol. Ja talle on tulnud abiks siia meie külavanema valimisi jälgima Jan Trei, üks abivallavanematest.
Kui ma olen andnud ülevaate külavanema tegevusest aastatel 2010, 2011, siis peale seda valime valimiskomisjoni ja üritame valimisprotseduuriga peale hakata. Peale seda on meil jäänud üks punkt: Randvere küla arengukava arutelu ja vastuvõtmine. Siis vahetult enne, kui seda tegema hakkame, ma räägin, kuidas ma seda tegelikult mõtlesin. Et see on päris mahukas dokument, kindlasti on selles dokumendis ka midagi sellist, mis vajab muutmist. Ehk siis neid muutmisi paneks eraldi kirja ja siis räägiks need muutmised ühe korraga läbi, et ei hakkaks kõike otsast peale 60 lehekülge läbi arutama.
Kas päevakorra kohta on küsimusi? Väga hea, siis ma alustaksin sellest, mis vahepeal selle aasta jooksul on tehtud, siis libiseksin üle punktidest, mis on tegevused, millega olen tegelenud. Kindlasti need tegevused ei ole tänasel päeval veel lõppenud, aga räägin sellest, mis on tehtud. Kui eelmisest sügisest hakata siiapoole sammuma, siis kõige esimene üritus, mille külas tegime ja paljud teie seast ka osalised olid, oli meie sügislaat. Mõte on selline, et tuua erinevaid müüjaid külainimestele lähemale ja et külainimesed saaksid ise tulla kauplema. Ilmselgelt on näha, et sellist aktiivsust meil oma külas, et keegi tahaks tuua oma asju ja vahetada, tegelikult väga ei ole. Sellel aastal on sama moodi külalaat plaanis, aga eesmärk on, et peame saama kokku vähemalt oma küla 10 huvilist, siis on seda mõistlik teha. Ehk kui me lõpetame ja te lähete siit uksest välja, siis arutage, kas teil on kodus midagi kellelegi vajalikku, mida tahaks ära anda, aga ei viitsi minna linna kuhugi ära andma. Aga kui meil tuleb külalaat, siis olge head, olge aktiivsed ja andke endast märku. See ongi selleks, et me saaksime omavahel asju vahetada ja müüa, et kodus seisev läheks uuesti ringlusse.
Järgmine olulisem sündmus oli meil eelmise aasta sügisel ja see oli Randvere rannaala detailplaneeringu arutelu. Ma arvan, et sellel arutelul ei olnud nii palju rahvast, kui selles saalis praegu, aga vähemalt pool sellest, ja oli palju huvilisi, kes tahtsid kaasa rääkida. Selle tulemusena me jõudsime sinna, et sai paljude ettepanekutega arvestatud, mitte küll kõigiga, projekteerija vallavalitsus kujundas oma seisukoha ja praegusel ajal on selle detailplaneeringu eskiis nii kaugel, et ootab kooskõlastust, nende maade üleandmist vallale riigi maa-ameti taga. Ettevalmistus on tehtud, kui sealt vastus tuleb, siis me saame edasi minna. Et miks ma selle praegu välja toon, on see, et mulle on tehtud etteheiteid, et sellega ei ole tegeletud. Tahan öelda, et sellega on tegeletud ja see tänasel päeval ei ole minu ega valla taga, vaid see on puhtalt riigi maa-ameti taga. Kui sealt tuleb otsus ära, siis saamegi reaalselt asja lahendama hakata.
Järgmine suurem sündmus oli meie küla kevadine heakorrapäev. Tõenäoliselt järgmisel aastal saab heakorrapäev selgema suuna. Oleme kaks aastat järjest tublide külaelanikega avalikku ruumi koristanud. Alati saanud vähemalt sellise 20 kuupmeetrise konteineri sodi ja tundub, et küla on saanud puhtamaks. Sellel aastal oli konkreetsemaid tegevusi rohkem: me paigaldasime heade külameestega siia kergliiklustee äärde koerte mustuse jaoks prügikaste, mis tundub, et on omaks võetud. Ja märgiline tegevus oli veel, et istutasime ühe kuuse eesmärgiga, et sellest saaks meie küla jõulukuusk, et me käiksime seda sügisel avamas, lastega ehtimas. Loodan, et edasi lähevad asjad sama moodi, et kevadel seda heakorrapäeva teeme. Küsimus on selles, kas ka järgmisel aastal ühineme üleriikliku heakorrapäevaga, see on selline valikute küsimus, aga mõistlik see on.
Siis sellel aastal tegime heakorrapäevaga samal päeval emadepäeva kontserdi. Võib-olla varem on seda tehtud ka päevakeskuses, aga sellisel kujul tegime seda esimest korda, ja üritame ka edaspidi meie emasid tähele panna ja ka järgmistel aastatel emadepäeva üritusi korraldada.
Siis meil oli suve üritus nimega jaanipäev. Selliselt teist korda. Mul oli hea meel seda korraldada, sest mul oli palju vabatahtlikke abilisi. Noh, kurb on, et ilm meid ei soosinud: tuul oli tugev ja aegajalt tuli vihma, nii et inimesed jooksid ühelt poolt platsi telgiga teisele poole, aga igal juhul seda traditsiooni me jätkame.
Need on sellised üritused. Siis veel, mis selle aasta jooksul on tegelemist vajanud, on küla arengukava. Selle kohta on öeldud nii üht kui teist. Igal juhul oleme lasknud seda arengukava vaadata Harju külaliikumisel, oleme siin erinevaid hinnanguid veel võtnud, igal juhul tundub, et tegelikult on hästi põhjalikult tehtud. Kindlasti on siit veel midagi puudud, aga seda saame arutada veel päeva lõpu poole. Kui kellelgi on ettepanek, mida sinna veel lisada, siis selle lisame ja läheme edasi.
Eriti oluline probleem on meie külal seoses Muuga sadamaga. Sellega on tegeletud selles osas, et juba enne minu ajaarvamist on tegeletud siia Randvere külla seirejaama saamise sooviga. See on ka takerdunud ka erinevate asjade taha, aga kuivõrd see ajaliliselt on veninud, siis sellel aastal oleme tegelenud sellega, et vaadata üle meie külla planeeritava seirejaama, selleks, et võiksime olla veendunud, et meie küla õhk on meie inimeste tervisele ohutu, ja tegelesimegi sellest aspektist, varemalt on öeldud, et need seirejaamad ei mõõda seda teist ja kolmandat, siis täna on seirejaama komplektsuse projekt üle vaadatud, selle süsteemi on veel täpsemaks aetud ja lisatud, keskkonnaministeerium on esitanud ka omakorda nõuded, et seirejaam mõõdaks täpsemini õhku. Jaama kinnistamise küsimused on finaalis ja projekteerimine lõpetatud. Oktoobrikuu lõpuks peaks olema keskkonna uuringute keskuse poolt nagu lukku löödud.
Siis on minu päevakorras olnud veel selline asi nagu Randvere koolimaja. 2011 jaanuarikuus me täpsustasime projekteerimistingimusi, et millele see projekt võiks vastata, millised on ka Randvere küla ootused. Tänasel päeval on olemas ka erinevad projekti variandid, ka mul endal on üks variant. See ei ole küll täna lõplik, aga aasta lõpuks peaks Randvere kool olema projekteeritud. Järgmise aasta kevadeks peaks olema ka, parandage mind Jan Trei, kas kevadeks peaks olema ka hange tehtud?
Jan Trei: Jah oleme selle strateegia tõepoolest võtnud, et uus kool rajada Viimsisse ja see oleks Randvere kool. Aktiivne kooli projekteerimise protsess on käimas. Lõpliku projekti peaks lepingu järgi andma aasta lõpuks ja ehitushange peaks jääma 2012 aasta kevadesse ja 2013 valmis saama.
Priit Robas: Et ma ei ole mööda pannud. Mul on hea meel hoida sellel asjal silma peal.
Siis me oleme osalenud sellises asjas nagu Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringus. Seda mitme erineva ettepanekuga ja tähelepanekuga. Meie küla Muuga poolne osa on olnud mures, et nende pool seal mingeid arenguid ei teki. Algselt mulle tundus, et see Hansunõmmest Muuga poole tee ääres on kergliiklus tee planeeritud. Kui ma lähemalt hakkasin uurima, siis selgus, et ei ole. Täna on esimene märk maha pandud, et esimest korda on see Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringus ja ta on prioriteet number üks. Ja ma loodan, et me suudame sellel asjal piisavalt silma peal hoida, et riik ka seda ükskord ehitama hakkab, sest Hansunõmmest Muuga poole minev tee on riigimaantee ja kergliiklustee on riigimaantee üks osa. Tegelikult on see riigi pädevuses teha. Ja loodame, et koostöös vallaga ja aktiivsete inimestega suudame sellel asjal nii palju survet peal hoida, et see ükskord ka tekiks.
Siis on meil käsil küla mänguväljaku projekt. Olen tõepoolest sellest rääkinud kaks aastat. Alguses tundus, et see on nipsu lasta ja ära teha, aga kui seda reaalselt tegema hakkasime, siis ajalises perspektiivis nägi see välja nii, et eelmise aasta suve juuniks saime PRIAlt otsuse, et seda toetatakse osaliselt rahastamisel. Siis selle aasta juuliks me saime ehitusloa siia lasteaia kõrvale. Ja reaalses elus ehitustöödega, mis vajavad veel kooskõlastusi, ja nüüd see asi on nii kaugele saanud, et kopp on maasse löödud ja ma arvan, et kuu jooksul on esimene tsükkel ehk siis väljakud tehtud.
Siis teile infoks ja teadmiseks, et iga kuu teisel teisipäeval olen rõõmsasti teid siin oodanud päevakeskuses. Osalisi on nii ja naa. Mul on kujunenud kindlad inimesed, kes käivad rääkimas ja mul on nende üle hea meel, siis ma ei pea päris üksi olema. Kui see traditsioon peaks millegi pärast jätkuma, siis see tegelikult on hea võimalus rääkida reaalsetest asjadest, mis külas vajavad tegemist. Ja üldse nõu pidada ja mul endal ka asju teha. See teisipäev on olnud hea aeg, aga vähe on olnud nagu külalisi, ütleme nii.
Nüüd tahaksin veel ühel asjal peatuda, millega olen ka olnud seotud – meie transpordikorralduse uuring, mis sai alguse sellest, et Muuga poolne meie küla ots ja Viimsi poolne ots tegid pöördumise, mille ma siis viisin vallavalitsusse, et kuidas ümber korraldada ühistransport. See siis lõppes sellega, et vallavalitsus leidis ühe hea lahenduse, et Harjumaa transpordikeskus on teostanud Euroopa Liidu rahastamisel ühe uuringu, mis viidi läbi sellel kevadel. Mul on ka olemas ports tulemusi, aga kuivõrd oleks ennatlik neid rääkida, siis ma võin suures plaanis ütelda, et praegune liiniteenindaja on saanud vallavalitsuselt loa kommertsliini avamiseks Randvere aedlinnast kesklinna. Millal see liin tegelikult avatakse, sõltub tänasest transpordikorraldajast, Harjumaa Ühistranspordikeskusest. See asi on päevakorras. Ma ei julge midagi välja öelda, kindlasti nende bussiühenduste erinevad lahendused mängitakse läbi ka raha plaanis. Kaalumisel on ka see, et V2 ei jää Hansunõmmeni, vaid hakkab käima ka Mäheni välja ja teeb tagasipöörde ja läheb uuesti Viimsisse. Aga sellega ei ole muud midagi, kui tuleb silm peal hoida ja ükskord need transpordigraafikud ka muutuma hakkavad, sest et ma ise kuulen ka läbi oma pere, et on väga halb näha bussi tagatulesid. Ehk kui meie bussiliinid ei ole sünkroonis omavahel, siis tihti jäädaksegi maha, kas ühele või teisele poole minnes.
Need on asjad, mis olnud päevakorral. Loomulikult on olnud ka selliseid väiksemaid asju, kus kellegi naabri koer haugub liiga kõvasti, keda on koer reaalselt purenud jne. Nendel me ei pea peatuma.
Kokkuvõtvalt vaadates selle kahe aasta peale, oli see esimene aasta selline, et tegelikult väga ei saanud aru, kuskohal asju aetakse. Aga teine aasta oli juba selline, et siis ma teie, ka kindlasti teie toel sain Viimsi volikokku, siis mul hakkas pilt selginema, kuidas asjad käivad. Ja sellest on ilmsesti abi olnud, et see mandaat tuli ja olen saanud küla asju ajada ja vallas neid päevakorras hoida. Vallas tihtilugu mulle öeldakse, et Priit, me ei saa igasse dokumenti Randveret sisse kirjutada, et me peame valla plaani ka vaatama. Aga eks ma püüan seda Randvere asja nagunii kogu aeg päevakorral hoida.
Minu poolt kõik. Kui jõuame arengukavani, siis ma niikuinii räägin veel. Ja nüüd, kas teil küsimusi on? Keegi ei taha küsida, järelikult rääkisin liiga palju.
Annan sõna Enno Selirannale, kes peaks meil teadma, kas meil on kvoorum koos.
Enno Selirand: Minu suureks rõõmuks kvoorumit jätkub ja on küllaga. Sest külas 18 ja vanemaid elanikke on 1155 inimest, millest kohale on tulnud koosolekule 92 inimest, mis isegi minu kuuenda klassi matemaatika puhul näitab, et seda on rohkem kui 58 inimest, mida oleks selleks kvoorumiks nõutud.
Priit Robas: 93, ma unustasin ennast kirja panna.
Hääl: Mina ka.
Selirand: No näed, siis 94 juba. Ühe sõnaga lõhnab juba 10% järele. Nii et selle tõttu mina kui seadussilma esindajana võin öelda rõõmu ja mõnutundega, et kvoorum on olemas. Priidu jutt oli õige aruanne täiesti pädeval tasandil toimuva koosoleku juures. Ja rohkem mul pole õigust rääkida. Kuid ma võin ühe väikese märkuse teha. Ma viibisin Muuga külavanema valimise koosolekul samamoodi, olin seal valla esindajana. Ja siis ma sain hukkamõistvate noolte osaliseks selle pärast, et Muuga küla on unustuse hõlma ja vaeste Viimsiks jäetud ja teil rikaste Viimsis on kõik hästi. On teada, et Viimsis on ida kallas ja lääne kallas, no me ühes paadis. Ta ütleb, et ei, mis sina õiendad, sa oled sealt rikaste Viimsist, sa oled Randverest. Nii et saime siis teada, et oleme pääsenud ka siis sellesse teise Viimsi osasse. Nii et minul ei ole muud teile öelda, kui et soovin teile edasi arengukava ja küla…, ja siis võin ka öelda selle juriidilise poole pealt: külavanema kandidaadiks registreeris üks kandidaat nõuete kohaselt, õigeaegselt ja üles riputatud sellesse interneeduse avarusse. See on Priit Robas. Ja seetõttu kandidaate rohkem ei saa olla. On kellelgi nende juriidiliste, legitiimsete asjade suhtes küsimused, kahtlused, hirmud, siis rääkige sellest kohe või vaikige igaveseks. Ei ole, no siis on korras.
Robas: Tänan. Selleks, et läbi viia külavanema valimise protseduur, peaksime tekitama valimiskomisjoni. Ma arvan, et see võiks olla nii, et meil on kolm inimest või neli inimest, kes aitavad selle asja läbi viia. Enno nüüd jooksis ära. Tegelikkuses meil kommid olid selleks mõeldud, et eelmine kord külavanema valimistel andsime teile rosetid, et te rosetiga saaksite anda märku, kas olete poolt või vastu. Seekord mõtlesime, et anname kommid – sööte kommid ära, me korjame pärast paberid kokku ja saame paberite pealt aru, kes on poolt, kes vastu. Tundub, et see kommide jagamine ei tulnud meil hästi välja. Siin on kohe nägudest näha, et kõik ei ole kommi saanud. Seega seda protseduuri me teha ei saa. Ehk ma pakun välja, et me võiksime teha selle valimise selliselt, et me anname käega märku, kes on poolt, kes vastu, kes erapooletu. Siis nendest neljast komisjoni liikmest valime kellegi, kes fikseerib. Meil on täna siin täna selline mees nagu Jaan Väljaots, ta niikuinii on alustanud juba protokollimist ja seda tehakse digitaalselt. Ja ma arvan, et Jaan võiks olla ka selle valimiskomisjoni esimees ja siis võiks olla meil lihtsalt häälte lugeja. Kas teile sobib nii, et teeme seda käega märku andmise teel ja kas teile sobib nii, et valime rahva seast neli inimest, kes aitavad rahva seas hääli lugeda ja valimiskomisjoni esimees on Jaan Väljaots.
Hääled: Sobib.
Robas: Teeme ühe käeharjutuse: kes on poolt? Suur aitäh teile, enamus on poolt. Kas on vabatahtlikke, kes tahaksid osaleda häälte lugemises? Väga hea, siin on üks tubli tüdruk, kes veel, väga hea, kaks, kolm ja Jaan, sa oled siis neljas, aga tulge siia laua juurde kokku, siis saate kokku leppida, kes millisest reast loeb ja kes üles kirjutab.
Jaan Väljaots: Aga sätime umbes kolmeks. Et siis esimene siiani. See siia postini, postirida kaasa arvatud. Ja siis siit saab vist kuni lõpuni teha. Vaadake, et seljatagused inimesed oleksid kah piiritletud.
Robas: Et teeksime siis niiviisi, et esimesena tõstavad käe need, kes on poolt, siis need, kes vastu ja siis erapooletud, ma arvan, et neid on kõige vähem, sest küla asi on oluline. No nii, ühe sõnaga, austatud külarahvas…
Väljaots: Kes on selle poolt, et valida külavanemaks järgmiseks perioodiks Priit Robas? (häälte lugejate tulemused: 26, 23, 35).
Robas: Võite käed alla lasta. Nüüd teeme järgmisena vastu siis.
Väljaots: Jah, nüüd siis need, kes on vastu. Vastu hääli ei ole.
Robas: Siis on veel kolmas küsimus, kes ei ole selgusele jõudnud.
Väljaots: Kes on erapooletu?
Robas: Väga hea, siin on üks hääl, kaks.
Väljaots: Siis on praegused tulemused sellised, et poolt on 74, vastu 0, erapooletuid 2.
Robas: Suur tänu teile, et olete mulle sellise mandaadi andnu ehk 74 poolt häält on minu jaoks väga hea tulemus. Ma olen tänulik ja loodan, et need, kes praegu olid erapooletud, et suudan ennast neile järgmise perioodiga tõestada. Aitäh.
(Aplaus)
Robas: No nii loeme siis selle esimese osa lõppenuks.
Väljaots: Vabandust, väike arvutusviga 84 poolt häält on õige number.
Robas: Kolmas punkt on Randvere küla arengukava projekti vastu võtmine. Nüüd siin on väike eksitus kohe sisse programmeeritud, räägin selle kohe ära. Eksitus on nimelt selles, et on avalikustatud projekt, kuhu tiitellehele on kirjutatud 2011-2021. Ma teadlikult seda viga ei teinud, aga ma mõtlesin sügavalt järele sinnamaani, et see 2015, et võtta nelja aasta perspektiivis arengukava vastu, on selles mõttes hea, et siis me kindlasti oleme sunnitud selle nelja aasta pärast väga tähelepanelikult läbi vaatama. Number üks: kas ja milliste asjadega meie või mina olen hakkama saanud, et kui teeme 10 aasta perspektiivis arengukava, siis nad on kindlasti head, aga nad ei ole nii täpsed. Et kui kellelgi ei ole selle vastu mingit protesti, siis esialgu võiks see olla kuni 2015, et me siis kindlasti vaatame selle nagu sellel hetkel üle. Väga hea.
Nüüd kuna see on avalikustatud arengukava, siis on tulnud paar ettepanekut ainult. Üks ettepanek tuli mul iseendalt, ma ei tulnud kohe selle peale, et meil võiks olla oma küla tunnuslause. See võiks kõlada kuidagi selliselt, et kui keegi küsib meie käes Eestis, et kus sa elad, siis me esimeseks ei ütle, et me elame Viimsis, vaid ütleme, et oleme Randverest ja kõik saavad aru, et me elame Randveres. Mulle endale tundub, et kui me selle paneme arengukavasse ja üritame mõtestada oma kodukohta selliselt, see annab meile kõigile midagi juurde. Teine ettepanek on tulnud koostöös Tammneeme külaga, et meie küla piiride vahel võiks teha ühe matkaraja. Hakkaks peale Tädu kuuse juurest, läheks läbi metsa Kilu nukini, kui keegi teab, siis läheks läbi metsa Tammneemeni ja siis tuleks tagasi Tiitsu teele. Ma olen seda arutanud Tammneeme külaseltsiga, ta võiks arengukavas olla, sest arendaks liikumisvõimalusi. Selles hetkel ei ole kindlasti midagi halba. Et võiksime ka selle punkti sisse panda. Rohkem mulle ettepanekuid tulnud ei ole. Nüüd, kui kellelgi on veel ettepanekuid, siis ma ei tahaks hakata käima seda 60-leheküljelist materjali lihtsalt järjest läbi, vaid ma tahaksin peatuda konkreetsetel ettepanekutel, mis on ära ununenud, või kes on tutvunud arengukavaga, kui on konkreetne küsimus, siis ma võiksin vastata, et miks see nii on. Seda võrra saaksime tõenäoliselt lühemalt hakkama. See on tõesti mahukas materjal. Ja siis kui oleme arengukava läbi arutanud, siis olen valmis detailsemateks küsimusteks nõrkemiseni siin ees vastama.
Ehk siis, kas kellelgi on konkreetseid ettepanekuid küla arengukava kohta, mis on täna välja jäänud või mis võiks olla teistmoodi?
Okei, siis ma teen ettepaneku hääletada ja lugeda kokku jälle hääled, et kinnitada see arengukava sellisel kujul. Ja mõtelge sellele nii, et see ei ole mingi kivisse raiutud asi. Igal aastal me tegelikult teeme külakoosoleku ja igal aastal me vaatame selle üle, kas on vaja midagi juurde panna või ära võtta, selle pärast, et noh, ei ole mõistlik. Ehk ärge selle pärast mingil juhul kartke, et see on meie selline üldine siht ja ka paber mulle, et ma loen seda ja mul on kogu aeg teada teemad, millega ma pean tegelema. Niisiis teeme uuesti hääletuse. Anname käega märku, kes on vastu annavad vastu märguande, kes poolt, need on poolt, eks erapooletud, need erapooletud. Panen hääletusele, kes on sellisel kujul küla arengukava vastuvõtmise poolt, palun käega märku anda.
Väljaots: Palun, siis samad inimesed lugema. (25, 23, 27 = 75)
Robas: Kes on vastu? Ei ole. Kes on erapooletu? On kolm. Aga siis ma ütleksin, et suur tänu. Meil on olnud selline tempo, et ma ise arvasin, et meil läheb väga pikalt, aga me oleme 45 minutiga saanud hakkama kahe väga olulise punktiga meie küla elus. Ja nüüd ma olen valmis vastama kõikidele küsimustele, mis teil iganes on. Meil on tähtsad asjad otsustatud, kes tahab, kuulaku edasi, kes soovib, võib ära minna. Aga kellel on küsimusi, palun küsige. Ja muu seas meil on hea võimalus praegu, meil on siin kohal kaks väga tähtsat meest: Jan Trei ja Aarne Jõgima. Kes tahab, saab otse küsida.
Väljaots: Palun protokolli jaoks öelge oma nimi ette kah.
Tõnu Maasaar: Seal arengukavas ma ei näe väga detailselt ranna-ala planeeringut, et millised arengud on selles suhtes ja kas ranna-ala saab kunagi tsiviliseerituks?
Robas: Kas teie olete interneti kasutaja?
Maasaar: Olen küll.
Robas: Küla kodulehel on eskiisprojekt väljas ja ma uuendan seda projekti sellel nädalal. Te saate kõik vaadata, millised muutused sinna on peale tekkinud. Ärge muretsege, kui sealt on midagi puudu või teile konkreetselt tundub, et midagi on valesti. Selle pärast, et see asi areneb edasi sellest momendist kui riigi maa-amet annab meile õiguse seal hakata tegutsema ehk annab need maad reaalselt valla omandisse. Siis aktiviseerub uuesti selle asja arutelu, siis on võimalik veel täiendada ja täpsustada.
Mees: Mul on vallavalitsusele küsimus, et talv on tulemas, kuidas saab lume lükkamisega see aasta, kas sama moodi nagu eelmine aasta, et peab helistama ja küsima, kas tulevad, millal tulevad?
Robas: Ma vastaksin ise, sest põhimõtteliselt tean. Ettevõte on sama. Valla poolt on oluliselt suuremaid nõudmisi esitatud teedelükkajale. Aga meie omalt poolt jõudsime selleni, et kui tegelikult lumi maha tuli ja teed olid kinni, siis oli selline probleem, et kui tõesti kellelgi oli laps kodus haige, siis kiirabi ei jõua temani. Siis meil on olnud siin selline teisipäevak, kus meil on olnud vähe külalisi, aga selline mõnus arutelu. Meil on külas endal olemas tehnika ja inimesed, kes on nõus aitama, kui on tõesti häda käes. Aga meil see arutelu on takerdunud, ma võib-olla hakkan valest otsast peale, aga ma räägin, kuhu me oma aruteluga jõudsime, ehk me jõudsime sinna, et üks moment me, noh, mina tunnen neid inimesi kõiki, kui oli häda käes, ma helistasin, et näed, Raimu, mine võta traktor, aita välja, aitas välja. Siis ma ütlesin Toomasele, tal on džiibil suured rattad, kuule mine tõmba välja, sai tõmmatud. Probleemiks tekkis, et need inimesed tegid seda tasuta. Ja keegi isegi ei ütelnud, et kuule, äkki tahad raha. Siis meil tekkis küsimus, et kuidas seda reguleerida nii mõistlikult, et kui tõesti hetkel kohe ei ole lükatud teed lahti, aga inimesel on probleem, mida on vaja lahendada, ja me ise siin külas oleme kõige lähemal, siis sisuliselt, kui meil oli Ritsika tee lahti lükkamata ja kellelgi oli laps palavikus ja oli vaja ta tuua reaalselt kiirabile lähemale, siis tegelikkuses ei tule keegi appi kui meie ise siinsamas. Ekstreemolukordadeks meil tekib ilmselt selline situatsioon, et meil on olemas mingid numbrid meie enda külamehed, kes on nõus kodust välja tulema, aga mõistlik on siis neile kompenseerida mingisugunegi kulu. Et päris oma kütte ja ajaga teha, mõelge tõesti, kui midagi niisugust ilmub meie oma küla lehele, siis pidage hea sõnaga meeles. See on mida me ise saame teha. Aga valla poolselt on see, et praegu on vallas uus kommunaalameti juhataja Alar Mik. Hästi aktiivne mees, mul on taga väga hea klapp. Praegusel hetkel täpsustatakse meie teehooldajaga kõiki teid, mida üldse hakatakse hooldama. Väga paljudel on vahepeal staatus muutunud. Need, mis on erateed, mida varemalt vald ei pidanud lükkama, neile tehakse teatised, et see on teie kohustus või andke need teed vallale üle, siis nad saavad puhtaks lükatud. Kui see nimekiri on täpsustunud, siis on ka meie tee hooldajal oluliselt täpsem ülesanne, mida ta täpselt tegema peab. Aga ega ma kätt südamele küll ei pane, et sellel talvel probleeme ei ole. Aga ma tean, et see on väga päevakorral täna, sest et see teehooldus võttis reaalselt valla eelarvest lisatöödena, ma võin eksida, aga suurusjärgus poolteist miljonit krooni eelmisel talvel. Ja selleks talveks, mis nüüd tuleb, on reservi planeeritud rohkem. Ma ei tea, kas see oli vastus sinu küsimusele.
Meeshääl: Teine asi see, et elame ühel tänaval, peame ise aitama, kui vaja on…
Robas: Ütleme, et registreerida olukorra, et see on mõistlik, et me kõik tunneksime, et see asi saab lahendatud ja mitte nii, et minu jaoks on kõik korras ja kui kellelgi on probleem, siis kodust välja ei tule. Sellel talvel saavad need abi probleemid kodulehele ülesse, aga vähemalt kindlasti tuleb aitäh ütelda ja ikkagi kui keegi oma raha eest tuleb ja päästab, siis mõistlik on mitte ta kulul liugu lasta.
Meeshääl2: Kas seda infot valla hooldatavate teede kohta saab vallast?
Robas: Selle saad niimoodi, et see teede nimekiri on ära täpsustatud. Ma panen selle uuesti meie kodulehele üles. Ma panin ühe nimekirja üles umbes poolteist aastat tagasi, siis tekkis kiire arutelu, et aga me oleme tee ammu üle andnud, aga me ei ole andnud. Palju on ühistute teid, mis on jäänud unarusse, aga see nimekiri tuleb kindlasti lähiajal üles. Ta on kindlasti oktoobri lõpuks kinnitatud, kõigile teada, millised teed lähevad lükkamisele, millised ei lähe.
Meeshääl2: Siin eelmine talv oligi mure, et teelükkajal oli üks info ja vallas oli teine. Ma rääkisin teelükkajale, et ole hea mees lükka lahti, sai isegi makstud, aga tuli välja, et see on valla tee üldse.
Robas: Uus mees Alar Mik käib rida realt praegu asja üle ja kõik need teed, mis on kahe vahel, et ei saa aru, kelle omandis on, need omanikud saavad ka kirja ja teatise selle kohta, et see on teie kohustus seda teed hooldada, kui ei ole seda andnud üle vallale.
Mees3: Juhul kui tee on aiandusühistu omandis ja edaspidi läheb maatükkide vahel jagamisele, kas on võimalik siis vallalt maatükkide omanike poolt tellida seda lükkamist?
Robas: Tegelikult on võimalik neid teid üle anda ka ilma omandit vahetamata.
Mees3: Vald ei soovi neid teid vastu võtta.
Jan Trei: See on võimalik ja kommunaalameti juhataja on saatnud teile ka laiali teile laiali lepingu reeglid, mille oleme välja töötanud. Kui ta on eratee, siis ta on eratee, aga me oleme nõus võtma ka erateesid hooldada. Aga mis on hea tava või kontseptsioon, kutsuks üles ka seda maaomandi õigus selgust lahendama. Et kui Randvere külas on üles jäänud vanad aiandusühistu teed, siis oleks mõistlik vallaga suhelda ja oleme hea meelega valmis need üle võtma. Aga mõni kord ei taheta erinevatel põhjustel neid anda, samas nagu tahetakse, et vald nagu lükkab. Üritame siin koos edasi minna, oleme üks Viimsi vald ja pole mõtet erateid nagu hoida, need ajad peaks möödas olema.
Mees3: Aiandusühistu esimees väitis, et vald ei soovi neid tupikteid vastu võtta. Ma ei tea, palju see tõele vastab.
Robas: Vallas on olemas määrus, ma ei tea täpselt, mis on selle õigusakti nimi, aga mõte on see, et vastu võetakse kõvakattega korralikke teid. Kui teie ühistu esimees läks ja ütles, et võtke tee üle, mis on auklik, ma ei tea, võib-olla teil on korras, aga ühe sõnaga, mis on sellises korras, mis ei vasta selle määruse nõuetele, siis esimese hooga saite vastuse, et ei, me ei taha seda teed vastu võtta. Aga millest mina rääkisin, sai alguse lume lükkamisest, selleks, et lükata lund te ei pea andma juriidiliselt omandist ära, vaid te saate sõlmida vallaga kokkuleppe ja vald lükkab selle tee talvel puhtaks. Selline vahepealne variant, et vald täna ei ole valmis võtma kõiki, igasuguses korras teid vastu, sest see tekitab olukorra, kus kõik tahaksid endale kohe saada asfaltteed. Täna seda raha eelarves ei ole. Tahaksin väga anda kõik Randvere teed kohe vallale, tahaksin, et nad saaks kohe kõik asfalteeritud, aga teiselt poolt näen, et see kohe ei ole kõik võimalik, siis ilmselgelt hoian, et kui on võimalik mingi tee jälle üle anda, siis me oleme selle vastu võtnud, selle aja jooksul oleme võtnud Randveres päris palju teid vastu. Ka selliseid, mis on lihtsalt kõva kattega, noh, nad ei ole päris aukus, nad ei ole küll asfalt, aga mis on kõvakattega, on võetud pärsi palju vastu.
Mees3: See tee, millest mina räägin, on kõvakattega ja paar väiksemat auku.
Robas: Niinepuu tee?
Mees3: Ei, Karjaaia tee sealt kõrvalt. Niinepuu tee peaks juba valla tee olema.
Robas: Kui sa tahad konkreetselt oma teega tegelda ja tundub, et takerdud, siis mul ei ole see teema võõras. Võime minna koos kommunaalametisse seda arutama.
Mees3: Super.
Naine: Ma tahtsin küsida, kas tänavavalgustus on küla või valla tasandil lahendatav?
Robas: Kõik tänavavalgustus on valla tasandi teema. Kindlasti annab asjale kaasa, kui te teete vallale pöördumisi, võite mulle teda anda. Suures plaanis külavanem on selline, et ma vahetan infot küla ja valla vahel. Ja minu käest küsitakse, kas see on ikka õige jutt, et seal ei ole, et mis seal tegelikult toimub. Ma täna olen näinud ka kirju, mis on Randvere külast läinud tänava valgustuse arendamiseks. Ilmselgelt need ei ole prioriteet number üks. Teekatted on number üks ja valgustus number kaks. Aga kui seda kirja ja taotlust ei ole tehtud, siis ei toimu mitte midagi. Kommunaalamet töötab tegelikult niimoodi, et kui kõik on oma kirjad ära teinud, kommunaalameti juhataja, talle antakse eelarve ette, aga tal on seal eelarves read. Iga teie avaldus on eelarves üks rida. Mida võimalikult rohkem ridu on, ta saab vähemalt valikuid teha, et võiks selle ka veel võtta töösse. Kui teil on mingid lõigud, mis väga häirivad, siis tuleb see avaldus teha. See ei ole võluvits, aga algus, et üldse midagi toimuma hakkaks.
Mees4: Tahtsin küsida Randvere kooli kohta, 4-5 aastat tagasi oli detailplaneering tehtud, kas see projekt tehakse sama detailplaneeringu põhjal või on koostatud uus detailplaneering?
Robas: Sellele võiks vastata Jan Trei täpselt.
Trei: Uut planeeringut ei ole teinud. Ruumi on seal piisavalt. Suletud neto pinnaga 5500 ruutu, et tuleb suur kool. Spordiväljakud, tenniseväljakud. Aga võib-olla see võikski olla teema, et näidata kogukonnale projekti täpsemalt. Kas mõnel teisipäeval, kui sa siin istud, ma võin tulla ja näidata, mis suunad meil on. See on suur investeering meil idarannikule. Võib-olla huvitab ka, et ma ei hakka siin palju aega raiskama, aga see on teema, mida võiks kogukonnale näidata.
Robas: Täpselt nii. See on külale väga suur asi. Teed saavad korda, tänava ääre valgustused, meil tehakse ümbersõidud, tehakse mahakeeramised, mis vaja. Meil tekib endal võimalus kasutada kooli ruume. See on väga oluline asi. Mul on tänane projekt olemas. Ma luban teile, meil on siis oktoobrikuu teisel teisipäeval, kui keegi tahab reaalselt projektiga tutvuda, tulge külakeskusesse, ma saan teile näidata materjali. Teine teisipäev on alati see päev, mil ma olen siin külakeskuses, päevakeskuses. Kella kuuest tulen alati siia. Veel küsimusi, palun.
Mees5: Ei ole kursis, aga kas arengukavas on sees ka kaubanduse küsimus Randveres?
Robas: Väga hea tähelepanek. Nüüd ma pean andma teile edasi ühe informatsiooni, mis on väga tähtis: nimelt meie tänase külapoe kõrval asuv kinnistu on müügis. Kui kellelgi on huvi, tutvuge valla koduleheküljega, tähtaeg on 30. september. Alghind on minu teada 24 000 eurot. See on see koht, kuhu võiks tulla pood valla nägemusel. Kindlasti Karukämbla elanikud võiksid ka selle peale mõtelda, et pood tuleb neile väga lähedale. Äkki kellelgi on selle kinnistu vastu huvi. Kellel on selle kinnistu vastu kindlasti huvi, on Aivar Sõerd. Ja tema on palunud mul edasi anda teate, et kui kellelgi on veel huvi, siis võivad temaga ühendust võtta. Ehk siis mõtelge, kas see on hea valik või halb valik või hea koostöö valik. Igal juhul on tema andnud teada, et temal on huvi ja tahaks kellegagi koostööd teha. Ja see on siis krunt, mis jääb meie praegusest küla poest Hansunõmme praeguse bussipeatuse poole. Seal kus on võpsik.
Mees5: Jõe ääres?
Robas: Kraavi ääres.
Mees5: Aga see on nii väike.
Robas: Need kaks krunti kokku teevad 2500 ruutmeetrit ja see on juba selline tükk, kuhu saab teha minimaalsetes mõõtudes Maxima poe. Aga selle poe lahendus on kogu aeg selles, et milline on meie küla ostujõud ja ostutsükkel. Me tuleme kõik siia õhtul, päeval ei ole sel poel midagi. Meie tee ei ole transiittee, kus inimesed liiguks läbi. See on väike takistus. Ma praegu lihtsalt tuletan meelde, et see kinnistu on müügis.
Mees2: Külas peaks olema pood, muidu kus ma lähen Muuga Maxima või Viimsi või Pirita, igale poole on seitse kilomeetrit.
Robas: Võin igal juhul oktoobrikuu sees teada anda, mis sellest asjast sai. Kui ostab selle kinnistu ära tänane pood, siis tuleb sinna ka millalgi suurem pood, sest on rohkem ruumi. Kui ostab ära keegi teine, siis tõenäoliselt võime arvestada, et sinna mingit poe arendust ei tule.
Mees6: (liiga vaikne)…nurgal on tühi plats, miks sellele ei tehta? Selle krundi peal pole parkimise võimalustki, see on nii väike. Kooli tee kõik on siin ja täitsa suur koht, siin oleks ruumi ka teeninduse jaoks, mitte üksi kauplus, teenindust on ka vaja.
Robas: Väga hea mõte. Võin öelda, et see krunt, millest räägid, sa tead seda, ma olen sellega natukene seotud läbi sugulussidemete. Ja võiksin öelda, et sa oled muga ühe korra sellest rääkinud, sa võiksid teha sellele inimesele, kes omanik on, pakkumise, et tahaksid kas osta või arendada, sest see, kes on tänane omanik, tal on omad plaanid ja ma ei saa rääkida kellegi teise eest. Aga mõttena su mõte on hea.
Mees2: Kas sel maal, mida müüakse poe jaoks, on sihtotstarve ka või ta on elamumaa või sotsiaal?
Robas: Ta on minu meelest teenindusmaa. Vald omalt poolt näeb sinna poodi.
Mees2: Et siis mingit paarismaja sinna ei ehita.
Robas: Vald näeb sinna poodi. Kes on huvitatud, see info on valla kodulehel üleval.
Mees7: Kas poe omanikule saaks teha valla poolt ettekirjutuse, et ta piiraks selle Karukämbla nurga ära, et seal ei tekiks joomapunker.
Robas: Jah, see on reaalne ja tuleb teha planeeringu käigus. Kui keegi selle ära ostab ja hakkab tegema, siis peab hoidma asjal silma peal. Et ei tuleks midagi sellist, mida me näha ei taha.
Tahab keegi veel midagi küsida? Kui ei ole, siis me võiksime lugeda selle koosoleku lõppenuks. Teadke, et te võite alati mu käest kõiki asju küsida. Ma olen siin iga teine kuu teisipäev igal õhtul kella kuuest. Ärge kartke. Tulge räägime juttu. Sellest sünnivad ideed. Ja loomulikult võite alati kirjutada. Ja võite alati igal asjal kaasa aidata. Ja kui prouad, nüüd hakkame tegema sügislaata, andke märku, kellel on liiga palju õunu, veel äkki palju ploome ja kellel on palju lapsi, kes tahavad mänguasju vahetada, tulge, igal juhul selle sügislaada käigus ära lahendame.
Aitäh teile.
Vabandust, stopp. Istuge veel korra, ma unustasin ära, Aime, vabanda.
Aime Salmistu: Suur tänu külavanem, soovin edu ja jõudu. Kallis külarahvas, tere päevast ja soovin teile kaunist ja meeldivat sügist. Ma tahaksin paar mõtet jagada. Pea neli aastat tagasi ma olin teie ees ja nüüd taas. Olen ikkagi veel Randvere päevakeskuse tegevjuht. Ja küll on kena, et saame siin selles majas väga ühiselt ja sõbralikult läbi. Nimelt, kui ma siin teie ees olin, siis rääkisin, et väga kitsad ruumid on seenioridel tegutsemiseks, kuid need asjad on väga hästi lahenenud. See ruum suurenes 32 ruudust 65 ruuduni, kus pensionärid teevad oma ringe ja kus külavanem võtab teid vastu iga kuu teine teisipäev kell kuus. Meil on ka võimalus seenioridel kasutada seda ruumi ja ülemist noorte keskuse ruumi. Me oleme väga hästi saanud koostööd teha: vald, seeniorid, noortekeskus ja sama ruum, kus oleme. Selleks, et koostöö veel suureneks, vaatan siin on palju eakaid ja noori ja keskealisi, et kui toimuvad ühisüritused, kus osalevad peale selle küla kogukonna taidlejate ja esinejate veel kusagilt esinejaid, olete kõik teretulnud. Ja esimene selline üritus on 28. septembril siinsamas saalis kell 18. Te kuulete vastloodud Randvere pasunakoori, esimene proov toimus 14. aprillil ja sinna oodatakse veel liikmeid, kellel on need pasunad kodus, võtke kaasa ja iga esmaspäeva õhtul toimub päevakeskuses proov. Ja Madis ütle, mis kell.
Madis Kaasik: Kell 20.
Salmistu: Kell 20. Ja sellel päeval tulevad esinema ka Jõelähtme valla Neeme rahvamaja taidlejad. Nad esitavad väikese Eduard Vilde ainetel loodud näidendi „Miks ma ei tahtnud hakata ajakirjanikuks“. Ja siin toimuvad ka teatraaltantsud. Olete oodatud väikesele meelelahutuslikule õhtule. Ja kallid seeniorid, sellel päeval teen teatavaks ka kõik need ringid ja klubid, mis hakkavad toimuma päevakeskuse juures. Ja saate sinna registreeruda. Üks uus klubi on reisiklubi. Nagu viimased aastad on näidanud, on Randvere valla rahvas väga reisihuviline. Ma olen nõus koos toetavate liikmetega korraldama reise Eesti piires ja ka Euroopa piires. Mis on väga soodsad ja neist võib osa võtta. Rohkem ei hakkaks teie kallis aega kinni pidama, aga kes soovib, võtke siit kaasa Viimsi valla eakate teatmik, kus on kirjas kogu Viimsi valla seenioride tegevused 2011-2013. Iga kahe aasta tagant antakse selline teatmik välja. Suur aitäh kuulamast. Ja kellel on küsimusi, siis mina olen siin majas poole kohaga tööl kella kümnest kella kaheni võib alati minu poole pöörduda. Tänan, kõike kaunist.
(Aplaus)

neljapäev, oktoober 06, 2011

Külakoosoleku protokoll

Panen esialgu üles protokolli. Stenogramm tulekul.


Randvere küla üldkoosoleku protokoll
24. september 2011. Randvere külakeskuses Kibuvitsa tee 1.
Kohalviibijaks registreeritud 92 elanikku (elanike registris 1155 täisealist, nõutav kvoorum 5% on 58 inimest).
Algus kell 11.10
Päevakord:
1. Külavanema 2010. aasta aruanne.
2. Randvere külavanema valimised.
3. Randvere küla arengukava 2011-2015 projekti vastuvõtmine.

1. Külavanem Priit Robase aruanne.
Tegevus jagunenud kolmeks: ürituste korraldamine, küla puudutavad teemad, jooksvate küsimuste lahendamine.
Üritused on olnud:
- Sügislaat 2010. Külaelanike enda osalus võiks olla aktiivsem, kuid plaanis korraldada ka sel aastal.
- Rannaala detailplaneeringu arutelu. Huvilised said esitada ettepanekuid, praegu seisab riigi maa-ameti taga maa üleandmiseks vallale.
- Heakorrapäev. Koguti 20 kuupmeetrit prahti, paigaldati koerte mustuse kogumiseks prügikastid, istutati küla jõulukuusk.
- Emadepäeva kontsert. Sellisel kujul esimest korda, traditsioon võiks jätkuda.
- Jaanipäev. Teist aastat. Vaatamata halvale ilmale oli osalus aktiivne ja traditsioon jätkub.
Küla puudutavad teemad:
- Küla arengukava koostamine. 60 lehekülge. Hinnangu on andnud ka Harjumaa külade liit.
- Muuga sadama õhuseire jaam Randverre. On täpsustatud, mida ta mõõtma peaks.
- Koolimaja projekt. Projekt peaks valmima aasta lõpuks, ehitushange 2012 kevadel, kool peaks valmima 2013.
- Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneering. Hansunõmme bussipeatusest Muuga suunal ei olnudki kergliiklusteed plaanitud.
- Küla mänguväljak külakeskuse kõrvale. Osutus arvatust keerulisemaks. 2010 tuli otsus, et PRIA toetab, 2011 juulis ehitusluba, praegu on kopp maasse löödud, väljakute esimene etapp peaks valmima kuu jooksul.
- Ühistranspordi korralduse uuring. Vallavalitsus on andnud loa avada kommertsliin Randvere - kesklinn.
Jooksvad küsimused:
- Iga kuu teisel teisipäeval kell 18 ootab külavanem külakeskuses. Võimaluse kasutajaid vähevõitu, kuid on kujunenud aktiivsete inimeste ring.
- Olmeküsimused koerte ja tülide teemal.

2. Randvere külavanema valimised.
Nõuete kohaselt on esitatud üks kandidaat: Priit Robas.
Valimiskomisjoni esimeheks valiti Jaan Väljaots. Hääletamine avalik.
Priit Robase poolt hääletas 84 inimest, vastu 0, erapooletuid 2.

3. Randvere küla arengukava 2011-2015 projekti vastuvõtmine.
Arengukava on olnud ja jääb kõigile tutvumiseks Randvere kodulehel www.randvere.net.
Priit Robas teeb ettepaneku täiendada seda kahe punktiga: mõelda välja Randvere tunnuslause, ja rajada Randvere ning Tammneeme vahele matkarada.
Küla arengukava vastuvõtmise poolt on 75 inimest, vastu 0, erapooletuid 3.

Kohal kerkinud küsimused.
Milliseks ranna-ala muutub ja millal korda saab?
Robas: Planeeringut saab vaadata www.randvere.net. Edasine seisab maa-ameti otsuse taga.
Kuidas talvel teede lumest lahti lükkamisega olema hakkab?
Robas: Vallavalitsuses on uus kommunaalameti juhataja Alar Mik, kes koostab teede nimekirja, mida lükata. Oktoobri lõpus saab see kinnitatud. Hädaolukordi saame ise oma küla inimeste vahendite ja abiga lahendada. Eelmise aasta kogemus näitas, et kahjuks käib see abistajate enda kulul, hüvitust ei pakuta.
Kas Randverre tuleb pood?
Robas: Praegu on putka kõrval kinnistu müügis, valla nägemuses võiks sinna tulla pood.
Randvere päevakeskuse tegevjuht Aime Salmistu tutvustab päevakeskuse tegemisi. On asutatud Randvere pasunakoor. 28. septembril kell 18 on võimalik tutvuda päevakeskuses pakutavaga täpsemalt.

Koosolekut juhatas Priit Robas
Protokolli koostas Jaan Väljaots

kolmapäev, august 24, 2011

Küla üldkoosolek

Randvere küla üldkoosolek toimub 24. septembril 2011 kell 11.00 Randvere külakeskuses aadressil Kibuvitsa tee 1.
Päevakord:
1. Külavanema 2010.a. aruanne;
2. Randvere külavanema valimised;
3. Randvere küla arengukava 2011-2015 projekti vastuvõtmine (projektiga saab tutvuda küla kodulehel.