Randvere küla üldkoosoleku (23.09.2017) stenogramm

Randvere küla üldkoosolek 23. septembril 2017.

Randvere koolis. Koosoleku algus 11.07.

Päevakord:

1. Külavanema tööaruanne;
2. Viimsi valla kommunaalameti esindaja info töödest Randveres ja küsimuste vastused;
3. jooksvad küsimused.

1. Külavanema tööaruanne.

Priit Robas: Oleme traditsioonidega jätkanud ja need on elujõulised. Tänan kõiki inimesi, kes käivad ja on moodustanud toetusgrupi, aga palun võtke veel keegi kaasa, kes tavaliselt ei käi.

Kokkuvõtvalt on meil eelmisest koosolekust tänaseni toimunud: jaanipäev, seeniortantsupidu (mille korraldamist toetas ka Randvere külaselts), koristus- ja talgupäev kooli juures (siin oli kooli hoolekogu tubli ja meile on külasse tekkinud ka uus jõulukuusk), volbriöö rongkäik, sügise poole oli valla poolt organiseeritud lehtede kogumine ja sellega koos Peipsi äärest sibulja ja kartuli toomine, kevade poole käisime randa koristamas. Tundub, et need teemad kannavad ja üritusi võib jätkata.

Külavanemale ka helistatakse või kirjutatakse, kui on probleeme suhtlemisel vallaga. Mul on veel paari inimesega võlg üleval, sest suvel ei reageerinud piisavalt kiiresti, aga enamus asju sai lahendatud. Kui on kiire asi, siis on mõistlik helistada, mu number on avalik (56350000).

Selle aasta sees saime ka korraliku terviseraja, kaks kergliiklusteed ja kooli spordiväljaku. Külavanema roll on siin olnud käsi püsti vallamajas kohal olla ja ütelda, et need asjad vajavad tegemist.

Veel on olnud mõned arutelud mõne planeeringu osas.

Meie tähelepanekud Muuga sadamast tulenevate ohtude osas on leidnud vastukaja, paljude asjade osas teostatakse uuringuid ja vaadatakse, kas probleemid on põhjendatud või emotsioonid. Sel sügisel on meie initsiatiivil saanud tehtud Euroopa rahastuse toel juriidiline analüüs: millised on valla õigused, kodanike õigused ja sadama kohustused. Algamas on terviseuuring, kus uuritakse ümberkaudsete külade inimeste tervist.

Kui on küsimusi, vastan hea meelega.

Hääl saalist: Oled valitud vallavolikokku, räägi sealsest tegevusest.

Robas: Kui valisite mind esimest korda külavanemaks, siis ma volikogus veel ei olnud, ja sain aru, et kui mul ei ole suuremat toetust ja võimalust osaleda volikogu töös, siis Randvere küsimused sumbuvad. Olen täna volikogus keskkonna- ja heakorra komisjoni esimees. Tänases koalitsioonis olen ka mina esindatud, Randvere küla hääl on olemas. Ma ei ole IRLi liige, aga olen kandideerinud nende nimekirjas, ja praeguses koalitsioonis suuremate otsuste ja arutelude juures.

Ants Erm: Kas keskkonnakomisjon on Muuga sadama riskianalüüsi näinud ja arutanud? Kuulsin, et seda ei taheta kuidagi kellelegi näidata.

Robas: Arutanud oleme Muuga sadamaga seotud teemasid palju, alates sellest, et oleme käinud kohal, kaasanud eksperte, teinud soovitusi, nõudnud tegevusi. Kui rääkida konkreetselt riigi tellitud ja sadama tehtud riskianalüüsist, siis selle originaaldokumenti ei ole mina näinud, seda ei ole täismahus minu teada vallale esitatud. Sellel dokumendil on piirang. Olen näinud kokkuvõtet. Komisjon on andnud kokkuvõttele hinnangu, et analüüsile on vaja teha retsensioon, kas kõike on põhimõtteliselt õigesti käsitletud. Seda tänaseni ei ole olnud võimalik teha. Aga mulle endale tundub, et jää on liikuma hakanud. Et riskianalüüs väljastatakse ja tehakse retsensioon.

Erm: Valla keskkonnakomisjoni esimehele võiks ikka analüüsi näidata.

Robas: Ma tõenäoliselt saaksin kohapeal nende dokumendiga tutvuda, aga kuna materjal on mahukas, siis on ülikeeruline, et lähed kellegi teise kontorisse ja pead seal lugema. Mina isiklikult ei ole selline spetsialist, kes oskaks ütelda, kas analüüs on tehtud pädevalt. Ma võin organiseerida läbivaatusprotsessi ja kaasame eksperdid, aga mina hinnangut anda ei oska, kuigi meie komisjonis on inimesi, kes võiksid olla võimelised sellise hinnangu andma, aga tänaseni materjali selliseks töötlemiseks me ei ole saanud. Jutu kokkvõte on see, et mulle endale ka väga oluline asi, poolikute vastustega rahul ei ole, hoian kogu aeg survet peal, et peame selle asjaga hakkama saama.

Madis Kaasik: Kuidas külaseltsiga koostöö edeneb?

Robas: Koostöö on olemas. Seltsi liikmete panus on suhteliselt väike, aga me tunneme moraalset tuge. Koostöös sai seeniortantsupidu tehtud. Üleskutse: külaseltsil on sportimisajad Randvere koolis. Kutsun liituma. Saab mängida võrkpalli, korvpalli, sulgpalli. Ja juttu rääkida. On olemas koostöö, aga ütlen pigem väikse kriitikaga, et seltsi liikmed võiksid olla rohkem aktiivsed. Ise käed külge – seda võiks rohkem olla.

Hääl saalist: Külakeskuse lahtiolekuajad on väga lühikesed ja kes seal käia saavad, kui on ainult hommikune aeg?

Robas: Külakeskus on meil avatud nii, et hommikupoole on seeniorite ajad, lõunast on noorte ajad. Loogika on selles, et seenioritel on hommikul vaba aega – tantsida, laulda, kududa, savi voolida – kõik need tegevused on olemas. Lõunast saavad minna lapsed, neil on oma teine korrus – toredad inimesed ja tegevused. Muide täna on külakeskuses suur pidu 10. sünnipäev, kõik on oodatud kella kolmest. Info on olnud valla lehes.

Hääl saalist: Teavet on vähe, mis külakeskuses toimub.

Robas: Saab alati paremini teha. Mis on infoliikumise viis, mida teie kõige lihtsamini kätte saate?

Hääl saalist: Inimeselt inimesele.

Hääl saalist: Perearstikeskusse info üles panna.

Robas: Väga hea, paneme kirja. Mis veel? Noorematele arvuti kasutajatele üritan saata meiliga, varem Randvere Facebook ei olnud nagu väga minu ala, tänu sellele see info väga sinna ei jõudnud, aga nüüd töötab ka see paremini. Randvere küla kodulehele saab ka info üles.

Hääl saalist: Kas oleks võimalik saada silt üles Randvere bussipeatusse, kus on prügiurnud, et „prügi mahapanek keelatud”. Elan seal kõrval. Tullakse ja pannakse maha.

Robas: Hea tähelepanek. Prügi teemaga just tegelesime. Prügikonteinerid olid Randvere aedlinnas ühe aia taga. Käisin ka ise vaatamas, tõepoolest on inimestel totakas harjumus tulla pakendikonteineri juurde ja visata sinna oma prügikotid. Aga nüüd me liigutasime need pakendikonteinerid Hansunõmme bussipeatuse juurde selleks, et nad oleksid võimalikult nähtava kohapeal, et kui keegi tuleb oma prügikotiga, siis keegi ikka näeb ja juhib kohe tähelepanu. See on meie kõigi ühine ruum ja sellele peab reageerima. See oli mõte viia konteinerid veel nähtavamasse kohta.

Hääl saalist: Mitu päeva on seal hunnik saapaid vedelenud.

Robas: Konteineri tühjendaja kohustus on kolme meetri ulatuses ümber konteineri kõik korras hoida. Seal on mingi telefoninumber, kuhu saab helistada ja nad peaks tulema ja ära koristama.

Hääl saalist: Konteinerid on Hansunõmmes, aga seal pargib üks buss täpselt nende ette pidevalt.

Hääl saalist: Kogu Koralli tee elanikke häirib see tehnopark, busse pestakse seal. Äkki vald saaks selle parkla seal haljastada, panna kivid ette.

Robas: Ma mõtlesin, et need on teie tänava inimesed.

Hääled saalist: Ei, need on kuskilt Maardust või Aiaotsast.

Robas: Kui see on häiriv koht, siis meil on siin inimene, kelle valdkond on see lahendada. Ma arvan, et see on teemaal parkimine ja vald saab selle lihtsalt lahendada.

Kaasik: Ma küsimust külaseltsi kohta ei esitanud juhuslikult. Ma olin ka külavanem ja me andsime külaseltsiga välja Randvere lehed: see oli siis, kui Randvere esmamainimisest sai 610 aastat. Läks viis aastat mööda ja 615 andsime välja teise lehe. Täna on 620 aastat ja ma jõudsin õigel ajal valmis raiuda lasta kivi selleks puhuks. Külaselts on aga selle nagu ära unustanud. Oleks võinud seda teha, aga aasta kestab edasi, võib-olla veel jõutakse. Uusi elanikke on palju juurde tulnud ja siin on väga palju muutunud. Ma olen valmis kohe aitama seda lehte ka koostama.

Robas: Aus vastus on selline: küla 620. aastapäev oli planeeritud 7. oktoobrile, et saame kokku koolimajas, vaatame filmi küla ajaloost, kontsert jne. Mure selles, et kuivõrd ma olen selle asja veits eestvedaja, siis osad inimesed, kes sellega veel seotud, ütlesid, et tead, Priit, see näeb nii poliitiline välja, ära tee. Ma sain aru, et see annab nii halva maitse sellele, et ma parem ei tee seda 7. oktoobril, sest kõik mõtlevad, et Priit teeb valimispropagandat. Teeme valimised ära, teeme peo peale valimisi. Tuleb film küla ajaloost, tuleb leht, tuleb pidu.

Hääl saalist: Viimsi Teataja peaks avaldama infot Muuga sadamaga seoses. Keskkonnanurk peaks olema.

Robas: Ma teen selle ettepaneku, et keskkonnateemalised asjad oleks kuidagi eraldi esile tõstetud.

Hääl saalist: Külapoe väljanägemine on õudne. Kus on tema võimalused pesta? Kui ei suudeta midagi teha, siis lõhkugu see maha.

Robas: Ma ei saa külapoodi koristada, remontida, kinni panna, aga infot, et vastavad järelevalveorganisatsioonid kontrolliks, seda ma saan alati teha ja olen teinud. On viiteid, et alaealised saavad meie külapoest alkoholi, mis on eriti kohutav. Olen ka selle vallale edastanud.

Hääl saalist: Kui on probleem, kirjutage vallale. Muidu ei mõisteta selle olulisust.

Robas: Villemil on hea mõte, aga kirjutage mind ka sinna koopiasse. Sest minu käest küsitakse hinnangut, kas ja kui suur see probleem on. Mõistlik on mind informeerida. Ma igal juhul ju toetan selle probleemi lahendust.

Erm: Poe kohta käisid jutud, et seal on isegi mingi detailplaneering tehtud. Sinna ei ole teed. Kas seal ei võiks olla kas nüüd just kaubanduskeskus, aga üks korralik pood?

Robas: See võiks olla järgmiste aastate üks kõige olulisem muudatus külas, kui tekib teeninduskeskus ja pood. Kuhu ta tekib, ma praegu ei oska öelda. Siin põrkuvad erinevad huvid. Inimesed, kes soovivad äri arendada ja inimesed, kellele äri arendamine selles kohas ei sobi. Poe kinnistu osas on detailplaneering algatatud, on olnud avalik arutelu ja sellele on tulnud palju pretensioone ja täna see seisab. Probleemi võti ei ole võib-olla üldse see konkreetne vastasseis, vaid selle projekti võimekus üldse – meil on külas planeeritud ärimaa selleks, et seal oleks küla teeninduskeskus ja pood, aga ühelegi suuremale selles valdkonnas tegutsevale a la Maximale, Coopile jne ei ole see täna huvitav. Ehk see väikse poe arendus oleks meile kõige reaalsem. Aga küsimus on nendes inimestes, kes seal ümber elavad, nende elukeskkond ei tohiks totaalselt muutuda. Aga meil on Aivar Sõerd siin, kes on selle planeeringu ühe kinnistu omanik.

Aivar Sõerd: Ma elan kohe selle poe vastas, see on kohutavalt räämas, see on ühe poeketi osa, aga omanik ei pane isegi seda nime sinna välja. See selleks. Seal kõrval on krunt Karunõmme 2, mille vald pani enampakkumisele ja minu firma ostis selle ära ca 10 aastat tagasi. Selle poe omanik Alla Fleiderviš ise võttis minuga ühendust, et arendaks. Tema ise ei taha seda vedada, tema plaan on pood ära müüa. Ta pakkus, et teeks ühise planeeringu, et kui kaks krunti kokku panna, saaks teha tänapäevase lähikaupluse kontseptsiooni. Hakkasime tegema. Takistuseks osutus maanteeamet, kes ei lubanud sissesõitu bussipeatuse kõrvalt, mis on seal praegu ebaseaduslik. Maanteeameti nägemuses saab mahasõitu sinna kinnistule teha ainult läbi minu kinnistu otse ringilt. See variant poe omanikule ei sobinud ja nii see jäi. Ma tean, et ta tahab seda müüa. Aga praegu see laguneb ja seltskonnad laamendavad seal ümber.

Robas: Ise me siin ilmselt suurt midagi teha ei saa. Pigem on nii, et kui need, eks neid poode peavad, näevad, et siin on potentsiaali, siis see teeninduskeskus siia ka tekib. Kinnistu on planeeritud Schüdlöffeli tee algusse.

Hääl saalist: Kas prügiurnide juurde ei saaks panna kaamerat?

Robas: Siin on Oliver Liidemann ta kohe vastab sellele küsimusele ka.

Tarmo Maasel: Siin vallas jooksevad päris suured koerad lahtiselt ringi, kuidas seda probleemi lahendada – keda teavitada?

Robas: Kommunaalametit. Tee telefoniga pilt, saada kohe vallale, kirjuta juurde, mis teema on ja tegelikult reageeritakse. Olen ise koerte probleemidega tegelenud, et naabri koer haugub. Olen käinud kohal ja soovitanud, et ära pane koertakuuti naabri maja ette. Aga on vallas järelevalveinspektorid, kes reageerivad. Meil heakorraeeskiri ja seal on kirjas, kuidas koertega käituma peame. Neid inimesi, kes aru ei saa – piltlikult öeldes minnakse ATVga terviserajale sõitma või lahtise koeraga, kelle järelt ei korista. Võti oleme me ise – kui märkame ja juhime tähelepanu, siis see asi hakkab muutuma.

Maasel: Pildi tegemine ja saatmine vist väga kiire lahendus ei ole.

Robas: Mis oleks kiirem lahendus?

Maasel: Vanasti käidi püüdmas neid koeri.

Kristjan Mark: Valla lepingupartner on Viljandi maantee varjupaik, kui neile teatada, siis nad tulevadki. Püüavad koera kinni, kontrollivad, kas kiip on olemas. Kui on, siis teatatakse omanikule, saab tagasi.

Robas: Aga kui näed, ära reageerimata jäta. Ma ei saa öelda, et see laheneb poole tunniga või tunniga, aga kui me tähelepanu ei pööra, siis ei muutu midagi.

Maasel: Kuidas siis on, kas ründavat koera tohib maha lasta või ei tohi?

Robas: Mina arvan, et kui sul on relv, siis ei ole ründava koera puhul väga valikutki.

Hääl saalist: On ka koerad, kes on omanikuga, aga jalutavad lahtiselt. Kui ma teengi pilti, saadan vallale, mis järgneb?

Robas: Tõenäoliselt valla tegelane võtab suga ühendust, küsib, kas sa tead, kes see on? Või minuga, kas mina tean. Tõenäoliselt küsin terve küla käest – teeme kindlaks, kes ei saa jutust aru.

Hääl saalist: Kas me ei võiks kaardistada neid koeri?

Robas: Võiksime, aga me peame kõigepealt tuvastama selle inimese.

Hääl saalist: Ma käin päeval tööl ega suuda jälgida kogu aeg. Omakeskis mõtlesime, et paneme rajakaamera teeotsa, maksab 100-200 euri, viie-kuue pere peale ostame.

Hääl saalist: Kas paberikonteinerit ka saaks külla?

Robas: Jah. Vallal on kohustus elanike arvu peale kindel hulk pakendikonteinereid paigutada külla, aga probleem on, et keegi seda oma aia taha ei soovi. Kui on ideid, kus võiks olla pakendikonteinereid, siis andke märku. Meil on neid seaduse järgi liiga vähe.

2.Viimsi valla kommunaalameti esindaja info töödest Randveres ja küsimuste vastused.

Robas: Kui rohkem küsimusi ei ole, siis annan sõna Oliver Liidemannile vallavalitsusest, kes vastab varem esitatud küsimustele, mis puudutavad kommunaalametit.

Oliver Liidemann: Kokku laekus Priidule 10 küsimust: siin on kiirus, siin on sildid, valgustus, teetööd.

Alustame kiirusest. Vaablase tee otsa küsiti 30 märki – sissesõiduteel on juba märk „õueala”.

Küsiti silte, kui tuled Haabneeme poolt sisse Randvere silt – ka see on tellitud, mingi aeg ta peaks sinna tulema.

Teetööd. Tülli tee ja Veehoidla tee ristil murekoht – järgmine nädal tehakse teepeenar freespuruga korda. Siis üks kodanik küsis...

Robas: Ma korraks segan vahele. Siin on küsimusi esitanud inimesed saalis. Kui teile tundub, et see vastus vajab täpsustamist, siis täpsustage see lõpuni ära. Ehk kui oli praegu Veehoidla tee ristmiku küsimus, kas see sai vastuse.

Hääl saalist: Ma sain vastuse jah, et midagi tehakse. Aga mul on tunne, et need kaks teed ei käi omavahel kokku, see on pidev lappimine. Nagu ma kirjutasin küsimuses, on seal asfalttee ja freespuru tee – see ühendus ei jäägi toimima.

Liidemann: Freespuru tee me teeme ära, kaetakse mõne nädala pärast pigiga. Sel hetkel kui frees on pandud, et tohiks seal sõita kiiremini kui 20, aga seal lastakse ikka 40-50 ja on see puru laiali.

Hääl saalist: See lapiti eelmine aasta täpselt samamoodi ja lapitakse järgmine aasta ja ülejärgmine. Mu küsimuse mõte oli, kas poleks arukam see ristmik nii välja ehitada, et seda ei peaks lappima jääma?

Liidemann: Nõus, et võiks panna kohe asfaltkatte alla, aga meil on teisi kohti, me parandame teid vastavalt liikluskoormusele. Külavaheteed on sõidetavad hommikul ja õhtuti, liikluskoormus on kõige madalam ja sinna jõutakse asfaldiga kõige hiljem.

Robas: Point on selles, et on mingi kogus raha, millega tuleb teha mingi hulk teid ja keegi peab langetama otsuse, kas me teeme ära Veehoidla tee asfalteerimise või lahendame Veehoidla tee probleemi täna ära pindamisega, mis leevendab probleemistikust võib-olla 80%. Me saame muud asjad ka ära teha ja kui tekib eelarves raha, siis rekonstrueerime ka selle ristmiku. Olen ka seda meelt, et teha üks kord korralikult, kui kümme korda lappida, aga paraku niipalju kui olen osalenud neis aruteludes, siis Veehoidla tee on tegemata selle pärast, et seal oli arendaja, kelle kohustus oli teha, kes läks pankrotti, jättis tegemata, ei andnud teid üle, lõpuks saadi need teed kätte, teed olid aukus, vald võttis need vastu, kuigi vald ei tohiks neid vastu võtta, sest meil on määrus, et ei võtta vastu teid, mis ei ole kõvakattega, aga võeti vastu inimestele vastutulekuks ja tehti nii korda kui vähegi võimalik. Asi on tähtsuse järjekorras. Teekorrastusraha sel aastal oli näiteks nii, et oleks saanud teha ära näiteks Veehoidla tee ja rohkem keegi midagi ei saa, siis selgitada ära, et Veehoidla tee on kõige tähtsam, on ülikeeruline, siis tehakse vahepealne variant.

Hääl saalist: Ma sain juba enne ka vastuse, mis on probleem ja kuidas seda lahendatakse. Ehk et kui mina üksinda karjun, siis see ei ole probleem, kahekesi karjume, siis juba natuke on. Kui nüüd vald ka jälgiks probleemi. Ka eelmine kord pöörasin mina tähelepanu, et oleks mõistlik korda teha, siis tehti. Aga ülevalt poolt allapoole ei tehta midagi, et üks päev ilma ütlemata tehti mingi asi korda. See on mure.

Liidemann: Vald on suur, meil on 13 küla, 2 alevit. Iga küla näeb oma asju, meie vaatame tervikpilti. Meil on teedevõrgustik üle 300 km.

Robas: Oliver, kas sul on täna mingi plaan, kas me leiame sellele probleemile lahenduse täna, aasta pärast, kolme aasta pärast?

Liidemann: Ei. Sest sa isegi volikogus kuulsid ettekannet, kus suuremate teede vajadus on 20 miljonit ja külavaheteed on sinna samasse kanti. Valla eelarve on praegu 30+, haridusse läheb 75%, siis saate isegi aru, et teedesse ei jõua nii palju kui oleks vajadus, pluss valgustid ja muud asjad.

Hääl saalist: Ma kommenteeriks Vesiniidu tee kogemusest. Freespuru tee läks auklikuks ja saime vallaga kokkuleppe, et rahad pooleks ja saime selle tee tehtud, me tegime pindamise.

Liidemann: Selliseid lahendusi on tehtud teisteski kohtades.

Robas: Veehoidla tee on kogumistee, teil on tupiktänav. Teil saavad kõik aru, kuhu raha panete, aga Veehoidla teel on raske seda teemat algatada, sest see on nii paljude inimestega seotud, et keegi otsest valu ei tunne. See peab valla lahenduse saama.

Hääl saalist: Küsimus Vaablase tee ja Randvere tee ristmiku kohta, kas on visioon, kuidas lahendada – üks on panna liiklusmärke 50 või 40, aga ega seal autod hoogu maha ei võta. Vaablase tee ristmikul liiguvad ka päris paljud väikeste lastega. Kas võiks teha ringristmiku.

Liidemann: See on maanteeameti maa, kui sinna soovitakse ringristmikku.

Hääl saalist: Kooliealiste laste vanemad hea meelega oma lapsi Randvere kooli ei paneks, sest autod kihutavad seal. Lapsed viiakse parema meelega Tallinna kooli.

Robas: Märgime selle teema üles. Kihutamine on probleem.

Hääl saalist: Mina näeksin pikemas perspektiivis lahendusena ringristmikku.

Robas: Siin saalis on kaks meest, kes tegelikult aitasid kaasa, et see ülekäik sinna üldse tekkis.

Hääl saalist: See probleem on olnud pidevalt üleval, sest mina olen Põldvuti teelt ja sealt väljasõit Randvere teele on väga risk, sest seal on käänak ja seal kihutatakse. See on äärmiselt ohtlik koht.

Robas: Paneme ka selle kirja.

Hääl saalist: Praegu tuli välja see, et probleem on kihutamine. Oleme ausad, et ei saa iga tee otsa panna ringteed. Võib-olla peaks olema järelevalvet rohkem. Ega märk ja ringtee ei muuda inimest.

Hääl saalist: Ringtee võtab kiiruse maha.

Hääl saalist: Aga kas sa kujutad ette, et terve Randvere tee on ringe täis.

Robas: Ärme lasku vaidlusse.

Liidemann: Ma vastaks selle ära, et maanteeameti teid otsustab ainult maanteeamet. Kuna on suur aparaat, siis nendega läbirääkimine on raske. Isegi see, et Hansunõmmes tuldaks niitma ühte juppi, kestis kolm-neli nädalat, et saaks aru, et see on nende kohustus. Et jah, 50 ala on, maanteeameti teedele ei panda lamavaid politseinikke, mida tehakse, on tõstetud ristmikud.

Küsiti Randvere tee äärde kergliiklusteele istepinke – kaks tükki me paneme, palume külavanemal teada anda kuhu täpsemalt. Mida kiiremini teada annate, seda kiiremin paneme.

Kolm punkti olid valgustus. On üks vastus: sel aastal jagati külavanematele 100 000 eurot, vajadus on 300 000-400 000. Siin on hetkel saalis 3 volikogu liiget ja 2 eelarvekomisjoni liiget, kui nemad seda kiiremas korras toetaksid, saaks valgustuse kiiremini korda. Kui toetust hetkel ei tule, mina saan aru miks ei tule, sest meil on vajadused ka teises osas, siis selline lahendus see on hetkel. Siin oli küsimus Tõnu tee, Kadri tee, Mardi tee, Ritskia tee, Suurekivi tee, Tiitsu tee, Põldpüü tee, Kibuvitsa ja Kibuvitsa tee põik.

Hääl saalist: Meil on Kibuvitsa põigus taotlus üleval 2005. aastast, põlvkond noori on kasvanud peale. Tulge vaatama, see valgustipost pandi Kibuvitsa 3 juurde, meie juures on mere äärde pandud valgustipost, mis ei pea olema, kui see pöörata teistpidi, kes seda kasutab? Ja kolmas sinna tihnikusse, kas see on palju?

Liidemann: Palju ei ole, aga eelarve on üks.

Hääl saalist: See on küsimus, mis tuleb lahendada esmajärjekorras, need on kõik teed, mis viivad külakeskusesse ja ka kirikusse viivad, me ei saa kirikusse ka valgelt minna. 2014. aastal tuli kell üksteist üks seltskond valda, lasti lahti koerad, tehti rannas tuld ja me olime kõik pimeduses. Me oleme 12 aastat järjekorras olnud. Mis tööd te siis ära teete? Järgmine samm on meil mujale pöördumine. Teil on vaja panna sisuliselt ainult üks post juurde. Kibuvitsa 3 juures on post olemas, pange sinna valgustus otsa. Mere äärde viiv valgusti, võtke see maha, see on ebaseaduslik.

Robas: Proua Vaga, see probleem on kirjas.

Vaga: Mind ei huvita, see on 12 aastat. Aga siis ärge pange ka naabrivalve asju üles, need ei oma mingit tähtsust pimeduses. Ma ei ole nõus sellega absoluutselt.

Liidemann: Siin oli ka üks haljastusprobleem: miks pargitakse autosid teemaal? - Teemaal ei olegi parkimise koht. Igaüks peab lahendama oma autode parkimise oma kinnistul.

Robas: Me pildistasime tegelkult kõik need kohad üles. Vallas on keskkonna ja heakorra komisjon, ma näitasin neid pilte seal. Sisuline probleem on see, et on tehtud planeerimisviga. Meil on tehtud nii, et on kõnnitee, siis on jäetud poolemeetrine haljasala riba ja siis on sõidutee. Inimesed, kes nende teede ääres elavad, kasutavad seda väikest haljasalariba ja kõnniteed oma auto parkimiseks, mis ei ole ette nähtud. Kui saadaks sellest aru, siis ei oleksmuret, et need haljasala ribad sõidetakse poriseks ja takistatakse autodega kõnniteel liikumist.

Hääl saalist: Seda võiks Viimsi lehes kajastada, et hakatakse trahvima neid, kes valesti pargivad.

Robas: Meil on järelevalveinspektor, kes saab käia ja kontrollida. On olemas ka üks telefonipõhine rakendus, mis ongi mõeldud selleks, et kui sa näed, et keegi teeb midagi, mis ilmselgelt segab sind, sinu naabrit ja veel kedagi, siis sa ei pea sellega väga rohkem ise tegelema, kui sellest lihtsalt teada anda ja valla järelevalveametnik saab sellele tähelepanu juhtida.

Hääl saalist: Meil on ju tagajärg käes – need haljasalad on kadunud. Küsimus on nüüd, kas need peaks taastama või ümber tegema. Parkimisprobleem läheb iga päevaga suuremaks. Kusagil on tehtud viga, kui 1000 ruudusele krundile on antud ehitusõigus paarismajale. Keskmine autode arv Viimsis olla 2,14 ühe pere kohta, siis nad ei saagi mahtuda selle krundi peale. Kas siin ei peaks vaatama teemaid sellise pilguga, et äkki peamegi majade vahele parklaid rajama. Et kui lapse sünnipäevale tuleb 20 inimest, 20 autot, siis need saab kuhugi panna.

Liidemann: Meil ka vabu maid siin ei ole.

Hääl saalis: Teemaad on jube palju. Sinna on kuhjatud näiteks siinsamas aknast paistab, kurvi peal, mägi. Tee-ehituse käigus tulnud savi. Kas savi ladustamine teemaal on sihtotstarbeline? Siin samas kooli ümber, kui on lastevanemate koosolek – ümbruskond on paksult autosid täis. Ma ei räägi jõulupidudest. Me ei saa keelata inimestel autodega sõita, peame lahendama parkimise. Et kas taastame haljasalad või leiame muu lahenduse. Aga praegu on pilt kole.

Robas: Revo, sinu küsimused on valda viidud koos piltidega.

Revo: Ma olen ise ka endale vastik, et ma sedasi teen, muudkui pildistan ja käin. Ma olen mingi neli korda käega löönud, ah, savi, vaadake ise.

Robas: Aga me saame sind kiita ka. Tänu sellele, et sa nagu lipuga käisid Veehoidla tee asjus, siis tegelikult ju läks paremaks, ei lahenenud lõplikult, aga läks paremaks. Ära kaota lootust.

Hääl saalis: Külakeskuse juures on täpselt samad probleemid.

Robas: Täpselt, aga seal saab seda lahendada, kuna selle krundi juures on vaba maad, kuhu parklat laiendada.

Hääl saalist: Sinna võiks kõnnitee ka teha.

Hääl saalist: Sealt ei ole võimalik väljagi sõita, terve tee äär on masinaid täis.

Robas: Kirjalikult esitatud küsimused on vastatud, aga siin on veel käed püsti.

Märt Puust: Ma olen ka ühe valgustuse kirja kaasautor. Mind ka antud vastus ei rahuldanud. See ei peaks nii käima, et vaatme volikogu liikmetele otsa ja loodame, et nad otsustavad. Peaks olema mingid põhimõtted, kuidas vald paneb, kas liiklussageduse, elanike arvu järgi.

Liidemann: Nii ongi ju.

Puust: Kus need kirjas on?

Lindemann: Need on teemeistri käes, tulge palun vaadake.

Puust: Need võiks olla avalikult väljas, et minu taotlus võeti vastu ja võetakse ette järgmine aasta, ülejärgmine aasta.

Liidemann: See on seotud teede tasemetega. Teedel on kuus taset ja need kõige väiksemad lõigud on viimases järjekorras.

Puust: Tehke see avalikuks.

Robas: Jah, teeme avalikuks selle loogika, kuidas neid asju lahendatakse, et ei jääks sellist tunnet, et see on meelevaldne. Et selle taga on ikka numbrid ja loogika.

Puust: Ma näen, et öösel täna põleb riigi metsas 60 laternat, selleks raha on.

Liidemann: Mõtlete uut kergliiklusteed, mille ääres on ledlambid?

Puust: Ei, maantee ääres, täiesti ohutuse küsimuses õige asi. Aga paari laternat, kus inimesed elavad, ei saa.

Hääl saalist: Saaks vähemalt teada, et kui oled kaks aastat kirjutanud sinna ja vastus on, et raha ei ole, siis saaks tead, kas see tuleb siis kümne aasta pärast või 15 aasta pärast või kaua ootama peab.

Robas: Kui tehakse eelarvet, siis kirjutatakse teede nimekiri, mida parandada, kuhu valgustus. See on täiesti avalik nimekiri. Oliver võib öelda, millal järgmise aasta teede nimekiri tekib?

Liidemann: Hakkasime juba praegu koostama, aga kuna volikogu leidis eelarves raha juurde, siis nüüd tuleb 3900 ruutmeetrit pinnatud katet, Vaablase tee on ka seal hulgas. Praegu juba töö käib.

Robas: Küsimus oli selles, et millal see lukustub: mis teed järgmine aasta pinnatakse, kuhu valgustust pannakse.

Liidemann: See lukustub järgmise aasta maiks – siis tellitakse maht, palju tuleb pinnatud katet, palju freespuru jne

Robas: Eelarve me kinnitame ju aasta alguses, see nimekiri teedest tekib meil aasta lõpus. Ja see ei ole salajane.

Hääl saalist: Mina soovin, et Kibuvitsa teed tullaks vaatama. Kui see üks post on ebaseaduslik, siis on võimalik seda kohandada ja väiksema summaga lahendada.

Liidemann: Teede osas on nii, et käib meie valla teemeister üle, plus TREVist ka kaks teemeistrit. Kolm inimest vaatavad üle, teevad pildid, võtavad seisundi taseme, kui on suurem ja ohtlikum probleem, tõstetakse nimekirjas ettepoole.

Robas: Nii aga Leo.

Leo: Sain aru, et teede tasemed on 1-6 ja valgustusprobleem on tavaliselt seal 6. ja nad jäävadki sinna nimekirja lõppu. Kas on üldse mingi võimalus, et vähetähtis asi millalgi ära tehakse?

Liidemann: Kõik asjad on tähtsad, lihtsalt eelarve seab piirangud. Sel aastal suunatakse teedesse 4 miljonit.

Robas: Villem.

Villem: Oleme sellest ka teada andnud, et Niinepuu teel on kiirus probleem ja seal on suured hekid, valgustus on hekkide sees. Hekk on istutatud tee peale. Kas vald suudab midagi teha?

Liidemann: Ütlesite, et olete teada andnud.

Villem: Jah, kaks korda.

Liidemann: Kommunaalteemadel võite alati ka mind cc-reale panna. Tihtilugu tuleb teemeistril päevas 50-100 meili.

Robas: Tõenäoliselt ei ole Oliver kursis. Meil on varem käinud Alar Mik, kes on neid küsimusi lahendanud ja käinud ka ise saega hekke lõikamas ja vaielnud piirinaabritega. Tegelikult on tee saanud suhteliselt heaks, mistõttu on kasvanud ka kiirus – järgmine asi, millega peab tegelema hakkama. Oliver võib-olla ei ole sellega igapäevaselt tegelenud, aga Alar Mik on teadlik ja oskaks öelda, mis seisus on vaidlused inimestega, kes on tõstnud oma aia teemaale.

Villem: Ma saatsingi kirja Oliverile, aga sellele ei tulnud isegi vastust.

Liidemann: Minule?

Robas: Veel küsimusi. Ants Erm.

Erm: Millal tehakse kergliiklustee Muugale lõpuni valmis? Talvel on see jalakäijale kaelamurdev teekond minna Randverest Muugale.

Liidemann: Plaanides on ta 2019 viimase jupi tegemine bussipeatusest kuni raudteeni. Maardu linnavalitsusele on ka teada antud, et nemad teeks sealt oma poole, nemad on selle lisanud juba järgmise aasta plaani. Aga seal vahel on kaks erakrunti, kus tuleb saada äralõiked ja sellega meil kommunaalamet praegu tegeleb. Kui saame need kätte, siis selle tee ehituse hind on hetkel 250 000. Siis jääb veel Reinu tee ots ja saab kergliiklustee võrgustikuga ühelt kaldalt teisele välja.

Praeguse kergtee tegime maanteeametiga kahe peale – meie maksime valgustid, ülejäänu maanteamet. Selle jupi teeksime täielikult meie. Muuga tee kohta oleme ka küsinud, et kuna see maanteeameti mõistes ei ole neile enam oluline, kas nad annaks selle meile üle, aga me sooviks selle üle võtta siis, kui nad on selle tee korda teinud 6m laiuseks. Hetkel ta ei vasta kaherealise tee nõuetele. Kes teab, seal kui buss pöörab, peab ära ootama, kuni buss number 38 oma pöörde ära teeb.

Robas: Tegelikult on meil väga hästi läinud, et see tee lõpuks tehti.

Märt Vooglaid: Oliver viitas, et volikogu liikmed on saalis, mina Märt Vooglaid ja ütlen ausalt, et teemured, neli aastat tagasi, kui me Oliver ja Priit volikokku saime, eelarve maht oli kokku 1,5 miljonit. Täna võin julgelt öelda, et esimest korda on Viimsi vallas teede investeeringud 4 miljonit. Teed on prioriteet. Kõik teed, mis vajavad investeeringuid, on ära kaardistatud. Valimistrall on vahel, aga kes iganes uues volikogus on, praegune meelsus on küll, et võetakse ette võimalikult kõigi teede projekteerimine. Valla häda on selles, et tuleb teha hange. Häda on olnud selles, et vallal pole olnud raha sellist mahtu, praegu seda valda juhitakse finantsiliselt väga hästi, mida ütleb ka see, et on 11 miljonit investeeringuid. Aga järgmisest aastast üritaks teha ära selle, et projekteerida sahtlisse maksimum hulk teid. Hüpoteetiliselt see number on 30-40 miljonit, siis järgmine on see raha leidmine, ja siis pannakse need teed mingisugusse järjekorda ja tervikuna üritatakse teha ühishanked, sest siiamaani on investeeringuraha olnud minimaalne ja teed igal juhul on prioriteet kõigile.

Robas: Kust see raha tekib on see, et mingi aeg ehitati palju valla üldhariduskoole, sotsiaalseid objekte ja sellega tekkis vallale suur maksekohustus. Nüüd vald on suutnud selle maksekohustuse mõistlikule piirile viia ja tänu sellele jääb raha tegeleda ka teedega. Tõenäoliselt see teede investeeringute maht aasta-aastalt kasvab ja lahendused tulevad kiiremini kui seni oskasime oodata.

Hääl saalist: Kunagi oli mõte siia Randvere teele kiiruskaamerad panna.

Liidemann: Oleme maanteeametilt küsinud, hetkel on „ei”.

Aivar Sõerd: Talvise teehoiu kohta. Mis on hanketingimustes, kas teehooldaja selle lume, mis ta ära pühib tee pealt, kuhu ta selle panema peab? Asi on selles, et tuleb riigimaantee sahk, lükkab soolalume segu kõnniteele, siis tuleb valla sahk ja lükkab kogu selle sodi inimese heki peale ja kevadeks on hekk hall. Kuhu lume peab panema?

Liidemann: On piirkondi, kus on ladestusplatsid ja piirkondi, kus viiakse see öösel ära. Aga kahjuks öösel ei saa sageli palju teha, sest tuleb kohe kaebus, et mis see traktor siin öösel undab akna taga.

Sõerd: Ei viida ära kuskile.

Liidemann: Ma ütlesin, et on piirkondi. Selle, kus Aivar elab, peab üle täpsustama, kas seal viiakse ära või lükatakse kraavi või kuhugi teise kohta.

Robas: Kui näete, et uue lumega tulevad uued lumelükkajad ja ei tea, kuidas asi käib, siis teatage kohe. Mul on isiklikult probleem, et lumi lükatakse värava ette. Siis pean võtma ühendust vallaga, nad annavad teemeistri numbri, helistan ise talle ja ütlen, et meie tänaval on see lume kogumise koht teises kohas, ära lükka mulle värava ette. See ei ole pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt sellest, et tuleb uus inimene.

Leo: Lume lükkamisega on mul hea kogemus. Elan tupiktänava otsas, tänavavalgustus on vinks-vonks, aga neli aastat ma lükkasin seal ise, aga nüüd juba lükatakse, traktoristid on sõbrad ja nüüd juba lükkavad ise.

Liidemann: Kui midagi jääb tegemata, siis andke meile teada, sest kõigil talvistel masinatel on peal gepsud, kaamerad, võtame kohe väljavõtte. Kui keegi ütleb, et Koralli teel ei käinud, siis vaatame järgi ja kohe kiire kõne traktoristile. Ta ütleb, et auto oli ees, kaamerast on numbrimärk näha.

Puust: Valla piiridel on teemeistri number väljas ka.

Liidemann: Kui vallas on üks teemeister ja TREVil on kaks, siis tegelikult on ka kolmas TREVil, kes tuleb talvisel perioodil ja elab siin samas Randvere külas.

Robas: Võin enne hooaega üle korrata, millisel numbril tuleb probleemidest teatada.

Liidemann: Enne hooaega võetakse kõik traktoristid kokku ja kõigile antakse oma piirkonna kaart, aga ikka juhtub, et uus traktorist ei tunne piirkonda.

Mati: Kibuvitsa tee viimase paari aasta jooksul on Šapolvalovi poolt aiatagune kõik puid täis istutatud, sel aastal on 5-6 kahemeetrist puud juurde pandud. See on tõsine teema, lasteaiast lähevad lastega mere äärde, aga ei ole kuhugi minna, kui auto tuleb. Mul on pildid olemas, kust on näha, millal on konkreetsed puud istutatud.

Hääl saalist: Kui ei saa kiiruskaameraid, kas ei saaks politsei rohkem kontrollida. Isegi öösel sõidavad motikad suure kiirusega.

Puust: Lihtne lahendus on kiirustabloo, mis näitab sinu kiirust. See maksab 2000-3000 eurot.

Hääled saalist: Siis nad hakkavad proovima, kui suure numbri kätte saavad.

Villem: Siia Schüdlöffeli ja Randvere tee ristmikule oli kavandatud ringristmik, et võtta kiirus maha. Kas see on veel päevakorras?

Liidemann: Antud koha küsisime, maanteeamet ütles „ei”.

Villem: Aga mida siis teha? Kuidas kiirust maha saada? Nii pikka sirget, kui meie külas, vabariigi üheski teises asulas ei ole.

Liidemann: Meie konstaabel on Pirita ja Viimsi peale.

Hääl saalist: Konstaabel ei mõõda kiirust.

Liidemann: Aga me kutsusime ka eraldi, kui oli Reinu tee ääres mets, tuli eraldi politsei siia, ka nendel on õigus kiirust mõõta.

Robas: Siis veel teadmiseks, et täna on külakeskuse sünnipäevapidu. Ja teiseks, et meil on koolis pallimängu ajad kolm korda nädalas – võrkpall, korvpall ja sulgpall. Kui keegi tahab täpsemalt teada, võib mulle kirjutada.

Hääl saalist: Kuna saab kool ujula?

Robas: See on minu järgmine ülesanne. Veel seda, et ka sel aastal toome porgandeid, kapsaid ja sibulaid koos lehekottidega. Panen selle kuulutse ka üles nädala alguses. Ja veelkord, kui kirjutate valda, siis pange mind ka koopiasse, mul on lihtsam siis probleemi selgitada. Aitäh, et laupäeval tulite.

Koosoleku lõpp 12.41

Protokollis Jaan Väljaots