esmaspäev, detsember 22, 2008

Hirmu suured silmad

Pärast eelmist postitust sain mõned murelikud telefonikõned, aga vastasin nõnda nagu ka nüüd siia postitan. Ma siiski ei esita eelmises kandes kirjeldatud telefonikõne kohta mingit avaldust. Kaalutlesin oma võimalused läbi ja sõelale jäid ainult üksik tõendatav fakt: mulle on telefonikõne tehtud. Kui nüüd üks osapooltest oma vestlust ei salvestanud, siis ei ole kuidagi võimalik tagantjärgi tõsikindlalt kinnitada, mida täpselt selle kõne jooksul räägiti. Mina vestlust ei salvestanud.

Aga tõesti, kõrgkooli rektori sõnadevaling oli tihe, käsitles väga erinevaid ja laias valikus teemasid, ja minu võimalused midagi vahele ütelda olid raskendatud. Kui üks bakalaureus (ja natuke rohkemgi) saab telefonikõne magistrilt, ja natuke rohkemgi, kes on ka ühtlasi kõrgkooli rektor ja endine miilitsa- ja politseiametnik, siis on seis natuke ebavõrdne ja suurest minu poole pöördumise "auavaldusest" tekitatud ähmis võisin suurel hulgal edastatud infost ka äkki valesti aru saada.

;)

kolmapäev, detsember 17, 2008

Paistab, et õigel teel

Tahtsin kirjutada ühest telefonikõnest. Oma sisult oli see kõne tühi. Aga fakt, et mulle helistati, oli inspireeriv. Sain kinnitust, et olles asunud teele, mis siin blogis näha on, olen valinud õige tee.

Kõne oli ühelt seltsimehelt, kaaskülaelanikult, ja seltsi asutajaliikmelt, kel kõik liikmemaksud ja asutamismakski tasumata. Ta tutvustas end kui õigusteaduse magistrit ja natuke rohkemgi. Hr Lembit Allingu esitas mulle küsimusi. Kõrgkooli rektorilt oleksin muidugi oodanud kaasvestleja vastu suuremat lugupidamist. Tavaliselt kui mina kaasvestlejale küsimusi esitan, siis ma soovin ka vastuseid. Lembit Allingu aga elas lihtsalt frustratsiooni minu peal välja. Kui esimese paari küsimuse vastuse puhul ma kahest sõnast kaugemale ei jõudnud, sest järgnesid aina uued küsimused, sain aru, et telefonikõne polegi võetud vastuste saamiseks.

Pean tunnistama, et kõne oli minu jaoks ka hirmutav. Lakkamatust sõnadevalingust jäi mulle meelde peamiselt see, et samas telefonikõnes mainti poe juures hulkuvaid pätte, keda ma kartvat või keda ma peaksin kartma, maja põlemapanemist ja minu pere ja lapsi (tegelikult on mul küll üks laps). Kuidagi hirmutav kontekst endiselt kauaageselt miilitsalt ja politseiametnikult, praeguselt rektorilt ja õigusteaduste magistrilt, ja natuke rohkemgi.

Ma ei rutta asjade käigust ette. Toibun šokist ja siis otsustan, kas mul on alust esitada politseisse avaldus minu tervise ja pere ja vara ähvardamise faktis.

Kui ma veel meenutan räägitut, siis ta vist küsis minult, miks ei ole Viimsi vallavalitsus lõpetanud Madis Kaasikuga käsunduslepingut, kui statuudi järgselt tema kui külavanema volitused peaksid lõppenud olema. Ausalt. Ma ei tea. Ma ei ole vallaametnik ega valda esindav isik.

Siis vist oli üks küsimus, miks olen ma soovinud omandireformi läbi viia nõnda, et kõik õigusvastaselt võõrandatud maad õigustatud omanikele tagastatakse. Ja üks küsimustest oli suunatud selle kohta, et miks olen ma teinud asjaõigusseaduse selliselt, et igaüks võib oma kinnistu ümber aia ehitada ja sellega piirata läbipääsu oma kinnistult. Taas, ausalt. Raske vastata. Pole teinud. Kuna ühe tuttava sõna ikkagi leidsin - "seadus" - siis oskan vaid kosta, et õnneks on kõik seadused täitmiseks kohustuslikud.

laupäev, detsember 13, 2008

Külakoosoleku kokkuvõte (ja stenogramm)

Külakoosolek toimus. Kuivõrd külas on registreeritud 974 täisealist elanikku, siis koosoleku alguses oli meil mure, kas üldse koosolekule sõnaõigust andvad 97 inimest (so 10%) kokku tuleb. Tuli. Kuid sellegipoolest jagunesid küla hääled nõnda, et päriselt külavanemat valitud ei saanud.

Hääled jagunesid ainsa külavanema kandidaadi Priit Robase suhtes järgmiselt: 60 poolt, 22 vastu ja 9 erapooletut. Koosoleku lõpuks oli koosolekule registreerunud 104 inimest, kellest lõpuni - hääletamiseni - pidas vastu vaid 91, nagu ülalloetletud hääli kokku arvutades võime leida.

Kuivõrd valdav enamus koosolekul osalejatest siiski leidsid, et võiks Priit Robasele selle raske ja tänamatu töö usaldada, siis pakkus Viimsi Valla esindus, eesotsas abivallavanem Jan Treiga, et me võime tõlgendada hääletamistulemust selliselt, et Priit on külavanema kohusetäitja kuni järgmiste valimiste korraldamiseni. Vastasel korral oleks Randvere ilma külavanemata veel mõned kuud (eelmise külavanema volituste lõppemist olen käsitlenud varasemates postitustes).

Priit viskas õhku mõtte, et järgmise koosoleku võiks kokku kutsuda veebruaris. Katsume koos külaseltsi juhatusega mõtelda, kuidas külaelanikes koosoleku vastu rohkem huvi tekitada. Inimesi võiks huvitada külas toimuv, kuid paraku oli sellegipoolest raskusi 10% kokkukutsumisel.

Kui järgmistel valimistel osaleks näiteks 2 kandidaati, siis võiks osalejate hulk pürgida 200-ni, et hääletamine ka põnev oleks ja kahe kandidaadi vahel ka sportlikult jälgitav häälterebimine tekiks. Selline väikene uitmõte... Aga paraku reaalsus on täna teine.




---

Kel koosolekul toimunu vastu põhjalikum huvi, siis siin lindilt kuulmise järgi kirjutatud stenogramm: (lisas Jaan Väljaots, 18.12.2008)


Koosoleku juhatajaks valitud Kristo Madrus: Kes juurde on tulnud?
Osavõtjate registreerija Enno Selirand: 95 on praegu.
Madis Kaasik: No eeldame, et on täis.
Selirand: Koosolekuga võiks edasi minna, ma annan teada, kui saabuvad viimased kolm.
Madrus: Meil on päevakorrapunktidest täna senise Randvere külavanema tööaruande ära kuulamine 2008. aasta eest. Siis teine punkt on Randvere küla arengukava 2005-2015 tegevuskava projekti vastuvõtmine, võib-olla õigem oleks nimetada arutamine. Ja kolmandaks punktiks on Randvere külavanema valimised. Kuna me siin täna külavanemat oleme ka valimas, siis minu tõlgendus külavanema statuudi kohaselt on see, et külavanema Kaasiku volitused on lõppenud juba esimesest märtsist. Et siis minu arvates on nagu, võiks seada kahtluse alla üldse, kas arutada punkte üks ja kaks, sest et kas meil on mõtet kuulata 2008. aasta esimese kolme kuu tegemiste aruannet. Ja kas see tegevuskava projekt, arengukava suhtes, mis on koostatud, et kas see on üldse koostatud inimese poolt, kes oleks pidanud seda tegema. Et võib-olla siis seda ei ole ka mõtet arutada siin.
Hääl: Seaduse järgi, nii nagu vaja.
Madrus: Et meil on siin valla esindajad ka, kas teil on mingi seisukoht selle statuudi kohta.
Jan Trei: Tere päevast. Rõõm tervitada teid tänasel küla üldkoosolekul, minu nimi Jan Trei, Viimsi abivallavanem. Vastavalt kehtivale statuudile on Viimsi vallavalitsus mind volitanud ka järelevalvet teostama, sõltumatut järelevalvet tänase küla üldkoosoleku osas. Samuti on härra volikogu esimees siia volikogu poolt palutud. Andes hinnangut nüüd härra Madruse sõnavõtule, Viimsi vallavalitsus möönab ja on sellise väljaütlemisega nõus. Selge, et külavanema volituste lõppemise alused tulenevad siis Viimsi vallavolikogu 26. juunil 2007 vastuvõetud määrusest „Viimsi valla alevike ja külavanema statuudi” paragrahvist üks, lõikest kaheksa, punktist kuus. Mis teisiti öeldes räägib siis seda, et vanemaks valimistest alates ühe aasta jooksul tuleb külavanemal koostada, hiljem kaasajastada vähemalt iga kahe aasta tagant esimeseks märtsiks aleviku või küla arengukava, esitades aleviku või küla üldkoosolekule vastuvõtmiseks ja seejärel vallavalitsusele kinnitamiseks. Et hetkel nimetatud kohus on siis täitmata. Ja see punkt 9 läheb edasi, et arengukava koostamisel ja kaasajastamisel on vanem kohustatud konsulteerima vallavalitsuse vastavate ametnikega ja arvestama vallavolikogu kehtestatud valla arengukava ja selle tegevuskava. Ja see teine alus volituste lõppemisest tuleneb selgelt välja lõikest 14. Külavanem on kohustatud üks kord aastas esimese poolaasta jooksul kokku kutsuma küla või aleviku, küla üldkoosoleku vanema eelmise aasta tööaruande ärakuulamiseks. Ma saan aru, et siin on probleeme ka selle ajatelje täitmise osas. Ja kui lubate, kui ma juba siin sõna võtan, ja eeldusel, et täna see kvoorum siin kokku saab ja need kaks vajalikku inimest siia registreerunud oleks, kvoorum nõuab 10% elik siis 97 füüsilist inimest, ma tahaks teha ühe remargi ja juhtida tähelepanu vastava korra paragrahvile 6, mis räägib vanema valimiste protseduurilistest põhimõtetest. Siin on kaks momenti, paragrahv 6 lõige 4 ja 5. Mis seab teatud selliseid eelregistreerimistähtaegu, täna selle korra võtmes. Ja paragrahv 4 räägib: külavanemaks kandideerija peab andma enne valimistel kandideerimist vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Et hetkel reedese seisuga on andnud kirjaliku nõusoleku üks võimalik, ma saan aru potentsiaalne külavanema kandidaat, Priit Robas. Madis Kaasikult vastavasisulist kirjalikku nõusolekut ei ole laekunud. Ja veel tähtsam punkt on siis paragrahv 6 lõige 5, mis siis sätestab selle ajatelje. Täna enam ei saa kandidaate üles seada, vastavalt sellele statuudile lõpeb kandidaatide registreerimine Viimsi vallavalitsuses üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Meil tuleb tänasest nagu nädal tagasi arvestada ja selle ajaga siis lõppes kandidaatide üles seadmine. Täna siiski formaaljuriidiliselt me saame hääletada ühe kandidaadi poolt, kelleks on härra Priit Robas.
Madrus: Kas on selgunud, palju inimesi on?
Selirand: Meid on 98. Isegi siis, kui me loeme 97,4 täisarvu poole, 98 peab olema, siis mina mandaadi tegijana ütlen, et koosolek on legitiimne. Nii et palju õnne Randvere rahvas.
Madrus: Kas kõik on nõus siis, et läheme kohe kolmanda punkti juurde – Randvere külavanema valimine?
Sumin: Jaa. Uus külavanem.
Madrus: Siis võib-olla ongi õigem kutsuda siia härra Priit Robas, kes tutvustab lühidalt mõne sõnaga ennast. Ja kellel on soovi, siis saab küsimusi esitada talle.
Priit Robas: Tervist Randvere rahvas. Minu nimi on Priit Robas ja oma kogu teadliku elu olen Randvere külas elanud. Ja mina täna ei tulnud siia ennast, kuna meil külas on juba tükk aega käinud justkui asukohapõhine vastandamine, kes elavad rannas ja kes elavad rannast eemal, siis tegelikult minu tänane põhisõnum teile kõigile on see, et mina väga tahaksin, et kõik Randvere küla elanikud oleksid Randvere külaelanikud, mitte rannaäärsed inimesed, põlisasukad ja uustulnukad. Et mõtelgem kõik niiviisi, et ei ole siin erinevad inimesed oma asukoha või siia elama asumise poolest, vaid me kõik oleme Randvere külaelanikud. Endast veel niipalju, et olen keskeriharidusega. Õppisin sotsioloogiat kolm aastat. Õpingud jäid pooleli, pere kasvas, pidin tegema sellise otsuse, et pean pöörduma rohkem pere poole ja see oleks ma arvan, et piisav. Kui kellelgi on pärast küsimusi täpsustavalt, et mida ma veel teinud olen, siis kindlasti ma olen valmis vastama neile. Kindlasti täna Madise poolt esitatud arengukava, ja see on tekitanud kõigile küsimusi, siis kindlasti mina näen tänasel päeval seda, et selles arengukavas on väga paljud asjad käsitletud, kuid minule isiklikult on mõned asjad arusaamatud. Arusaamatud selles mõttes, et seda arengukava võiks täiendada. Täiendada nagu sellega, et meil oleks selge ülevaade, kuidas me mingeid eesmärke saavutame. Siis on kõikidel külaelanikel ka lihtsam jälgida ja teada seda, et kui teil on olemas infovahetaja külavanema näol ja teie eest seisja valla ees või muudes ametites, siis te teate kuidas ma seda reaalselt teie eest teen. Minu nägemus on selline, et ma täiendaksin seda tegevuskava ja muudaksin tegevuskava ainult koostöös teiega ja ikkagi ainult teie ettepanekute näol, et selle asja mõte on selles, et ma ei tahaks olla selle küla eest sooloartist piltlikult öeldes, vaid ma tahaksin olla üks osa selle küla ansamblist, kuigi ma võin olla selles ansamblis laulja piltlikult öeldes. Ega kogu selle küla arengukava ja suundade ja kõikide asjade tähtsuse järjekord, kuidas me tahaksime, et külas asjad läheksid, see tegelikkuses on teie määrata ja see on ka kokkulepitav selles mõttes, et mis on täna tähtis, mis on homme tähtis, mis on tuleviku jaoks tähtis ja kuidas me neid asju lahendame. Seega siis see üleskutse selles tegevuskava osas on selline, kuigi see põhi on meil justkui olemas, siis ma kindlasti ootan ikkagi teie kõigi käest tulevikus, kui minust võiks saada Randvere külavanem, siis ikkagi seda infot, et mida teie täpselt tahaksite, et külas korraldataks. See on selle asja tuum. Ja omalt poolt olen täiesti selgel seisukohal, et tänasel päeval meie oma külas oleme justkui vähe informeeritud sellest, kuidas ja mismoodi külas asjad toimuvad. Selle kohapealt on mul lihtsalt enda selline nägemus, et ma olen valmis käima läbi terve meie küla, et saada iga inimesega kontakt ja kokkulepe, et kuidas mina või kuidas meie või kuidas üldse külavanem peaks informatsiooni edastama oma küla elanikele. Kuidas ta saab informatsiooni külaelanike käest, probleemidest ja muredest. Ja läbi selle, kui me oleme selle kuidagimoodi hästi tööle pannud, siis ma arvan, et siin külas ei ole rohkem selliseid inimesi, kes peaksid arvama, et meie oleme uustulnukad ja kusagil on põlisasukad, tänu heale infovahetusele, ma arvan, kõik need probleemid peavad saama lahenduse, mis meil üldse külas on. Et ma täna ei hakkaks lehvitama siin lipuga ja tegema nagu sellist, et minu jaoks on tähtis kõige rohkem kool, et minu jaoks on tähtis kõige rohkem tänav. Ma tahaksin, et need asjad, mis mina ütlen edaspidi vallaametnikele, mis on tähtis, need on tulnud teie käest ja ma ütlen, et meie küla jaoks on need asjad tähtsad. Et suur tänu, kui kellelgi on reaalseid küsimusi, kuidas ma mingisuguseid asju näen tulevikus või millised võiksid olla plaanid, siis ma olen valmis kuulama. Jah, Madis.
Kaasik: Sul on põhimõtteliselt väga head ideed küla arengu kohta, aga mul on nisuke küsimus, et miks sa siis vaikisid, kui ma juba detsembrikuus eelmisel aastal kutsusin rahvast üles arutama küla arengukava koostamisest, teist korda veel aprillikuus ja hiljem ka Viimsi Teatajas korduvalt, et teeme selle arengukava – ei tulnud ettepanekuid. Kust siis nüüd see tarkus.
Robas: Küsimus ei ole praegusel hetkel tarkuses. Küsimus, Madis, on praegusel hetkel selles, et ma arvan, et sinu küsimine ei jõudnud iga külaelanikuni, et nad saaksid üldse ettepanekuid teha. Ja tänu sellele sa Madis võib-olla pead ka tänasel päeval imestama, et neid ettepanekuid äkki tuli nii vähe. See oleks nagu selle küsimuse vastus. See info ei jõudnud.
Kaasik: Ei, ettepanekuid tuli, aga teie käest ei tulnud. Teine küsimus on mul ka. Kui teid valitakse külavanemaks, kas teete enda kinnistu juurest või õigemini teie ema kinnistu juurest lahti selle suletud, planguga suletud pääsu mere äärde?
Robas: Väga hea küsimus, Madis, selle koha pealt sain ka eile meili teel analoogilisi küsimusi. Ma arvasin, et need on väga isiklikud, et kui kellelgi on, siis ma võin ka isiklikult vastata, aga tundub, et see on laiem huvi, miks ehitab üks inimene oma maja ümber aia. Ma arvan, et see küsimus on igaühe meie enda sees: Madis, mis sina ehitasid oma majale aia ümber? Samas ma võin sellele ka ise vastata: sellel hetkel, kui ehitatakse majale ümber aed, siis tõenäoliselt selle ehitaja mõtleb eelkõige oma perekonnale, oma perekonnale ja oma turvalisusele. Tõepoolest ma olen nõus sellega, et minu emale kuuluva kinnistu hoovist on kunagi pääsenud läbi. Läbi on pääsenud loomulikult selle pärast, et kunagi elas meie külas loetud arv peresid. Need pered kõik tundsid üksteist, nad käisidki kõikidest hoovidest vabalt läbi, sest oligi selline usaldus. Tänasel päeval ja tänases ühiskonnas kahjuks oleme me pidanud edasi minema, et see läbi käimine, läbi meie hoovi, ei olnud meie perele sellel hetkel enam vastu võetav. Ma ei hakka rääkima ja peatuma siin lihtsalt praegusel hetkel detailidel, miks ja mis siis ikkagi juhtus. Ma arvan, et see on kõikidele teile täiesti arusaadav, et kui üks inimene tahab selgelt anda teistele märku, et palun ärge käige läbi minu hoovi, siis see kõigile on mõistetav. Tänasel päeval kindlasti on siin saalis ka inimesi, kes on põliskülaelanikud, kes võiksid täna ütelda, et miks ma ei saa näiteks läbi Madise hoovi või miks ma ei saa läbi Mardi hoovi, sest et ma olen siit elu aeg käinud. Täna neid küsimusi keegi ei esita, sest kõik saavad aru, et ka meie küla on edasi arenenud ja situatsioon on muutunud ja kahjuks ei ole see enam võimalik. Ja kuna ma räägin praegusel hetkel kinnistust, mis reaalses elus ei kuulu üldsegi mitte mulle, siis ma ei saa anda täna Madis sulle sellist vastust, jah, ma luban oma ema kinnistust läbipääsu kõigile, kes tahavad. Vabandage väga, aga ma arvan, et tänasel päeval me ei räägi sellest, et kes tahab läbi minu aia kõndida, vaid tänasel päeval me räägime sellest, kas mina võiksin olla selle küla esindaja ehk siis kuulates ära teie probleeme ja edastades neid vallale. Täna on see küsimus. Ma arvan, et ei tohiks olla see küsimus, et kas ma muidu olen kodus lastega kuri või ei ole, või kas mu aed või kas mu maja on teile meelepärase stiiliga. See ei ole küsimus. Mõtelge täna selles mõttes, et kas mina võiksin olla teie esindaja. Ootan veel küsimusi. Palun proua Viiola.
Viiu Nurmela: Mina tahan öelda aia kohta, et kui Viimsi vallas on eeskiri, et üks aed võib olla poolteist meetrit kõrge, siis teie oma on kaks korda nii kõrge. Ja mina olen ka inimene, kes kunagi on sealt vabalt mere äärde saanud, aga ühel päeval on see aed seal lihtsalt ees olnud. Nii tuleb välja, et käige minu sõnade järgi, mitte minu tegude järgi. Aga see selleks, läheme järgmise küsimuse juurde.
Robas: Ma sooviks segada teid proua Viiola. Kui te esitate mulle küsimuse, ma sooviks sellele vastata. Te esitasite mulle veel korra aia küsimuse, ma olen valmis ka sellele väiksele küsimusele vastama. Kas te soovite seda?
Nurmela: Ei, see ei ole…
Robas: Ei soovi, väga hea, siis ma ootan järgmist.
Madrus: Ma korra võib-olla…
Nurmela: Ma paluks küsida, kas tohib?
Madrus: Kas see on isiklikult kandidaadile? Kas see on isiklikult kandidaati puudutav?
Nurmela: Ei, see puudutab külaelanikke.
Madrus: Aga siis see ei puuduta praegust, ei selles mõttes, et kas see on midagi, mida külavanema kandidaat saab enda kohta öelda?
Nurmela: Ei, see, mida tema oma visioonis näeb, kuidas küla meil edasi läheb.
Madrus: Jah.
Nurmela: Kas tohib?
Madrus: Jah, palun.
Nurmela: Nii, selles kirjas, mis te saatsite siin mööda küla laiali, oli niisugune mõte, et “kui me täna planeerime oma elukeskkonda rutakalt, kähmleme tulevikus ülerahvastamisest tingitud probleemidega ning maksame lõivu privaatsuse ja rahu arvelt”. Nüüd ma tahtsingi küsida, et meie põllud on saanud endale uued kodud, siin elab väga palju inimesi, nii nagu siin mainiti, küla hulk on tegelikult kokku 1200 inimest, see on 20 korda rohkem, kui oli vanasti. Ma tahaks küsida, et kuidas näete võimalust tuua kõiki neid täis ehitatud põldude elanikke Randvere külakogukonna liikmeks? Aitäh.
Robas: See on väga hea küsimus Viiu Nurmela. See saabki olema minu peamine eesmärk, et meie ja mina isiklikult ei ole mitte kunagi käsitlenud Randvere elanikke põliselanikena, järgmise kogukonnana ja põldude peale tulnud inimestena. Minu sõnum ongi see, et palun tulge kõik koosolekule, arutame kõik koos külaelanike probleeme ja lahendame kõik koos külaelanike probleeme. See ongi see sõnum, et mitte lahterdada, klassifitseerida, vaid et me kõik oleme Randvere küla elanikud. Mida rohkem me omavahel suhtleme, mida rohkem saab tulevikus külavanem informatsiooni kõikide Randveres elavate inimeste käest, seda parem on meie enda läbikäimine ja kogu meie keskkond. Kas see küsimuse vastus on teile vastuvõetav? Aitäh. Jah, palun.
Naishääl: Küsimus ei ole nüüd teile, vaid küsimus on üldiselt: millal üldse kirjutati esimene kord lehes ja teatati, et täna on siin külavanema valimised? Kas kõik inimesed teadsid?
Madrus: See on kaks korda ilmunud lehes.
Naishääl: Ja huvitaval kombel on meil üksainus kandidaat. See ei ole ju valimine. Teate, minule tuleb meelde kümme aastat tagasi, kui kõik oli valmis tehtud, siis kutsuti inimesed kokku ja vat hääletame nende punaste poolt. Üksainus, see ei ole ju valimised. See on (ei saa aru – paras temp, vallas pett?) et üks inimene, käis tema eile ja tutvustas ennast ära, kirjutas kirjaliku avalduse, oligi valmis. See ei ole valimine. See on määramine. Esiteks. Teine küsimus: see oli Randvere küla arengukava, tehtud 2005-2015, kas seda nüüd nullitakse ära? Siin on väga palju häid ideid. Siin on väga palju arutatud kõiki, ja nüüd see nullitakse kõik ära ja hakatakse otsast peale. Vastake?
Madrus: Jah, valla esindaja.
Peeter Kukk: Tere, Peeter Kukk volikogu liige ja valla arengu, eelarve- ja arengukomisjoni esimees. Ma tahtsin sellest arengukavast rääkida selles osas, mis praegu täna mulle siin anti. Et seda ei nullita. Kahju küll, et ta nii hilja tuli, samal ajal eelmine nädal oli volikogu istung, kus oli teisel lugemisel valla arengukava. Madis Kaasik teab seda asja väga hästi, ta on antud komisjoni liige. Ja me menetleme valla arengukava juba selle aasta kevadest. Nii et siin on ka võib-olla, ma võib-olla koputaks küll Madis sulle natukene südamele, et sa oled neid asju väga jõudsalt edasi viimas, tooma ka komisjoni Randvere küla arengut puudutavad küsimused, sest seda oleks läind kohe valla arengukavasse sisse. Täna need esimest korda esitatakse, see on natukene nüüd sellest, mis juba otsustatud, hiljaks jäänud. Aga ma ei ütleks, et see on nagu möödanik, et seda ei saa tervitada. Üks kandidaat, täna kes siin on, see üks kandidaat täna väga ilusasti ütles, võtame selle aluseks, ja teine saalisolija ütles, et me pole seda näinud, me pole seda arutanud. Arutlege see läbi. Ja järgmine aasta hakkab jälle uuesti ja saame võtta nüüd teie poolt, küla poolt vastu võetud arengukava lõpuks ka volikokku menetlemisele ja teie soovid läheksid sealt kirja. Praegu seda ei ole esitatud. Kõik.
Sumin.
Selirand: Ma kommenteeriks, mina olen Enno Selirand, mitte hetkel valla või küla elanik, vaid valla arengukava tegija ja võin öelda, et Randvere külavanem oli ainus, kes tegi Randvere küla arengukavast tulenevalt kolm ettepanekut valla arengukavasse sisseviimiseks, mis on ka avalikul arengukava arutelul fikseeritud ja mis on ka siis võetud aluseks. Ja see kultuurimaja ettepanek, mida Kaasik tegi, see on viidud aastatesse 2015, et seda meil praeguses arengukavas tõesti ei kajastu. Aga teised ettepanekud on küll sisse viidud.
Robas: Mina tahaksin ka paar sõna ütelda selle arengukava kohta. Ka mina ei ütle mingil juhul, et see on halb. Ma ei ütle proua, isiklikult teile, mitte kunagi seda, et ärme tee. Mina täna mõtlen niimoodi, et mina tahaksin näha iga selle tegevuse taga ja mina tahaksin ise kirjutada iga selle eesmärgi taha, kuidas me selle eesmärgi saavutame. Ja pidevalt oleks kõigil selge, mida mina teen selle heaks, et see eesmärk saab tehtud. Ehk sama moodi, kui siin jutt oli praegu arengukavast vallas, siis minul, kui vald hakkab tegema järgmise aasta eelarvet kevadel, siis meie oma ettepanekutega peame sama moodi olema kevadel platsis. Ja sügisel me saame teada, mis reaalselt töösse järgmisel aastal läheb. Ja see info peab ka teile tagasi tulema – et need on need asjad, mida vald meie jaoks teeb ja need on need asjad, millega peame kuidagi muudmoodi hakkama saama. Et ma üldsegi ei taha mittemingil juhul öelda midagi sellist, et see on paha, seal on midagi täiesti totaalselt valesti, Madis on midagi konkreetselt valesti teinud, ei midagi sellist. Ma tahan lihtsalt seda, et kui järgmine kevad vald hakkab tegema eelarvet, siis oleme meie ja teie oma ettepanekutega kõigega kohal ja ütleme, et teeme nüüd nii.
Madrus: Soovid sa.
Robas: Ja palun.
Madrus: Härra Kaasik soovis ka veel.
Mees: Madis, kas tohib, ma enne küsin sinu käest.
Kaasik: Jah.
Mees: Ma ei tea, kuidas teised saalisolijad, aga mulle praegu tundub, et üks mees valetab – kas see mees, kes viimasena esines ja ütles, et Madis on ettepanekud teinud, või see mees vallast, kes ütles, et ei ole ettepanekuid teinud.
Selirand: Ei, ma ei saa öelda, et härra Kukk või keegi valetab, aga noh, see on küsimus lihtsalt, menetlemise korras võib-olla tõesti
Mees: Jääb teie südametunnistusele, kes räägib õigust, mina arvan, et teie räägite õigust.
Selirand: Ega härra Kukk ei valetanud. Ta kindlasti räägib oma komisjoni nimel.
Mees: Ta rääkis sõnasõnalt, et mingisugust ettepanekut pole tehtud.
Kukk: Ma ütlen tõsiselt, seda, jah
Mees: Tohib
Kukk: Ma ütlen tõsiselt, et viimane koosolek enne arengukava vastuvõtmist komisjon kogunes, kõik ettepanekud vaadati läbi, aga Madist ennast ei olnud seal koosolekul. Ja see on väga kahju, sest meil on komisjonis ainult ka üks külavanem, on võimalik tulla komisjoni ja võtta komisjoni tööst osa. Kui ta nüüd eelnevalt tegi ja vallavalitsus pani sisse, vallavalitsuse ettepanekud võtsime kõik vastu ja Selirand esindas praegu vallavalitsuse poolepealt. Kui see läks sealtkaudu sisse, läks arengukavasse sisse, aga oli võimalus veel tuua, sest ma ütlesin seda, et sellise paberiga, mis täna siia toodi, oleks pidanud tulema varem, tunduvalt varem. See ei ole tühine, aga nüüd saavad ka uued, kes ka võivad tööd teha, saavad hakata selle paberiga tööle. Tänan.
Sumin
Mees: …kavatsesid sina, mitte kandideerides enam külavanema kohale.
Kaasik: Üks moment, ma vastan esimesele küsimusele. Kõik see, mis on arengukava selles projektis, on vähemalt kaks kuud tagasi kõikidele valla ametitele saadetud. Palun, head ametnikud vaadake läbi, teatage oma märkused ja kui ei ole märkusi, arvestage arengukavas. Mul ei olnud vajadustki eelarvekomisjoni ette seda tuua, ma eeldasin, et ametid andsid juba selle, mis siin sees on, ja ma arvan, et siin ei ole vastuolu. See on esimene märkus. Teiseks, kui ma oleks teinud selle arengukava valmis esimeseks märtsiks, siis oleks see täis olnud õhku. Sest näete, mis toimub majanduses riigis, mis toimub vallavalitsuses. Pidevalt on lähteandmed muutunud. Sa ju tead väga hästi, kontrollarvud, mis jagati ametitele välja maikuus, on täiesti pea peale pööratud täna. Nii, et me peaks olema täna vastuvõetud, kui märtsis vastu võetud oleks olnud see sama arengukava, meil oleks täna olnud väga piinlik seda hakata parandama, sest majandus ei võimalda kõike seda teha, mida me tahame. Ja selletõttu ma leian, et ma tegin väga õigesti, et ma venitasin seda lõpuni niikaua, et viia kooskõlla selle valla arengukavaga. Praegu ta on kooskõlas valla arengukavaga.
Madrus: Jah, härra Trei palus.
Trei: Jah, kas tohib, mul on ettepanek siiski, et hoida tänase üldkoosoleku formaati, et me ei hakkaks siin nõiajahti korraldama ega märtreid leidma. Mul prouale, kui tohib, selline vastumõte, et peaks, isegi oleks paslik isegi paar täpsustust teha. Tegelikult see on huvitav küsimus, mis te tõstatasite, et on üks kandidaat ja viitasite demokraatiale kümme aastat tagasi, aga head sõbrad, see ongi teie kogukond. Pigem valla inimene küsiks, et miks teil on siis täna üks kandidaat, kas te olete ise vähe tööd teinud või ise vähe aktiivsed. Et ikkagi initsiatiiv peaks tulema rohujuure tasandilt. Ja selleks on täna küla. Ja selleks meil ongi selline külavanemate ja alevikevanemate instituut, ja keegi ei kinnita, valimised toimuvad demokraatlikult vastavalt statuudis sätestatud põhimõtetele ja keegi siin kindlasti ei hakkagi ühte kandidaati kinnitama tagaselja. Aitäh.
Naine: Mul ei ole midagi selle vastu, kui tuleb noor ja energiline külavanem, absoluutselt, Aga ma ei ole nõus sellega, et öeldakse, nagu meie varem külavanem Madis Kaasik pole midagi teinud. Ta on väga palju teinud Randvere küla jaoks. Ja kuidas on ikkagi sellega, kas kaks kuud tagasi saadeti valda need või ei saadetud.
Madrus: Võib-olla ma teeksin sellise märkuse, et seda ei olnud võimalik ju valda saata, kui need on meie küla poolt kinnitamata.
Kaasik: On küll.
Madrus: See on muudetud.
Kaasik: Küla kooskõlastas ja täites peab vastavalt statuudile tegema koostöös selle arengukava koos vallaametnikega. Ma ei saa seda ignoreerida ja ma olen seda teinud.
Naine: Ja nii ei saa siis vastata, et vald pole mitte midagi kuulnud ega näinud.
Trei: Ma võin vallavalitsuse liikmena abivallavanema repliigi teha, et see konkreetne dokument Viimsi vallavalitsuse istungil pole käsitlust ega arutlust leidnud, ma ei tea, mis põhjusel ta sinna pole jõudnud.
Lärm.
Trei: Ma ei saa abivallavanemana niimoodi kätt kohvrisse panna ja arvata, et kuskilt külast tuli arengukava ja et me peame nüüd hakkama kuskilt ise küsima ja.
Naine: See on siis vallasisene töö.
Robas: Ma tahaksin öelda ka seda, et tänasel päeval mina ei ole vald. Mina olen Randvere küla elanik. Ja mina teile tahan öelda seda – mina tahan teie heaks midagi teha. Mitte midagi muud. Kui teie annate mulle seda informatsiooni, mida mina saan teie heaks teha, siis ma loomulikult ka seda teen. Et kui teil on veel küsimusi mulle.
Madrus: Üks küsimus on.
Robas: Väga hea, härra Maran.
Tiit Maran: Tiit Maran minu nimi. See puudutab seda sama paberit ja see on tore, et ta on tehtud, aga ma näen siin arenguruumi. Ja selle asemel, et minna sellesse suunda, et rääkida, kuidas meie küla ja valla omavahelised suhted on, mind huvitaks rohkem see, et kuidas teie tulevase külavanemana näete koostööd selliste dokumentide koostamisel? Et kuidas need jõuaks iga inimeseni, sest ausalt öeldes mina küla elanikuna näen seda paberit esimest korda. Ma ei tea, kes selle paberi uuenduse on kokku pannud.
Robas: Muudetud varianti näen ka tõepoolest täna esimest korda. Selles suhtes, et siin on nagu tähtaegu muudetud.
Maran: Tahtmata nüüd ajas tagasi minna, mind huvitab lihtsalt see, et kuidas reaalselt näete teie, et kuidas selliseid pabereid koostatakse? Sest siin on sisse pandud meie tulevik. Kuidas on garanteeritud see, et läbipaistvalt kõik inimesed saavad oma arvamust avaldada? Kes on see rühm inimesi, kes neid dokumente hakkavad koostama? Sest et see pool on minu arust ülimalt oluline. Et tegelikult meie külaelanikud saaksid oma sisendi sellesse paberisse anda ühel või teisel viisil. Aitäh.
Kaasik: No aga ta oli ju mitu kuud internetis üleval! Miks te internetis ei vaata?Maran: Ma käin küll internetis sada korda päevas, aga ma ei oska suvalisel kellaajal minna kõikidele lehekülgedele, kus ta on. Minu arust on olemas kõikide meiliaadressid, ma ei ole saanud vähimatki infot selle kohta.
Lärm.
Robas: Rahu inimesed.
Madrus: Räägime ükshaaval.
Robas: Vastan härra Marani küsimusele. Mina näen seda, et selliseid dokumente koostatakse selliselt – et kõigepealt kõik inimesed peavad avaldama oma arvamust. Et kõigepealt kõikide inimestega on vaja saavutada kontakt. Et kindlasti nooremate inimestega ja nendega, kes reaalselt kasutavad igapäevaselt internetikeskkonda, mina pean kindlasti oma kohuseks seda, et tekitada selline keskkond, kus kõik külaelanikud saavad reaalselt esitada nähtavalt oma ettepanekuid ja näha seda, kas need reaalsed ettepanekud pannakse ka sisse küla arengukavasse. Täiesti ütlen niimoodi, nendele inimestele, kes kasutavad internetti, on see võimalik teostada. Sellise väikese, küll väikese sammu ma juba olen teinud. Minu nime peale on registreeritud selline internetiaadress nagu www.randvere.net. Sinna tekib kindlasti sõltumata sellest, kas mina saan külavanemaks või mitte, Randvere reaalne külalehekülg, mis peaks käsitlema ka meie enda ettepanekutest tehtud arengukava. Ja millises situatsioonis see on. Kas me oleme sellega edasi läinud? Kas me oleme vastuse saanud mingile küsimusele? See kõik oleks täiesti läbipaistev. Ja need inimesed, kes ei käi iga päev ja ei kasuta iga päev arvutit, loomulikult peame leidma nendele lahenduse, et see reaalselt neile koju kirjalikult viia. Aga kindlasti mitte nii, et iga ettepanek, see ei ole kindlasti reaalne. Pigem nii, et juba vormunud mingisuguseks kavaks, siis see tuleb kindlasti teile toimetada. Selleks, et te saaksite ka sellest teada ja oma ettepanekud teha. See on see, kuidas mina seda näen.
Nurmela: Mina tahaks öelda seda, et selle Randvere küla arengukava on kokku pandud 2005. aastal, nende samade kaante vahel. Ja siin on sissejuhatav lause: „Käesoleva Randvere küla arengukava on koostatud Viimsi Vallavolikogu 8. märtsi 2005. a. määrusega nr 11 kehtestatud „Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuut „ punktiga 2.7 külavanemale pandud kohustuste täitmiseks.” See arengukava on aastateni 2010 kuni 2015. Siin järgmisel leheküljel on kirjas: „arengukava on heaks kiidetud Randvere küla elanike üldkoosolekul 17. juulil 2005.”
Madrus: Mis on teie küsimus.
Nurmela: Miks siis ei ole teie sellega tutvunud? Ja miks te ei lase Madisel esitada praegu oma aruannet, mis tema on ettevalmistanud?
Robas: Praegusel hetkel, proua Viiola, on küsimused suunatud minu poole, sest inimesed tahavad teada, mikspärast mina võiksin olla külavanem. Et, proua Viiola, te saate kindlasti oma küsimusele täna kellegi käest vastuse ka, et miks Madisel ei lasta midagi rääkida, kindlasti lastakse ka Madisel rääkida.
Nurmela: No kes ei lasknud siis, paneme hääletusele, kas külavanem saab esitada oma aruande.
Lärm.
Nüüd võiks edasi minna.
Madrus: Meil oli päevakorras 2008 aasta aruande ärakuulamine. Ja nagu me ennist kuulsime, lõppesid külavanema volitused 2008 1. märtsiga. Et kas meil on mõtet kuulata seda, mis on kahe kuuga ära tehtud sel aastal.
Lärm. Ei ole… raha nõuda…
Nurmela: …üks esimesi üldse minu teada vallas, et on 2005. aastaks koostatud küla arengukava.
Madrus: Selle punkti me juba hääletasime täna läbi minu meelest.
Nurmela: Nii, et andke inimesele sõna, andku aru.
Lärm. Siin ei ole midagi rääkida. Hoidke tagasi.
Madrus: Ja valla esindajad rääkisid ka, et kaheaastase intervalliga tuleb seda arengukava uuendada. Te räägite, et 2005 võeti vastu, täna on meil 2008 lõpp, ehk et seda oleks võinud juba üks-kaks korda vahepeal uuendada.
Nurmela: 2010 ja 2015 on peal.
Madrus: Aga ta on vastu võetud 2005, eksole.
Nurmela. Laske Madis räägib.
Robas: Kristo seal taga on veel üks härra, tahab küsida.
Madrus: Ja palun.
Laidla(? nimi lindilt kuulmise järgi): Tere, minu nimi on Martin Laidla ja olen ka Randvere küla elanik. Mul on konkreetne küsimus: tänase päeva seisuga on meie küla rahvastiku juurdevoolu hakanud piiritlema majandus ja me näeme seda, mis meil siin põldudel toimub, mis toimub muudel kinnistutel, kuhu tegelikult ei ole ettenähtud hoonestusõigust, maju ja muid ütleme ehituslikke protsesse. Siis tulevase külavanemana, milline on teie nägemus sellest, kas siia ehitatavate hoonete piirid, peaks piirama hoonete mahtu ja see juurdevool võiks olla mingi numbrini. Me näeme täna on meil 900 inimest külas elanikke. Kvoorumi kokkusaamiseks on vaja suurt kaigastega kolkimist, et saaks 90 inimest kokku. Kui meil on 2000 inimest elanikena, siis on meil 200 inimest vaja siia saali mahutada. Kas teil on mingi nägemus, et kus on see lagi, kuhuni see valla suurim küla võiks nagu kasvada? Aitäh.
Robas: Ütlen ausalt oma seisukoha: kindlasti minu seisukoht täna on selline, ja ma arvan, et see ühtib paljude täna saalis viibijatega selles osas, et me näeme pealt, et meil infrastruktuurid teede-tänavate ja kõige muu näol tegelikkuses ei kannata selle küla kasvu välja. Nüüd, see on minu isiklik arvamus, et loomulikult tänases situatsioonis, kui keegi küsib minu käest, et see oleks üldse minu võimuses otsustada, et kas küla võiks kasvada veel suuremaks, siis minu arvamus on, et tänases situatsioonis pigem peaks kõik muu järgi jõudma, et siin külas oleks normaalne elada – teed, tänavad, vesi, kanalisatsioon, bussid, poed, muud teenused jõuaksid asjale järgi, siis ma arvan, mul ei oleks nagu suures piirides selle vastu midagi. Tänases situatsioonis kindlasti see ei ole normaalne, kui ehitustegevus läheb kogu aeg edasi, inimesi tuleb kogu aeg juurde ja muu toetav asi ei tööta. See on minu seisukoht, aga kõige jubedam on selle asja juures see, et seda mina kuidagi määrata ei saa.
Laidla: Kas kuidagi saaks teha ettepaneku, et külaselts koos külavanemaga suudaks äkki teha mingi institutsiooni ka vallale ettepanekutega, tehakse mingi ma ei tea komisjon, kes hakkab läbi vaatama detailplaneeringuid, sest ilmselgelt vald ei vaata neid läbi. Vallal on omad seisukohad ja vald kõigega ei jõuagi tutvuda. On olemas oma amet, neil on omad reeglid, vaadatakse need tööd läbi ja tahaks seda, et meie kui üks kogukond saaks seda mõjutada küla arengut. Kui ma vaatan neid hooneid, siis tegelikult see rannaala majade rajoon siin eksole, võiks olla viilkatustega, see on minu isiklik arvamus, eksole, sellised fungid kandilised kuubikud, konteinerid, kus inimesed elavad, noh, ma ei tea.
Robas: Minu vastus, segan korraks, minu vastus on see, et loomulikult külavanem saab teha sellise ettepaneku vallale, kirjutada kirjad, kindlasti avalikustada ka kogu selle vaidluse kogu külale, et juhul kui on vaja teha tõsisem pöördumine, millele on vaja tuge, siis loomulikult me saame seda teha ja neid ettepanekuid me loomulikult saame teha, aga täna oleks katteta lubaduste andmine, kui ma ütleks, et sellest midagi muutub.
Madrus: Härra Kald palus korra sõna.
Kaasik: Vaadake, hea koosolek, nüüd me oleme kaunis delikaatsesse olukorda jõudnud, sest noh, oli kuulda siin, et minu volitused on lõppenud, aga ma väidan vastupidist, sest minu taskus on käsundusleping vallaga, mis ütleb, et minu volitused on kehtivad. Kuhu me siis nüüd jõuame?
Hääl: Vald vastab.
Kaasik: Olen ma vallavanem, või see külavanem või ei ole?
Trei: Kindlasti mina arvan, et Viimsi vallavalitsuse jaoks on ülimuslikum vallavolikogu otsus ja määrus, mis kajastub selles külavanema statuudis ja, elik ma arvan, et me peame lähtuma sellest.
Kaasik: Nii et see käsundusleping on siis õigustühine?
Trei: Kui nii sõnastada, jah.
Sumin.
Mees: Ma arvan, et kõige ülimuslikum siin Randvere külas on külakoosolek. Siin ei …(ei saa aru) ei vallavalitsuse arvamus ega kellegi teise arvamus. Kui meie arvame, et seni kuni ei ole uut valitud, on vana olemas, eksole. Siis laseme Madisel oma arvamuse ära öelda ja valime uue.
Sumin.
Madrus: Võib-olla tuleme tagasi küsimuste juurde kandidaadile, mis aitavad teil otsustada.
Robas: See on väga hea tähelepanek iseenesest. Mina sellele ei oponeeri. Praegusel hetkel on küsimus lihtsalt selles, et mina esitasin oma kandidatuuri selle pärast, et ma nägin, et selline võimalus on olemas ja ma arvan, et kui ma seda teen, siis mul sees, väike Priit siin sees, ütleb, et see on õige tegevus. Et mina täna ei ütle, et Madis ei ole külavanem. Mina olen, rahvas, täna siia tulnud selle pärast, et on koosolek ja selles koosolekus on võimalus mul kandideerida külavanemaks. Ma ei vastanda täna ennast Madisega. Kui minu tööd, kui keegi tahab veel minu kohta midagi küsida, või minu nägemuse kohta, ma olen valmis vastama ja siis võiks tõmmata selle minu otsa nagu siit nii-öelda kokku.
Aivar Sõerd: Aivar Sõerd on minu nimi, Keiu tee 2. Mul on selline konkreetne küsimus külavanema tulevasele kandidaadile, tema nägemusest. Minu konkreetne mure on võib-olla ka laiem mure, et Hansunõmme peatuses on külapood. Seda poodi on peetud 1993. aastast ja täpselt samas seisus on ta räämas. Hetkel on selline olukord, et pidevalt on ümbrus koristamata, see rämps ja prügi, mis tekib, see lendab naaberkinnistutele. Seal kogunevad seltskonnad, kes lärmavad ja rikuvad öörahu. Mida teie näete, kas see olukord peaks jätkuma või on seda võimalik muuta. Kust peaks initsiatiiv tulema?
Robas: Minu nägemus täna kindlasti on see, et kuna minul täna on kaks last: üks on 11 ja üks on 6. Ma olen väga huvitatud sellest, et minu lapsed kindlasti mitte ei veedaks aega poe juures, bussipeatuses või kusagil mujal lihtsalt seistes. Kindlasti ma näen kõigepealt number üks seda, et kindlasti veel täiendavalt see, et meil külakeskuses on olemas noortetuba, väga hea. Kindlasti peab lahendama ka selle, et noortel ei oleks huvi lihtsalt seista poe juures, vaid neil oleks võimalus tegeleda ka mingi muu tegevusega. See on selle asja üks pool. Aga teine pool, see et poe ümbrus on korrastamata, et seal on prügi ja keegi selle eest ei hoolitse, siis ma arvan, et vallavalitsusel kui meie, Randvere küla elanikud või ükskõik, milline külaelanik teeb oma pöördumise, et poepidaja reaalselt ei hoolitse selle eest, et tema ei hoolitse selle eest, mis tema tegevuse tulemusel tekib sinna, siis ma arvan, et valla poolt on olemas kindlasti ka järelevalveorganid, kes võivad sellele tähelepanu juhtida ja peatada üldse poe tegevuse, kui ei alluta reaalselt korraldustele. Ehk loomulikult, ka mina saan teha selle avalduse, ka teie saate teha selle avalduse ja me saame ühise avalduse ka teha sellest, mis meid häirib.
Naine: Sellele küsimusele järjeks, et mida konkreetselt näete lahenduseks, et noored ei jõlguks seal poe juures, vaid oleks neil võimalus midagi teha väljaspool noortekeskust.
Robas: Minu arvamus on selline, et täna on juhtunud kahetsusväärselt selline situatsioon meie küla jaoks, kus me väga tahtsime, et me külla tuleks kool, kahjuks mina isiklikult täna arvan, et see rong läks meist mööda. Selle kooliga seoses oleks loomulikult osaliselt lahenenud ka need probleemid, et meie küla noored oleks saanud oma kodu lähedal sportida. Kasutada kõiki võimalikke spordiväljakuid, saale, mida iganes. Ma arvan, et ma kindlasti, kui minust saab külavanem, et ma pööran selle tähelepanu vallavalitsuse vastu. Ja teades seda, et järgmisel sügisel on reaalselt ka kohalike omavalitsuste valimised, siis kui meie oma külaga suudame selgeks teha, et see küsimus, noorte probleem on meil väga prioriteetne ehk kasvõi number 1 või number 2 või number 3, ja ütleme, meie oleme teie poolt, kui te meile selle asja ära lahendate, siis ma arvan, et äkki toimub mingi muudatus. Täpselt nii nagu ma täna praegu mõtlesin, nii ka ütlen. Ettepanek tuleb kindlasti teha, ja see, kui lahendatakse ära noorte spordiväljak või meie algkool, siis see kindlasti muudab seda situatsiooni, et noored ei kogune enam lihtsalt bussipeatuses, vaid neil on võimalus veel kusagil olla.
Naine: Kas te näete ka mingit konkreetset kohta, kuhu see spordiväljak võiks tulla?
Robas: Minu isiklik arvamus on see, et praegusel hetkel on kujunenud, nii öelda detailplaneeringu kohaselt on koolimaja asukoht tegelikkuses määratud. Ja sinna on iseeneslikult tekkinud ka väike spordiväljak jalgpalli mängimiseks. See kas ta täna sellisel kujul on seaduslik ja kas sellega kõik on korras, see on eraldi küsimus, aga ma ise arvan, et kui seda lahendada selles kohas, see võiks olla vastuvõetav enamusele külaelanikest.
Mees: Kuidas te ise näete, et mere ääres saaks vabalt liikuda mere kaldal äärt pidi?
Robas: Väga hea küsimus härra. Ütlen ausalt, mina isiklikult olen olnud initsiatiivgrupi liige selleks, et pöörduda täiendavalt vallavalitsuse poole, et rannaala planeering lahendataks ikkagi ära. Probleem tekkis meil selle rannaalaga tegelikkuses aasta tagasi koosolekul, kus meie jaoks sisuliselt seati üles situatsioon, kas nii või üldse mitte. Kuna see nii enamusele või sellel hetkel hääletatuna, ehk nii variant ei meeldinud, siis tekkis selline olukord, kus koguti allkirju, tehti kõike võimalikku, et peatada sellisel kujul detailplaneeringu tegemine. Nüüd vallavanem, praegune, härra Oravas, on juba seda meelt, et peatada kogu see detailplaneering. Mina isiklikult olen käinud härra Oravase juures kaks korda seda teemat arutamas, et seda detailplaneeringut mitte ei peataks, seda natukene muudetaks, korrigeeritaks seda ülesannet ja see tehtaks ära selleks, et tõepoolest kõik meie, Randvere küla elanikud, saaksid rahulikult läbi pääseda rannast ja minna mõistlikult ujuma. Need ettepanekud on tehtud ja mina isiklikult olen ka neid käinud tegemas. Et kui proua Viiu Nurmela arvab, et mina külas, vabandust võib-olla kõik ei tea, millest ma praegu räägin, aga eile ma sain kirja, kus mulle justkui selgitati, et mul ei ole õigust vallavolikogus käia ja ma ei ole mittekeegi, või vallavalitsuse, siis ma tõepoolest Randvere kodanikuna olen käinud vallavalitsuses ja seisnud selle eest, et see detailplaneering tehtaks, aga mitte sellisel kujul, et meie Randvere rand oleks avatud ja mõeldud kogu linna ja ümbritsevate külade ja valdade rahvale, vaid ikkagi eeskätt meie enda, Randvere küla rahvale. Saaks normaalselt mere äärde, saaks normaalselt mere äärest läbi. Ja loomulikult ka minu kinnistu eest läbi, normaalselt üle kraavi, selleks, et normaalselt käia mööda mere äärt. Ise olen need ettepanekud teinud.
Madrus: Härra Trei palub veel.
Trei: Väike repliik, aga kuna siin vahepeal oli nii palju küsimusi, siis võib-olla see ei ole nii aktuaalne, aga lihtsalt härra Sõerdile oponeerides sellest alkoholi-õllepoest, mis seal nurgapeal on, siis vallavalitsus on võtnud selle poe kõrgendatud tähelepanu alla, on saanud kaks ettekirjutust. Politsei on oma patrullreide suurendanud sinna piirkonda ja meie nägemus on see, et oleme sunnitud ka mingi hetk minema selle ettevõte kaubandustegevusloa kallale, kustutades selle majandustegevuse registreeringust tema tegevuse, kuna kui tuleb juba kolmas ettekirjutus, siis on juba piisav alus kogu see külapood kinni panna.
Madrus: Ma ütleks, läheme praegu konkreetselt edasi. Kas on kellelgi veel küsimusi, mis aitaksid teil otsustada, kas hääletada Priit Robase poolt või mitte? Kui on siis, esitage need küsimused ja siis läheme kohe edasi valimisega. Et meil kogu see teema hakkab juba väga ümmarguseks minema. Et pigem konkreetsed kandidaati puudutavad küsimused.
Nurmela: Ma ütlen oma nägemuse meie koosolekul täna: meil pidi olema külakoosolek täna, ja ilus oleks, kui oleks lõpetatud meie külavanema tööga ja vähemalt tänatud teda, ta on mitu aastat tööd teinud, aga mitte niimoodi, et ta on õhk, teda ei olegi ja kohe valime uue. Kõik see on väga kena, et me valime uue ja noore ja energilise mehe, see on üks teema, aga teine teema, mis on tähtsam, kui inimene on aastaid tööd teinud ja te sülitate sellele, te ei anna isegi sõna, ja vald on kogunisti unustanud ära, et ta kolm aastat või kolm kuud polegi enam külavanem, tal polegi volitusi. Miks me tulime siia siis, pannud kohe siis koosolekuks, et me tuleme uut külavanemat valima.
Trei: Nagu asjad ikka selguvad viimasel hetkel.
Nurmela: Kuidas saab
Madrus: Kas on küsimusi veel kandidaadile?
Nurmela: Ja teiseks, teiseks on see, et kuulge arvutis on üleval kaks kuud. Kaks kuud on üleval, kas tõesti keegi ei oska lugeda.
Madrus: Et see ei ole küsimus, kas on kandidaadile küsimus?
Maran: Ma tahaks ühe kommentaari öelda. Internet on meeletult suur, seal on tuhandeid, sadu, miljoneid, miljardeid asju. Ja kui kuskil oli
Sumin. Viimsi valla leheküljel.
Maran: Mina ei käi iga päev Viimsi valla lehekülje peal. Ma käin siis, kui mul on sinna tarvis minna. Ja ma väga loodan, et uus külavanem seisab hea selle eest, et kui kuskil mingi uus informatsioon tuleb üles, et sellest informeeritakse kõikidel võimalikel viisidel meie küla elanikke, et nad tõesti saaksid panustada nende paberite hinnangute arendamisse.
Robas: Täpselt. See info liikumine on kõige olulisem.
Madrus: Kandidaadile on küsimusi veel?
Sumin.
Nurmela: Kas oskate öelda, et teie kohta on algatatud kaks väärteomenetlust seoses omavoliliste ehitustööde algatamise eest Kaevu või selle Kaevu tee kinnistul?
Robas: Vastan teile praegu täiesti ausalt: Viiu Nurmela on saanud kusagilt väga valet informatsiooni. Minu, Priit Robase, vastu ei ole algatatud mitte ühtegi väärteomenetlust mittemingisuguse asja osas.
Nurmela: Ema, kelle nimel see kinnistu on.
Lärm
Mets: Helle Mets, mina kutsuksin teid külla Silva tee 23. Ja ma palun, et te tuleksite autoga, siis te näete, kas teie auto jääb terveks või ei jää.
Robas: Proua, proua, ma käisin muuseas Silva teedel kui ma viisin oma tutvustavaid kirju ja ma ütlen tõesti, et nii kohutavat teed ma tõesti ei tea. Ma tõesti käisin Silva kooperatiivis ja sõitsin läbi terve tee. Ma olen selle poolt, et teha ükskõik mida, aga see peab muutuma kindlasti.
Trei: Proua Hellele lihtsalt viiteks, et aiandusühistu Silva teedest, et need on aiandusühistu siseteed, et te peate siis sellest tulenevalt.
Mets: Jah, …vallale üle….korda (ei saa aru)
Madrus: Kas on veel küsimusi kandidaadile?
Lärm.
Madrus: Kui kellelgi on veel küsimusi kandidaadile, tõuske püsti, muidu hakkame hääletama kohe.
Robas: Ma ütleks veel paar sõna. Et selge on see, et keegi on ikka mingis mõttes minu vastu, aga mõtelge mitte nii, et kas mina, kui tavaline inimene teie külast võiksin lihtsalt olla teie esindaja ja kas see jutt, mis ma täna olen teile rääkinud, kas see jutt on see, mis võiks olla sellele külale kasulik, ja see suhtumine. Kuna ma olen elanud siin külas üle 30 aasta, on selge see, et ma olen kindlasti kellestki sõitnud mööda jalgrattaga nii, et see ei sobi talle, aga see ei ole täna arutuse teema. Täna on see, et mina täna, Priit Robas, selle koha peal, selle suhtumisega, kas ma oleksin sellele külale kasulik. Ja selle põhjal tehke oma otsus. Kui te arvate, et mina ei ole see mees, kes peaks küla edasi viima, see ei ole probleem. Ega mina ei saa edasises elus selle eest midagi muud, kui ainult rahulolu, kui ma olen millegagi hakkama saanud. Kui ma saan midagi ära teha, siis see on see, mida mina saan vastu – ma olen mees, ma sain hakkama. Ma ei saa mitte midagi muud sellest. Noh, tehke oma otsus, ja mul ei ole üldse Madis Kaasiku vastu, ja Madis Kaasikule täna tänu avaldamise vastu. Need ei ole üldse täna nagu küsimused. Ma ei vastanda ennast Madis Kaasiku tegevusega, ma täna arvan, et oskaksin teha mõningaid asju paremini. Ja kindlasti ma konsulteerin Madis Kaasikuga, sest tal on kogemus aastast 2003. Aitäh teile.
Madrus: Ma arvan, et läheme nüüd valimiste protseduuri juurde. Selleks, et otsustada, kas Priit Robasest saab järgmiseks kaheks aastaks meie külavanem, tuleb meil moodustada viieliikmeline valimiskomisjon, kes jälgib valimisprotseduuri õigsust ja loeb pärast hääled kokku. Kas on vabatahtlikke? Viis tükki oleks vaja. Ei ole piirangut statuudist, et need komisjoni liikmed ei võiks hääletada. Tõuske püsti, kes on nõus. Kaks veel. Üks veel. Üks on siin ka. On kellelgi vastuväiteid nende viie inimese suhtes? Ei ole. Jah, paneme nimed kirja. Ja siis asume protseduuri juurde. Üks nüanss veel, ma tahtsin täpsustada, palju meil inimesi on kogunenud, siin tuli vahepeal inimesi juurde ka.
Selirand: Meil on 99 inimest. Välja on jagatud 99 rosetti kokku.
Madrus: Ma natuke selgitan teile valimise protseduuri või mandaadi nõudeid. Selleks, et külakoosolek saaks otsuseid vastu võtta on vajalik kohalolevate inimeste lihthäälte enamus, see on siis pooled pluss üks inimene. Kuid samas on veel selline kitsendus, et see poolthäälte hulk peab moodustama 10% küla elanikkonnast. Et palun mõelge kõik läbi, kas te soovite järgmiseks kaheks aastaks Priit Robast või soovite meie küla jätta veel mõneks kuuks ilma külavanemata. Et 97 häält oleks vaja kokku saada. Nüüd komisjon asub oma protseduuri arutama, seab kasti üles.
Selirand: Häältelugemiskomisjon pidas oma esimese koosoleku ära. Lubage tutvustada protseduurilisi reegleid. Kas komisjon oli ühel meelel? Ja, nii. Viieliikmeline komisjon sätestas sellise protseduurilise reegli, selle korvpallikorvi sisse esimese hääletusvooru ajal pannakse kõik poolt hääled. Kui need poolt hääled on siia ära pandud, siis see kast valatakse tühjaks sinna ühele laste lauale ja seda laida jäävad valvama kaks häälte lugemise komisjoni liiget. Siis järgmine tiir on kõik vastuhääled ja see valatakse tühjaks järgmise laua peale ja seda jääb valvama üks komisjoni liige. Ja siis on erapooletud, sest kõik kolm võimalust peavad olema, sest see on demokraatlik. Ja siis häältelugemiskomisjon palub mitte segada, me loeme kõik rosetid üle. Nii, kas protseduurilised reeglid on selged? Kas kellelgi vastuväiteid on? Ei ole.
Naine: Mina tahan küsida.
Selirand: Palun.
Naine: Ma sain aru, et me ei saa külavanemat valida kui ei ole 100 häält, see tähendab, et kõik jääb täna tegemata.
Selirand: Tähendab meie ei saa külavanemat valida juhul, kui häälte arv on alla 97.
Naine: Nii, tõstame käed püsti, kas me saame 97.
Selirand: Ei, teeme valimise ära.
Naine: Nii või teisiti kukub läbi
Selirand: Ei, teeme valimise ära. Sa kontrolli veel allkirjad.
Naine: Raiskate meie aega.
Selirand: Ei me ei raiska teie aega, te olete juba niigi siin kaua olnud. Kallid Randvere rahvas, teeme valimised ära. Häältelugemiskomisjon on isu täis, tahab lugeda, eksole. Kas kellelgi veel pretensioone on? Mehed seisavad, rosetid käes, tahavad hääletada. Nii, kas te olete valmis, paneme siiapoole. Esimene on poolt hääled. Palun käige siit läbi. Häältelugemiskomisjon jälgige palun, et keegi midagi välja ei võtaks.
Sumin.
Selirand: Kas kõik, kes tahtsid poolt hääletada, on oma hääle andnud. Nüüd tuleb korv siia ja hääletavad need, kes on Priit Robasele vastu, ja siis kolmas kord on need, kes on erapooletud.
Ja nüüd kallis rahvas, tulevad need, kellel on ükskõik, ehk kes on erapooletud, kes ei oska ühte öelda ega kahte öelda. Me peame kõik rosetid lõpuks tagasi saama. Keegi taskusse ei jätnud? Väga hea. Lugupeetud rahvas, midagi on lahti, meie rehkendused ei klapi.
(hilinejad) Oota. Kuhukohta? Poolt.
Selirand: Lugupeetud rahvas. Olge kallid. Me ei saa kvoorumit kokku häältest.
Väljaots: Kvoorum on koos, aga laialijagatud rosettide on väidetavasti rohkem kui neid, mis on kokku tulnud.
Selirand: Jah, aga sellega viitab samas, nagu alla 10% tulemust.
Madrus: Kas keegi jalutab veel õuepeal, sest meil on registreeritud 104 osalejat ja rosette kokku on (ära) antud 90. Siis on meil 91 inimest hääletanud. Kas keegi lahkus?
Koosoleku protokollija Aime Salmistu: Valimiskomisjoni esimees palub tähelepanu ja ta loeb ette hääletuse tulemused, palun Jaan Väljaots.
Jaan Väljaots: Tuleb välja, et 9 rosetti on ilmselt kellegi taskusse jäänud, inimesed on otsustanud eirata meie koosolekut või lihtsalt nad on ära läinud juba. Aga tulemused on sellised: Priit Robase külavanemaks valimise poolt on antud 60 häält, vastu 22 häält, erapooletuid 9, kokku 91.
Selirand: 10% peaks olema 97.
Trei: Sõltumatu järelevalveisikuna olen tuvastanud hääletustulemused. Kahjuks kehtiva külavanemate statuudi pinnalt formaaljuriidiliselt täna Randvere küla külavanemat ei saanud, aga Viimsi vallavalitsuse esindajana teeksin ettepaneku, et kui täna ei valitud uut külavanemat, nagu ei ole ka endist külavanemat, et vähemasti see seltskond valiks endale volitatud isiku ajutiselt või külavanema kt, kes siis kutsuks kokku ja valmistaks põhjalikult ette korrektse sellise Randvere küla üldkoosoleku. Kindlasti tänane üldkoosoleku tekkinud probleem on sõnum ka vallale, et suure tõenäosusega võib-olla on külavanemat valimisstatuut võib-olla natuke hetke ajas ja ruumis üle pingutatud. Et võib-olla see 10% nõue, arvestades tänase aja inimeste aktiivsust, hõivatust, võib-olla ei ole nagu asjakohane. Et siin ma kutsuksin kindlasti ka kõiki teisi külavanemaid ja vallaelanikke aktiivselt kaasa mõtlema. Viimsi vallavalitsus esimesel võimalusel läheb suure tõenäosusega ka Viimsi vallavolikogu ette selle statuudi muudatusega, et natukene leebemaks teha see valimise kord. Sest tänane olukord on see, kus meie valla õigusaktid nagu piiravad tegelikku kohalikku arengut, mitte ei soodusta. Ma näen, et see 10% nõue võib-olla ei ole enam asjakohane. Aga me mõtleme ja kõigi külaelanike indikatsioon on teretulnud, aga ma teen sellise ettepaneku küll, et tee võiksite kellegi valida Randvere küla KT-ks ajutiselt, muidugi see tuleb selgelt ära protokollida. Kord ei luba seda, kord ei keela seda, järelikult nii-öelda küla kogukonna enda otsustus.
Sumin.
Mees: Minul on ettepanek lugeda KT-ks enam hääli saanud isik.
Väga õige.
Aplaus.
Nurmela: Kui nii ranged nõudmised on muus osas, siis muus osas on ka ranged nõudmised.
Madrus: Me peaksime need hääled uuesti üle lugema või?
Mees: 63 häält on antud poolt.
Madrus: Tõlgendame siis külakoosolekut siis selliselt, et 60 inimest leidis, et Priit Robas võiks alustada kuni järgmiste valimisteni külavanema kohusetäitjana.
Mees: Häälteenamusega muidugi.
Madrus: Et jah, see on lihthäälteenamus.
Kaasik: Millal see järgmine tuleb?
Mees: Jah, et see ei jääks kuhugi tulevikku, et nagu see on näidanud meile, et ootame seda nagu hingeõnnistust.
Mees: Jaanuarikuu.
Robas: Minu arvamus sellest asjast on selline, et kui me tuleme järgmine kord kokku, siis number üks, me peaksime saama võimalikult palju inimesi kokku, number kaks, me peaksime saama otsustada võimalikult paljude asjade üle. Seega ma omaltpoolt teen ettepaneku mitte teha seda jaanuaris. Võib-olla teha see veebruaris või märtsis selleks, et kui külas täna olen kohusetäitja, siis ma saaksin teha ka teile juba ettepanekuid reaalselt, kuidas võiks näha välja küla arengukava. Sõltumata siis sellest, kas mina jätkan või ei jätka. Siis me saame ikkagi arutada igal juhul ka arengukava üle, mis on ka valla poolt aktsepteeritud, et me teeme seda kevadel. Siis valime uue külavanema ja lähmegi edasi. Seega mu ettepanek on teha see märtsis. Sest et ma arvan, et selle ettevalmistamine ja täna ikkagi jõuda iga inimeseni ja ütlema, et väga tähtis on tulla kohale, sest et see otsus mõjutab teid tulevikus, see võtab ka omamoodi aega. Kas olete nõus?
Jaa.
Madrus: Minu ettepanek on veebruaris, sest et esiteks märtsiks peaks justkui statuudi järgi olema esitatud.
Robas: Aga teeme niimoodi, et mingi veebruari esimene nädalavahetus sobib või?
Mees: Mul on külaelanikuna ettepanek, et ei korduks tänane olukord, et siin nutetakse ja halatakse, et ainult üks kandidaat on, pange siis ennast üles, kes tahab kandideerida külavanema kohale.
Selirand: Ja siit mulle palve, et palun saatke oma kandidaadi soov enno@viimsivv.ee, minu meiliaadressile. Mina korjan need vallaametnikuna kokku ja edastan siis ajalehe toimetusse, kus siis need, ja kodulehele pannakse kah üles. Siis saavad kõik inimesed kõigiga suhelda. Kas mängureeglid on selged? Ja ma rõhutan, et see kandidaatide esitamise aeg läheb lukku poolteist nädalat enne külakoosolekut.
Robas: Kas see veebruari esimene nädalavahetus sobib põhimõtteliselt?
Selirand: Tähendab siis, et jaanuari lõpuks kõik kandidaadid keskpõrandale kokku. Ja kui on üksainus Priit, siis on üksainus Priit. Kui tuleb Tõnis, Juula ja Eedu ka, siis on juba neid neli. Aitäh.

reede, detsember 12, 2008

Mõni sõna külavanema valimiste kohta

Laupäev, 13. detsember, on selle aasta üks olulisemaid päevi Randvere küla loos. Meie küla on olnud külavanemata juba 1. märtsist (kuid sõltuvalt tõlgendusest hiljemalt 1. juulist). Sellele saime kinnitust Viimsi vallavalitsuse nimel mulle vastanud Enno Seliranna vastusest. Juhtisin tähelepanu Viimsi aleviku- ja külavanema statuudi sätetele, mille kohaselt olid senise külavanema Madis Kaasiku volitused teatud kohustuste tähtaegse täitmata jätmise tõttu lõppenud. Vastuseks sain, et nüüd korraldataksegi meie külale uue külavanema valimised.

Külaseltsi juhatus toetab uut kandidaati Priit Robast. Priit on olnud Randvere elanik sünnist saati, tema vanemad on Randverest pärit. Priit on hakkaja mees, kes ei taha anda katteta lubadusi, kuid soovib teha kõik, mis külavanemaks valimise korral tema võimuses oleks.

Külaseltsi juhatuse esimehena ja ka Randvere külaelanikuna avaldan arvamust, et kuigi meile on esitatud vaid üks kandidaat külavanema kohale, on see kandidaat päris hea valik. Seepärast innustaksin kahtlejaid andma ikkagi oma hääle selle ühe kandidaadi poolt. Vastasel korral peaks meie küla veel mitu kuud jätkama ilma külavanemata; kardetavasti veel aasta võrra jääks uuendamata Randvere küla arengukava ja edastamata külaelanike arengusoovid vallavalitsusele. Ja ärge kahelge ka kohale tulemast - meie küla on suur ja sestap oleks vaja kohale ka sedavõrd palju rohekm inimesi, et võiks arvestada, et tõesti küla on rääkinud. Mitte kaks naabrit kaupluse, bussipeatuse või kiriku juurest.

Ja mis veel... Kui te Priitu varasemast ei tunne, siis ärge tehke otsust selle põhjal, mida keegi teine teile rääkinud on. Kui teil on küsimusi Priidule, siis homme saate need temale endale esitada.

Külavanema kandidaadi pöördumine

Postitan homme (13. detsembril) toimuva külavanema valimise ainsa kandidaadi Priit Robase üleskutse. Ootame kõiki registreeritud täisealisi külaelanikke osalema küla üldkoosolekul, 13.dets kell 11 Randvere külakeskuses.

Hea Randvere küla elanik!

Eeloleval laupäeval, 13. detsembril on meil kõigil võimalik otsustadaRandvere küla edasise arengu üle, kui valime uut külvanemat.

Olles kogu oma elu elanud Randvere külas, valutan südant meie ühise elukoha oleviku ja tuleviku pärast. Tunnen, et mul on jõudu, energiat ja oskusi olla meie küla eeskõnelejaks ja tegevuste eestvedajaks külavanemana.

Omades pikaajalist kogemust logistikaäris, tean et probleemide lahendamine algab suhtlemisest ja heast tahtest lahendust leida. Parimad lahendused kogukonna käekäigu tarbeks ei teki ühe inimese peas. Küla arengut puudutavad otsused peavad olema meie ühised otsused.
Õigeid valikuid saab teha info põhjal, mis tuleb otse allikast. Külajutt on küll väärtuslik folkloorikogujatele, kuid pikki, kõiki puudutvaid arenguid ei saa planeerida poolikutele faktidele toetudes - puudutagu see siis teeremonti, metsaalust või rannariba.

Igal maja- ja maaomanikul on omad õigused. Peale õiguste on ka kohustused. Peale õiguste ja kohustuste on ka head tavad ja traditsioonid. Selles virrvarris on kerge segadusse sattuda ja kellegi huve riivata. Selleks, et leida õigeid teid meie ühise keskkonna arenguks, peame olema valmis kompromissideks. Vägikaikavedu jätab ka kõige paremad plaanid tolmu koguma ja head mõtted jäävadki teostamata.

Me peame muretsema oleviku ladusa kulgemise eest ja peame mõtlema ka sellele, millisena tahame oma küla näha aastate pärast.
• Kui me täna jätame tähelepanuta meie järeltulijad ja nende vaba aja sisustamise, siis aastate pärast võitleme oma laste ükskõiksusega ümbritseva suhtes.
• Kui me täna planeerime oma elukeskkonda rutakalt, kähmleme tulevikus ülerahvastamisest tingitud probleemidega ning maksame lõivu privaatsuse ja rahu arvelt.
• Selleks, et saaksime tulevikus oma laste- ja lastelastega korrastatud metsas jalutada, peame juba täna astuma samme meie kõigi ühise vara korrastamiseks.

Paljud tänased mured ei seisa mitte võimaluste, vaid kokkulepete taga. Keegi ei saa meile lubada kohest õitsengut, kuid kindlasti annab meile hingerahu teadmine, et plaan on paigas ja töö käib.

Randvere külal on omad traditsioonid. Meie küla ei ole puutumatu kindlus ega ebasõbralik suguharu, kus traditsioonid on kivistunud ning muutumatud. Vana kõrvale kerkigu uus ja elujõuline. Uusi täiendagu vanade traditsioonide ehedus ja inerts ning kokku saamegi ühise Randvere külatraditsioonid. Randvere küla on üks - seisku Teie maja vanavanaisa taluasemel või asugu Te kodu meie külas tuliuuel, äsjaehitatud tänaval.

Kutsun Teid andma oma häält minu poolt Randvere külakeskuses 13.detsembril alates kella 11.00.


Lugupidamisega,

Priit Robas
Randvere külaelanik
Kahe lapse isa

teisipäev, november 11, 2008

Randvere küla üldkoosolek

Madis Kaasik on edastanud järgmise teate:

Randvere küla üldkoosolek 13.detsembril kell 11 Randvere külakeskuses
Laupäeval, 13. detsembril algusega kell 11:00 toimub Randvere külakeskuses, Kibuvitsa tee Randvere külaelanike üldkoosolek järgmise päevakorraga:
1. Randvere külavanema 2008. a tööaruande ärakuulamine
2. Randvere küla arengukava 2005–2015 tegevuskava projekti vastuvõtmine
3. Randvere külavanema valimised
Madis Kaasik Randvere külavanem

neljapäev, november 06, 2008

Isadepäev

Tähelepanu Randvere küla!

Pühapäeval, 9. novembril kell 13.00
tähistavad Randvere Noortekeskus ja Randvere Päevakeskus ühiselt

ISADEPÄEVA

Teile esinevad:
  • Kreete-Karoline ja Taavi Pleiats
  • Harjumaa Poistekoor

Harjumaa Poistekoori dirigendid: Kai Rei ja Moonika Tooming

Lisaks saavad isad ja lapsed omavahel jõudu katsuda mängulistes võistlustes!

Huvilised on kõik oodatud Randvere külakeskusesse, mis asub aadressil Kibuvitsa tee 1.

reede, oktoober 31, 2008

Vallavalitsusest saabus vastus

Selle nädala sees saabus 28. oktoobri postitamiskuupäevaga kiri Viimsi Vallavalitsuselt (, mis ise kannab küll 20. oktoobri kuupäeva). Hr Seliranna allkirjaga saabusid vastused mitmele külaseltsi esitatud ja seni vastamata küsimusele, kuid ka ühele minu poolt eraviisiliselt esitatud tähelepanekule.

Kahe kirja vastus sisaldub ühes. Esimesena vastatakse minu, kui külaelaniku ettepanekule, ja edaspidi saavad vastuse minu poolt külaseltsi nimel 25. septembril saadetud küsimused.

Kirjast saame teada, et peagi on tulemas küla üldkoosolek, milles üheks päevakorrapunktiks on uue külavanema valimine. Mis juhtus vana külavanemaga? Nimelt juhtisin ma vallavalitsuse tähelepanu Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuudile, mille kohaselt M.Kaasiku volitused külavanemana on lõppenud kahe kohustuse täitmata jätmise tõttu. Ta ei olnud 1. märtsiks esitanud küla arengukava küla üldkoosolekule kinnitamiseks ning ta ei olnud 2008 I poolaasta jooksul kokku kutsunud küla üldkoosolekut oma eelmise aasta tööaruande ärakuulamiseks. Näib, et otsustavaks sai viimane. Küla üldkoosolekust tuleb kuu aega ette teatada, seega ei saa see toimuda täna seisuga varem kui 2008 detsembri alguspäevil.

Eraldi peatun ka viimasel lõigul, kus mulle meeldib, et vähemalt tunnistatakse Karulaugu lasteaed-algkooli rajamise otsuse poliitilisust. On positiivne, et üteldakse otse, mitte ei hakatud keerutama ja välja mõtlema mingeid X-põhjuseid, miks Karulaugu on parem kui Randvere.
Lisaks meeldib mulle, et edaspidi toimub kogu rannaala detailplaneeringu töö planeerimisseadust ja teisi seadusi arvestades. Rohkem meeldiks mulle muidugi, kui seaduse järgi oleks käitutud juba varem. Aga parem hilja kui mitte kunagi.


Kiri on aga siin:


Vastuseks teie kirjale Randvere külavanema volituste lõppemise kohta teatame, et Randvere küla üldkoosolek kutsutakse kokku novembri lõpus või detsembri alguses, kus on kavandatud ka külavanema valimine. Üldkoosoleku läbiviimise täpne koht, kuupäev, päevakorrapunktid tehakse teatavaks hiljemalt 1 kuu enne koosoleku läbiviimist.


MTÜ Randvere Külaseltsi ettepanekut Viimsi vallavalitsusele taotlemaks Kultuuriministeeriumi toetust spordiväljaku rajamiseks tulevase Randvere Algkooli territooriumile ei olnud võimalik realiseerida seetõttu, et vallavalitsusel puudus ja ei olnud võimalik ka lühikese aja jooksul koostada sellekohast projektlahendust. Teatavasti on igasuguse toetuse taotlemisel vajalik sellekohase kooskõlastatud ja kinnitatud projektdokumentatsiooni ja eelarve olemasolu. Kindlasti aga peame edaspidi silmas spordiväIjakute rahastamiseks mitmesuguste toetusallikate kaasamist.


Randvere rannaala korrastamise hooajalisi töid on tõesti võimalik teha ilma detailplaneeringuta, kuid rannas puhkeala loomine ei ole ilma kehtestatud korras koostatud detailplaneeringuta siiski võimalik, sest see peab arvestama mitte ainult tänase päeva vajadusi, vaid rahuldama elanike soove ka pikema perioodi kohta. See nõuab konkreetse detailplaneeringu ja projekti koostamist, vajadusel ka keskkonnamõjude hindamist ja ehitusloa väljastamist.


Peale detailplaneeringu eskiisi ühe variandi avalikustamist külas tekkinud erimeelsusi arvestades võtsime selle koostamisel ajutiselt aja maha, et osapooltel oleks võimalik probleeme rahulikult kaaluda ja järele mõelda. Vallavalitsusele on laekunud ettepanekuid, kuidas seda probleemi edasi käsitleda. Oleme valmis ka uusi põhjendatud ettepanekuid läbi vaatama, kaasa arvatud detailplaneeringu korrigeerimise osas. Kartus, et edasine tegevus puhkeala rajamisel kahjustab seal paiknevat eraomandit ei ole põhjendatud, sest kogu sellealane töö toimub edaspidi planeerimisseadust ja teisi seadusi arvestades, sealhulgas ka Maaameti 19.06.2008. a kirjas nr 6.2-2/57/6436 esitatut silmas pidades. Kui puhkeala rajatakse, siis kindlasti mitte eraomandis olevatele kinnistutele.


Lasteaed-algkooli rajamine Karulaugu 5 kinnistule oli poliitiline otsus. Randvere Algkooli projekteerimine on Viimsi valla arengukava projekti kohaselt ette nähtud aastal 2011 ja seejärel erakapitali baasil välja ehitamine.


Vabandame, et me ei olnud teie kirjadele õigeaegselt vastanud.

Lugupidamisega

Enno Selirand
Arendusameti juhataja kt

kolmapäev, oktoober 29, 2008

Hingedepäev

Hingedepäeva

kontsert-jumalateenistus toimub pühapäeval 2. novembril kell 14.30 EELK Randvere Peetri kirikus

Teenib koguduse hooldajaõpetaja Aare Kimmel

Musitseerib Muusika- ja Teatriakadeemia magistrand Margot Peterson

Laulavad Randvere küla lapsedKreete-Karoliine ja Taavi Pleiats

Süütame kalmudel küünlad lahkunute mälestuseks

Olete oodatud Randvere Peetri kirikusse!

Info: Randvere külakeskus, tel 6064 036; 5188 125

reede, oktoober 10, 2008

Kiri vallavalitsusele

Õigupoolest juba kaks nädalat tagasi saatsin vallavalitsusele järjekordse kirja, ja seekord mitmete varasemalt esitatud küsimustega, ning ka mõne uuemaga. Vaatame, kas seekord vastatakse, või tuleks otsida seaduslikke võimalusi, mis sunniks kirjadele vastama.

Kiri ise aga selline:

Viimsi Vallavalitsus

25.09.2008


Taotlus vastamata kirjadele vastamiseks

MTÜ Randvere Külaselts juhatus soovib teada, mis toiminguid on Viimsi Vallavalitsuses tehtud ja milline seisukoht on võetud alljärgnevates punktides.

I. MTÜ Randvere Külaselts edastas Viimsi Vallavalitsusele 01.04.2008 kirja “Randvere külaseltsi juhatuse ettepanek taotleda kultuuriministeeriumi toetust spordiväljaku rajamiseks Randverre” (saabunud 03.04.2008, registreeritud numbriga 12-11/1104). Kirjas juhtisime tähelepanu 24.03.2008 Kultuuriministeeriumi üleskutsele, milles kutsuti kohalikke omavalitsusi osalema konkursil, mille abiga oleks võimalik rajada lähiliikumispaiku. Tegime ettepaneku Randvere külla spordiväljaku rajamiseks sellel konkursil osaleda, ja rajada spordiväljak tulevase Randvere algkooli krundile.

II. MTÜ Randvere Külaselts edastas Viimsi Vallavalitsusele 17.04.2008 kirja “Ettepanekud seoses Randvere rannaala detailplaneeringuga” (saabunud 18.04.2008, registreeritud numbriga 10-7/1271). Antud kirjas leidsime, et Randvere rannaala korrastamine on teostatav täielikult ilma detailplaneeringuta, ning taotlesime detailplaneeringu lõpetamist. Ühtlasi esitasime ettepanekud, mida pidasime võimalikuks realiseerida ilma detailplaneeringuta, kuid teistsuguse õigusliku hinnangu puhul palusime neid arvestada detailplaneeringus. Ettepanekud olid muuhulgas lühidalt: Randvere ujumiskohtadesse riietuskabiinide, prügikastide, infotahvlite paigaldamine; Niinepuu tee muuli kõrgemaks taastamine; kallasrajale üle kraavide purrete paigaldamine; viia lähteülesande plaanil olev rannajoon vastavusse tegeliku loodusliku rannajoonega; analüüsida võimalusi Niinepuu tee pikenduse, so muuli, munitsipaalomandisse saamiseks. Samuti tegi Külaselts ettepaneku koostööks.

III. MTÜ Randvere Külaselts edastas Viimsi Vallavalitsusele 29.05.2008 taotluse (saabunud 02.06.2008, registreeritud numbriga 14-9/1852), milles taotlesime külaseltsi poolt Randvere rannaalale paigaldatud 6 istepingile lisaks samadesse kohtadesse paigaldada Viimsi Valla poolt või kaasabil prügikastid, infotahvlid ja riietuskabiinid. Samuti taotlesime, et vastataks kirjadele, millele on viidatud ka käesolevas kirjas punktides I. ja II.

Osutame, et punktides I.-III. nimetatud kirjad on käesoleva hetkeni vastamata, ning kordame taotlust nendele kirjadele vastata – selgitada, millisele seisukohale on Viimsi Vallavalitsus nendes kirjades sisalduvate taotluste suhtes asunud, kas on tehtud nimetatud kirjadest lähtuvalt mingeid toiminguid ja kas planeeritakse teha mingeid toiminguid. Kui on toimingutest loobutud, palume selgitada sellise otsustuse põhjuseid.

Samuti taotleme, et Viimsi Vallavalitsus avaldaks,
1) millises seisus on praegu Randvere rannaala detailplaneeringu menetlemine ja milline on edasine ajakava; kas on kavas detailplaneeringu menetlemist jätkata või lõpetada või koostada uus lähteülesanne; millisel määral on oodatud ja arvestatakse puudutatud alade elanike arvamuste ja ettepanekutega; kas ja mil moel Maaameti 19.06.2008 kiri (nr 6.2-2/57/6436) mõjutab antud detailplaneeringut; kas Viimsi Vallavalitsus möönab, et rannaala detailplaneeringu lähteülesandes on mitmeid eraomandit riivavaid ekslikke lähtekohti, mida on käsitletud Maaameti eelnimetatud kirjas.
2) millistel põhjustel otsustati eelistada Karulaugu lasteaed-algkooli, mille jaoks polnud hiljuti veel detailplaneeringutki kinnitatud, Randvere algkoolile, mille suhtes viidi mõned aastad tagasi isegi arhitektuurikonkurss läbi ja mille jaoks on meie teada Viimsi vallal lisaks arhitektuurikonkursi tulemusena saadud projektile ka kinnistu olemas. Millal ehitatakse valmis Randvere algkool ja kas sellele lisandub muid funktsioone, näiteks raamatukogu või lasteaia näol? Kas ja millist mõju näeb Viimsi Vallavalitsus valla teede ja vallale juurdepääsuteede liikluskoormusele seoses sellega, et valdav osa algkoolilaste Tallinnas töötavatest vanematest suunatakse autodel Tallinnasse liikuma läbi Haabneeme aleviku ja mööda Merivälja teed?

Tuletame veelkordselt meelde, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, ning annab teavet; ning § 2 lg 1 kohaselt kuulub adressaatide ringi ka kohalik omavalitsus. Sama seaduse § 6 sätestab vastamise tähtajaks “viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest”. Seaduse §-st 5 tuleneb üldine vastamiskohustus, mille puhul on esitatud suletud kataloog juhtumitest, mil vastamisest võib loobuda. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui isikut ei ole võimalik kindlaks teha; puuduvad isiku sideandmed; isik on piiratud teovõimega ja märgukiri on saadetud ilma esindaja eelneva nõusolekuta; isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust; märgukiri ei ole esitatud eesti keeles; märgukirja sisu ei ole loetav või arusaadav; selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Ükski nimetatud asjaoludest ei ole nimetatud Randvere Külaseltsi märgukirjade puhul kehtiv, kuid ka kehtiva asjaolu korral on asutusel kohustus edastada vastamisest loobumisest informeeriv teade.


Lugupidamisega,



Kristo Madrus
juhatuse esimees

teisipäev, september 16, 2008

Randvere külakeskuse hooaja avamine

Randvere külakeskuses
Kibuvitsa tee 1

21. septembril 2008 kell 12.00

Hooaja avamine

Tutvustatakse tehtut ja hooajaks planeeritud tegevusi, antakse infot sellest, kuidas areneb lähiaastatel Randvere küla jms:
  • Aime Salmistu - Päevakeskuse tegevjuht
  • Kristo Madrus - Randvere Külaselts
  • Madis Kaasik - Randvere külavanem

Registreeritakse uusi liikmeid huviringidesse

Avatakse maalikunstnike Viive ja Eugen Sternpu maalinäitus

Laulavad Grete ja Taavi Pleiats

Üllatuskülalised uute mõtetega Ahto Nurk ja Mari Sõber
lauluklubist "Laulurõõm"

Veedame mõnusalt aega koos lauldes!

Ootame uusi ettepanekuid külakeskuse tegevuse avardamiseks

Olete oodatud osalema! Tulge kogu perega!

Info 606 4036 ja 518 8125 Randvere Päevakeskus

esmaspäev, september 15, 2008

Ühistegevusest

Annan väikese eelvaate, et sel pühapäeval, 21. septembril planeerib Ranvere päevakeskus väikest hooaja avamisüritust. Toimub see meie lasteaias/külakeskuses. Homme peaks täielikult vermuma ürituse kava, mille saan siis ka seltsi liikmetele tutvumiseks siia üles panna.

Mereranna muutuste uuring

Möödunud nädalal sai valmis ja jõudis külaseltsi juhatusse teine talvel eelmise juhatuse poolt tellitud uuring: "Mereranna muutused Viimsi poolsaare idarannikul Randvere ja Tammneeme külade piirkonnas".

Avaldan paar lõiku selle kohta, mida töö teostaja kokkuvõtvalt leidis:

"Analoogiliste looduslike tingimuste kordumisel nagu need esinesid 2001 ja 2005 aastal on võimalik oodata kogu Viimsi poolsaare idaranniku, eriti selle põhjapoolse osa (Tammneeme küla ja Randvere küla 1 piirkond) randade ja selle vahetus läheduses asuva infrastruktuuri (teed, rajatised) loodusliku seisundi halvenemist."

Randvere küla 1. piirkonnana on uuringus käsitletud ca 1 km pikkust küla põhjapoolseimat rannikulõiku, mis algab Kilu nukast ja jätkub kagusuunas ligikaudu kuni Mesilase tee piirkonnanni. Ehk siis on sedastatud, et meri võib omadalaastavat toimet, aga hulga rohkem põhja pool kui oli rannaala detailplaneeringu ala.

Ja viimane lõik:

"Kogu Viimsi poolsaare idaranniku randadele on iseloomulikud loodusliku arengu lühiajalised intensiivsed arenguetapid, milledega kaasnevad ebasoovitavad erosiooninähtused, rannajärsakute purustused, rannaäärsete rajatiste kohatine lagunemine ning randade loodusliku vastupanuvõime nõrgenemine. Arvestades kogu piirkonna intensiivset arengut elamu- ja puhkerajoonina oleks soovitav ka edaspidi randade loodusliku seisundi jälgimisele pöörata tõsist tähelepanu, et õigeaegselt kavandada erosiooni vastaseid, või vähendavaid insenerlikke lahendusi."

See tähendab minu jaoks kokkuvõtvalt: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Jälgigem ranna looduslikku seisundit. Kui meile tundub, et midagi ohtlikult muutub, otsigem ekspert, kes meie tunnet kinnitab või ümber lükkab. Ja alles tõelise vajaduse korral otsigem insenerlikke lahendusi. Mina paneks siin kogu sellele rannapromenaadi jandile punkti.

reede, september 05, 2008

Veel algkooli teemal

Täname kõiki eelmisele pöördumisele antud allkirjade eest, kuid paraku lahenes tol korral asi nõnda, et Maavanema juures käinud komisjon otsustas mingil põhjusel Aare koostatud ja Teie toetusega pöördumist mitte üle anda. Toetusallkirju kogunes 70, ja mitte ainult Randverest, vaid ka teistest Viimsi piirkondadest.

Nüüd läheb otse Vallavolikogu esimehele alljärgnev kiri:

Hr Aarne Jõgimaa
Viimsi Vallavolikogu esimees 08.09.2008


Pöördumine

Viimsi valla kooli- ja lasteaiakohtade defitsiit üha suureneb. Tuleb tõdeda, et võimukoalitsiooni suhtumine ja hämarad tehingud ainult süvendavad probleemi. Selle asemel, et töötada välja sisuline programmdokument lasteaiakohtade puuduse likvideerimiseks vallas ja asuda seda realiseerima, ei suudeta lahendada ei Viimsi Keskkooli hoone (taas-)kasutuselevõttu ja tahetakse lasteaed-algkooli rajada kohta, kus laste tervis ei pruugi olla kaitstud. Samas ei ole kõlanud ühtki avalikku selgitust, miks ei võiks asuda realiseerima algkoolihoone rajamist Randvere külla.
Lähtuvalt eeltoodust on vallarahvas taas barrikaadidele asumas vallavalitsejate rumaluse vastu, ja selleks hulganisti allkirju andnud. Ettepanekud vallavalitsusele on:
1. peatada Karulaugu lasteaed-algkooli rajamine kuni kõikide keskkonnariskide minimiseerimiseni – kui see ei õnnestu, siis lõpetada see projekt laste ja meie kõigi tervise huvides.
2. taaskäivitada algkooli rajamine Randvere külla.

Käesolevaga edastan pöördumise koos antud allkirjadega vallavolikogu esimehele.

Lugupidamisega

Aare Ets
Viimsi vallavolikogu liige
Randvere Külaseltsi juhatuse aseesimees
Lisa: e-postiga saadetud ja paberile antud allkirjad

reede, august 08, 2008

Randvere algkooli toetuseks

Aare Ets koostas järgmise pöördumise, millele ootame kõigi pooldajate toetust.

Hea vallaelanik! 08.08.2008

Viimsi koolides ja lasteaedades on pidevalt kohtade puudus, mis üha suureneb. Iga järgneva aastaga soovib ikka rohkem Viimsi lapsi lasteaeda ja kooli minna oma koduvallas. Kahjuks peame tõdema, et praeguse Viimsi vallavalitsuse mõtlematu tegevus suure tõenäosusega võib võtta meilt ära võimaluse ehitada valda lähitulevikus uusi koole ja lasteaedu. Viimaseks silmatorkavaks sammuks sellel teel oli vallavalitsuse otsus võtta vallale üle 700 miljoni kroonine võlakohustus Karulaugu teele lasteaed-algkooli ehitamiseks. Selline otsus tõstab valla võlakohustused nii kõrgeks, et edaspidi osutub vallal äärmiselt raskeks kui mitte võimatuks uute ehituste jaoks raha leida. Nt Randvere jt idakalda külade elanikud peavad ära unustama algkooli rajamise Randvere Keskusest sisemaa suunas, kus vallal on olemas maa, planeering, ehitusprojektki.

Vähe sellest: nn Karulaugu lasteaed-algkool tahetakse rajada aga kõrge radoonisisaldusega alale Randvere tee ääres Päikeseratta lasteaia kõrval. Radoon on radioaktiivne mürkgaas, mis eraldub kivimis oleva uraani lagunemisel kivimi mikropooridest ja liigub sealt väiksema rõhu ehk maapinna suunas; inimorganismi jõuab peamiselt sissehingamisega. Maa-alal teostatud radooniriski uuringud nendivad, et tase jääb keskmiselt pisut alla piirnormi ning kõiki meetmeid rakendades on võimalik seonduvaid riske vähendada, aga kas Viimsisse on ikka vaja lasteasutust, kus meie võsukeste tervist varitseb säärane oht?

Meie ettepanekud vallavalitsusele on:

1. peatada Karulaugu lasteaed-algkooli rajamine kuni kõikide keskkonnariskide minimiseerimiseni – kui see ei õnnestu, siis lõpetada see projekt laste ja meie kõigi tervise huvides.

2. taaskäivitada algkooli rajamine Randvere külla.


Teksti koostas Aare Ets, MTÜ Randvere Külaselts juhatuse aseesimees, Viimsi vallavolikogu liige.

Eeltoodule saab toetust väljendada, saates e-kirja või SMSi sisuga EI KARULAUGULE, JAH RANDVERELE ning lisades oma nime, kas e-posti aadressile
aareets@hot.ee või mobiilile 5088959 (Aare Ets).

kolmapäev, juuli 30, 2008

Kutse Kelvingi merepäevale

Külavanem Madis Kaasik annab teada, et Kelvingi küla 15. sünnipäeval, 2.augustil korraldatakse seal algusega kell 14.00 merepäev, kuhu oodatakse osalema ka teiste külade esindusi mitmesugusteks võistlusteks nagu köievedu, kotisjooksud jt rahvamängud. Õhtul mängib orkester ja käib tants. Kahjuks on kutse laekunud väga viimasel minutil, kuid oleks hea kui saaks kiiresti mobiliseerida grupi noori mehi-naisi, kes meie küla seal esindaks. Kuuldavasti saadab Tammneeme küla ka oma esinduse sinna. Kaasik ise lubas rääkida poistega, kes võrkpalli mängimas käivad.

esmaspäev, juuli 28, 2008

Džunglikord


Maikuus teavitasin külaseltsi toredast algatusest, et paigutasime kolme kohta rannas istepingid. Millalgi oletatavasti viimase kahe nädala sees on keegi pahatahtlik aga jõudnud Niinepuu tee muuli äärest kaks pinki endaga kaasa viia. Väga kurb ja inetu.

Isekalt mõteldes loodan vaid, et kurikael(ad) ei ole Randvere elanik(ud). Muidu võiks meie külaelanike - 1200 kuni 2000 inimese - ühtekuuluvustunnet nimetada "vapustavaks".

Palun siiski kõigil seltsi liikmetel käia külavahel ringi lahtiste silmadega. Võimalik, et kellegi aeda on tekkinud just sellised kaks pinki nagu meil nüüd kaduma on läinud. Varaline kahju seltsile on umbes 2000 krooni. Kaudselt on see kahju tabanud ka igat seltsiliiget, kes on liikmemaksu tasunud.

Meenutuseks, kuidas need pingid valmisid: http://randvere.blogspot.com/2008/05/kevadised-toimetused.html.

Liikmemaksudest rääkides... On ka neid, kellel on maksmata asutamise aegadest... Khm, khm...


Aga veidi teemast kõrvale kaldudes. Hakkasin otsima politsei kodulehelt andmeid, kuhu oleks sobilik teade meid tabanud vargusest saata, ja leidsin, et on loodud täitsa mugav ja meeldiv võimalus esitada avaldus elektroonilise kanali abil. E-Eesti areneb jätkuvalt ja minu jaoks on seda meeldiv näha.

neljapäev, juuni 26, 2008

Maa-ameti vastus rannajoonest

(vt. ka esitatud teabenõuet aprilli kuu sissekannete alt)






reede, juuni 20, 2008

Karulaugu lasteaed-algkoolist

Minuni jõudis arvamuskiri Viimsi Karulaugu lasteaed-algkooli teemal. Kirjaga kaasnes info, et seda võib vabalt avaldada, kui jagatakse selles toodud muret.

Lasteaiakohtade nappus teeb mulle muret kui Randvere külaelanikule ja Eesti kodanikule, aga ka isiklikult oma lapse aiakoha pärast.

Probleemile vaatamata pühitsege rõõmsalt Võidupüha ja Jaanipäeva!


Kiri on aga siin:

Viimsi vallavalitsus ehitab vähe lasteaiakohti, aga ülikallilt…

Viimsis on täna puudu 700 lasteaiakohta. Loomulik on probleem lahendada lasteaiakohtade juurde ehitamise teel. Normaalne on võrrelda erinevaid pakkumisi, turuhindu ning valida enda jaoks parim. Aga kas Sina ostaksid endale korteri või maja, mille ruutmeetri hind on mitu korda kallim täpselt samasugusest korterist kõrval asuvas majas? Vastus on ilmselt ei. Ometigi kavatseb Viimsi vallavalitsus käituda just sellise arulageda elamispinna-soetajana.

Hiljuti ehitati Tallinnas Piritale lasteaed kuluga 0,2 miljonit krooni ühe lapse aiakohale. Viimsi vallavalitsus peab aga plaani ehitada Karulaugu teele samasugune ehitis 1,7 miljoni krooniga lapse kohta. Vahe on 8-kordne! Mitmekordsele kulule pole ühtegi põhjust. Loomulikult võib arvata, et küll vallal raha jagub, kuid tegelikult tähendab see normaalset majandusloogikat kasutades seda, et sama investeeringu eest saaks kaheksa korda rohkemate laste kohavajadused rahuldada.

Ja pole meie vallal seda raha nii jalaga segada midagi. Viimsi võlakohustused ulatuvad lausa kolm korda eelarve mahuni, see aga seab juba omavalitsusüksuse väga riskantsesse olukorda. Kiputakse unustama, et kõik laenud tuleb intressidega tagasi maksta ning seega elatakse tuleviku arvelt. Ja kinni maksab selle vallaelanik. Kinni maksad selle Sina.

Isamaa ja Res Publica Liidu juhitud vallvalitsus on ajanud lasteaed-algkooli ehitamise projekti salajas, mis annab alust kahtlustada neid valskuses. Vastuseid pole saanud esitatud küsimused, pole korraldatud vähempakkumist jne. 800 miljoni krooni kulutamise puhul peaks vallaelanikel olema õigus küsida, mida selle raha eest saab.

Kokkuvõttes pole küsimus, kas vallale on vaja lasteaed-algkooli. Sellele ei vaidle keegi vastu. Kui aga tegelikkuses oleks võimalik mitu korda rohkematele lastele lasteaed ehitada, siis on tegemist rumala otsusega. Ja rumalusega ei tohi nõustuda.

Kui soovid lähemalt arutada sahkerdamist lasteaed-algkooli ümber või lihtsalt rohkem teavet, siis kirjuta mulle kindlasti - jaak.salumets@riigikogu.ee

Vallavalitsuse hämamisest lasteaed-algkooli ümber on kirjutanud ka 13. mai Postimees ning maikuu Eesti Teataja.

Viimsi reformierakondlaste nimel

Jaak Salumets
Riigikogu liige

esmaspäev, juuni 16, 2008

Rannasetete uuring

Hiljuti valmis üks kahest külaseltsi juhatuse endise esimehe tellitud uuringutest. Esimese tellitud töö käigus teostati Randvere mereranna setetes keskkonnaohtlike elementide sisalduse uuring. Uuring tuvastas, et rannasetetega on kõik korras: Randvere mereranna setete saastekoormus on madal, keskkonnaohtlike elementide sisaldus on isegi sihtarvust valdavalt 2 ja enam korda madalam.

Lähtudes uuringust võime tunda head meelt ohtlike elementide puudumise üle rannasetetes ja käia rahuliku südamega väljakujunenud ujumiskohtades ujumas. 1. juunil algas suplushooaeg - olge lahked selle võimalusi kasutama!!

Lisaks soovin rõhutada, et seltsi nimel on tellitud 2 uuringut. Teine käsitleb rannajoone muutusi ja valmib lepingu kohaselt alles sügisel. (Teostajad käisid kuuldavasti alles hiljuti rannas.) Sestap ei tohiks me rannaarenduse suunal veel lõplikke järeldusi teha ja õige oleks oodata igasuguste järelduste ja arendustega kuni teise uuringu valmimiseni.

reede, mai 30, 2008

Üritame suhelda vallavalitsusega

Täna hommikul sai posti allolev kiri. Taotlen seltsi nimel vallavalitsuselt täiendusi kohtadesse, kuhu pingid sai pandud. Natuke tahtsin neid noomida ka, et eriti suhtlemisaltid ei olda. Uus juhatus on seltsi nimel mõned kirjad kirjutanud, aga igasugune tagasiside puudub. Võiks ju saata kuiva vastusegi stiilis: "saime te kirja kätte, aga praegu ei ole meil võimalik teie ettepanekuid ellu viia", mille võiksime tõlkida "me ei ole huvitatud koostööst". Praegu tuleb selline tõlge anda vaikimisele. Vaikimine, minu arvates, on mingisuguselegi suhete arenemisele palju destruktiivsem ja minu isikliku tõlgenduse kohaselt näitab suhtumist - "sa oled madalam kui muru".

Aga kiri ise siis on selline:

Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1
74001 Viimsi

29.05.2008

Taotlus

Nagu viitasin Randvere Külaseltsi nimel 17.04.2008 vallavalitsusele saadetud kirjas ja härra vallavanemale 16.05.2008 edastatud e-kirjas, paigaldas Randvere Külaselts külarahva hulgas üldkasutatavaks kujunenud supluskohtadesse puidust istepingid. Oma otsuses tuginesime abivallavanemalt Haldo Oravaselt saadud suulisele informatsioonile, et selliste esemete paigaldamine rannaalale ei nõua planeeringut.

Pingid paigaldati Niinepuu tee äärde randa, Kaevuaia tee pikendusele (muulile) ja ranna-alale, kuhu on võimalik pääseda Kibuvitsa teelt (umbkaudu Kibuvitsa tee 10 kinnistust mere poole).

Käesolevaga taotleme:
1) nimetatud kohtadesse väikeste prügikastide paigaldamist ja vallavalitsuse poolt jäätmeveo organiseerimist nendest prügikastidest. Leiame, et prügikastid võiksid olla “väiksema prügiurni” mõõtu –sellised nagu neid üldjuhul pargiteede äärde paigaldatakse. Loodame, et sellisel juhul ei teki inimestel kiusatust oma korraldamata jäätmeveost tekkinud jäätmeid nendesse prügikastidesse viia.
2) nimetatud kohtadesse infotahvlite paigaldamist, mis sisaldaks informatsiooni avaliku korra eeskirjade (sh jäätmekorralduse, tule tegemise keelu, öörahu jmt) kohta, informatsiooni kallasraja instituudi kohta ja üleskutset austada eraomandit, millel kallasrada kulgeb. Seejuures osundame, et me ei viita nn teadetetahvlile, mida on vallas mitmetesse kohtadesse paigaldatud, vaid liiklusmärgisarnase kujundusega valmis infot kandvale tahvlile. Kui vallal ei ole väljakujunenud standardset eelkirjeldatud tekstiga infotahvlit, pakub Randvere Külaselts omapoolset abi sellise tahvli teksti koostamiseks. Viitame, et need tahvlid oleksid universaalse tekstiga ning paigaldatavad vallas mitmesse kohta, kus on olemas avalik ligipääs kallasrajale.
3) nimetatud kohtadesse riietuskabiinide paigaldamist – 1-2 kabiini igasse kohta.

Ühtlasi osutame, et Viimsi Vallavalitsus on jätnud vastamata vähemalt kahele MTÜ Randvere Külaselts märgukirjale. Viitame 01.04.2008 kirjale “Randvere külaseltsi juhatuse ettepanek taotleda kultuuriministeeriumi toetust spordiväljaku rajamiseks Randverre” ja 17.04.2008 kirjale “Ettepanekud seoses Randvere rannaala detailplaneeringuga”.

Viidates märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele palume vastata eelnimetatud kirjadele ja järgida ka edaspidi seadust. Nimetatud seaduse § 2 lg 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, ning annab teavet; ning § 2 lg 1 kohaselt kuulub adressaatide ringi ka kohalik omavalitsus. Sama seaduse § 6 sätestab vastamise tähtajaks “viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest”. Seaduse §-st 5 tuleneb üldine vastamiskohustus, mille puhul on esitatud suletud kataloog juhtumitest, mil vastamisest võib loobuda. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui isikut ei ole võimalik kindlaks teha; puuduvad isiku sideandmed; isik on piiratud teovõimega ja märgukiri on saadetud ilma esindaja eelneva nõusolekuta; isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi märgukirjale vastust; märgukiri ei ole esitatud eesti keeles; märgukirja sisu ei ole loetav või arusaadav; selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Ükski nimetatud asjaoludest ei ole nimetatud Randvere Külaseltsi märgukirjade puhul kehtiv, kuid ka kehtiva asjaolu korral on asutusel kohustus edastada vastamisest loobumisest informeeriv teade.

Eelneva põhjal on külaseltsile teadmata, kuidas suhtub vallavalitsus meie ettepanekutesse. Samuti ei ole meil üheselt võimalik vastamata vastusest välja lugeda, kas vallavalitsus oleks valmis koostööks seltsiga või mitte. Praegusest tegevusetusest saab pigem järeldada huvi puudumist. On see tõsi?


Lugupidamisega,



Kristo Madrus
juhatuse esimees

MTÜ Randvere Külaselts
Länneaia tee 6
Randvere küla74016 Viimsi vald

reede, mai 16, 2008

Kevadised toimetused, vol 2 - Abikäsi kirikule

Annan kõigile teada, et Randvere koguduse juhatuse liige ja Tammneeme külaseltsi juhatuse liige Andres Jaanus saatis mulle järgmise sisuga kirja:

"Randvere aktiivsetel inimestel on taas võimalus olla kasulik koduküla kirikule. Hea ilma korral planeerime laupäeval, 24. mail alates kell 9 kirikupinkide puhastamise-lihvimise ja värvimise. Abilised on teretulnud"

Kel võimalus ja soov aidata - palun lööge 24. mail siis kirikupinkide puhastamisel kaasa!

Seltsi ettepanekud rannaala detailplaneeringusse

Nagu lubatud, avaldan kirja, mille 17. aprillil vallavalitsusele lähetasin. Järgmisel nädalal peaks vastust oodata olema, olgu siis sisulist või formaalset vastust.

Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1
VIIMSI 74001

17.04.2008

Ettepanekud seoses Randvere rannaala
detailplaneeringuga

MTÜ Randvere Külaselts 15.03.2008 üldkoosolekul valitud juhatus, koosseisus Kristo Madrus (esimees), Aare Ets (aseesimees), Mare Vichmann, Madis Kaasik ja Jaan Väljaots, arutas oma 12.04.2008 koosolekul käimasolevat Randvere rannaala detailplaneeringut ning ühiselt otsustas edastada kirja alljärgnevate seisukohtade ja ettepanekutega.

Leiame, et meie alljärgnevad ettepanekud Randvere rannaala korrastamiseks on teostatavad täielikult ilma detailplaneeringuta, mistõttu taotleme esmajärjekorras detailplaneeringu lõpetamist ja ettepanekute teostamist ilma planeeringuta. Kui detailplaneeringut pole mingil põhjusel võimalik lõpetada, palume detailplaneeringu lõplikuks vormimisel arvestada järgmiste ettepanekutega:
a) riietuskabiinide paigutamine praeguseks väljakujunenud üldkasutatavatesse ujumiskohtadesse (Niinepuu tee muul, rand Kibuvitsa tee läheduses ning Kaevuaia tee pikendus);
b) prügikastide (väikesed, nagu on enamasti parkides kasutatavad) paigutamine ujumiskohtadesse;
c) Niinepuu tee muuli kõrgemaks taastamine killustikuga (praeguseks on muul vajunud nõnda palju, et suurema osa ajast on see poolenisti või täielikult vee all);
d) purded üle kraavide, mis katkestavad olemasolevat kallasrada ja muudavad selle täies ulatuses läbimatuks (hetkel on purre vajalik üksnes ojale, mis katkestab Kaevu kinnistu rannajoont, teistele planeeringuala kraavidele on kinnistuomanikud purded rajanud);
e) avalikuks kasutuseks ettenähtud või selleks väljakujunenud punktidesse panna üles infotahvel (teostus näiteks sarnane liiklusmärgiga) informatsiooniga kallasraja õiguse kohta, avaliku korra eeskirjade olulisemate punktide lühikokkuvõttega ja üleskutsega austada eraomandit, millel kallasrada kulgeb;
f) selgitada välja Kaevuaia tee pikenduse (muuli) õiguslik staatus; kui see on õigusvastane rajatis, siis uurida võimalusi selle seadustamiseks või seadusliku olukorra taastamiseks;
g) Niinepuu tee ega Kaevuaia tee muuli pikendamist me otstarbekaks ei pea;
h) analüüsida võimalusi Niinepuu tee ja selle pikenduse – muuli – munitsipaalomandisse saamiseks või Niinepuu tee muulile eraomandi seadmiseks ühistutele, kes selle 25-30 aastat tagasi rajasid;
i) viia plaanil olev rannajoon vastavusse tegeliku loodusliku rannajoonega (seltsil on andmeid, et eksitus on tekkinud Maaameti kameraalsete kaardistuste käigus, ning oleks vajalik reaalse olukorra välja selgitamine).

Randvere Külaselts palub, et Viimsi vallavalitsus toetaks ühingut rahaliselt ja sobiva õigusliku baasi loomisega kirjeldatud ettepanekute realiseerimiseks. Pakume omalt poolt kaasrahastamisvõimaluste otsimist kohaliku omaalgatuse programmist ning osalist kaasrahastamist ühingu omavahendite arvelt. Praeguseks oleme vastu võtnud otsuse ühingu vahenditest rahastada puidust pinkide valmistamist ja paigutamist väljakujunenud ujumiskohtadesse Randvere rannaalal.

Randvere külaseltsi eesmärk on 2008. aasta suveks korrastada Randvere rannaala nii palju, kui on võimalik ilma detailplaneeringuta. Ühtlasi loodame kodanikualgatusliku korrastusega viidata detailplaneeringu tarbetusele.

Loodame Viimsi vallavalitsuse kaasabile seltsi ja Randvere külaelanike soovide realiseerimisel.


Lugupidamisega,



Kristo Madrus
juhatuse esimees

MTÜ Randvere Külaselts
Länneaia tee 6
Randvere küla
74016 Viimsi vald