kolmapäev, detsember 17, 2008

Paistab, et õigel teel

Tahtsin kirjutada ühest telefonikõnest. Oma sisult oli see kõne tühi. Aga fakt, et mulle helistati, oli inspireeriv. Sain kinnitust, et olles asunud teele, mis siin blogis näha on, olen valinud õige tee.

Kõne oli ühelt seltsimehelt, kaaskülaelanikult, ja seltsi asutajaliikmelt, kel kõik liikmemaksud ja asutamismakski tasumata. Ta tutvustas end kui õigusteaduse magistrit ja natuke rohkemgi. Hr Lembit Allingu esitas mulle küsimusi. Kõrgkooli rektorilt oleksin muidugi oodanud kaasvestleja vastu suuremat lugupidamist. Tavaliselt kui mina kaasvestlejale küsimusi esitan, siis ma soovin ka vastuseid. Lembit Allingu aga elas lihtsalt frustratsiooni minu peal välja. Kui esimese paari küsimuse vastuse puhul ma kahest sõnast kaugemale ei jõudnud, sest järgnesid aina uued küsimused, sain aru, et telefonikõne polegi võetud vastuste saamiseks.

Pean tunnistama, et kõne oli minu jaoks ka hirmutav. Lakkamatust sõnadevalingust jäi mulle meelde peamiselt see, et samas telefonikõnes mainti poe juures hulkuvaid pätte, keda ma kartvat või keda ma peaksin kartma, maja põlemapanemist ja minu pere ja lapsi (tegelikult on mul küll üks laps). Kuidagi hirmutav kontekst endiselt kauaageselt miilitsalt ja politseiametnikult, praeguselt rektorilt ja õigusteaduste magistrilt, ja natuke rohkemgi.

Ma ei rutta asjade käigust ette. Toibun šokist ja siis otsustan, kas mul on alust esitada politseisse avaldus minu tervise ja pere ja vara ähvardamise faktis.

Kui ma veel meenutan räägitut, siis ta vist küsis minult, miks ei ole Viimsi vallavalitsus lõpetanud Madis Kaasikuga käsunduslepingut, kui statuudi järgselt tema kui külavanema volitused peaksid lõppenud olema. Ausalt. Ma ei tea. Ma ei ole vallaametnik ega valda esindav isik.

Siis vist oli üks küsimus, miks olen ma soovinud omandireformi läbi viia nõnda, et kõik õigusvastaselt võõrandatud maad õigustatud omanikele tagastatakse. Ja üks küsimustest oli suunatud selle kohta, et miks olen ma teinud asjaõigusseaduse selliselt, et igaüks võib oma kinnistu ümber aia ehitada ja sellega piirata läbipääsu oma kinnistult. Taas, ausalt. Raske vastata. Pole teinud. Kuna ühe tuttava sõna ikkagi leidsin - "seadus" - siis oskan vaid kosta, et õnneks on kõik seadused täitmiseks kohustuslikud.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

tundub, et see kõne oli inimese poolt, kellele oli antud käsk kiirendada volituste andmise protsessi uuele külavanemale või tema kohusetäitjale. kas sellist külavanemat endale soovitegi?

Anonüümne ütles ...

kas te siis Allingut ei tea? tema on ju ikka Madise toetaja. tahab teiste hoovist läbi käia, aga on kuri isegi selle peale, et teised mööda tänavat tema aia tagant läbi käivad

Anonüümne ütles ...

Allingu pole mingi õigusteaduse magister. Tema haridustee 70-ndatel aastal (kui keegi polnud magistri akadeemilisest kraadist kuulnudki) piirdus Leningradi Siseministeeriumi Akadeemiaga millist taset loetakse, lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest 120/2005 (analoogselt Eesti Sisekaitseakadeemiaga) võrdseks rakenduskõrgharidusega. Nii et ärgu see miilitsakapten midagi nii väga ehtigu end võõraste sulgedega.

Aga muidu on tema jutt, kui igivana väljendit kasutada, selline, et kui poolt usud, saad kolmveerandiga petta.