esmaspäev, detsember 22, 2008

Hirmu suured silmad

Pärast eelmist postitust sain mõned murelikud telefonikõned, aga vastasin nõnda nagu ka nüüd siia postitan. Ma siiski ei esita eelmises kandes kirjeldatud telefonikõne kohta mingit avaldust. Kaalutlesin oma võimalused läbi ja sõelale jäid ainult üksik tõendatav fakt: mulle on telefonikõne tehtud. Kui nüüd üks osapooltest oma vestlust ei salvestanud, siis ei ole kuidagi võimalik tagantjärgi tõsikindlalt kinnitada, mida täpselt selle kõne jooksul räägiti. Mina vestlust ei salvestanud.

Aga tõesti, kõrgkooli rektori sõnadevaling oli tihe, käsitles väga erinevaid ja laias valikus teemasid, ja minu võimalused midagi vahele ütelda olid raskendatud. Kui üks bakalaureus (ja natuke rohkemgi) saab telefonikõne magistrilt, ja natuke rohkemgi, kes on ka ühtlasi kõrgkooli rektor ja endine miilitsa- ja politseiametnik, siis on seis natuke ebavõrdne ja suurest minu poole pöördumise "auavaldusest" tekitatud ähmis võisin suurel hulgal edastatud infost ka äkki valesti aru saada.

;)

Kommentaare ei ole: