Aga samas tuleks siiski jätkuvalt seista selle eest, et meie elukeskkonda seaksime ikka ise paremaks, mitte ei kipuks seda tegema keegi teine. Sestap pean minagi ja seltsi juhatus end kokku võtma, otsustama ära millal seltsi üldkoosolek kokku kutsuda ja selle kogunemise ära tegema.
Aga annan ka teile vahepealset infot seltsi tegemistest
Aprillis toimus üks juhatuse koosolek, kus arutlesime ühe kirja üle, mida vallavalitsusele saata. Kiri toetus sellele asjaolule, et abivallavanem Oravas kinnitas, et ujumiskohtade esmatasandi korrastamine ei vaja sugugi detailplaneeringut. Meile tundus, ja viitasime sellele ka vallavalitsusele saadetud kirjas, et ilma detailplaneeringuta oleks võimalik paigutada muulide/ujumiskohtade juurde riietuskabiinid, prügikastid, ja purded üle kallasrada katkestavate kraavide. Kiri sisaldas ka muid ettepanekuid - panen ka selle kirja üles, saate nendega tutvuda.
Juhatus, külaseltsi nimel, aga võttis vastu otsuse, et me saame külaseltsi vahendite arvel paigaldada rannaalale palkidest istepingid - Niinepuu tee muuli otsa, Kaevuaia tee otsa ja Kibuvitsa tee lähedal randa. Möödunud nädala jooksul said need pingid ka valmis ja paigutati nimetatud kohtadesse. Suur tänu teostuse eest külaseltsi liikmetele Meelis Pallole Sadula talust, Kalle Tammerile Poe talust ja Andres Vimb'ile!
Tahan rõhutada, et keegi valesti aru ei saaks, et see pinkide ülespanek oli külaseltsi algatus ja juhatus nägi selles võimalust pakkuda vallavalitsusele kompromissi rannaala planeeringus. Pingi üles panemine ei õigusta kedagi pingi lähedale lõkke tegemist. Tuleaset nende pinkide paigaldamisega ei teki - külaseltsil ei ole sellist õigust, et määrata mingi koht lõkkepaigaks. Pigem on juhatus seda meelt, et avalikke tuleasemeid me randa rajama ei peaks, sest sellega satuvad ohtu naabruses elavate inimeste küttepuu riidad.
Külaselts ei raja Niinepuu teele enne muuli ka tõkkepuud - selleks pole meil hetkel rahalisi vahendeid, me pole arutanud tõkkepuu rajamise vajadust ning asukohta naabritega ja pole analüüsinud, kas õiguslikult saaksime sellist teesulgu üldse paigaldada.
Küll on aga rannaäärsete kinnistute omanikud (taas Meelis Pallo ja Kalle Tammer) omal algatusel rajanud purdeid üle kraavide, mis teevad võimalikuks liikuda vabalt mööda kallasrada kahe muuli vahel. Ainsaks probleemseks kohaks kogu Randvere kallasraja katkematul läbimisel on jäänud kanal kiriku all. Madala veeseisuga pääseb sealt üle ka ilma purdeta, kuid kuna kõrgvee ajal on kanal sedavõrd lai, et sinna on vaja keerukama konstruktsiooniga silda, siis on selle rajamisel esialgu omaalgatuslikust tahtest väheks jäänud. Pildil üks ehitatud purretest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar