reede, jaanuar 16, 2009

Külavanema statuudi muutmine

Viimsi Vallavolikogu on tööplaani võtnud Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuudi muutmise. Seltsi juhatus otsustas samuti ettepanekuid teha, oma arvamust kohalikule õigusloomeorganile väljendada.

Arutelus osales 5 juhatuse liikmest 3, 1 oli haiguse tõttu eemal ja 1 ei reageerinud (ilmselt õiguslikult ebamäärase staatuse tõttu: registrikande järgi on ta küll veel juhatuse liige, kuid registrikande aluseks olevate dokumentide alusel enam mitte).

Kehtiva satuudiga saab tutvuda siin.

Eile edastatud kiri sai selline:

Viimsi Vallavolikogu
15.01.2009 nr 1
Teadmiseks: Viimsi Vallavalitsus

Ettepanek Viimsi valla aleviku- ja külavanemastatuudi muutmiseks

Kuivõrd seoses just Randvere külaga ilmnesid viimati praegu kehtivas Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuudis (edaspidi statuut) asjaolud, mis viitavad õigusakti eemaldumisele tegelikust elust, siis soovib MTÜ Randvere Külaselts juhatus esitada omapoolsed ettepanekud statuudi muutmiseks. Ühtlasi esitame omapoolse arvamuse Viimsi valla kodulehel kättesaadava 13. jaanuari 2009 Volikogu istungi päevakorras olevale Hr E.Selirand koostatud statuudi muutmise eelnõule [mida saab vaadata siit].

Lisaks soovime väljendada seisukohta, et Viimsi endiste külavanemate esitatud täiesti uue statuudi kehtestamise ettepanekuga ei pea me mõistlikuks nõustuda. Viimsi vallas on aleviku- ja külavanema statuudi suhtes kehtinud õiguslikult äärmiselt taunitav olukord, kus iga kahe aasta tagant (2003, 2005, 2007) kehtestatakse täiesti uus statuut, millega kaasneb „hall” õiguslikult reguleerimata ala erinevate statuutide ülemineku ajal kohalduvate normide suhtes ja varasema statuudi ajal valitud külavanema suhtes. Õigusliku järjepidevuse huvides tuleks 2009.a pigem kehtivat statuuti muuta, mille aluseks võib olla ka endiste külavanemate ettepanekus sisalduvaid põhimõtteid, kui pakutakse volikogu poolt sobivaks hinnatud lahendusi alates viimase statuudi versiooni vastu võtmisest ilmnenud probleemidele.

Üldkoosolek

1. Teeme ettepaneku sõnastada statuudi § 8 lg 6 ümber järgmiselt: „(6) Aleviku üldkoosoleku toimumiseks on nõutav vähemalt 5% ning küla üldkoosoleku puhul vähemalt 10% aleviku või küla täisealiste elanike osalemine. Aleviku- või külaelanike üldkoosoleku otsus on vastu võetud koosolekul osalejate poolthäälteenamusega.”

Randvere Külaseltsi juhatus peab demokraatlikuks ning representatiivseks osaluseks 10% külaelanike osalemist. Õigupoolest võiks nõutav osalusmäär olla suuremgi, kuid praktikast nähtuvalt on 970 täisealise elanikuga küla puhul juba 10% täisealiste külaelanike kokku kogumine piisavalt keeruline. Representatiivsuse vaatenurgast leiaksime, et ka alevike puhul võiks vastav osalusmäär olla pigem 10%. Samas puudub meil teadmine Viimsi valla alevikuelanike aktiivsusest ning aktsepteerides võimalust, et külast suurema elanikearvuga aleviku puhul võib ka 5% elanike kaasamine olla praktikas sama problemaatiline, esitame statuudi § 8 lg 6 muutmisettepaneku eeltoodud sõnastuses.

Statuudi praegu kehtivas sõnastuses tekitas Randvere küla jaoks suurema probleemi poolthäälte kitsendus, mille kohaselt pidi koosoleku otsuste vastuvõtmiseks ettepaneku poolt olema üle poole kohalolijatest, kuid poolthäälte arv pidi ühtlasi võrduma 10%-ga elanike arvust. Praktilises elus tähendaks see koosoleku ühehäälset otsust, sest 13.12.2008 Randvere külakoosolekul ja varasematel külakoosolekutel ongi osalejate arv olnud 10% küla täissealisest elanikkonnast Kuivõrd eelmise lõigu kohaselt peame 10% piisavalt representatiivseks, et esindada läbilõiget külaelanike üldisest arvamusest, siis peame sobivaks, kui üldkoosoleku otsuseid võetaks vastu kohalolijate lihthäälteenamusega, ehk 50%+1 poolthäälega.

2. Teeme ettepaneku sõnastada statuudi § 8 lg 5 ümber järgmiselt: „(5) Üldkoosoleku päevakorra kinnitab koosoleku toimumise ajal üldkoosolek, sealhulgas otsustatakse kirjalike ettepanekute alusel päevakorra punktide lisamine või maha võtmine.”

Randvere külaseltsi juhatuse jaoks on arusaamatu kehtiv keeruline päevakorrapunktide lisamise ja mahavõtmise korralduse põhjus, ühtlasi nõustume E.Seliranna koostatud eelnõus väljendatud seisukohaga, et 10% külaelanike allkirjade kogumine on ebamõistlikult kõrge lävi. Lisaks peame oluliseks, et aleviku või küla üldkoosolek kogukonna esindusena tuleks lugeda piisavalt otsustusvõimeliseks, et otsustada kohapeal päevakorda arvatavate punktide olulisuse üle. Sellisel juhul ei omagi tähtsust, kas päevakorrapunkte puudutav ettepanek on tehtud 5% või 10% kogukonnaelanike või 1 elaniku poolt, kvoorumile vastav üldkoosolek annab hinnangu vajadusele kõnealust päevakorrapunkti käsitleda.

Statuudi § 8 lg 2 alusel tuleb koosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga avaldada 1 kuu enne koosoleku toimumist. Selline avaldamine omab informatiivset tähendust elanike jaoks, kes koosolekul osalemise otsuse tegemisega samaaegselt saavad analüüsida, kas nende arvates võiks päevakorras sisalduda veel mõni kogukonna jaoks oluline küsimus või teha ettepanek mõne väheolulise küsimuse päevakorrast väljaarvamise kohta. Kehtiva korra juures on arusaamatu ka päevakorra koostanud isiku otsustusvabadus enne koosoleku toimumist päevakorrapunktide maha võtmiseks. Kui aleviku- või külaelanik on soovinud koosolekul osaleda teatud konkreetse päevakorrapunkti kuulamise/otsustamise eesmärgil, siis võib teda tabada pettumus, kui enne koosolekut on otsustatud tema jaoks oluline punkt päevakorrast välja arvata, ning kehtiva korra alusel ei saaks seda punkti uuesti kõrgendatud nõudmiste tõttu samal päeval päevakorda lisada. Ettepaneku kirjalik vorm aitab kaasa koosoleku dokumenteerimisele ning läbimõeldud ettepanekute esitamisele kogukonnale arutamiseks.

Vanema valimine ja umbusaldamine

3. Randvere Külaselts ei pea vajalikuks muuta statuudi § 6 lg 6 E.Selirand ettepaneku kohaselt. Ettepaneku seletuskirja alusel oleks muudatus – 5 päeva 1 nädala asemel – tingitud vallaametnike tööajast. Kuid meie seisukohalt paneb see vallaametnikud veelgi omapärasemasse olukorda. Kui aleviku- või külakoosolekud toimuvad nädalavahetusel, siis 1-nädalase tähtaja korral (1 nädal enne koosoleku toimumist) on kandidaatide nimekiri avaldatav viimasel tööpäeval enne valimistele eelnevat nädalavahetust. 5-päevase tähtaja korral tuleks kandidaatide nimekiri avaldada valimistele eelneval nädalavahetusel.

Vallaametnike tööd võiks hoopis lihtsustada sõna „hiljemalt” lisamine tähtaja ette. Sellisel juhul võiks kandidaatide nimekiri olla avaldatud esimesel võimalusel, kuid „hiljemalt 1 nädal enne valimiste toimumist” peaks olema avaldatud lõplik kandidaatide nimekiri.

Kuid eelnevast sõltumata teeme hoopis ettepaneku lisada statuudi § 6 lõikele 5 teine lause: „Vanema kandidaadi võib üles seada ka Vanema valimiseks kokku kutsutud üldkoosolekul enne päevakorra kinnitamist.”

Täienduse põhjuseks on see, et arusaamatu on kehtiva piirangu vajalikkus. Paljudel juhtudel – nii näiteks vallavanema kui juriidilise isiku juhatuse valimise puhul – on kohapeal kandidaatide ülesseadmine võimalik. Üldisest foonist tulenevalt tuleks lugeda pigem erandlikuks ja seetõttu ka vastavalt põhjendatuks, miks selline piirang vajalik on. Isiku sobivust ametisse hinnatakse peamiselt tema elukoha ja ametnikele esitatavate nõuete kaudu (statuudi § 1 lg 1 ja 2). Kuivõrd elanikeregistri väljavõte on igal koosolekul osalejate registreerimise aluseks, siis on koosolekul kohapeal võimalik kontrollida, kas esitatav kandidaat on vastava asula elanik. Ametnikele esitatavaks ainsaks nõudeks, mida kohapeal kontrollida ei saa, on karistusregistrist kontrollitav karistatuse olemasolu. Kuid sageli ametiasutustes lepitakse üksnes isiku omakäelise kinnitusega karistatuse puudumise suhtes, ning täiendavat kontrolli teostatakse praktikas üldjuhul siiski vaid seaduslikkuse järelevalvega tegelevatel ja julgeoleku kaalutlustel olulistel kohtadel. Hilisemal andmete kontrollil on võimalik kinnitada, et külavanemaks valitud isikul puudub kehtiv kriminaalkorras karistatus. Randvere külaseltsile on teadmata, kas senises praktikas Viimsi aleviku- ja külavanemate puhul on tegelikkuses kontrollitud isikute karistatust.

Satuudi § 6 lg 4 on kohaldatav ka üldkoosolekul esitatava kandidaadi puhul – kandidaat esitab kohapeal Vallavalitsusele adresseeritud kirjaliku nõusoleku valimistel kandideerimiseks, ning § 6 lg 10 kohaselt kohal viibiv Vallavalitsuse liige saab nõusoleku Vallavalitsuse nimel vastu võtta.

Leiame, et § 6 lg 5 praeguses sõnastuses võiks uue sõnastuse puhul esimese lausena siiski säilitada. Koosolekueelsel kandidaatide registreerimisel ja statuudi § 6 lg 6 kohaselt nimekirja avaldamisel oleks peamiselt informatiivne tähendus, mis annaks ühtlasi vastava asula elanikele 1 nädal enne koosolekut teada oleva andmete seisu, ning 1-nädalase otsustamisaja, kas esitada koosolekul täiendavaid kandidaate Vanema valimisele.

4. Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks statuudi § 7 lg 2 ja sõnastada statuudi § 7 lg 1 ümber järgmiselt: „(1) Aleviku- või külavanema umbusaldamise avaldamise algatamiseks on tarvis vähemalt 5% vastava aleviku täisealiste elanike kirjalik nõusolek. Täisealiste elanike arv fikseeritakse Vallavalitsuse registripidaja poolt käesoleva statuudi § 7 lõikes 4 nimetatud toimingu päeva seisuga.”

Randvere Külaseltsi juhatuse jaoks on arusaamatu, miks on alevikke ja külasid antud küsimuses eristatud, ning seda küllaltki olulisel määral — 5% ja 20%. Randvere küla näite puhul on Randvere elanike arvult võrreldav alevikuga, kuid puhtalt administratiivse nimetuse pärast satub külavanemaga rahulolematuse korral oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, mille puhul ei omagi tähtust vastava asula elanike arv, vaid ebavõrdse kohtlemise põhjendamatus.

5. Teeme ettepaneku sõnastada statuudi § 7 lg 6 ümber järgmiselt: „(6) Vanem loetakse umbusaldatuks, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenutest.”

Lõikest jäetaks välja kitsendused, mille kohaselt 2/3 kohalolijate häältest peaks ühtlasi olema aleviku elanike arvust vähemalt 10% ning külaelanike arvust 40%. Lisaks kirja eelmiseski punktis käsitletud ebaproportsionaalsele aleviku ja küla eristamisele (antud sättes lausa 10% ja 40%!!) on siin küsimus ka eelnevalt käsitletud koosoleku kvoorumist. Leiame, et 10% külaelanike osalemisnõue üldkoosolekul on piisavalt representatiivne, ning seetõttu peaks olema külavanema umbusaldamine võimalik üldkoosolekul osalejate 2/3 häälteenamusega. Ametist tagandamine on sedavõrd erakordne otsus, et selleks kõrgendatud häälteenamuse nõude esitamine on piisavalt põhjendatud ning 2/3 omakorda piisavalt tavanõudest kõrgem (vrdl vanema valimine ja muud otsused 50%+1 hääl, vanema tagandamine 2/3 häältest).

Toome näite aleviku ja küla ebaproportsionaalsest eristamisest praegu kehtiva statuudi kohaselt. Võrdleme valla suurimat küla (Randvere, täisealiste arv ca 1000) ja suurimat alevikku (Haabneeme, täisealiste arv ca 3000). Haabneeme alevikuvanema umbusaldamise alustamiseks oleks kehtiva statuudi alusel vaja 150 allkirja (5%), kuid Randvere külavanema umbusaldamise alustamiseks 200 allkirja (20%). Umbusaldamise otsuse tegemiseks peaks Haabneeme üldkoosolekul osalema 300 inimest (10%), kes oleksid kõik umbusaldamise poolt, ja Randvere üldkoosolekul 400 (40%). Selline eristamine seab külad ilmselgelt ebasoodsamasse olukorda, rääkimata sellest, et muudab praktiliselt võimatuks nii aleviku- kui külavanema umbusaldamise. Aleviku- ja külavanemal pole kehtiva statuudi kohaselt piisavalt võimu, et selle vähesegi kuritarvitamisel kirjeldatud rahvahulka mobiliseerida. Ühtlasi on arusaamatu, miks ka väiksema, näiteks 100 elanikuga, küla puhul peaks kehtima umbusaldamise algatamiseks 20% ja umbusalduse läbiviimiseks 40% nõue. Proportsionaalseid määrasid ju kasutataksegi selleks, et erineva suurusega ühikuid oleks võimalik võrdselt kohelda.

Lugupidamisega,

Kristo Madrus
MTÜ Randvere Külaselts
juhatuse esimees

Kommentaare ei ole: