Randvere külavanem valitud

Laupäeval, 13. juunil toimunud küla üldkoosolekul (osales 103 registreerinut) valiti 86 poolthäälega külavanemaks Priit Robas. Priidu esitatud täiendatud küla arengukavas (vt. eelmine sissekanne) lepiti koosolekul kokku muudatused, et sidekaabliga telefoniside arendamist siiski kõrvale ei jäeta, nagu ka võimalikku surnuaia laiendust. Lisaprobleemina tõsteti üles avalik kord (probleemid noortega kaupluse ümbruses) ja heakord (koerte väljaheited kergliiklusteel). Ka maagaasi trassist loobumist tasuks veel kaaluda, et monopoolse Fortumi, kõrval oleks võimalikult palju energia alternatiive. 67 poolthäälega (selle päevakorrapunkti otsustamise hetkeks kõik saali jäänud inimesed) anti Priit Robasele volitus pöörduda uuendatud arengukavaga vallavalitsuse poole. Et arengukava vajab siiski veel täiendamist, oodatakse ettepanekuid kuni juuni lõpuni (meiliaadressil info@randvere.net). Ja septembris kutsub külavanem kokku uue üldkoosoleku, kus täpsem arengukava vastu võtta.

Järgneb koosoleku stenogramm (kuna suurem osa kõnelejaist end ei tutvustanud, siis vabandan, et kõigile sõnavõtjaile pole nime juurde kirjutatud). Osavõtjate nimekirja hilisem ülelugemine andis tulemuseks 103, (nagu selgub ka stenogrammis häälte kokku liitmisel) mitte 104.

Enno Selirand: Hea rahvas, raske töö on tehtud, tähestik on pähe õpitud, nimed on kirja pandud ja võin teid rõõmustada esimese faktilise teatega – vaadake, kui me eelmine kord siin saalis kohtusime, siis oli meid, valimisõiguslikke inimesi, Randvere külas 902 ja tänaseks on meid saanud, valimisõiguslikke kodanikke, Randvere külas 1007. Ja kokku on üldse Randvere külas 1463 inimest. Nii et vaadake siis, kui käbedasti meie Randvere küla kasvab. Ja nüüd siis kõige olulisemad faktid: koosolekule on ennast registreerinud 94 inimest ja võttes nüüd uue statuudi, mis nõuab 5% valijaskonna kvoorumiks, siis see peaks olema üle 57. Niipalju kui minu rehkendamine ütleb, 97 on suurem number kui 57, nii et kvoorum on koos. Ja nüüd vallavalitsuse, mina, Enno Selirand esindan hetkel mitte iseennast, vaid esindan härra Jõgimaad, volikogu esimeest, kes siis peaks viibima teie küla koosolekul. Ja hetkel ma räägin „teie küla“, sest härra Jõgimaa räägiks „teie küla“, ja kuna ma siis esindan härra Jõgimaad, siis ma täidan tema funktsiooni. Vallavalitsust esindab abivallavanem hr Jan Trei. Kui mingisugune asi väljub kontrolli alt, siis üleni valges Jan Trei võtab siis sõna. Siis võtad selle musta jope pealt ära, siis on üleni valges. Ja, aga muidu on ta meie küla koosolekul vaatleja. Nii, nüüd selleks, et koosolek läbi viia, peab koosolekule olema valitud koosoleku juhataja ja protokollija. Et kui me need asjad saaksime ära teha, siis mina kui volikogu esimehe volitatud isik saan siin oma kohustustest lahti. Millised on ettepanekud Randvere küla koosoleku siis läbiviija suhtes? Keda te paneksite koosolekut juhatama?
Priit Robas: Ma teen ettepaneku Kristo Madrus.
Selirand: Nii, on saabunud üks ettepanek minu kõrvadeni ja selleks nimeks on Kristo Madrus. On veel teisi ettepanekuid? Ei kuule.
Robas: Väga hea.
Selirand: Siis nüüd teine, kui rohkem koosoleku juhatajaks ei ole ettepanekuid, siis küsin, kes protokollib?
Robas: Teen ettepaneku Jaan Väljaotsa määrata, sest et Jaan saab lindistada tegelikult kogu meie juttu ja hiljem stenogrammina lahti kirjutada, et kellelgi ei oleks eksitusi ja valearusaamisi, selle koha pealt, et mida räägiti ja mida kokku lepiti.
Selirand: Nii, on laekunud üks ettepank Jaan Väljaots kirjatsuraks. On teisi ettepanekuid? Ei ole. Siis, kas ma võin panna mõlemad koos, kuna rohkem ei ole – koosoleku juhatajaks Kristo Madrus ja protokollijaks Jaan Väljaots – muide aga kardan, et soolise võrdõiguslikkuse büroo esindaja Margit Sarv hakkab nüüd pahandama, et sooline represseerimine, naisi ei ole valitud.
Hääl: Neegreid ka ei ole.
Selirand: Mida? Neegreid ka ei ole. Väga õige, me peaks Dave’i siia kutsuma.
Hääl: Dave on Kelvingi külast.
Selirand: No jah, näe võõras mees, ei saa. OK võtame arvesse, et järgmiseks katsume registrisse saada ka oma eksole. Niisiis, kas me võime panna mõlemad koos hääletusele?
Hääled: Ja.
Selirand: Siis panen hääletusele, kes on selle poolt, et valida Kristo koosolekut juhatama ja Jaan protokollima. Andke käega märku. Tohutu käte meri, laske alla. Ei viitsi lugeda. Nüüd, kes on selle vastu, käed püsti. Maha ei lasta, ärge kartke. Nii keegi ei ole tõstnud. Kes on erapooletu, tal ükstaskõik, kes protokollib. Ei ole. Tuleb välja, ühe häälega. Ühel meelel, ühel keelel. Olgu, mehed, hakake oma tööd tegema, ma panen lõuad kinni.
Robas: Enno, ole hea, siin on tulnud veel härraseid.
Selirand: Jah, lähme siit nurga taha.
Kristo Madrus: Arvan, et ootame selle ära, kuni meil on inimesed juurde registreerinud või alustame siiski. Tänasel koosolekul on meil päevakorras kolm punkti. Esimene punkt on külavanema kohusetäitja ülevaade hetke olukorrast. Teine on Randvere külavanema valimised, kus on siis ettenähtud tähtaja jooksul ennast üles andnud üks kandidaat, kes on Priit Robas, kes on ka praegune külavanema KT. Ja seejärel kolmanda punktina on Randvere küla arengukava 2005-2015 tegevuskava projekti arutamine ja vastuvõtmine. Et alustame esimese punktiga ja palume siis külavanema KT-l anda ülevaade hetke olukorrast.
Robas: Ühe sõnaga ma olen kõigile väga tänulik, kes on võtnud vaevaks täna tulla siia nii-öelda meie koosolekute majja ja kes ikkagi arvavad, et tahavad rääkida kaasa Randvere küla järgmistes tegevustes ja kõiges muus. Oleks mul müts peas, ma ütleksin, et müts maha. Ma olen väga tänulik, et selline osavõtt on. Ma üritan teha võimalikult lühidalt selle osa, et milline minu silmade läbi tänane situatsioon on. Ja seda selle pärast, et kõigi jaoks on laupäev kallis ja siin võib aeg natuke venida. Ühe sõnaga võin kokkuvõtlikult ütelda, et selline positsioon nagu Kristo Madrus siin ütles, külavanema kohusetäitja, reaalses elus ju sellist institutsiooni või kohta ei ole üldse olemas. Ja kogu see aeg, mis on siin kahe koosoleku vahel olnud ega mind väga tõsiselt võetud ei ole. Aga eks ma olen üritanud teinekord kõvema häälega ja teinekord maameheliku jonniga mingisuguste asjadeni jõuda ja mingisuguseid niidiotsi üles võtta, et kuidas meie külal läheb ja millises seisus mingisugused asjad on, millede kohta on nagu lubadusi antud. Ühe sõnaga räägin siis niimoodi, et peale koosolekut kohe esimese probleemina puutusin ma kokku meie ühise kanalisatsiooni ja veevärgi probleemistikuga. Tänaseks võin ütelda nagu kokkuvõtvalt seda, mis on jäänud nagu mulle kõlama Viimsi Veest, on see, et ei ole Randvere küla osas täit selgust sellest, millised inimesed sooviksid tegelikult Viimsi ühise veevärgiga liituda ja millised mitte, pole. Ja sellest tulenevalt on tekkinud selline situatsioon, kus Viimsi Vesi on osades piirkondades arendanud välja trassid, aga liitujaid ei ole, ja on jäänud ülesse sellised piirkonnad, kus oleksid liitujad aga ei ole trasse. Seega praegusel hetkel hästi lühidalt ja kokkuvõtvalt on see, et selle ühise veevärgi ja süsteemi osas oleks vaja kõigil tegelikult kaasa rääkida. Kui te ei taha ise otse suhelda nii-öelda Viimsi Veega, siis loomulikult selleks, et kogu mõte, idee ja probleemistik kanaliseerida, siis oleks mõistlik see, et te kirjutate mulle, te teie tahate, teil on selline probleem. Ja ma võtan kõik need probleemid kokku, annan Viimsi Veele ja saan sealt mingisuguse konkreetse kirjaliku vastuse selle kohta, kuidas neid asju lahendada. Võib-olla see on teile selles mõttes lihtsam, et ametnike ja ettevõtete rägastikku võib tihtilugu ära eksida, aga kuna ma olen selle maja uksi ka natukene kulutanud, siis ma olen valmis seda teie eest täiesti tegema. Järgmine asi, millega ma reaalselt kohe kokku puutusin, oli see, et räägitakse, et meil on külakeskus, siin on päevakeskus, mis on mõeldud vanematele inimestele, siin on keskus, mis on mõeldud noortele. Tundub, et selle kahe keskuse omavaheline side ei ole väga hea, kuigi mõlemad töötavad sellesama küla heaks. Kohtusin Viimsi, või siis Randvere noortekeskuse juhatajaga, ja omakorda juhatajaga, kes on Viimsi noortekeskuste juhataja. Ja seal jäi õhku nagu selline asi, et keskus on olemas, toimuvad üritused, tegeletakse noortega, aga tundub, et selle keskuse tegevus ei ole leidnud kõlapinda. Ja tundub, et see on lihtsalt see, et puudub, vähene informeeritus, et lapsevanemad tegelikkuses ei tea, mis toredaid üritusi siin korraldatakse ja tänu sellele nad ei oska ka oma lapsi siia suunata. Ehk minu nagu sammud selle asja parandamisel on lihtsalt see, et nii palju kui ma suudan siis külaelanike kontakte luua, siis ma kindlasti edaspidi mulle saadetud informatsiooni küla noortekeskuse üritustest kindlasti saadan edasi. Ja olen kohtunud siis ka päevakeskuse juhatajaga, kes samuti räägib, et tehakse üritusi, siis on toredad inimesed, käiakse tantsimas, laulmas. Aga ikkagi käib siin vähe inimesi ja kindlad inimesed, kes on siin juba käima hakanud. Et nagu uusi liikmeid ja uusi huvilisi juurde ei tule. Ja ma arvan, et ka selle sama asja põhjuseks on lihtsalt informatsiooni puudumine. Edasi on mul olnud veel mõned kiired kohtumised ja koosolekud siin, kuna meie küla ikkagi asub reaalselt Muuga sadama mõjupiirkonnas, siis mõned külaelanikud on pöördunud minu poole küsimustega, et mis saab välisõhuga, mis saab müraga ja mis saab sadamaga. Ütlen ausalt, et see on väga suur probleemistik. Kindlasti ei ole minu teadmised piisavad, et ütelda, millised need lahendused võivad olla, aga meil oli siin üks ümarlaud päevakeskuses, kuhu ma kutsusin kokku siis inimesed, kes on selle probleemiga tegelend ja inimesed, kes omavad teoreetilist teadmist erinevatest keskkonna probleemidest. Ja jõudsime siis selleni, et selle välisõhuga tegelikkuses on see probleem, et tänasel päeval me ei tea, mida me peame oma välisõhus muutma. Mille kohta on pretensioonid. Ehk kui keegi ütleb, et külas on üleval kütuse lõhn, või et nad ninaga tunnevad kütuselõhna, siis me tegelikkuses ei tea, milliseid keemilisi elemente me peaksime mõõtma, et üldse öelda, et midagi on valesti. Seega selle kohtumise käigus sai tehtud üks väike tegevuskava, et üldse täpsustada nagu probleemi. Et ei ole mõtet öelda sadamale, et te paiskate õhku mingisuguseid gaase, kui me ei oska ütelda, mis need täpselt on, siis meie jutt jääb lihtsalt õhku rippuma, ja kõik see mida täna mõõdetakse, see vastab normidele ja sellega ei ole probleemi. Ehk asi on natuke veerema lükatud, vajab lihtsalt selles mõttes täpsustamist, et me üldse teaksime, millest me räägime. Nii, siis veel on meil siin olnud selline asi nagu koolimaja arutelu, mis kindlasti on meie küla jaoks oluline sellepärast, et koolimaja ehitusega kaasneb ka tegelikkuses sotsiaalmaja ehitus ja mänguväljakute ehitus ja nii edasi. Siis tegelikkuses, reaalses elus täna vastused sellele on sellised, et ega lähemal viiel aastal kindlasti Randverre koolimaja ei tule. Loomulikult mul ei ole selle peale täna teile mingit kirjalikku vastust anda, sest et tänu sellele, et ma olen KT, siis ma ei ole ühtegi ametlikku vastust oma päringutele nagu saanud. Aga kindlasti ma saaksin. Nüüd sellel asjal on nagu kaks poolt. Üks on halb pool see, et teda viie aasta jooksul ei tule, aga hea pool on see, et kui meil külal varemalt ei olnud ühtegi maatükki, mida me saaksime kasutada nagu mänguväljakute või muu asjade rajamiseks, siis täna sellelt baasilt, et vald teab, et ta viie aasta jooksul tõenäoliselt ei suuda siia seda maja ehitada, siis ta tõenäoliselt on valmis alustama meiega diskussiooni selle mänguväljaku lahenduse ja selle igasuguse probleemistiku lahendamiseks, et lastel, täiskasvanutel ja kõigil meie külaelanikel oleks mingi koht, kus saaks nii-öelda sporti teha või mängida või mida iganes, vaba aega veeta. Ehk siis tänaseks päevaks on meil tekkinud juba kaks alternatiivi: üks on see, et vald on nõus läbi rääkima selle mänguväljaku nii-öelda koolimaja maa kasutamise osas. Ja meie külas on ka üks väga tore inimene, kes oli nõus ka andma tegelikkuses väga tühise raha eest oma maa rendile küla või vallale selleks, et me saaksime rajada omale sellise väljaku. Ja siis ma jätaksin kõik need detailsed asjad, mis on seotud reaalsete tegevuste ja tegevusplaaniga, jätaksin selle tegevuskava juttu, et ennem seda tegevuskava vastuvõtmist on kindlasti inimestel küsimusi, siis ma tahaksin selgitada, miks see tegevuskava täna selline on, miks ta minu silmade läbi selline on. Kuidas me sinna muudatusi saame teha, ja millal me selles siis reaalselt lukku lööme ja nii-öelda vastuseid hakkame ootama. Et see oleks algatuseks kõik. Et kui keegi, ma nüüd ruttan natuke ette, et järgmiseks on meil ju päevakorras külavanema valimine ja selle asja otsustamine, et kui kellelgi on lihtsalt mulle küsimusi, siis ma oleksin valmis neile kohe loomulikult vastama. Aga võiks, teeme niimoodi, et need reaalsed tegevused, mis puudutavad tegevuskava, et ma võiksin nendele vastata ükskõik kuidas külavanema valimine läheb, siis ma võiksin nendele küsimustele vastata pärast.
Madrus: On kellelgi küsimusi? Et võib-olla sellega läheme ühtlasi ka teise päevakorra punkti juurde – külavanema valimine. Kuna meil ainult üks kandidaat on olemas, siis selleks, et te tekitaksite endale siseveendumuse, kas te soovite olla Priit Robase poolt või vastu, siis on teil võimalus talle esitada küsimusi, mis aitab teil kujundada selle otsuse. Ja seejärel võiksime juba minna valimiste protseduuri juurde edasi. Et kui kellelgi on küsimusi, siis palun tõuske püsti ja esitage see. Ma siis loen vaikimises, et küsimusi teil ei ole. Asume siis külavanema valimise protseduuri juurde, mille viib läbi külavanema valimise viieliikmeline komisjon, mille me siinsamas kohapeal valime. Ja selleks on vaja vabatahtlikke kandidaate, kes oleksid nõus selles komisjoni töös osalema. Viis inimest. Palju meil on nüüd, neli või viis? Väga hea. Tulge siia ja öelge nimed ka.
Marju Mik, Kuldar Taveter, Indrek Uik, Andres Randvee, Arvo Kundla.
Kuna meil statuudis seisab, et valitakse komisjon, siis kui kellelgi on vastu sellele koosseisule, kes teie ees seisab, siis palun andke märku. Kui vastu ei ole, siis loeme, et see komisjon on valitud sellisel moel nagu nad meie ees seisavad. Nii, aga komisjon otsustage siis, kuidas te selle asja läbi viite.
Kuldar Taveter: Kas on salajane või avalik hääletus?
Robas: Arvan, et teeme käetõstmisega, igaüks loeb mingid read ära ja ongi kõik. Ma arvan, et nii on mõistlik teha.
Jaan Väljaots: Seal (külavanema statuudis) ei ole kirjas, et peaks olema salajane hääletus?
Madrus: Siin ei ole kirjas selle kohta - valitakse demokraatlikul viisil.
Selirand: Kui te hakkate nüüd ükshaaval lugema, siis trööstin teid, et kokku on 104 inimest, nii et kamp on päris suur.
Robas: Kas me võime teha niipidi, et küsime, kes on vastu, kes on erapooletud ja ülejäänud on poolt?
Selirand: No nii, et kolleeg ei saa ikkagi aru, abivallavanem, küsis mu käest uuesti üle, et tema kui koosolekust osaleja ei saa aru, et mis siis nüüd on juhtunud. Tegelikult ma räägin veel kord, et kvoorum on 5% ehk kuskil 57 ja pool inimest. Aga meid on juba 104, mis viitaks isegi, et kui meil oleks vana statuut, siis nibin-nabin oleks ka 10% olemas. Nii et igatahes väga võimas tulemus.
Jan Trei: Ma tahtsin lihtsalt üle selgitada teile, et Seliranna selline sõnavõtt pisut eksitab, aga et Priit Robas saaks valitud täieõiguslikuks uueks Randvere külavanemaks, peame tegema lihtsa aritmeetilise tehte, et kohalolek, kvoorum on meil koos 104. 104st 5% ja see ongi see miinimum häälte arv, et härra Robasest saaks külavanem, 58 häält jah.
Hääl: Oot-oot-oot 5% 104st peab olema poolt?
Madrus: Ei, külaelanikest.
Trei: Külaelanikest.
Madrus: Palju on külaelanikke?
Selirand: 1007.
Madrus: See teeb siis viiskümmend…
Hääl: 5%, see tähendab, et kogu see saalitäis peab tema poolt olema.
Selirand: Ei, ei pea, võib vastu ka väga palju olla, meil on kohal 104. 104 on kohal, nii et täiesti fifty-fifty võib olla. Pool võib isegi olla vastu.
Madrus: Aga kuidas komisjon otsustas selle?
Selirand: Kumba pidi teete? Niipidi oleks parem, et erapooletud, vastu ja siis need on ära loetud, lihtne matemaatika, ei pea enam ajusid väänama. Üle saja hääle niimoodi näpuga lugeda. Alusta erapooletud, vastu, siis näeme, kas tekib probleemi.
Madrus: Nii.
Robas: Sa ütled Jaanile, Jaan paneb kirja.
Madrus: Protseduuri osas otsustati siis niimoodi, et alustame erapooletutest häältest, siis vastuhäältest ja ülejäänud leiame, et on poolthääled.
Meeshääl: Ma ütlen, et on veel neljas võimalus.
Madrus: Kuidas?
Meeshääl: Ma ütlen, et on neljas võimalus.
Madrus: Ja see on?
Meeshääl: Neljas võimalus on see, et minul on õigus otsustada, ma olen niivõrd ebakompetentne, et ma selles farsis osale, ei taha osaleda. Seda sellepärast, et ei ole tegemist valimistega, vaid on hääletamisega. Tänan.
Selirand: Sellisel juhul te jääte ikkagi erapooletuks.
Meeshääl: Kes võtavad oma hääle maha ja ei osale hääletamisel on ka õigus. Lugege neljandat võimalust ka.
Selirand: No see läheb, teate härrased, see läheb väga keeruliseks riigikogu tegevuseks. See on pigem erapooletu, lepime niiviisi kokku.
Robas: Hääletame kõik järjest läbi.
Selirand: Teeme siis või kuidas koosolek otsustab, kas teeme siis neli või? Neli, kes ei osale…
Robas: Kõik variandid on vaja läbi hääletada: kes on poolt, kes on erapooletu, kes on vastu ja need kes ei hääleta, need ei hääleta ja ongi kõik.
Madrus: Alustame siis poolt häältega. Kes on Priit Robase poolt palun andke sellest käega märku.
Marju Mik: Minu reas on 13.
Madrus: Kas meie hääled (juhataja, protokollija) ka?
Mik: Ei, siis 15. Palju järgmisel?
Indrek Uik: 14.
Kuldar Taveter: 23 siin.
Madrus: Pane kirja. Palju seal tagapool oli?
Andres Randver: 19.
Madrus: Ja veel, palju teil, palju te kokku lugesite?
Arvo Kundla: 14.
Selirand: Nüüd pane erapooletud.
Madrus: Palun tõstke käsi, kes on vastu. Palju teil?
Kundla: 2.
Randver: 3.
Madrus: 2 ja 3. Nii, kes on erapooletud?
Uik: 4.
Madrus: Mitu häält sealtpoolt tuleb?
Randver: Siitpoolt 2.
Madrus: Ja teie lugesite?
Kundla: 1.
Hääl: Vale, siin on rohkem. Ole täpne.
Selirand: Tee matemaatika ära. Valimised on toimunud.
Kundla: 2.
Madrus: 2 oli jah. Ja palju on neid, kes ei ole nõus sellise…
Selirand: Kes ei osale.
Madrus: Kes ei osale jah, ütleme nii.
Selirand: Ja, aga siin öeldi, et peab neljas variant ka olema. Ei osale. No näed, järelikult osales.
Mik: Mul on ainult 2. Siin on 2.
Väljaots: 2 ei osalenud.
Selirand: No selge. No nüüd peaks siis olema.
Madrus: Me siis loeme kokku ja teatame tulemused.
Hääl: Vaatame, ma ei usu. Ma ei usu.
Taveter: Endid me ei pannud praegu. End paneme…
Uik: Lugesime ennast ka ja.
Madrus: Sa olid poolt või?
Taveter: Siis. Poolt jah.
Uik: Võib-olla ütleks siis, et üks poolt hääl tuli juurde, kuna ta ennast ei lugenud.
Väljaots: Oota, kas sinu juurde tuli üks juurde siis või?
Taveter: Jah.
Selirand: Nii palju, et hääletuskomisjoni üks liige unustas ennast poolt hääletada, palus nüüd luba, et ta võib end juurde liita.
Väljaots: Siis 86 poolt, 5 vastu.
Selirand: See on siis 91.
Väljaots: Ja 8 erapooletut ja 2 ei osale.
Selirand: Ja 101.
Madrus: Mis sa kokku lugesid?
Selirand: Siin valimiskomisjoni esimees, mõned on lahkunud juba. Üldkokkuvõttes 101, enamvähem koos kõik.
Madrus: Ja ei osalenud 2.
Mik: Ei osalenud jah.
Väljaots: 2.
Mik: 2 oli minul, aga seal taga vist oli veel 2.
Uik: Jah, 2 veel.
Väljaots: Siis on 4. Ja 105 on kokku (arvutusviga, tegelikult 103).
Madrus: Aga kust 2 inimest sai?
Väljaots: See viimane - „ei osale“ - mitteosalejaid oli 4.
Madrus: Ja-jaa.
Madrus: Täname valimiskomisjoni tehtud töö eest. Teatame siis valimistulemused. Priit Robase poolt külavanemaks oli 86 inimest, vastu 5, erapooletuid oli 8, ja ei osalenud 4 inimest. Sellega ilma sügavamatesse arvutustesse laskumata – 86 häält on üle 5% külaelanikest ja on valdav enamus tänasest koosolekust, seega on Priit Robas valitud külavanemaks järgmiseks kaheks aastaks. Palju õnne.
(Aplaus)
Madurs: Aga nüüd kolmanda punktina anname sõna taas Priit Robasele, kes on teinud natuke tööd vana külavanema poolt väljatöötatud arengukavaga. Ja asume seda arutama.
Robas: Ühe sõnaga suur tänu toetajatele. Ütleme niimoodi, et ega see reaalses elus mulle midagi muud ei tähenda kui seda, et kõikides tegevustes, mida ma teen küla nimel, nüüd ma tean, et mul on olemas toetus ja mind peab aktsepteerima kui teie esindajat. Igal juhul suur tänu teile kõigile ja igal juhul see kõik lihtsustab mul teie eest võitlemist. Ühe sõnaga järgmine jutt on siis meie arengukava tegevuskavast. Sellega on nii, et miks ta tänasel päeval sellisel kujul on, ja miks seal on sellised kuupäevad sees, ja miks seal ei ole tähtaegasid, selle kohta on selgitus selline. Ma võtsin uuendamise aluseks viimase avalikustatud tegevuskava. Lisaks sellele loomulikult on olemas veel üks dokument, mida eelmine külavanem on koostanud, mis aga justkui jäi kuhugi toppama. Ja võtsin selle avalikustatud viimase tegevuskava aluseks selle pärast, et jääks kehtima järjepidevus. Ehk toimingud, mis on võetud päevakorda või mida on alustatud mingeid tegevusi, et nad kindlasti ei jääks ega läheks kaduma. Nüüd järgmine küsimus, millele ma kohe tahan vastata, on see, et sellest tegevuskavas on täna selline veerg, kus on tähtajad. Ma jätsin kõik need tähtajad selleks, et selgitada milles tegelikkuses minule täna kokkupuutes vallaga ja teiste institutsioonidega, milline mulje jäi, miks see nii on? Siis mulle jäi selline mulje, et meie oleme koostanud tegevuskava, me oleme informeerinud erinevaid institutsioone, et me tahaksime, et neid asju tehtaks sellise aja sees, aga meie ei ole küsinud vastavatelt asutustelt, et kas te ka teete need asjad sellel ajal ära. Ja lihtsa näitena toon nagu selle koha, et ma läksin Viimsi valla kommunaalametisse, kelle tegevusvaldkondadesse kuulub väga palju tegevusi, mis selles tegevuskavas on. Tänane kommunaalameti juhataja härra Kraut ütles mulle lihtsalt, et jah, ma tean, et sihuke asi on olemas - ei aga, mis aga, see on lihtsalt informatiivne mulle. Ma ütlesin, et kuidas me saame siis tööd teha niimoodi, et meil on küla, meil on probleemid, me esitame sulle, et meil on probleemid, tegelikkuses meie küla tegevuskava, mis puudutab näiteks Viimsi valla kommunaalametit peaks olema üks tükike kommunaalameti tööplaanist järgnevatel aastatel. Aga kui me selle kohta tagasisidet ei saa ja meile reaalselt ei öelda, et need meie poolt pandud tegevused võetakse sellel ja sellel ajal tegevusse, siis meil ei olegi midagi arutada. Siis me oleme lihtsalt rääkinud, et meil on need probleemid. Aga keegi ei ole meile lubadusi andnud, et need ära tehakse. Selline jäi minu mulje. Ja loomulikult ma käisin veel erinevates ametites ja põhimõtteliselt räägiti mulle umbes samasugust juttu. Siis sellepärast ei muutnud ma seal tegevuskavas ära ühtegi kuupäeva, lihtsalt et kõik teaksid, et need on kunagi plaani võetud, aga need on jäänud tõenäoliselt administreerimise puudulikkuse tõttu toppama. Minu plaan nüüd järgmises tegevuskava koostamisel tegelikult on niimoodi, et selleks, et hinnata kasvõi minu järgmise kahe aasta tegevusi, peab tegema selle tegevuskava nagu kaheks osaks. Üks on reaalne: täna ja järgmine aasta ära teha ja teine on pikem, kasvõi see koolimaja või noh mis iganes suuremad projektid, mis ei ole reaalne lahendada kahe aasta perspektiivis. See on üks põhiline asi ja teine asi on see, et need kuupäevad ja need tähtajad, mis me sinna kirjutame. Meil ei ole täna mõtet kirjutada tegevuskavasse sisse summasid, mis mingisugused tegevused maksma lähevad. Sest et tõenäoliselt tegevused, mida teeb vald meie heaks, me ei tea palju need maksma lähevad. Lihtsalt selle pärast, et hinnad muutuvad, konkursid, tehakse vähem. Kindlasti ei ole mõtet tegevuskavasse esialgu mingisuguseid summasid kirjutada. Ja need kuupäevad ja tähtajad sinna tegevuskavasse peavadki saama selliselt, et meie koostame tegevuskava ära, anname ametlikult vallale üle ja palume, et iga vallaamet, mis meie arvame, peaks justkui vastama meie selle tegevuse lahendamisele, peab andma meile kirjaliku vastuse selle kohta, millal või kuidas see asi ära tehakse. Sellisel juhul meil on üldse võimalik mingisugust selgust omada tegevustest mis toimub, millal toimub ja kas üldse toimub. Muidu on see, et me räägime, et me tahaksime ja ülejäänd on juba selline täiesti määramatu tegevus. Ma küsin igaks juhuks, ma rääkisin väga pika jutu, täna on Jan Trei siin, ma küsin kas see süsteem reaalselt võiks toimida? Meie esitame oma plaani ja teie vastate meile, millal te need asjad ära lahendate.
Trei: Jah, sellepärast me olemegi ellu kutsunud külavanema institutsiooni, mis on siis kogukonna tasandil see rohujuur, läbi kelle head mõtted, küla probleemid valda jõuaks. Ma natukene seda diskussiooni parameetrit avardaks, et kõik on väga õige, millele sa tähelepanu juhtisid, aga kuidas antud skeem ja protseduuriline külg on - et külasid on meil palju. Loomulikult peavadki olema külades arengukavad ja erinevad nägemused, aga see on üks väike kild, üks väike fragment kogu valla arengukava ja investeeringukavade kujunemisest. Et vallavalitsus kindlasti võtab kõikide külade arengukavadest mõtteid. Laiapõhjaliselt arutatakse läbi need küsimused eelarve ja majanduskomisjonis. Mingi hetk nad jõuavad siis läbi vallavalitsuse eelnõu eelarvetesse ja investeeringute kavva. Ja ma usun, et härra Kraut ikkagi lähtub meil sellisest kehtivast valla volikogu investeeringute kavast, et mida me siin noh, see on meie A ja O dokument, millest me lähtume. Aga kindlasti need numbrid, prioriteedid, need tekivadki diskussioonide kaudu valla investeeringute ja arengukavadesse. See oleks küll teretulnud, kui üks selline tubli uus külavanem Randverest oleks meil hea partner, kellega probleeme arutada, ja kes oleks meil ka abis, mitte ei kao kuskile ära ja ainult ei süüdista valda tegevusetuses. Siin on paljudes külades probleem, kus on külavanem, aga külavanemad kuidagi eristuvad, kuidagi vastanduvad, kaovad ära laua tagant ja kuidagi ei toimu sellist tervemõistuslikku, konstruktiivset diskussiooni. Aga ma näen, et siin külas on see alge tekkimas ja mul on ainult suurepärane meel. Ma loodan, et ka teised külad oma üldkoosolekud läbi viivad ja külavanema valimised ära korraldavad. Aga noh printsiibis loomulikult.
Robas: Ehk see minu mõte, et me peame saama vallalt selge tagasiside. Me peame saama vallalt selge tagasiside. Võib-olla kui me räägime, et meil on probleemid riigi maanteeametiga - me peame saama selge tagasiside, et jah, see on päevakorras, jah me arvestame, et see toimub sellel aastal. Meie jaoks praegu on väga tähtis, et me lihtsalt teame, et see on fikseeritud, on antud mingisugunegi lubadus ajalises perspektiivis. Edasi on juba meie nii öelda, ehk siis võib-olla kõige suurem kohustus minul, küsida, et ega te ei ole ära unustanud, et te andsite lubaduse ja kirjaliku lubaduse, et te võtate selle asja käsitlusse sellel ajal. See on nagu selle tulevase tegevuskava minupoolne lahendus. Nagu mõte, et ma küsin igale plaani pandud asjale nagu vastust. Et see ei ole, et me oleme teinud plaani meelevaldselt. Et samamoodi on meie tegevuskavas palju tegevusi, mis on nagu külaseltsiga seotud. Me kirjutame tegevustesse, et külaseltsiga koostöös võiks mõni asi toimuda, aga tegelikkuses noh, võib-olla siin on kindlasti palju inimesi, kes on külaseltsi liikmed, aga tegelikkuses me ei ole saanud külaseltsilt reaalselt sellist vastukaja, või külaseltsi otsust, et jah, külaselts tegeleb ka nende asjadega. Et kindlasti tänu sellele tänase päeva edasiliikumistele hakkab toimuma niiviisi, et kõik need tegevused või eesmärgid, mis me püstitame, ja kui me püstitame kellelegi eesmärgi või tahame kellegagi koostöös midagi edasi teha, siis me peame saama kooskõlastuse, et jah, me teeme selle ära. See on nagu selle asja põhiline tuum, millisel juhul hakkavad minu arvates asjad liikuma. Nüüd sellest tegevuskavast veel. Väga oluline on see, et meil on hästi palju selliseid üldiseid eesmärke. Kasvõi see meie oma kanalisatsiooni ja vee ja kõik sellega seonduv. Siis tegelikult see, et meid võetaks tõsiselt ja et me saaksime ka selgeid lahendusi, siis tegelikult iga piirkonna poolt peaks tulema selline ettepanek, et meie siin selles tänavas, või piirkonnas tahame, et meil aetaks selline asi korda. Mida täpsemalt me tegevuskavasse kirjutame probleemi, seda täpsemalt me saame vastuse ja tõenäoliselt ka lahenduse. Ehk kui täna selles tegevuskavas detailseid, ma sain pärast seda kui ma saatsin selle tegevuskava laiali, ma sain tegelikult mitu väga detailset ettepanekut. Siit üks härra tegi väga detailse ettepaneku transpordi korralduse ja graafikute muutmise osas. Üks härra tegi väga detailse ettepaneku metsa majandamise osas. Tegelikkuses mida mina täna teilt tegelikult ootan on see, et me täna otsustame ära selle, et me ootame veel, ehk ma ootan veel näiteks kaks nädalat, kõigi detailseid ettepanekuid, mida ma peaks lisama sellesse tegevuskavasse. Siis mul on mandaat selleks, et ma lisan need ettepanekud siia tegevuskavasse ära ja ma edastan selle vallavalitsusele ja erinevatele institutsioonidele, kes meie eest või meie palvel peaks neid probleeme lahendama. Ja siis kui ma saan selle vastuse, siis ma avalikustan selle ka kõigile, et kõik teavad, et need asjad on lubatud ära teha. Selline on tänane plaan ja ma tahaksin väga, et loomulikult väga lihtne on otsustada, et see on tegevuskava, sellega tuleb edasi minna isegi sellisel kujul nagu ta täna on, võib-olla ma teen väikesed muudatused, tähtis on see, et ta on meil olemas, ta on meie poolt otsustatud ja ma saan ta reaalselt vallale edastada, et see on nüüd see dokument, mida Randvere ootab. Ehk praegu on üleval siis kaks küsimust: kas me läheme edasi selle variandiga, et ma kaks nädalat ootan teie ettepanekuid, siis ma panen nad tegevuskavasse sisse ja edastan vallale. Või me täna otsustame, et see mis siin on, me lähme selle pealt edasi ja kui meil tuleb lisaettepanekuid, siis nendega tegeleme jooksvalt. Ma ikkagi lisan nad siia tegevuskavasse ja käin iga ettepanekuga siis nagu ükshaaval valla jutul. Kumb variant sobib? Ja põhimõtteline küsimus ka, et kas sihuke on nagu õiguslikust seisukohast pädev, et kui me täna otsustame, et me kaks nädalat kogume veel ettepanekuid ja siis esitame.
Madrus: No mul on nagu selline seisukoht, et täna on meil pandud päevakavva tegevuskava projekti vastuvõtmine, et sellisel juhul tänane koosolek otsustab, kas sellisel kujul, kas selline paber, mille sa täna meile oled esitanud, kas see sobib meile või ei sobi. Et selles suhtes nagu täiendavate ettepanekute esitamine või selline lisamine sinu poolt ei ole päris nagu koosoleku mandaadiga. Kuigi, kui seda läbi viia, siis võib-olla oleks selline variant, et täna kinnitatakse sellisel kujul või ei kinnitata see dokument ja samas sa ikkagi võtad vastu täiendavaid ettepanekuid, mille sa võib-olla lisad sihukese lisana, et pärast vastuvõtmist esitati veel selliseid ettepanekuid.
Robas: Väga hea ettepanek. Et selleks, et keegi ei saaks nii-öelda puht juriidiliselt teha, nii-öelda blokeerida edasiminekut onju, oleks mõistlik ta sellisel kujul võtta vastu ja ma lisan hiljem ikkagi teie poolt mingisuguse ajaühiku jooksul tehtud ettepanekud lihtsalt edasi lisana, et kõik teavad, et see on nii tehtud, et selle peale ei saa nii-öelda mingisugust probleemistikku tekitada.
Taveter: Selline küsimus, et kas meil on täna plaanis see ka läbi käia punkt haaval?
Robas: Ei ole.
Taveter: Et siis lihtsalt antud kujul?
Robas: Täpselt nii, et antud kujul, sest kui me hakkaksime täna seda läbi käima, ma arvan, et väga palju inimesi annaksid loobumisvõidu lihtsalt ajalises mõttes. Kui kellelgi on konkreetselt mingisuguse punkti vastu nagu suures ulatuses, et see ei sobi, tõstatame selle punkti, otsustame kasvõi praegu ära, et viskame selle kasvõi välja, teeks nagu selle, tahaks teha nagu lihtsamas variandis. Mina isiklikult olen valmis arutama punkt-punkti haaval, aga võib-olla peaksime küsima, et kas inimesed on praegu nõus seda punkt-punkti haaval läbi käima.
Madrus: Siin on neid mitu koopiat veel, kellel ei ole. Kas kellelgi on veel küsimusi või ettepanekuid selle suhtes, mis Priit meile luges või ette rääkis? Teil on küsimus.
Allingu: Mul on mitu küsimust ja vastust. Esimene küsimus – avalik kord. Te ei ole oma mõtetes seda kajastanud. Õhtuti mul on tulnud korduvalt käia maha rahustamas inimesi ja kinni pidamas inimesi, kes märatsevad Hansunõmmel, lagastavad kauplust. Mida teie planeerite selleks või vähemalt olete püüdnud teha, et oleks turvalisem liikuda õhtusel ajal? Et ei oleks sellist mürtsu ja muusikat, pudelite lõhkumist, kaklemist ja peade lõhki löömist, et kiirabi välja tuleb. Ja teine küsimus – pean iga päev käima mööda seda teed, kergteed, et ennast vormis hoida. See on muutunud koerte situtamise alaks. See on täis sitahunnikuid, andke andeks, ma ütlen ropusti. Ja mind on korduvalt koerad ka rünnanud, õnneks olen veel terve. Me teame, et on olemas heakorraeeskirjad ja on ka teatud nõuded koerte pidajatele. Seda teed mööda liiguvad koolilapsed ja lapsed, kes käivad siin kaupluses. Selle küsimuse tõstatan mitte ainult enda, vaid ka paljude teiste palvel. Kolmas, ma juba puudutan siis ka kolmandat – kauplus. See kauplus, mis meil siin on, on muutunud selliseks kohaks, kus alaealised saavad vabalt tänu oma joodikust sõpradele osta alkoholi. On fakte, mida on ka kirjeldatud, et tarbitakse ka uimasteid. See on väga, no ütleme ära lagastatud koht. Kas külavanemal on ka mõtteid, et me vajame tegelikult paremat kauplust või vähemalt sellist kauplust, mis on korrastatud, kus me saame käia ja tunda end mugavalt? Aitäh.
Robas: Ühe sõnaga ütlen niimoodi, et minu nägemus sellest, mis toimub küla poe juures, mis toimub bussipeatuse juures, siis siinkohal on tegelikult just selline situatsioon, kus peame paljuski just ise peeglisse vaatama ja mõtlema selgelt, et kelle lapsed. Need ei ole võõrad, need on meie enda küla lapsed, nii öelda lapsed, kes ei leia endale tegevust koolis. Ütlen ausalt, et kui rääkida üldisest turvalisusest, siis selles samas tegevuskavas on väga vana punkt, mille nimi on naabrivalve, mis lahendaks mingisugusel määral probleemi sellega, et inimestel, kes on liitunud mingisuguse naabrivalve piirkonnaga, on võimalus helistada ja kutsuda kahtlase tegevuse puhul abi. Aga kuidas lahendada ära, näiteks see oleks vastus esimesele küsimusele, et ega külavanemal reaalselt ei ole nii-öelda politsei õigusi.
Allingu: Ma annan teile pärast nõu, mida teha.
Robas: Väga hea. Et küsimus on selles, et mina arvan, et meie enda aktiivsus on selline, et kui me näeme midagi ebatavalist, siis me peaksime lihtsalt politseisse teatama ja see kutsuks korrale noori võib-olla ka teistmoodi käituma. Siin ei ole nagu teist lahendust. Koerte teemal kui rääkida, ma eeldan, millegi pärast ma eeldan seda, et igaüks, kes läheb koeraga jalutama siia kergliiklustee äärde, seal on igaühel on taskus kilekott. Kui seda ei ole, siis meie võimuses on tegelikult see, et me saame panna välja märke ja tahvleid, et inimesed, olge normaalsed, korjake oma koera sodi kokku. See on kõik, mis me tegelikult teha saame. Väljaarvatud lisaks veel see, et meil oli heakorratalgud, mille raames me korjasime muidugi igasugu prügi, aga ega me koera sodi tõesti siis selle sama tee äärest kokku ei korjanud. See on nagu natuke palju. Poe osas tegelikkuses meie küla probleemiks on see, et pood on sihuke omaette äriline ettevõtmine. Ja selleks, et meie külla tekiks pood, peaks olema mingisugusel ettevõtjal huvi see pood rajada. Kui tänasel päeval vaadata, kuidas meie enda küla pood nii-öelda vindub ja tegelikkuses elabki ainult alkoholi müügi pealt, siis ütlen, et me oleme väga tõsise probleemi ees. Mida me saame ise teha, on see, et võib-olla juhtida mingisugusele natuke mitte kõige suuremale poodide ketile tähelepanu, et meie külas on täna juba kontsentreerunud sellise maalapi peale juba nii suur hulk inimesi, et kas keegi on huvitatud siia poodi tegemast. Loomulikkuses seda nagu ette arvata, et kas sellele tagasiside tuleb ja kas keegi on huvitatud siin toimetama, see on nagu ettearvamatu.
Allingu: Teie vastus mind ei rahuldanud, ütlen ka ära miks. Kauplusest - külavanemal, kui ta soovib, on õigus teha taotlusi. On küllaltki palju ametkondi, kes seda kauplust võivad kontrollida, peavad kontrollima, ja teie poolsed märkused oleks piisavad, et nemad omapoolselt teeksid ettekirjutusi nii puhtuse osas, sanitaareeskirjad, palju muud. Mis puudutab teede puhtust ja heakorda. Loota selle peale, et heasüdamlikud inimesed ise oma koerte kaka ära korjavad lihtsalt, seda on ka natukene liiga heasüdamlik uskuda. Ja ka avalik kord. On palju külasid Eestis, kus külavanem ja tema ümbruses olevad inimesed, kes on organiseerinud ka omavahel sellised grupid, kes on suutelised seda korda hoidma. Ma olen nõus teid aitama selles osas…
Robas: Väga hea.
Allingu: …kui on vaja. Ma võin seda teile õpetada. Aga nüüd need ettepanekud, mis siin on tehtud selle arengukava juurde on kenad, kuid ma arvan, et neid ettepanekuid tuleks veel. Oleks paslik ja väga viisakas, kui me veel kord kokku saame ja enne kui need kuhugi välja saadetakse, et siis läbi arutatakse ja omalt poolt siis kas heaks kiidetakse või mitte. See on minu ettepanek, te võite seda mitte arvestada. Aitäh.
Robas: Okei. Küsimus on siis selline, püstitan lihtsalt, kas me täna selle arengukavaga läheme edasi ja võtame vastu või oleme kõik ühel meelel, et te olete nõus tulema veel korra kokku ja veel kord seda küla arengukava arutama. Küsimus on selles, et enamus inimesi meist, ma arvan, kohtub ka mis kuupäeval?
Madrus: 27.
Robas: 27 juuni, sest meil on külaseltsi koosolek ja kui see variant nagu sobib, siis see ajavahe, mis praeguse ja 27. vahele jääb, on tegelikult väga mõistlik, et koguda kokku need ettepanekud, panna kokku ja teeks koos külaseltsiga ka külakoosoleku, kus reaalselt võtaks vastu koos kõikide ettepanekutega koos uue tegevuskava. Kui see teile sobiks, mina olen ka selle poolt. Et ma pigem paneks selle mõtte siis hääletusele – kas läheme edasi olemasolevaga, et võtame selle vastu, lähme edasi või saame kokku veel korra, teeme täiendused ja esitame selle siis ära.
Madrus: Vahepeal härra Trei soovis sõna.
Trei: Võib-olla see pole enam asjakohane. See selle poe kaasuse jätkuks oli idee siin üleval, mida on vald teinud. Aga ma arvan, et me oleme läinud juba sellest punktist üle ja ma ei sega rohkem.
Robas: Anne.
Anne: Minu küsimus oli selline, osa on siin täiendus ja lisad, aga mis saab neist eelmistest?
Robas: Need jäävad kõik.
Anne: Ja kas need lihtsalt tõstetakse aasta aastalt edasi ja nad jäävad igavesti nii, et minu silmad ei näegi nende lõppu?
Robas: Anne, see oli väga hea küsimus. Selle asja mõte oli see, et kõik need punktid, mis seal täna on, mis tegelikkuses ei ole leidnud nii-öelda täitmist, need jäävad kõik tegevuskavasse sisse.
Anne: Igavesti?
Robas: Ei, see süsteem minu pikas jutumulinas oli see, et me ei ole saanud kinnitust nendelt institutsioonidelt, kes meie eest peaks neid asju korda tegema. Siis mul ei ole mõtet meelevaldselt kirjutada Viimsi valla jaoks, et ta teeb näiteks minu Kirikaia teele ma ei tea mis asja 2009. aastaks. Mul ei ole mõtet, sest mina ei ole valla jaoks mittekeegi. Vald peab seda aktsepteerima. Seega mõte on see: kõik need punktid jäävad sisse, vaid ma teen vallale päringu – palun teatage, millal need asjad korda tehakse. Järgmine institutsioon, Viimsi Vesi, millal, kuidas korda tehakse jne. Siis tekivad reaalsed tähtajad. Praegu on nii nagu härra Kraut ütles, et ma tean, et te tahate, aga mis siis. Ma tahaks saada reaalset vastust, et tema on võtnud need asjad oma tööplaani. Sihukest vastust tahaks saada, siis tekivad reaalsed tähtajad. Siin on kindlasti 2006 ja 2005 asju, mis lohisevad. Tahaks saada reaalseid vastuseid, äkki jääb eluks ajaks lohisema? No las ta olla, mõtleme siis selle koha pealt edasi. Aga kui pannakse tähtajad, siis meil on alus nagu küsida, et te olete ise tähtaja pannud, et miks te ei teinud. Siis me saame jälle küsida ja jälle küsida ja taguda nagu ühe kohapeal rauda nii kaua kuni saame hakkame selle asjaga. Aga muidu on need meelevaldselt seatud eesmärgid. Kõik jääb sisse, aga tahaks reaalseid tähtaegu, mitte oma poolt pandud tähtaegu.
Madrus: Vat, seal härra jõudis enne.
Mees: Me võime neid kuupäevi ja asju siin planeerida ja oodata kuni valla amet vastab meile. Ja kui ta kirjutab sinna aasta 2025 näiteks, kas meil on väike võimalus, et me seame mingi ajavahemiku neile, et millisel moel oleks see aktsepteeritav meile. Mina olen täpselt sama moodi Randvere küla elanik aastast 2000 ja siiamaani on need keskkonnamõjude asjad hindamata, mis tulevad Muuga sadama poolt, ja selles eelmises arengukavas sees olid ja täpselt sama moodi lohiseb ja lohiseb, aga see, et me saame konkreetse vastuse, et me teeme aastal 2025 ära selle, on nagu kurb teada. Ma tahaks elada nagu ka terves keskkonnas.
Robas: Sul on hea tähelepanek. Aga minu isiklik seisukoht on see, et kui keegi ütleb mulle ausalt, näiteks Viimsi vald ütleb, et meie selle probleemiga üldse ei tegelegi. Veel hullem kui aasta 2025 on kui vald ei tegelegi. Siis peame mõtlema alternatiivi peale või valda rohkem suruma, aga meil on aus vastus, et sellega siis, on kasvõi mingi lubadus, või kasvõi eitamine tehtud ära. Aga tänasel päeval on meil lihtsalt mingi ootamine, aga tegelikult me ei tea, kas tuleb midagi või ei tule. See on see point.
Robas: Anne.
Anne: Kuidas saavad ettepanekuid teha need, kes ei kuulu külaseltsi? Külaseltsi kuulub suhteliselt vähe inimesi. Kuidas arvestatakse teiste ettepanekutega?
Robas: Selle koha pealt on nii, et siia tulnud ja reaalses elus seda informatsiooni ei saa mitte ainult külaseltsi liikmed. Seda informatsiooni sai veel peaaegu 100 majapidamist lisaks, kelle uksele ma olen koputanud, ütelnud, et halloo, te olete Randveres, andke mulle vähemalt oma meiliaadress. Nemad saavad ka. Valged laigud on seal lõunas ja põhjas. Et loomulikult nad ei saa, aga ütleme niimoodi, et ma käin, otsin kontakte ja üritan võimalikult suurt kõlapinda leida sellele tegevusele. Aga kes ikkagi ei taha ettepanekut teha või osaleda, ega vägisi ei saa midagi teha.
Robas: Ja härra.
Mees: Ma esitaks sellise küsimuse: kauplusest on juttu olnud, eelviimases Viimsi Teatajas oli ära mainitud, et ühele firmale on juba eraldatud maa-ala kaubandus-teenindus hoone ehitamiseks aadressiga Koralli tee 3A. Et kas kellelgi on võib-olla infot, et millal seda ehitama hakatakse?
Mees: Minul on selle kohta informatsiooni, ma olen inimene, kes vaidlustas vallas selle detailplaneeringu. Käisin korjasin siin külainimestega vastuallkirju sellele detailplaneeringule. Jutt käib 788 ruutmeetrist pinnast, mis on moodustatud ärimaa, millele peaks tulema 233 ruutmeetrit ehitusalast pinda. Valla arhitekt ütles selle peale, et kui sinna kauplust ei mahu, teeme bensujaama – ärimaa on ärimaa. See on see vastus. Ja ütleme nii, et praegusel momendil on hetk veel aega vaidlustada seda detailplaneeringu kehtestamist ja see Randvere küla elanikud, kes elavad Pärli teel, seda ka teevad. Ja minnakse selle asjaga kohtusse, kuna seal on rida eksimusi, mis selle detailplaneeringu menetlemise käigus on tehtud.
Mees: Ma toetan teid ja arvan, et me peaksime kõik külavanemaga eesotsas seda küsimust lahendama, mitte ainult teie. Ja allkirju rohkem ja me seisame oma küla eest.
Mees: Ja mina ütlen niipalju veel, et sai esitatud vallavalitsusele see 131 vastuallkirja koos vastukirja projektiga. Sellest saime vastuse, kus suunati see maavanemale rõõmsalt. Maavanem ütles, et kõik on okei ja inimesed võivad teha sinna selle uue detailplaneeringu. See on tee sanitaarkaitsevöönd, kus tervisekaitsetalitus ei kinnitanud seda, või ei kooskõlastanud seda detailplaneeringut, kirjutades, et seal inimestele elamine ja puhkamine on tervisele ohtlik. Ja detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud, kuidas arendaja teeb inimestele kvaliteetse elukeskkonna. Ja ühes punktis on öeldud, et tulevastele ostjatele tuleb selgeks teha see, et seal elamine on inimestele ohtlik. Nii et tegelikkuses ja üldse võib seda detailplaneeringut vaadata nagu lähteülesannet nelja üksikpere elamu rajamiseks, siis sinna sujuvalt on sisse lükatud ka ärimaa, siis see vallavolikogu vaatas sellest mööda, maavanem vaatas sellest mööda. Me loodame, et kohus on nagu see, kes seda niimoodi ei vaata, et sujuvalt võib lükata ärimaa tüki sinna lihtsalt juurde. See, et bensujaama siia endale saame, ma ei tea, loodame siis parimat.
Madrus: Enne kui ma küsin, kas kellelgi on veel sõna, ma tahtsin natuke kommenteerida seda ettepanekut, et külakoosolek ja seltsi üldkoosolek koos teha. Üks asjaolu on see, et see külavanema statuut siin reguleerib ka külaelanike üldkoosoleku korraldamist, kokkukutsumist. Sellekohaselt peaks teatama vähemalt kuu aega ette. Ja teine asi on see, et seltsi koosolekul meil on päris mahukad punktid ajakavasse. Ma usun, et see võtab meil kaks tundi ära. Et kes või kui paljud inimesed oleks valmis selleks.
Robas: Ma teen sellise ettepaneku: ma olen nõus härra Allinguga, et tänane tegevuskava võib olla puudulik. Aga samas ma arvan, et selles tegevuskavas, kus enamus punke on olnud aastaid päevakorral, nendes ei ole mitte midagi halba. Ma teen ettepaneku, et selleks, et me saaksime tagasisidet, kas keegi hakkab nende asjadega tegelema ja millal, võtame selle tegevuskava selliselt vastu. Ja kui tuleb täiendavaid ettepanekuid ja neid on juba piisav kogus, me võime teha sügisel uue koosoleku. Ja jälle tegevuskava täiendada, ei ole probleeme. Ma ise lihtsalt arvan, et kõik need asjad on niivõrd inertsed, et kui me täna jääme ootama neid ettepanekuid ja järgmiseks paneme koosoleku ja võib-olla ei tule niipalju inimesi kokku, et üldse midagi otsustada, kui keegi selles tegevuskavas ei näe, et on midagi röövellikku või kellelegi kahjulikku, siis palun võtame selle täna vastu. See on meie jaoks alusdokument, läheme edasi. Ja me võime täna siin kokku leppida näiteks järgmise koosoleku sügiseks, milliseks ajaks saavad kõik teha ettepanekuid ja võtame siis nii-öelda uue tegevuskava käsitlusse. Selle pärast, et vald ju tegelikult juba täna teeb järgmise aasta plaane. Kui me neid ära ei esita, sellisel kujul ei serveeri, siis meiega lihtsalt ei arvestata.
Madrus: Palun.
Taveter: Mis saab ettepanekutest, mis on tänaseks päevaks esitatud?
Robas: Need ma panen sisse. Mis on tänaseks esitatud, panen kõik sisse.
Taveter: Sest ma tahtsin öelda, et minu meelest see tegevuskava on puudulik näiteks selle piirkonna suhtes, mis on Muuga tee ääres. Seal on teede probleem, seal on eluohtlik liikuda. Ühistransport - seal ei pääse valla keskusesse praktiliselt mingil moel ja loomulikult, teine asi, et meil puuduvad telefonivõrgud, mis paneb meid ka ebavõrdsesse seisukorda, kuna me peame kasutama kallimaid, aeglasemaid pakkumisi.
Robas: Nüüd on asi selles, et reaalses elus on siin olemas punkt, et me peame kaasajastama ühistranspordi graafikut, see on siin sees. Sinu punkt nende liinide muutmise kohta on siin, ta ei ole nii detailne, aga ta on siin sees. Ehk kui ma lähen oma tegevuskavaga, siis sinu detailse kirja ma panen siia kaasa, et see on see punkt mida me oleme siin mõtelnud, sellega ei ole probleeme.
Taveter: Ja teede probleem oli juba enne sees.
Robas: Täpselt nii.
Taveter: Telekommunikatsioon, siin ma loen natukene üllatusena, et seda ei ole vaja, et kõik on mobiilne. Tegelikult minu võimalused on ikka palju kitsamad, et ma ei saa valida.
Mees: Lahendused on aeglased ja monopolistlik esindaja.
Robas: Väga hea, teeme protokollime sellise muudatuse, et kui siin oli ettepanek, et lõunaosas ei ole mõttekas ja otstarbekas tänasel päeval arendada võrgu laiendamist kaablitega, siis võtame selle ettepaneku siit maha. Ja siis jätkub kõik nii nagu on siin planeeritud. Kas on veel selle kohapealt ettepanekuid, et teeks need muudatused täna ära ja läheks ikkagi selle asjaga edasi. Jah, Madis.
Madis Kaasik: Mul on niisugune ettepanek, et siin on ikka vaeva näinud selle asjaga, et võtta see aluseks edasiseks selle kava lõplikuks vormistamiseks. Ja anda kindel kuupäev inimestele kõigile, et millisest tärminist olgu esitatud ettepanek. Ja kui need on läbi analüüsitud, siis ikkagi tulla uuesti kokku, see võiks olla kusagil septembrikuul. Ehk siis on vallavalitsusel ka selgem siht järgmise aasta eelarveprojektist, ehkki ma väga kahtlen, kas on. Praegu alles alatakse selle protsessiga, septembrikuus vast on või ei ole, aga midagi on selgem.
Robas: Väga hea Madis, Kristo tahtis ka midagi öelda.
Madrus: Mõtlesingi, et otstarbekam oleks kui me tahame seda täna vastu võtta, siis võtamegi sellisel kujul vastu ja siis ongi see nagu sa siis ütlesid, et selles suunas liikuda, et sügisel teha siis selline koosolek, kus on mitmed ettepanekud juurde tulnud.
Väljaots: Selleks ajaks on ka võib-olla mingid vastused tulnud sulle.
Robas: Väga hea, kui me võtame selle täna vastu, võtame välja selle ühe punkti, mis räägib, et ärme arenda neid võrkusid, et see ei ole meile tähtis, võtame selle välja, kas on kellelgi veel midagi, kes tahab selles arengukavas otseselt muuta, ja.
Mees: Seal on projektis see surnuaia küsimus. Kas rahvas on huvitatud? Ma olen nii hädas selle sanitaartsooniga. See meil on, mis aastast juba plaanis, see surnuaia laiendamine. Surnuaed ootab meid ükskord kõiki. Aga kui inimesed ei ole huvitatud, siis ma ei vaidle vastu.
Robas: Küsin veel kord üle, kas keegi arvab, et me peaksime tegema ettepaneku, et vald pööraks tähelepanu surnuaia laiendamisele Randvere kiriku juures. Selle punkti nagu mõte on selles, et härral on kiriku kõrval mingisugune 1800 ruutmeetrit maad, millel tal ei ole kasutust, ta ei saa seda kasutada mitte millekski. Peab ainult seda korras hoidma ja sellega on kõik. Kas me jätame punkti sisse, et vald peaks justkui olema huvitatud selle maa ostmisest ja surnuaia laiendamisest või me ei seda ei jäta sisse. Maaomanikul on, tundub, ükskõik.
Mees: Kuidas rahvas otsustab.
Aivar Sõerd: Ühel hetkel oleme minejad kõik, igavesti ei ela keegi.
Mees: Ja selge on see, et seoses sellega laieneb see sanitaarkaitsevöönd.
Robas: Kindlasti.
Mees: No siis mõtle.
Mees: Ei, no ma mõtlen siin ikka krematooriumi tuha matmist.
Robas: Ja proua.
Naine: Mina ütleksin selle kohta niimoodi, et mina olin maavanema juures nõupidamisel muudel asjadel ja seal öeldi, et surnuaia kaitsevöönd on 300 meetrit, aga meil pole seda kindlasti mitte.
Robas: Ühe sõnaga, ma püstitan selle korraks niimoodi. Kas Jan Trei tahab sõna?
Trei: Peale sinu sõnavõttu, siis ma võtaks punkti nagu laiemalt kokku.
Robas: Praegu härra lihtsalt tõstatas küsimus, kas me võtame selle maha, et surnuaeda ei laiendata või me jätame selle selliselt sisse, et surnuaeda peaks laiendama.
Sumin.
Robas: Okei, kas me peaksime seda punkti hääletama? Kes on vastu? Kes ei taha surnuaia laiendamist?
Naishääl: Kes tahab?
Robas: Siis küsimus, kes tahab surnuaia laiendamist?
Hääl suminas: Muidugi ei taha.
Taveter: Mitte selles vormis, aga kas edaspidi arutada või mitte, aga me ei pea praegu otsustama.
Robas: Nii, kas me jätame ta punkti sisse?
Naine: Probleem vist on olemas.
Robas: Jätame selle tegevuskavasse sisse.
Madrus: Mul on ettepanek võib-olla tõesti, et ei läheks nii detailseks. Katsuge järgmiseks korraks läbi mõelda enda ettepanekud ja tuleks siis tagasi, sest et täna meil on juba päris palju rahvast siit lahkunud ja tegelikult ka selle arengukava vastuvõtmise juures on sama reegel kehtib, et peaks olema koosoleku poolt häälte enamus ühtlasi mis ületab külaelanike 5%, et lõpuks meil ei ole kohalgi nii palju inimesi.
Robas: Teeme nagu selles mõttes ruttu, et inimesed hakkavad vaikselt lahkuma siit. Jätame nii nagu praegu on. Las ta olla sees.
Hääl: Kavas on praegu kirjas, et välja jätta.
Robas: Jah. Välja läheb see, et seal oli täiendusena see, et välja jätta, las jääda sisse surnuaia laiendus. Kas on veel ettepanekuid? Jah.
Sõerd: Ma olin vahepeal ära. Aga ma teeks ettepaneku küll selle dokumendiga veel tööd teha, siin on mitmed olulised punktid puudu nagu heakord ja turvalisus. Siin need noorte kampade kogunemised kaupluse juures on üks probleeme, mis nendes punktides pole kajastatud. Noorte kampade kogunemine, lärmamine ja alkoholi tarbimine seal poe juures, see rämps mis sellest tekib ja järgi jääb, see on süsteemne probleem, et see võiks olla eraldi punkt.
Hääl: Selle saab pärast täiendada.
Robas: Aivar, sa olid ära, siin oli ka Madisel selles osas ettepanek, et me annaksime ikkagi reaalselt vallale täna märku oma ettepanekutest, võiksime selle tänasel kujul vastu võtta. Ja teeksime septembris uue koosoleku ja täiendaks juba detailselt, milliseid tegevusi me peaksime tegema selleks, et vähendada poe juures joomist, lagastamist ja noorte kampade liikumist. Et meie tänane jutt ei jääks lihtsalt õhku rippuma. Jan.
Trei: Jah, ma võib-olla võtaks selle päevakorrapunkti nagu laiemalt kokku. Valla poolne soovitus on kindlasti, et mida varem, seda parem. Head mõtted saavad kaasajastatud. Täna me juba 2010. aasta fiskaal- ja finantsprognoosiga tegeleme. Ma ütlen suure saladuskatte all, et on ka teistes külades häid mõtteid päevakorras. Aga meie asi vallavalitsusena on vaadata asju tasakaalustatuna ja laia pilti, mitte ainult keskenduda ühele külale. Kindlasti tuleks vaadata veel laiemat taustsüsteemi, mis majanduses toimub. See seab kindlasti suure surve alla ka valla investeeringud. Täna me üldpilti nagu joonistame ja ütleme, kui see indikatsioon jõuab ka järgmise aasta eelarvesse, investeeringute kavva, meie kõigepealt arutame poti raha ära ja siis seda potti raha hakkamegi siis prioriteetideks ümber hindama. On ka täna olemasolevad prioriteedid, mida peame lükkama tänasest aastast järgmisse aastasse, sest lihtsalt ei ole vahendeid nende investeeringute katmiseks. Ja selleks ongi ellu kutsutud vallavalitsus, et tagada tasakaalustatud areng ja võimaluste piirides. Aga muidugi see hulgireegel, mida vanad eestlased, et mida rohkem, seda uhkem, siis seda suurema tõenäosusega sellest midagi reaalset nagu järgi ei jää. Aga noh, kuna see külapood on mitu korda teemaks olnud, siis paari lausega, mida vallavalitsus on teinud. Oleme kohtunud narkopolitsei esindajatega, oleme kohtunud kõrgete politseiametnikega Vikerlase tänavalt. Ja mulle on isiklikult kinnitatud, et tegelikkuses seal mingit narkoprobleemi ei ole. Seal mingeid avaliku korra rikkumisi ei ole, meie konstaablid sõidavad sealt pidevalt läbi, G4S patrull sõidab läbi, nii et kummaline olukord, et siin maalitakse selline nagu halb pilt, aga tegelikult kinnituseks, et seal suuri probleeme ei ole, seal ei ole registreeritud avaliku korra rikkumisi ja valla heakorraspetsialist käib sealt iga päev läbi ja ma ei tea, ma hakkan siis ise ka sõitma iga päev läbi, et vaadata, mis seal siis tegelikult on. Et kuidagi ametlik info läheb lahku sellest, natuke segadus.
Sõerd: Oot-oot, nüüd ma sekkuks küll. Võtke politsei andmebaas, te leiate sealt täis infot, mis on kindlasti registreeritud. On politsei väljakutsed, on tuletõrje väljakutsed, seal lasti mingi raketiga lamp puruks, tuletõrje käis väljas. Eelmiste talgute ajal hommikul olid verised kindad seal maas, kuna eelmine õhtu seal kedagi peksti. Nii, eile õhtul oli seal noortekamp, millest jäi järgi terve hunnik õllepudeleid. Et see ei ole sugugi nii. G4S käib küll, aga ta peaks käima mitte pühapäeva lõunal, kui inimesed on kirikus, vaid reede õhtul.
Trei: Aga minu meelest mulle meeldis siin ka külavanema KT sõna, nüüd juba külavanema sõnavõtt, et vaadake kõik need heakorraprobleemid, kõik need koerte fekaalide probleemid, tegelikult noh, siin on see peegli efekt, et mingil hetkel tuleb see peegel endale näkku keerata. Vaadake ega Lasnamäe noored ei käi nagu siin avalikku korda rikkumas.
Lärm.
Robas: Kiire küsimus.
Allingu: Sellist juttu, vabandage, ma räägin kõigile, et te teaksite, mis puudutab heakorda Eesti riigis üldse ja kohalike omavalitsuste poolt. Mul üks üliõpilane tegi hea uurimuse üle Eesti, mis siis selgus – kohalike omavalitsuste ametnikud, kellel on pädevus teha protokolle, nemad nende küsimustega ei tegele. Sama küsimus ka Viimsis. See tähendab koerte ebaõige situtamine, kakatamine on väärtegudega võimalik ära reguleerida ja selle eest saab raha, tähendab neile määratakse trahvi. Aga see tähendab, et vallaametnikud, kellel on selleks õigus ja kohustus, peaksid sellega tegelema, aga nad ei tegele sellega – nii on lihtsam.
Trei: Ma…
Allingu: Üks moment. Tallinna linn on läinud lihtsamat teed, neil on munitsipaalpolitsei. Tallinna linna munitsipaalpolitsei tegi ka ettepaneku Viimsile, et teha koostööd, võib-olla abilinnapea on kuulnud sellest.
Trei: Meie tegime Tallinnale ettepaneku - Tallinn keeldus, ütles, et seal on nii keskerakondlik võim, et see ei peaks üldse Viimsi vallaga rääkima.
Allingu: Küsimus ei ole keskerakondlikus võimus. Küsimuse lahendus oleks pädev, kui teil vallas oleks mõni ametnik, kindlasti on, kes heakorra eest ka vastutab, et ta tuleks teinekord välja siia meiega koos, ma olen nõus seal kõrval olema, kui need suured penid siin situtavad, ja siis ta võib ju väärteo protokolli teha. Aitab ühest-kahest-kolmest korrast, inimestel on kohe kumu kuulda. Ja mis puutub, et kes siin käivad. Siin käivad tõesti nii Lasnamäe, Maardust, siin käivad inimesed ka Tallinna linnast, kes jalutavad mööda seda kergteed küllaltki kaugele ja tagasi. Aga just see, kellel on õigus ja kohustus sellega tegelda. Võ panimajete, tšto ja gavarju?
(salvestuse katkestus – diktofoni mälumaht sai täis, vanade salvestuste kustutamise aeg umbes 30 sek)
Robas: …hääletame ta ära, me saame ta vallale nagu ära aktiviseerida. Sellega on kõik. Saame septembris kokku, võtame uued ettepanekud ja ma lähen uuesti valda, aga muidu see jääb lihtsalt ripakile. Ja minu käimine ei oma nihukest kaalu, nagu ta võiks omada selle dokumendi tänase vastuvõtmisega. Et, ma olen Aivariga tegelikult ühel nõul, ma tean, et poe juures on probleemid. Kui oleks mingisugune hea mõte, kuidas seda ohjata, keegi võiks kindlasti öelda.
Madrus: Sa said sõna enne kui Allingu rääkima hakkas.
Peep Hanson: No ta rääkis peale. Samamoodi nagu Aivar Sõerd, toetan, et kes annab sellele poele alkoloa, vald annab. Võtke ära ja pood paneb ise uksed kinni.
Trei: Ei, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Vald ei anna nagu mingit luba seal.
Robas: Väga hea tähelepanek. Teen ettepaneku protokollida sellise ettepaneku, et sellest külapoest kaoks alkohol ära. Mina olen nõus.
Lärm.
Robas: Palun vaikust. Jan ütleb veel ühe sõna ja siis ma pigem läheksin selle tegevuskavaga edasi. Ei ole mõtet, meil täna siin ei ole tegelikult vaidlust. Kõik, kes me siin elame, tegelikult teame, et poe juures on probleem. Kõik, kes Randvere külas elavad, teavad, et noortega on probleem. Me tegelikkuses praegu ei vaidle selle küsimuse osas. Pigem on see, et meil täna puuduvad head mõtted, kuidas see ära ohjata. Jan ütle paar sõna ja läheme edasi, sest muidu.
Trei: Jah, tegelikult sai see mõte ka protokollitud ja sõnaselgelt politseile ka öeldud, et võtke sealt keegi vahele, siis saab sekkuda riik, saame meie sekkuda seal erinevate tähelepanu juhtimistega ja me oleme võtnud eesmärgi, et kui saaks hakata kinni seal sellest majandustegevusest ja ebaseaduslikust alkoholimüügist seaduse alusel majandustegevuse registreering kustutada. Ja politsei peaks sellega täna tegelema. Mina ei saa anda politsei tegevusele hinnanguid, on ta efektiivne, on ta haldussuutmatu, seda näitab elu.
Robas: Ühe sõnaga, me kõik oleme selle poolt, et probleem on olemas, sellega peab tegelema, siin ei ole vastuvaidlejaid. Teen ettepaneku tegelikkuses hääletada. Jah proua.
Naine: Minul on see probleem, et need noored pole mitte ainult seal poe juures, nad sõidavad muuli peal, lõhuvad bussipeatusi. Ma arvan, et probleem pole mitte selles poes ja selles viinas, mis seal poes on, vaid ikkagi nendes noortes ja nendes inimestes, sest nad käivad muuli peal, nad käivad lõket tegemas mere ääres. Nad on igal pool.
Robas: Kindlasti probleem noortega on laiem. Aga ütleme niimoodi, et kui räägitakse alkoholitarbimisest ja pudelite mahajätmisest, alkohol on igal juhul probleem, seda ei anna eitada. Teen ettepaneku praegusel hetkel hääletada. Need punktid, mis siin olid, võtame välja, midagi jätame alles, surnuaia punkti jätame alles päevakorda. Võtame vastu, üritame selle praegusel hetkel ära aktiviseerida.
Madrus: Püstitame siis küsimuse, kas me anname Priidule volituse nende küsimustega nüüd pöörduda vallavalitsuse poole ja järgmisel koosolekul ta raporteerib meile, mis edu tal on olnud ja teil on võimalus selleks ajaks esitada täiendavaid ettepanekuid ja järgmisel korral siis loodetavasti võtame vastu…
Robas: lisapunkte.
Madrus: …arengukava.
Robas: Jah. Nii, hääletame.
Madrus: Kes on poolt. Kes loeb?
Robas: Ütleme niiviisi, et kõik on poolt. Küsin, et kas keegi on vastu? Ei ole. Kas on erapooletuid? Vaabo?
Vaabo Annus: Ei, ma ei ole erapooletu. Ma olen selle poolt, et see aluseks võtta, aga üks punkt mulle väga käib vastukarva – see on Viimsi vallas tegutsevad monopolid. Fortumiga, täielikult türanniseerib, Fortumi käest ei saa isegi tehnilisi tingimusi. Teine on prügivedu. Prügivedu tõusis, Viimsi vald sõlmis lepingu, ainuisikuliselt üks prügivedaja, mina maksan nüüd rohkem kui kaks korda rohkem kui varem. Oli konkurents olemas. Ja kolmas asi, et on territooriumi mõjupiirkonnad ära jagatud. Ja mida see tähendab – gaas – sina panid sinna sisse, et jätame selle gaasitoru ära. Mina paneks kodanikuna, et sellele ei maksa vastu olla. Asi on nimelt selles, et kui Fortum praegu dikteerib meile vabariigi kõige kõrgema elektri hinna, need, kes on eratarbijad. Siis gaasiga on selliselt ära jagatud, et meie küla gaasitrass peaks tulema sealt kusagilt Pärnamäe tee kandist, samas natuke üle kilomeetri on gaasi kesksurvetorustik, on sadamasse läheb, on bussi number 38 lõpp-peatuses. Mispärast ma seda gaasi toon väga ette – teie väited, et gaas ei ole perspektiivne, jah tõepoolest ta on selles mõttes ebaperspektiivne, et gaasitrassi valdaja tuleb meilt ja küsib liitumistasu nagu Viimsi Vesi, meil on näiteks pakutud 220 000 ühe liitumise eest, vesi ja kanalisatsiooni, mis on täiesti absurdne. Sest et kuus aastat tagasi tahtsime omal talvevett panna ja inimene ei leidnud 10 000ki. Et tuleks näha võimalikult rohkem energiatarnijate mitmekesisus, valikuvõimalus. Selge, et gaasitrassiga liitumise eest võetakse väga palju, aga torugaas on rohkem kui kaks korda odavam kui balloonigaas ja kui me käime siin väljadel, siis näeme, et balloonigaasiga köetakse, aga balloonigaas on peaaegu sama kallis, kui puhas elekter. Nii, et ma lihtsalt ainult nii palju, rohkem ei räägi, et monopolid tuleb neutraliseerida. Monopole on meil liiga palju.
Robas: Ma annan Janile pärast oma juttu sõna. Tähendab, kuna meil ei olnud keegi vastu, ei olnud ühtegi erapooletut, siis ma loen praegusel hetkel inimesed üle ja võtame arvesse, et kõik hääletasid poolt, et see tegevuskava on vastu võetud.
Madrus: Sest et jah, meil on protokolli jaoks vaja märkida, et palju meil inimesi kohal oli ja poolt oli, muidu on see… Aga Jan vist võib hakata rääkima.
Trei: Lihtsalt selgituseks Vaabo mõttele, et vallavalitsus ja kindlasti paljud teised Eesti omavalitsused on samasuguse probleemi ees ja adressaat on konkurentsiamet riigis. Kahjuks ei ole omavalitsusele hindade kooskõlastamise või kaasarääkimise õigust antud monopolides. Me näeme kah nendega kurja vaeva. See on suurepärane ettepanek: küla panna mõtlema ja ka vallale, ma olen Juhan Partsiga rääkinud, et vajaks mingi hetk seaduse muudatust, et me peaksime seisma ka kogukonna eest. Aga meil on käed väga lühikesed ja seda usaldust ei ole tahtnud ka meile anda riik, selles protsessis kaasa rääkida. Nüüd mis puudutab seda jäätmemajandust, korraldatud jäätmevedu, siis vastus on selge: täidame seadust. Viime läbi konkursse ja see loogika tuleb juba ühinemisel Euroopa Liidust. Euroopa Liidu direktiividest ja jäätmeseadusest. Meie täidame lihtsalt seadust ja kuidas see hind kujuneb, on vaba konkurentsi tingimustes – pakkujad esitavad oma pakkumised ja meie valime välja parima pakkumise, mis vaadata on, ja see on tegelikkus.
Robas: Ma annan siia vahele informatsiooni, et lugesin kokku, et meid oli 67 inimest praegu siin saalis enne kui need inimesed ära läksid, ehk see tegevuskava praegusel sellisel kujul nende muudatustega, mis te tegite, on vastu võetud. Ma tahaksin rääkida veel selle kohapealt, et kuna tundub, et tegelikkuses on veel ideid, mida peaks lisama tegevuskavasse. Kas me praegusel hetkel juba lepime kokku, et kõik saadavad oma ettepanekud augusti kuu lõpuks.
Hääled: Miks nii pikalt? Kaks nädalat.
Robas: Tundub, et praegu asi on soe, et teeme lühema tähtaja. Teeme juuni lõpuni, sobib? Juuni lõpus ma võtan kõik need ideed ülesse, panen internetti üles ja saadan kõikidele meilidele ja kaasaarvatud lasen saata külaseltsi meilidele. Ja siis tekib diskussioon, teeme mingeid muudatusi ja siis teeme septembris uue koosoleku. Kas see sobib? Väga hea. Kuna nüüd ametlikud punktid on läbi käidud, siis ma olen nõus kuulama veel küsimusi ja kuna meil on täna hea kasutada ja Jan on siin, siis…
Hääl: Ütle meiliaadress.
Robas: Ettepanekud peaks saatma meiliaadressil info@randvere.net. Ehk siis meie küla kodulehekülje infomeilile.
Madrus: Et põhimõtteliselt ma arvan, et võime selle ametliku osa koosolekust lugeda lõppenuks, et kes soovivad, siis saavad veel Priit Robasega ja kui Jan Trei on nõus, veel arutada siin küsimusi.
Sirotkin: Veel üks mureküsimus, kuidas lahendada mure selle muuli osas, mis on meil siin Aiaotsa peatuses Niinepuu tee otsas. Mure on selles, et hetkel kaevati sinna sisse kanalisatsioon, teeääred puistati mullaga täis, probleem on aga selles, et ma olen kohanud isegi tuttavaid Lasnamäelt, kes käivad seal muuli otsas, autodega muuli peal, olen näinud autosid liivasaarel, maha jäetakse õllepudeleid, kondoome. Ja käiakse ka koertega hunnikus ujumas. Ja auto jälgesid on juba tee ääres mulla peal. Kuidas see probleem lahendada? Pakuks tõkkepuu ette.
Taveter: Täitsa nõus, ära blokeerida üldse.
(Koosoleku laialimineku sumin läheb nii suureks, et üksikuid rääkijaid pole enam võimalik eristada.)