Enno Selirand avaldas Viimsi Teatajas artikli:
http://www.viimsivald.ee/public/VT_veebruar12.pdf
Artikkel asub leheküljel nr 2 "Viimsi suurim varandus".
Sellele vastas Kristo Madrus artikliga, mis avaldat lehe järgmises numbris
http://www.viimsivald.ee/public/VT_veebruar2.pdf
leheküljel nr 7. Artikli kõrval avaldas Enno Selirand kommentaari, milles viitab alljärgnevale pöördumisele.
Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1, Viimsi, Harjumaa 15.02.2008
Ärakiri: OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus
Nõudmine peatada Randvere küla rannaala
detailplaneeringu koostamine olemasoleva lähteülesande alusel
Arvestades asjaolu, et Randvere külas Muuga lahe äärse ranna-ala detailplaneeringu koostajad ja edendajad eiravad jätkuvalt Randvere külaelanike nõudmist loobuda rannakaitse rajatiste nime all mereäärse roostiku ja kõrgveega üleujutatava ala kunstlikust täitmisest, teatame, et oleme kategooriliselt vastu Viimsi vallavalitsuse 16.02.2007 korraldusega nr 89 algatatud detailplaneeringu koostamisele lähteülesandes toodud alustel.
Soovides säilitada linnastuva ümbruskonna tasakaalustamiseks ja Muuga niigi ebaproportsionaalselt suure tehnokraatliku sadama kõrval tükikest veelindude pesitsuspaika, rannakarjamaad ning kõigile avatud looduslikku kallasrada, leiame, et kohalike elanike puhkealana on see kõige väärtuslikum võimalikult looduslähedasena.
Sellega seoses avaldame resoluutset vastuseisu järgmistele detailplaneeringu lähteülesandes sõnastatud kavatsustele:
Punktis 6 märgitud mereäärse rannariba munitsipaliseerimine ning kalda kindlustamine.
Punktis 9.5 märgitud planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja neile võimalike hoonete kavandamine.
Punktis 10.5 loetletud elementidest oleme vastu järgmistele:
Parkimisplatsid ja kergliiklusteed – sest kohalik inimene tuleb randa jalgsi või jalgrattaga. Kergliiklustee asjus vt. avalik pöördumine Viimsi Vallavalitsuse poole 21.12.2006 registreeritud 10-7/4049.
Lõkkeplatsid – kui ei ole selget lahendust, kuidas tagatakse seal kord, öörahu ning lõkkepuudega varustamine.
Spordi- ja mänguväljakud – sest kaldajoont kunstlikult tõstmata ei ole neile ruumi ning spordiväljakutele oleks sobivam koht külakeskuse naabruses, kus oleks ka paremini tagatud järelevalve, et rajatisi ei lõhutaks.
Purjetamis- ja surfikeskus – kui lärmakas ja sobimatu looduslikus puhketsoonis.
Ranna- ja kaldakindlustused – sest kohad, kus meri kallast lõhub, jäävad planeeritavast alast välja.
Paadilautrite ehitamine – sest veetase rannas on liiga madal, pikemad paadisillad lõhuks aga rüsijää.
Hooajalised kerg- ja väikeehitised ning statsionaarne ühiskondlik hoone – sest me ei soovi Randverre uut Pirita randa.
Peame vajalikuks rõhutada, et 8.12.2007 toimunud külaelanike üldkoosolekul avaldati 8 erapooletu ja 85 poolthäälega vastuvõetud otsusega soovi viia detailplaneeringu koostamine tagasi lähteülesande uue koostamise tasandile, sest praegune on vastuvõetamatu ja selle koostamisel ei ole kohalike elanike arvamuse vastu huvi tuntud. Kahetsusväärsel kombel moonutab külavanema poolt meile esitatud külakoosoleku protokoll tegelikult hääletusele pandud ja vastu võetud otsust ulatuses, mida võiks nimetada isegi protokolli võltsimiseks.
Lõpetuseks kinnitame, et Randvere rannaalal on, mida paremaks muuta. Näiteks võiks paigaldada praeguseks väljakujunenud ujumiskohtade juurde prügikastid, riietuskabiinid ja jalgrattahoidjad, tõkestada sõidukite pääs Niinepuu tee juures asuvale muulile, ning rajada purded üle kraavide, mis takistavad jalgsi kallasraja katkematut läbimist. Seda on võimalik teha märkimisväärselt väiksemate kulutustega, kui praegu elanike tahtevastaselt kavandatakse.
Allakirjutanutena nõuame praegusel kujul detailplaneeringu menetluse peatamist.
234 allkirja
Sellele järgnes külavanem Madis Kaasiku artikkel ja vallavanem Urmas Arumäe kommentaar järgmises Viimsi Teatajas (lk 2):
http://www.viimsivald.ee/public/VT_marts1_20080319120358.pdf
Et artiklis esitati allkirjade kogujatele konkreetne küsimus, sai kirjutatud ka vastus, kuid selle avaldamine sama sama artikli kõrval osutus võimatuks. Vastus ise oli järgmine:
Kuuldused Randvere merre kadumisest on enneaegsed
Kui alustada sarnase demagoogiaga, millega merest maa joonistajad on seni rünnanud neid, kes püüavad takistada paberil tehtud vigade kopaga meres parandamist, siis tuleb tunnustada mänglevat kergust, kuidas külavanema kirjas on protestiallkirjade kogujatest saanud peaaegu üleilmse veeuputuse põhjustajad. Aga tean kahest viimasest Viimsi Teatajast, kui valus on demagoogiat lugeda ja jätan seepärast need võtted kohe kõrvale.
Räägime asjast.
Nagu Randvere külavanem Madis Kaasik õigesti märgib, ei ole keegi kunagi protesteerinud selle vastu, et Randvere väärib paremaid tingimusi meres suplemiseks kui praegu. Kuid keegi ei ole kuni viimase ajani laiemalt arutanud, milline Randvere supelrand olema peaks.
16. veebruaril 2007 võttis vallavalitsus vastu otsuse detailplaneeringu algatamiseks ja kinnitas lähteülesande (töö nr.241). Seal on kirjas nii mereäärse maa munitsipaliseerimine kui kruntideks jagamine (punkt 9.5), mida Enno Selirand väitis külakoosolekul olevat kirjutatud piimaga. Seal on kirjas surfikeskus ja paadilaenutus nagu ka ühiskondlik rannahoone, mis peaks teenindama “eelkõige Muuga ja Randvere elanikke kuid ka inimesi kaugemalt”.
Ehkki Viimsi vallavalitsusel on tava teatada algatatud detailplaneeringutest avalikult Viimsi Teatajas, jäi antud otsus millegi pärast avaldamata. Nii on arusaadav inimeste ärevus, kui 2007. aasta septembri lõpus rannas liikunud arendajatelt projektist kuuldi ja vallavalitsusest õnnestus kätte saada eelpool kirjeldatud lähteülesande sõnastus.
Külavanem ütleb, et lähteülesande vastu protestijad on lootusetult hilinenud ja pidanuks selle vaidlustama kohtus 30 päeva jooksul peale selle kinnitamist. Tuletan meelde: avalikuks tuli lähteülesanne 2007. aasta oktoobris, kohtusse pöördumise tähtaeg oli aga 18. märts. Pealegi milleks kihutada kohe kohtusse, kui on võimalik asju mõistlikult arutada.
Inimesed, kelle kinnistuid detailplaneeringu ala vahetult puudutas, saatsid 8. oktoobril pöördumise vallavanemale, milles avaldati muret miljööväärtusliku rannakarjamaa ja veelindude pesitsuspaiga säilimise pärast, teatati, et lähteülesandes märgitud kavaga ei olda nõus ning paluti võimalust hilisemate vaidluste ja planeerijate tühja töö vältimiseks kaasa rääkida. Vallavalitsus pöördumisele ei vastanud.
Küsimusele, kas külavanem teab, mida täpsemalt kavandatakse, vastas Madis Kaasik 20. novembril, et teab vaid nii palju, et planeering ei ole valmis, ja et selle koostaja on üks pensionile jäänud mees, kelle nime ta ei tea.
8. detsembriks kutsus külavanem kokku küla üldkoosoleku, kus valla arendusnõunik Enno Selirand ja projekti autorina tutvustatud Peedu Toom esitlesid valmis eskiisi. Oli suureks kergenduseks näha, et lähteülesandes nimetatud rannahoonet ei ole, kuid ladus tutvustus takerdus, kui selgus, et rannakindlustuse nime all kavatsetakse rajada praegusest kaldajoonest paarikümne meetri kaugusele merre kivivall. Ehkki Enno Selirand väitis, et on vaid kaks valikut – kas minna sama projektiga edasi (tehes selles muudatusi) või jätta kõik tegemata –, võttis koosolek vastu otsuse, et randa arendada tuleb, kuid koostada tuleb uus detailplaneeringu lähteülesanne, mille koostamisel kogu küla osaleda saaks.
Saatsin kaks päeva pärast koosolekut külavanemale oma ettepanekud, ja kuna Selirand oli korduvalt rõhutanud, et rannaplaneeringust räägiti ka eelmisel külakoosolekul, millel ise töökohuste tõttu ei saanud osaleda, palusin kahe viimase koosoleku protokolli koopiat. Täpselt kuu aega hiljem sain vastuse, et suvist koosolekut ei protokollitud, viimase koosoleku protokollist leidsin aga, et otsusesse oli sisse kirjutatud mõnedki minu ettepanekud, mida ma koosolekul avalikult ei teinud, otsuse mõte oli aga – minna sama projektiga edasi, tehes selles muudatusi.
Kuna vahepeal olid mere ääres reaalset olukorda käinud vaatamas nii arhitekt Toom kui külavanem Kaasik ja mõlemad olid kinnitanud, et kaldakaitserajatistest ning mere täitmisest loobutakse, siis ei pidanud vajalikuks koosoleku otsuse võltsimist tüliküsimusena üles võtta.
Küll hoidsime ühendust arhitektiga ja kui ta teatas, et nüüd on valmis projekt, mis pannaks avalikult välja, selgus, et pool kivimüürist oli alles. Oma algul antud sõna, et kaldakindlustusi ei tule, vabandas arhitekt sellega, et nende tagasipanemist nõuavad Selirand ja Kaasik. Arhitekt kurtis, et tal on villand, et üks nõuab üht ja teine teist ning kõige õigem oleks taotleda detailplaneeringu lõpetamist.
Et suulised lubadused ei pidanud, tõusetus uuesti küsimus protokolli kirjalikku vormi valatud valest. Pöördusin 11. veebruaril Madis Kaasiku poole ja palusin võimalust tutvuda protokolli käsikirjalise originaali ja teiste koosoleku juurde kuulunud materjalidega. Kaasik vastas, et midagi muud peale arvutis vormistatud protokolli ei ole. Samal ajal selgus, et koosolekust on säilinud rahva seas tehtud katkematu salvestus, mille abil oli võimalik taastada stenogramm. Sellega, kes ja miks protokolli võltsis, tegelegu vajadusel pädevamad isikud. 15. veebruaril alustatud allkirjade kogumise pöördumises ei süüdista keegi Madis Kaasikut ei otse ega kaudselt. Seal konstateeritakse fakti: “Kahetsusväärsel kombel moonutab külavanema poolt meile esitatud külakoosoleku protokoll tegelikult hääletusele pandud ja vastu võetud otsust ulatuses, mida võiks nimetada isegi protokolli võltsimiseks.”
Nii Viimsi arendusnõunik Selirand kui Randvere külavanem Kaasik on “234 kirjast” välja rebinud vaid punkte, mille vastu alla kirjutanud on, lisades, et eskiisil neist paljusid asju ei olegi. Juhin tähelepanu, et pöördumine on suunatud detailplaneeringu LÄHTEÜLESANDE, mitte randverelaste ujumisvõimaluste parandamise vastu. On alatu vale, et allkirjade andjad ei luba riietuskabiinide ja istepinkide paigaldamist. Härra Kaasik, kes on kahjuks keskendunud allakirjutanute isikuandmete analüüsile, jätab nimetamata, et allakirjutanud just nende paigaldamiseks ettepaneku teevadki. Ja mitte ainult ühte kohta (nagu eskiisil), vaid mitmesse, et vältida ühe ujumiskoha ülerahvastatust. Sest mõistagi ei pea randverelased käima ujumas Pirita rannas, kuid kui me soovime säilitada Muuga sadamakolossi kõrval natukenegi rannakülale iseloomulikku maastikku, siis ei ole mõistlik luua siia rajatisi, mis tooksid Randvere randa mitte ainult Randvere ja Muuga, vaid ka Pirita ja Lasnamäe inimesed.
Külavanema nimekirjade põhjaliku analüüsi kohta pean tunnistama, et allkirjade kogujail ei ole ligipääsu rahvastikuregistri andmetele. Ja ei näe selleks ka vajadust, sest sõltumata sellest, kuhu on registreeritud inimese ametlik elukoht ja kus ta valimas käib, peaks tal olema vabal maal õigus avaldada arvamust ka oma tegeliku elupaiga ümbruse kohta ja seda ka oma allkirjaga kinnitada. See õigus peaks olema ka näiteks suvilate omanikel, kes ei saagi olla suvilasse sissekirjutatud.
Vastuseks külavanema isiklikule küsimusele mulle, kuidas võisid külakoosolekult puudunud inimesed teada, mis seal tegelikult toimus, vastan: esiteks on olemas mõisted “ausus” ja “usaldus”. Teiseks oli kõigil soovijail võimalus tutvuda koosoleku protokolli ja stenogrammi erinevustega.
Mis puudutab paanika külvamist, et 4 meetrist madalamale jäävaid kinnistuid ohustab vundamendialuse merre uhumine, siis selgitan oma silmaga ära nähtud lihtsat tõde – 2005. aasta jaanuaritorm näitas, et Soome lahe veetase tõuseb kriitiliselt siis, kui tugevad läänetuuled vee Kroonlinna suunas kõrgele puhuvad. Need tormilained lõhuvad Viimsi poolsaare läänerannikut – Randveres oli vesi küll märkimisväärselt kõrge, kuid maatuule tõttu rahulik, mistõttu leidsid siin tormivarju arvukad luiged. Tormituuled, mis meie rannale peale käivad tulevad kirdest, mis puhuvad samal ajal Soome lahe veetaseme madalaks. Ja madal merepõhi ei lase niikuinii külavanema kirjeldatud 2,5meetriseid laineid rannajooneni.
Lõpetuseks luban endale siiski ka ühe emotsiooni. Külavanem paneb detailplaneeringu lähteülesande vastastele suhu lause, et “laste kisagi olevat privaatsust häiriv”.
Ma ei tea, kes on selle lause öelnud või oma õelas peas välja mõtelnud. Rannaäärse elanikuna kinnitan, et sumedal suveõhtul pole toredamat heli, kui vees hullavate laste naer. Ja ma soovin, et veepind, mida mööda heli teatavasti väga hästi levib, tooks ka edaspidi rannas elavate ja kallasrajal jalutavate inimeste kõrvu laste kõnekatkeid sellest, kui kaua keegi vee all hinge kinni suudab hoida, mitte muulile sõitnud džiibi avatud ustest kostvat tümpsu ja purjus ropendamist ega ka surfikeskuse valjuhääldite muusikat või skuutrite müra.
Ärme kisu tüli, ega katsu hiigelprojektidega Euroopa fondidest meeletuid summasid välja meelitada, vaid hindame koos realistlikult, mida meil vaja on ja teeme ranna korda juba selleks suveks!
Jaan Väljaots
Randvere elanik Kihno majast
Ma ei tea, kas Viimsi Teataja ilmus 28. märtsil või mitte. Postkasti pole ta vähemasti veel jõudnud ja valla kodulehelegi pole veel üles pandud (30. märtsi seisuga). Kuid sealne peatoimetaja lubas, et avaldab mu vastuse külavanemale järgmises s.o. 28. märtsi numbris. Mõistagi oli ülal kirja pandud vastus mõeldud avaldamiseks vahetult Madis Kaasiku kirja kõrvale. Et asjast vähem huvitatutel ei pruugi eelmises ajalehes kirjutatu enam meelels olla, siis pidin oma vastust vastavalt kohendama. Katsusin hakkama saada ka märksa lühemalt ja täiesti emotsioonivabalt. Seniks kuni Viimsi Teataja ei ole veel netist kättesaadav, lisan siia ka selle teksti:
Vastus Randvere külavanemale
Eelmises Viimsi Teatajas kirjutas Randvere külavanem Madis Kaasik sellest, kuidas Randvere rannaäärsete kinnistute omanikud tahavad uputada randa planeeritava puhkeala nii otseses kui kaudses mõttes.
Otseses mõttes märkis külavanem, et suure tõenäosusega on kuni 4 meetri kõrgusel paiknevate hoonete vundamendialused varsti ära uhutud. Kaudses mõttes pidas ta silmas külarahva seas 234 allkirja kogunud pöördumist, milles nõutakse 16. veebruaril 2007 vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringu lõpetamist, sest selle lähteülesannet pole rahvaga arutatud ja ta pole esitatud kujul vastuvõetav.
Ehkki avalikkusele on püütud jätta muljet, justkui tahaks käputäis rannaäärsete kinnistute omanikke oma privaatsuse huvides keelata igasuguse liikumise Randvere rannas, kinnitavad vähemalt 234 inimest, oma allkirjadega vastupidist. Pöördumises tehakse ettepanek paigaldada väljakujunenud ujumiskohtadesse riietuskabiinid, prügikastid ja rattahoidjad, mis parandaks Randvere inimeste puhkevõimalusi oluliselt väiksemate kuludega ja kiiremini kui detailplaneering, kuhu surutakse teatud lõigus siiani kividest ja betoonist koosnevat kaldakaitserajatist. See ongi põhjus, millest on tekkinud protest.
Ehkki külavanem maalis hirmutava pildi 2005. aasta jaanuari kõrgveeseisu ja kirdetormi võimalikus koosmõjust, siis näitas seesama jaanuaritorm, et veetaset tõstvad ohtlikult läänetuuled lõhuvad Viimsi läänerannikut. Randvere oli paik, kus luigeparved tormivarju leidsid. Ida- ja kirdetuuled viivad aga Soome lahe veetaseme alla. Tõsi, Randveres on kohti, kus kallas kaitset vajaks, kuid need jäävad planeeritavast piirkonnast välja.
Protesti teiseks põhjuseks on see, et detailplaneeringu eskiisi tutvustamiseks 8. detsembril kokku kutsutud küla üldkoosoleku protokoll ei kajasta seda, mida koosolekul tegelikult otsustati.
Külavanem võttis vaevaks põhjalikult analüüsida protestikirjale allakirjutanute ja koosolekul viibinute nimekirja ning jõudis tulemuseni, et 234 allakirjutanust osales külakoosolekul vaid 22 inimest. “Kuidas said need 212 allkirja andnut teada, mis üldse toimus külakoosolekul, mis seal otsustati või mida “võltsiti”, kui nad ise seal ei viibinudki?” esitas külavanem eelmises Viimsi Teatajas mulle, kui allkirjade vallavalitsusele üleandjale küsimuse, tundmata huvi vastuse vastu. Vastus on: kõigil soovijail oli võimalus tutvuda koosoleku protokolli ja stenogrammi erinevustega, mis on järgmised: otsus protokollis - “Jätkata Randvere küla rannaala puhkealaks väljaarendamist ja teha ettepanek selle projekteerijale viia rannaala puhkeala detailplaneeringu projekti eskiislahendusse muudatused, jättes sellest välja rannakindlustuse rajamise Kaevuaia tee ja Niinepuu tee vahelisele alale, täpsustada merepiiri kulgemine, jätta välja autode parkimise kohad, võtta ühendus mereäärsete kinnistute omanikega jt. Poolt 85, vastu 0, erapooletuid 8.” Otsus stenogrammis - “Palun, kes on selle otsuse ettepaneku poolt, et koostada uus lähteülesanne, palun käega märku anda. Palun, kes on vastu? Ei ole vastu. Kes on erapooletu? Kaheksa. Sellega on otsus vastu võetud.”
Otsustage ise, kas see on protokolli võltsimine või mitte.
Jaan Väljaots
Randvere elanik
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar