Küla üldkoosolek 8.12.2007

Koosoleku ametlik protokoll:

Randvere külaelanike 08.12.2007.a üldkoosoleku

p r o t o k o l l


Üldkoosolek toimus 08.detsembril 2007.a Randvere Külakeskuses, Kibuvitsa tee 1
Üldkoosolek kutsuti kokku Randvere külavanema poolt Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuudi § 3 lg 4 alusel.
Küla elanike registris 01.12.2007.a seisuga 1170 inimest, neist täiskasvanuid 866
Kohal 93 osavõtjat.
Vajalik kvoorum 87 elanikku.
Vastavalt eelnimetatud statuudi § 8 lõikele 6 oli üldkoosolek otsustusvõimeline
Üldkoosoleku avas Randvere külavanem Madis Kaasik.
Üldkoosoleku juhatajaks valiti ühehäälselt Leonid Paalandi ja protokollijaks ühehäälselt Vaike Tõnts.
Varem avalikustatud päevakord kinnitati ühehäälselt.

Päevakord

1.Randvere külavanema Madis Kaasiku tegevuse aruanne
2. Informatsioon Randvere Päevakeskuse, Noortekeskuse, Perearstikeskuse, Külaseltsi ja Lasteaia tegevusest.
3. Randvere küla ranna puhkeala ja mänguväljakute väljaarendamisest - Enno Selirand
4. Randvere küla arengukava tegevuskava aktualiseerimisest - Madis Kaasik
5. Sõnavõtud

1.M. Kaasik teatas, et külas on viimastel aastatel toimunud märgatav areng. Valmis on ehitatud Randvere Keskus, kus asuvad lasteaed, perearstikeskus, päevakeskus, noortekeskus. Külal on oma logo- vapp ja lipp. Valmis on ehitatud kergliiklustee 2,5 km pikkuselt Randvere aedlinna peatusest kuni linna piirini Mähel. Kergliiklustee alla on paigutatud ÜVK kanalisatsiooni ja joogivee torustikud. Viimaste ehitust jätkatakse uutel trassidel. Suvel toimus küla suurüritus- 610 aastapäeva tähistamine. Külavanem annab oma tegevusest igakuiselt aru vallavalitsusele. Külavanem on pöördunud Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni, Harju maavanema, Harju keskkonnateenistuse jt riigiasutuste poole, Muuga sadamast lähtuva õhusaaste lõpetamiseks ning Viimsi looduse ja metsade kaitseks, edastanud elanike kollektiivseid kaebusi kuuluvuse kohaselt Vallavolikogule ja vallavalitsusele. Külavanema juhtimisel koostati Randvere küla arengukava, mis küla üldkoosolekul 2005.a heaks kiideti. Külavanem juhindub oma tegevusest arengukavast ja taotleb selle elluviimist. Külavanemale tema tegevuse eest vallavalitsusest tasu ei maksta. Seoses küla elanike arvu kiire kasvuga - 10 aastaga üle 11 korra, hakkab külavanema ülesannete täitmine üle jõu käima.
2. Randvere Päevakeskuse tegevusest ja plaanidest informeeris koosolekut Aime Salmistu, Lasteaia tegevusest selle juhataja Annely Loddes ja külaseltsi tegevusest Madis Kaasik. Perearstikeskuse töötajad ja Noortekeskuse töötajad ei saanud koosolekule tulla ja nende informatsiooni esitamine jäi sellel koosolekul ära.
3. Randvere küla ranna puhkeala ja mänguväljakute väljaarendamisest rääkis Viimsi valla arendusnõunik Enno Selirand.
Esinejale esitati arvukalt küsimusi, nagu, kus täpselt kulgeb merepiir, miks on tarvis rajada kaldakindlustust, mis saab kaldakindlustuse ja maismaa vahelise alaga, kas see hakkab soostuma, miks ei ole elanikega varem konsulteeritud jt
Mänguväljakute rajamist on alustatud Kaevuaia tee 1 kinnistul, mis on Aiaotsa AÜ omandis. Sinna saaks teha vollepalli väljaku, korvpalliväljaku, laste mänguväljaku ja vajadusel varjualuse koosolekute pidamiseks.

4. M. Kaasik teatas, et Randvere küla arengukava tegevuskava vajab täpsustamist ja korrektuuri, täiendamist uute ülesannetega. Seoses sellega kutsus ta elanikke üles esitama omapoolseid ettepanekuid kas kirjalikult või e-posti teel külavanemale.

5. Sõnavõtjad kritiseerisid esitatud rannaala puhkeala detailplaneeringu eskiisvarianti. Osa sõnavõtjaid tegi ettepaneku rannaala mitte arendada, osa pidas vajalikuks siiski tööd vastavalt koosolekul tehtud märkustele korrigeerida ja see lõpuni vormistada.

Otsustati:
Võtta teadmiseks külavanema Madis Kaasiku informatsioon tehtud tööst ja anda sellele hinne väga hea.
Võtta teadmiseks Randvere Lasteaia juhataja ja päevakeskuse juhataja informatsioon.
3.1.Täiendada Randvere küla arengukava tegevuskava järgmiselt:
“Ehitada välja rannavõrkpalli mänguväljak, korvpalliväljak (ühe korvirõngaga), laste mänguväljak ja varjualune koosolekute tarbeks kinnistul Kaevuaia tee 1, mis on Aiaotsa aiandusühingu omandis.”
Poolt: kõik Vastu: 0 Erapooletuid: 0
3.2 Jätkata Randvere küla rannaala puhkealaks väljaarendamist ja teha ettepanek selle projekteerijale viia rannaala puhkeala detailplaneeringu projekti eskiislahendusse muudatused, jättes sellest välja rannakindlustuse rajamise Kaevuaia tee ja Niinepuu tee vahelisele alale, täpsustada merepiiri kulgemine, jätta välja autode parkimise kohad, võtta ühendus mereäärsete kinnistute omanikega jt

Poolt: 85 Vastu: 0 Erapooletuid; 8



Juhatas: Protokollis:
Leonid Paalandi Vaike Tõnts



Ja koosoleku stenogramm:


Randvere küla koosolek 8. detsember 2007 Randvere lasteaias

Külavanem Madis Kaasik: Päevakord on kuu aega varem avalikustatud ja see statuut ei näe ette selle päevakorra muutmist. Nii et sellise päevakorra järele, nagu ta on avalikustatud me täna püüame selle koosoleku ka läbi viia. Kas on vabatahtlikke, kes soovib koosolekut juhatada ja protokollida. Julgemini, julgemini. No ei ole kedagi. Kas on ettepanekuid, keda valida koosoleku juhatajaks.
Rahva seast: Härra Kaasik.
Kaasik: Jaa. Kellel on ettepanekuid koosoleku juhataja kohta?
Rahva seast: Paalandi.
Kaasik: On tulnud ettepanek valida koosoleku juhatajaks Leonid Paalandi. Kus on Leonid Paalandi. Täitsa olemas. On teisi ettepanekuid? No ei ole jah. Arvatavasti. Vastu on keegi? Ei ole. On vaja hääletada? Ei ole. Leonid, palun, võta koht sisse. Nüüd on teine, on vaja tarvis valida koosoleku protokollija ja ma näen siin palju noori inimesi küll, aga, aga, et oleks võrdsus, sooline võrdsus laua taga, nagu seda nõutakse võrdsuse poolt, siis ma teen ettepaneku, proua Tõnts, paluks siia protokollimise laua taha. Nagu ka härra Paalandi. On teisi ettepanekuid? No ei ole. Aitäh.
/---/
Leonid Paalandi: Sõna saab vallavalitsuse arendusnõunik Enno Selirand. Saame kuulda ranna puhkeala arendamisest.
Enno Selirand: Nii tere, mul on esiteks rõõm tervitada kõiki oma küla inimesi. Ja võib öelda, et oma küla on ikka kõige parem, selle pärast, et ma nagu valla volikogu ja vallavalitsuse poolt volitatud inimene, ma olen käinud kõikidel küla koosolekutel ja ma võin öelda, et meil on kõige parem. Meid on kõige rohkem, see tähendab, see ongi hea küla, kus ma ise elan. Seepärast siis kõigepealt aitäh, et te viitsisite tulla ja asjade üle mõelda. Lihtsalt ääremärkusena võin öelda, et arvamus, et Viimsi vald teenib Muuga sadama pealt, see on eksitav arvamus. Vald ei teeni Muuga sadama pealt mitte midagi. Valla jaoks on täiesti ükstaskõik, kas selle sadama asemel oleks ujula või seal oleks transiidikeskus. Selles ei ole mingit vahet valla jaoks. Mingisuguseid makse ega mingisugust raha sealt vallale ei tule. Nii et
Meeshääl: Kas ta ei asu valla territoorumil?
Selirand: Ei, ta asub valla territooriumil.
Meeshääl: Aga maamaks.
Selirand: Maamaks tuleb ju ikka. Ega see ei tule Muuga sadamalt teist moodi kui Peeter Pirukalt. Ma ütlen, et ega vahet ei ole. Maamaksu maksaks seal ka lihtsalt MTÜ Kõps ja Kopikas sama moodi nagu maksab Muuga sadam. Ega meil ei ole mingisuguseid sidemeid transiidi voogude ja maksude vahel.
Hääl: Ettetvõtted maksavad...
Selirand: Ettevõtted maksavad üksikisiku tulumaksu juhul kui töötajad elavad Randveres või Viimsis. Enamus Muuga sadamas elavaid inimesi… töötavaid inimesi ei ela siin. Umbes neli inimest, need kes töötavad, elavad ka Viimsis. Nii et selles mõttes, et mingisugust salahuvi vallal Muuga sadamaga ei ole.
Hääl: Lõpetame ära siis.
Selirand: Ma soovitan jah, lõpetame ära, siis vaatame, mis Eesti majanduses juhtub. Aga see ei ole üldse minu teema. Ma tulin rääkima teile hoopis kahest teisest asjast. Esimene jutt on teist korda. Eelmisel aastal me rääkisime siin Randvere rannaala kujundamisest. Ja teine jutt on esimest korda. See teine jutt oleks sellest pumbajaama juurde võimalikust laste mänguväljakust, et kas niisugune ettevõtmine võiks külaseltsile sobida. Nüüd küsimuse peale, milleks on külaselts… külaselts just nimelt selleks ongi, et ta on mittetulundusühing ja praeguse süsteemi kohaselt saab mittetulundusühing taotleda mitmesuguseid toetusi erinevatest fondidest ja kohtadest, kus siis neid asju saab rahastada. Ja kuna meil raha mujalt võtta ei ole. Keegi ei taha ise maksta, polegi maksta kuskilt, seetõttu tulekski kuskilt fondidest võtta. Ja esimene jutt nüüd puudutabki Randvere võimalikku mänguväljakut ja kohaks on meie pumbajaam. Ja küsimuseks nüüd ongi see, mis te arvate, kas võiks olla. Te olete mööda käinud, kõik teate, kus see koht on? Kust me vett saame. Kaevuaia tee 1. Näete aadress on siin. Kui te Kaevuaia teest lähete alla, siis esimene niisugune ilma majata asi. Siin on niisugune kivist väike hoone. Siin on sihuke mägi. Ja siis on võsa ja umbrohtu ja selle koha peal on trafo. Vat sihukene asi, kui te lähete nüüd sinna linna poole. Praegu siia kohapeale on juba veetud liiva, et siia teha rannavõrkpalli väljak. Sinna kohapeale on juba veetud killustikku, et ja siin on püsti korv. Et seal võiks siis poole väljaku ulatuses korvpalli mängida. Siis mõeldud on, et võiks ju ka lastele olla üks koht, kus nad saaks kiikuda ja ronida ja ka liivakastis mängida, sest see territoorium on piiratud aiaga, et ei peaks muretsema, et loomad teevad oma mälestusi liivakasti. Ja siis oleks võimalik ka niimoodi, et kui on suvine aeg, siis me ei pea tulema siia kuuma ja umbsesse lasteaeda, vaid saaksime varikatuse all istuda ja siis meie heitliku ilmaga siis ka väikest nõu pidada. Ja selle platsi annaks siia teha tennise või petanque’i väljaku, aga tennise väljakust pühime suu puhtaks, sest ma juba uurisin tennise väljaku maksumus on kuskil miljon. Nii et niisugust raha meil ei ole. Maksimum, mis me suudaksime siin ära teha selle võimaliku rahaga, mida me fondist siis püüaksime saada, on siis rannavõrkpall, korvpall, laste mänguväljak, haljastus, väikesed piirded, hekid, lillekesed, et koht oleks ilus ja silmale meeldiv vaadata. Ja, ja Kaasikul oli veel niisugune mõte, et teeks siia sellise Rooma amfiteatri, et siin on nisuke mägi, et paneks siia mäe peale pingid, et siis oleks teinekord vahva vaadata, kuidas keegi võrkpalli mängib või kuidas poisid korvpallis võitu noolivad. Et see on nüüd niisugune küsimus, et mis rahvas arvab. Et kas teha niisugune projekt, ehitada see asi välja, teha ta niisuguseks või lasta tal olla niisugusena, nagu ta täna on.
Meeshääl: Kui tenniseväljakut teha ei saa, kas ei saaks siis teha korvpalliväljaku täismõõdus?
Selirand: Korvpalliväljaku poole asja maksumus katte ükskõik millise paneme, kas laud- või siis plastikkate, et asfaltplatsi päris teha ei taha lastele, põlved lähevad, selle ehituslik poole väljaku maksumus on 460 000, nii et meil lihtsalt ei jätku raha.
Naishääl: Selle suure tee ääres, Randvere suure tee ääres siis?
Selirand: Jah.
Naishääl: Arvate, et rannavõrkpalliplats suure tee ääres on hea asi või?
Selirand: Kus on teine plats? Kus on teine plats?
Naishääl: Kohta ei ole, aga ma küsin, et miks
Selirand: Ei, aga kus on teine plats?
Naishääl: Aga miks me neid kohti
Selirand: See on. Härra Kaasik ütleb selges ja eesti keeles: see maa kuulub ühistule. Me saame sinna teha. Kui kellelgi, maaomanik on siin, siin on meil ümberringi talusid, on põllumaid, kui keegi tahab maad ohverdada ühe 3000 ruutmeetrit maad heinamaale, metsaveerde, teretulemast, tehke oma annetus külale, seltsile.
Naishääl: Seda nii toorest projekti minu meelest ei saa näidatagi.
Selirand: Selge, ärme teeme!
Sumin
Selirand: Ei! Ei, ei! Otsustame nüüd ära. Ei tee! Meil on kaks võimalust. Paneme hääletusele. Teeme! Ja teine võimalus - ei tee!
Sumin. Issand milline demagoogia.
Jaan Väljaots: Mul tekkis küsimus, et kuidas nii järsult saab, kas jah või ei. Kõige pealt tahaks teada kust ja kuidas raha taotletakse?
Selirand: See on küla elu ja külaseltsi toetuse Euroopa Liidu meetme alt kolmas meede ja esitamise tähtaeg on 15. detsember. Nii et kui kellelgi on konkreetseid ettepanekuid olemasoleva maaga ja muude asjadega, siis teretulemast. Katrin (?), palun.
Katrin (?): Kas selle tenniseväljaku asemele ei saaks teha skateparki või midagi, sest siin on palju 10-15aastaseid, kellel ei ole nagu mitte midagi teha?
Selirand: Jaa. Ei ma räägingi seda, et see antud lõik võimaldab 20x40 meetrit, aga seda niikuinii teha ei jäks, ei saa, sest et tenniseväljaku ehitusmaksumus on miljonist sutsuke alla või üle, sõltub pinnase alusest.
Väljaots: Kui suure summaga me üldse opereerime?
Selirand: Me saaksime maksimaalselt opereerida kui leitaks toetuskõlbulikku elementi selles meie pakutud projektis, kuskil 830- 940 tuhande vahel. Ja niipalju saab kohe ära öelda, et laste mänguväljaku pinnas on kuskil 300 ja 500 vahel ja Madisel on mõlema kohta võetud pakkumine, kas plastikkate või Madis, see ei oleks minu asi, ütle ise, need numbrid, mis need olid.
Kaasik: No puidu ja siis selle plastikkattega ega suurt hinnavahet ei olnud, nad olid mõlemad üle 400 tuhande. Ja laste mänguväljak, mis vastab Euroopa normidele, mis on ilmastikukindel, purunemisekindel, alla 300 tuhande, 350 tuhande ei saa. Me võime muidugi teha küla kiige sinna puidust, aga ma tahaks teada, kes vastutab, kui keegi peaga alla kukub? Kui ta puruneb.
Hääl: Minu arvates
Selirand: Nii millised on küsimused antud asja juures, selle pärast, et midagi statsionaarset sinna meie teha sanitaartsooni tõttu ei või. Pinnast reostada, sest sealt tuleb meie joogivesi. Seepärast võiks ta olla niisuguse pindmise kattega, väliselt kasutatav hooajaliselt. Jaa, palun.
Mees: Mul on üks ettepanek, et mõte on ju hea, et sinna midagi teha ja kuna see tähtaeg läheneb, siis võiks ju anda xxxxx (ei saa täpselt aru, kas volituse pöördumiseks või avalduse) fondi. Aga see, mis kuidas ja täpselt need nüansid, seda muidugi arutada tulevikus.
Mees (Kaasik?): Minu arvates ka on see väga õige mõte, kui niisugune pakkumine tehakse, raha kasutamise võimalus sellisel kujul on olemas, siis tuleb seda asja edasi arendada, mitte öelda, et liiga algeline projekt ja esimene mõte, ja kohe otsustada ei saa. Kell kukub. Kell kukub.
Mees: Jah, täpselt, aga küsimus on selline, et mis ametikohal härra vallas on?
Selirand: Arendus.
Mees: Väga hea, aga rääkige meile siis, mis need järgmised meetmed ja asjad mida oodata. Et mida veel võiks raha saada? Et välistada väheke xxxx. Muidu oleme lihtsalt rongist maha jäänud. Täna meil ei olegi enam aega ettepanekuid teha, täna meil on lihtsalt vaja ära kinnitada ja teele asi saata. Aga arengu eest vastutav inimene vallas võiks rääkida, millised võimalused meil veel on, et me juba teaksime ette, millega tegeleda.
Selirand: No sisuliselt võin ma öelda seda, et kõik meie poolt kavatsetavad ja planeeritavad asjad, mida me tahame teha, algavad ühest asjast – maast. Kõigepealt peame olema maa omanikud. Meie kaks aastat tagasi alustatud Randvere ranna inimväärsemaks tegemise projekti taotlused kukkusid ära, sest tegemist on reformimata maaga. See on sisuliselt riigi maa. Nii et ükskõik, milline idee või kava, ükskõik milline meede, me esimene küsimus on, kas maa omanik, kes on, ja kas ta on huvitatud ja kas ta tahab. Nii, et esimene küsimus, ükskõik, milline hea mõte, kas teha seiklusturismi rada, teha mingisugune ramp rulluisutajatele algab esimesest küsimusest.
Mees: Maa kuuluvusest, ma saan aru. Aga tahan saada vastust sellisele küsimusele, kust külaelanikud saavad küla informatsiooni, milliseid võimalusi, sõltumata sellest, et alati võimalusel on piirid, milliseid võimalusi külaelanikud ja üldse tekitavad erinevad rahad Euroopast, ma ei tea kust? Aga kust me saaksime lihtsalt informatsiooni, mille üle me üldse võiksime mõtet mõlgutada?
Meeshääl: Peate huvi tundma ise.
Selirand: No ma võin öelda üldiselt niiviisi, et arengukava meil on olemas. Arengukava on olemas ja näiteks seesama külameede, mille peale te pahandate, miks nii vähe aega on antud. Meede avati mitte päris 10. november kui meede avati ja 15. detsember meede suletakse. See tähendab, et kes on valmis, hüppab ree peale, see võib saada. Kes ei ole valmis, ei hüppa ree peale, siis me jälle deklareerime, et Eesti Vabariik tagastas Euroopa Liidule 15 miljardit eurot, sest keegi ei tahtnud seda kasutada. Neid regesid erinevaid avatakse praktiliselt… keskkonnaküsimustes, neid avatakse. See on küsimus selles, et millises keegi näeb võimaliku asja kirjutada. Sõltub sellest, et kellelgi mida mõte tuleb.
Mees: Küsimus see Euroopa meede, meede, meetme on sõnastanud siis piirangud, et saab pool väljakut. Tehakse projekt maksku või 22 miljonit. Siis öeldakse, et ei nii palju ei saa.
Selirand: Jah vaadake nüüd on küsimus. Sellepärast, et selle meet, toetussumma maksimum lagi on 960. Lihtsalt on öeldud nii.
Mees: No kui maksab 3 miljonit, teeme siis ühe kolmandiku.
Selirand: No vaadake nende projektide juures on väga oluline projekti terviklikkus, jätkusuutlikkus ja kasutusele minemine. Kui me teeme nii, et igast asjast teeme ühe kolmandiku valmis, siis me ei saa senti ka. Aga noh, ma ütlen, et piisab nendest kolmest elemendist, sest ma räägin tenniseväljak läheb miljoni.
Kaasik: Selle sama 900, mis on võimalik saada on ka üks raudne nõue juures – omaosalus Tallinna ümbritsevates valdades 30%. Ja vat siin on meie piir.
Selirand: Vat see küsimus, härra Kaasik külavanemana ja külaseltsi liikmena pidevalt on esitanud mulle küsimuse: meil ei ole seda raha, miks me üldse pingutame seda teha. Ma olen siiski optimist ja ma arvan, et need varasemad läbirääkimised Tallinna Sadama ja sadama nõukogu esimehega on nagu piisanud, et me võiksime loota toetusele.
Paalandi: Nii, nüüd on siis kaks ettepanekut. Üks ettepanek oli, et jätkata selle projekti nagu taotlemiseks tegevust, raha taotleda neid summasid elluviimiseks. Või praegu loobuda sellest.
Sumin. Jätkata ikka.
Paalandi: Kas on vaja hääletada? Palun, kes on selle poolt, et jätkata selle projekti elluviimise tegevust? Nii, paistab, et kõik.
Selirand: Ei, ei, teeme ikka korralikult. Kes on vastu? Kes on erapooletu? Üks, kaks kolm. Ja kes, nagu Viimsi volikogus on kombeks, kes ei osale hääletusel? Nii, korras.
Nüüd räägime teisest asjast. Ma ei tea nüüd, kas te, kas teil on kiire? Tähendab, et ma näitan ära selle rannaala plaani või räägin natuke rohkem mõnest muust plaanitud asjast ka? Nii hakkame kiiresti peale.
Kaasik/Paalandi (?): Muuseas meil on aega kaks tundi, nii nagu on plaanitud. Selle aja eest on tasutud 250 krooni. Nii et me peame lõpetama kell viis. Jah, kvoorum on kohal, te olete täielikult otsustusvõimelised.
Hääl: Kui läheb rohkem aega?
Kaasik/Paalandi (?): Siis tuleb raha korjata.
Selirand: Nii, kas, ma võin teile lihtsalt üht asja öelda, et viimasel ajal, kui me siin kaks aastat tagasi härra Kaasikuga hakkasime rääkima sellest, et nagu mõttekas oleks meie poolt arendada, siis tõepoolest siin vähemalt niipalju saab rõõmustavat öelda, et praegu see ida Viimsi osa tõepoolest on rohkem õnnelik olnud kui see lääne Viimsi osa. Meil on tekkinud siia uut infrat, meil on tekkinud siia uusi võimalusi ja seetõttu ma usun, et me varsti saame rääkida, et ei öelda enam niiviisi, et rikaste Viimsi ja vaeste Viimsi. Saab lihtsalt rääkida, et lääne Viimsi ja ida Viimsi. Nii et me niisugust rahalist vahet siia enam ei tõmba. Ja võin teile veel ühe sellise teise asja öelda, et te näete siin ühte xxxx poolt kavandatud seda Miiduranna sadama kohta. Ja võin teile ka niipalju öelda, et see on ajalehest võetud, milline hakkab nägema välja tegelik city. See on siis Viimsi. Sellepärast, et Tallinna linn on köki-möki! Tallinna linn ehitati sellepärast sellesse kohta, et Viimsist oleks ilus vaadata! Mitte midagi muud ei ole. Sellepärast, et city tuleb sinna! Sinna tuleb 146 meetri kõrgune maja, sinna tulevad veel kaksiktornid, sinna tulevad kaubanduskeskused, sinna tulevad äripinnad. Ja miks seda tehakse, seda ei algata keegi teine, kui maa omanik. Milstrand ise. Sellepärast, et tänavu aasta on olnud täpselt kaks ja pool korda vähem vedelat kütust vedada kui eelmisel aastal. Ja sadam lihtsalt ei pea vastu. Ja mõttekam on see piirkond viia siis hoopis teise funktsiooni. Ja vaieldamatult Viimsi jaoks oleks see hea, sest et niisugune ohtlik paik, kus on saepuru, ammoniaak ja bensiin - plahvatusohtlik koht, see nagu likvideerub. Ja mis teine asi kõige olulisem ja meie kõigi jaoks, et need tsisternid, mis sõidavad läbi meie magamistubade, et need tsisternid enam ei veere. Sest tulevikus oli kaks võimalust, kas vabastada utoopiline plaan ja teha sellest raudteest kiirtramm Maardusse ja Maardust kiirtrammiga Tallinnasse või teha selle asemel tee. Praegusel projektil on valitud tee kasuks. Et kui raudtee rööpad üles saavad, et siis tekib kiirtee, mida mööda siis ei pea enam seal Russalka juures ootama, vaid saab sipsata kohe Tallinnasse.
Hääl: Maardu kaudu?
Selirand: Ma ei tea täpselt, ärge ütelge, ma ei tea täpselt, kuidas, aga niisugune kava on. Ja kui te veel küsite tuleviku arengute kohta, siis praegusel juhul püüame me, Tallinna lähedal, siseministeerium pani punti väga huvitavad vallad: Jõelähtme, Maardu linn, Viimsi vald, Tallinna linn. Ja nüüd küsin, kes on viies, kes pandi meiega punti, et me areneksime, teeksime ühisprojekti?
Hääled: Keila.
Selirand: Sa oled lähedal - Saue linn. Aga kuna küsisime, kuidas Saue linn pääses punti, tal on vald ümber, siis pandi Saue vald ka. Nüüd meie mõtlesime välja ühise projekti, et Saue linnast hakkab Peeter Pirukas tulema, tuleb läbi Saue valla, sõidab läbi Tallinna linna, tuleb Viimsisse, Viimsist sõidab Maardu kaudu Jõelähtmesse ja naudib siis jalgrattaga seda maad ja maailma. Nii et see projekt, ma ei tea, kuidas seal Saue poolt ja Tallinna poolt seda teeme, aga me oleme praegu valmis ja kavandame, et see meie Randevere tee saaks siit lõpuni ja saaksime rulluiskudega ja ratastega siit mere äärde ja siit Tallinn seoks Ecolandini selle trassi ära ja siis saaksime sealt sipsata sinna Maardu poole ja jõuda Jõelähtme golfiklubisse välja. Et niisugune on üks kavandatav meede. Seal on natuke rohkem raha. Vaadake, te küsisite sinises jopes, et miks nii vähe. Tõepoolest, selles on natuke vähem raha, alla miljoni, siis selles meetmes on 120 miljonit. Et kui meil siseministeeriumis õnnestub uks lahti saada viiel vallal, siis me saame sinna sisse, aga see 120 miljonit eeldab ka omafinantseeringut ikkagi 15%. Nii et need on need asjad, mille peale me läheme. Nii et Viimsi tõepoolest kipub arenema. Ja me kipume liikuma ikka rohkem linnastunud olekusse. No seda te olete vaadanud Viimsi kontsertmaja ideed. Nii palju võin öelda, et see on ainult unistus, unistus, ja härra Mäe ei ostnud seda ideed ära. Nii et jääme ilma. Seda me ise ehitada ei suuda, aga ta oli ka väga uhke ja väga eksklusiivne. Niisugune koht.
Hääl: Räägiks sellest rannaalast.
Selirand: Okei, teeme kohe. Ma jõuan nüüd siia selle piltidega kohe siiamaani välja. Sellepärast, et nii, me võtame siis juba nüüd uue. See on praegune rannaala, näete ilus kõrkjas. Siin on inimesed omaalgatuslikult teinud ka asja ilusamaks, näeb juba merd. Ja inimesed pääsevad omaalgatuslikult. Ja me oleme teatud mõttes küsimuse ees, eelmine aasta, kui me seda esimest korda rääkisime, et tegelikult me elame kõik mere ääres, aga meil on teatud raskused mere juurde pääsemiseks. Sellepärast, et pole enam teid. Ja seepärast me oleme väga õnnelikud, et Randvere külas on nii palju võimalusi, et me saame siiski kolmest kohast pääseda otse mereni. Tänaseks päevaks on meil olemas üldplaneering. Üldplaneeringule on tehtud juurde täpsustav detailplaneering.
Projekteerija Peedu Toom: See on eskiis.
Selirand: Eskiis jah, eskiisi teostaja on ka siin, et me saaksime küsida ja esitada mõningaid... niisiis tegemist on kahe muuli ja kiriku vahelise alaga. Praegusel hetkel näeb see pilt niisugune välja. Nagu te näete, siin on Kaevuaia tee, et te oskaksite ennast paika seada. Ja siit läheb mingi looduslik monstrum, mida kaardil ei ole. Keegi paha inimene ütles, et see pidi muul olema. Ei ole muul, aga kuidagi loodus on niisuguse asja tekitanud siia.
Hääl: Ja viib ära ka.
Selirand: Nii. Ja see on siis üks osa sellest planeeringust. Teeme teise ka lahti. Nii teine näeb samasugune välja, kus te näete, lihtsalt on kõrkjas ja kõrkja taga on meri. Me oleme siin uurinud ja vaadanud seda, et selles mudas on piisavalt palju raskemetallilisi setteid nendest aegadest kui Maardu aitas. Ja näete see on Niinepuu muul, mis läheb merre. See on siis nüüd see planeeringu ala. Siin midagi suurt muud hetkel ei ole. Aga vaatame, milliseks on siis mõeldud seda siis teha. Siin on mõeldud ka seda, selle peale, et see on mereäärne koht, et seal oleks paadilautrid. Näete see Kaevuaia muul lõpeb selle koha peal ära. Eelmine kord tekkis mure, see tee mure, et tegemist on mingisuguse teega, mida mööda saavad sõita ATVd. Me võime rahulikult öelda, et teed ehitada keegi ei suuda, teed ei kavatse. Tegemist on rannakindlustusega, mis peaks siis looma võimaluse, et piisavalt lähedal merele, piisavalt kaugel erakinnistustest inimesed võiksid siis vahetevahel matkata seda teeäärt mööda ja jõuda punktist A punkti B. See on muda.
Väljaots: Millest see rannakindlustus koosneb?
Selirand: See on nagu ettenähtud põllukivid või merekivid. Selle ehitusega on vaieldamatult keerukust, sest kes on kursis asjaga, siis kivid kuuluvad riigile. See on riigi loodusvara isegi säärasel juhul, kui ta on sinu põllu peal, peab riik andma nõusoleku selleks, et sa seda põllu pealt võiksid viia oma maja seina sisse. Siia vaieldamatult seda kivi läheb. Jah.
Meelis Pallo: Mina olen Sadula kinnistu omanik. Ja mul on küsimus, et selle kahe punase joone vahel… Jah selle ja maa poolt, selle teise vahe, mis sellest saab? Kas jääb mingi soo või mülgas või täidetakse see ikka ära ja lõigatakse meid merest ära? Praegu minu kinnistu, Sadula, piirneb merega. Ja tõusuga on üle ujutatud see kallas. Piir ongi meres vee sees. Ja sama moodi kõrvalt karjamaa ja nii edasi.
Selirand: Võin vastata seda, et antud pildipeal olev koht kindlasti ei ole selleks, et see muutuks kõrgemaks osaks, seda teeb loodus ise teatud aegade jooksul. Sellepärast, et me oleme
Hääled: Mida ta teeb? Mida ta teeb, jah? Sellest jääb soo, lõigatakse merest ära! Kinnikasvav rannasopp! Ammu juba. Seisvas kohas hakkab ju kõrkjas kasvab.
Selirand: Siin kasvabki kõrkjas. Ja Hollandis niimoodi poldrid sünnivadki, et kõrkjas kasvab kümme aastat, pealt seda tekib sinna mullaline olu, olukord. Ja ma arvan, et, et
Inna Vaga: Mere saaste on nisuke, et see koguneb kõik kivide peale adruga. Ja siis on õli koos adruga ka kivide peal. Praegust on isepuhastus olemas adru ja tugevate tõusude ja mõõnadega, praegult on rannaäär puhas. Te ei ole kunagi vees käinud.
Selirand: Ei ma olen.
Vaga: Ei ole!
Selirand: Ma olen Randveres ujumas iga suvi.
Vaga: Oi-oi-oi. Ärge rääkige, ma ei ole näinud. Kümme inimest käib meie all ujumas. Ja kui te teete nisukese rajatise ette. Võtke veest need kivid välja parem.
Selirand: Nii läheme nüüd teise osa juurde.
Hääl: Küsimus palun.
Pallo: Selle kahe punase joone vahelisest alast. Ma ei ole nõus, et mind lõigatakse merest ära. Kes tuleb, kes erastab selle ära.
Selirand: Siin ei ole kruntide lõikamisega mingit pistmist, neid maid ei erastata ega müüda. Maad jäävadki krundi piirist siia Soomeni välja meie ühisomandisse.
Hääl: Aga miks on siis kirjutatud, et kruntideks jagamine?
Selirand: Kus kohas see on kirjutatud.
Hääl: Kavas seal planeeringu püstitamisel.
Selirand: Ei ole seal kirjas. Ma ei tea, kas see on seal piimakirjas, mida te olete lugenud. Et see, mingisuguseid krunte siia ei saagi tekkida. Pole ehitusvööndit ega ei saa tekkida mingisuguseid niisuguseid krunte mere äärde, sest see on võimatu.
Hääled: Miks on see võimatu?
Väljaots: Mul on küsimus, et miks neid kive sinna üldse vaja vedada on, kui praegu on kallasrada sama moodi olemas?
Selirand: Kallasrada on praegu siin, siin, vaieldamatult mingisugusel moel, kui me võtame nüüd sellesama plaani siin, selle koha siit, allapoole, siis kallasrada näiteks antud hetkel selle kohapeal kindlasti katkeb, sellepärast, et siin on niisugune suur ja massiivne kanal, millest nagu ei saa üle.
Vaga: Solgi kraav! Solgi kraav! Öelge kõvasti, kaks solgikraavi!
Selirand: Samas see toob, see kraav, ma ei tea, kas ta solki toob, aga ta toob raba veed ära ja kui selle kraavi kinni panna, siis ülalpool olevad kinnistud hakkavad uppuma.
Väljaots: Kividega kalda äärde teise tee tegemine ei lahenda seda kraavi, kraavist tuleb sild üle teha.
Selirand: Jajah. Ja siin on ka tegemist sellega, et säärasel juhul see osa, mis on praegu juba loodusliku liivaga ja küllaltki puhkealana juba varasemaltki kasutusel, see lihtsalt saab parema heakorrastuse ja võimalused. Ja temale tekivad need võimalused. Inimesed saavad siin oma märjad ujumisriided ära vahetada - punkt 6 - ja saavad siin seda elu niiviisi… See ei ole rand, see on avalik ujumiskoht, sellepärast, et kui ta oleks rand, siis ta eeldaks vetelpääste- ja muid teenuseid, aga antud tegemisel on ta lihtsalt ujumiskoht ja annab võimaluse inimestel minna merre, vahetada riideid ja minna kuivana jälle koju tagasi.
Vaga: Kas merevesi on meie juures ohutu suplemiseks?
Selirand: Merevesi on meie juures puhtam kui Pirital olev merevesi.
Vaga: Aga miks on õlilaigud peal?
Selirand: Ma ei oska öelda, mina isiklikult ei ole näinud õlilaike.
Vaga: No te ei ole käinud rannas, aga mina käin igapäev rannas.
Selirand: Ja mina käin ka iga päev rannas, koer nõuab.
Vaga: Aga on õlilaigud peal ja suplemiseks kõlbmatu vesi.
Sumin. Terve küla koerad käivad rannas sital.
Väljaots: Aga kõige valusam on näha maakividest müüri meres.
Selirand: Sellepärast, et antud hetkel selle pinnase kõrgus oli miinus 70, on kohti, kus on pinnase kõrgus miinus 1,3. Nii. See tähendab, et see on kohati üleujutatud ala. Kui me tahame siia luua niisuguse võimaluse, et saaks mängida
Pallo: Aga me ei taha enda mereranda, mis on meie tagahoov, mingisugust tehiskeskkonda. Tahame, et loodus säiliks. Et oleks tükike puhast loodust sellele Muuga sadama naftaterminalile.
Selirand: Külaelanikud tahavad
Vaga: Tuleb ükskord rannas elada ja olla, et siis rääkida niisugust juttu.
Pallo: Hangite endale kinnistu mere äärde ja arendate seda seal noh, aga mitte ei tule meie tagahoovi ega ei arenda seda meie õue peal.
Selirand: Vaadake küsimus ongi, et teie õu lõpeb, lugupeetud, siin!
Pallo: Meie õu lõpeb merega.
Selirand: Ei lõpe!
Pallo: Just nimelt lõpeb!
Selirand: Teie piir on siin. Mere piir kaardi peal on siin!
Pallo: Te eksite härra!
Lärm
Selirand: Nii, mina ei ole planeerija. Nii, Peedu, küsimus oli, kus on praegu geodeetiliselt paika pandud mere piir? Kas see on see teine või on see siin?
Toom: Ei ole, see on seal paremal.
Pallo: Vasakpoolne on loomulikult! Laine loksub praegu
Toom: Praegu on kõrgvee seis. Aga rannajoon on null.
Vaga: Aga rannajoon on ju muutlik.
Selirand: Rannajoon ongi näete muutlik.
Sumin
Selirand: See sama tee siin, näete see eksisteerib täna ka. See niisugune praegusel hetkel tekkinud niisugune mudane laik.
Hääled: Mis mudane laik. Seal on meri. Tule ranna äärde vaatama, issand jumal!
Selirand: Nii.
Lärm.
Mees: Ma ei saa päriselt aru, et miks me peame siin praegu vaidlema. Kas see on kusagil kirja pandud ja vastu võetud, et see asi nüüd kindlasti tuleb või see ei ole nii? Kui see ei ole, siis kas mõjutame seda kuidagi, et ta tuleb või ei tule. Või on kõik juba nagu otsustatud ja me niisama siin ajame mula.
Kristo Madrus: Ma olen Kristo Madrus ja sealtpoolt Karjamaa maaüksuse kaasomanik. Mis paberitest praegu on silma jäänud, on, et Viimsi vald on algatanud detailplaneeringu. Ja selle tulemuseks on nüüd need plaanid, mis pannakse mingil hetkel vallas avalikult välja. Ja nüüd sellele dokumendile on võimalik pärast väljapanekut kõigil, kes on siis sellest detailplaneeringust puudutatud, on võimalik vaidlustada. Et see on nagu, mis meie saame teha. Ja selleks ongi kõigi õigem nendel ülejäänud üksustega omanikel ennast kokku koguda ja suhteliselt ühise rindega minna ja tuua kõik need keskkonnaalased asjaolud välja, et kui seal tahetakse merd täita selle raja jaoks, et siis kahtlemata saab seal pihta see roostik, looduskeskkond ja kõik need muud asjad. Lihtsalt enamus krunte tegelikult on piirnevad tavapärase rannajoonega, mis on kirjas piiriprotokollis, kui ka katastri plaanis. See rannajoon liigub ühele ja teisele poole nii või teisiti. Sellepärast ei ole seal vaia maasse löödud, vaid on sätestatud piiriks tavapärane rannajoon.
Selirand: Nii! Väga hea, see on üks seisukoht. Ja vaadake nüüd kui me loeme ära, mitu kinnistut piirnevad merega, siis me saame teada, mitme inimese huvi te praegu selgelt ja täpselt väljendasite.
Meeshääl: Minu kinnistu ei piirne merega, aga mina ka olen selle vastu.
Vaga: Väga hea, väga tubli!
Meeshääl: Aga kes on selle poolt? Ja kes seda vajab?
Vaga: Kes seda vajab? Teine Lasnamägi! Teine Lasnamägi!
Selirand: Kuna on võetud seesama Randvere küla arengukava ja siin on öeldud, et me loome endale mereäärse puhkamise võimaluse
Hääl: Praegu on.
Selirand: Siis sellega seoses, et üldplaneeringus on see koht niimoodi puhkealana märgitud, siis sellega seoses on ka tellitud detailplaneering sellise koha läbi joonistamiseks ja valmimiseks. Ja sellepärast siis külakoosolekul teistkordselt me puudutame seda teemat, et me saaksime teada, milline on Randvere külaelanike konsensus. Mitte ühe, mitte kümne, aga enamuse.
Väljaots: Vaadake iseenesest ei ole mõtet minu meelest praegu vastandada neid rannaäärseid krunte ja nüüd ülejäänud küla inimesi. Me kõik tegelikult tahame seda, et mere ääres saaks vabalt liikuda mööda kallasrada.
Hääl: Vat, täpselt.
Väljaots: Ja enamus rannaäärseid elanikke on selle ka taganud. Tõsi jah, see oja koht on praegu probleemiks. Ja minu meelest võiks tõesti näiteks külaseltsiga pead kokku panna ja kasvõi koos see sild sinna peale teha, et sealt saaks üle käia ja siis oleks ka kogu ulatuses kallasrada läbitav.
Hääled: Teine sild tuleb veel teha. Teine kraav on veel.
Väljaots: No kaks. Ja samas me ei hakkaks rikkuma seda praegust mere tasakaalu. See meri liigub siia sinna. Praegu on kogu see ala üleujutatud. Me ei peaks hakkama tõstma, sinna ehitama mingisuguseid kõrgemaid väljakuid. Inimesed saaksid just nimelt mööda randa käia, mis on pehme, liivane pinnas, mitte hüppama ühelt kivilt teisele või ma ei tea, kuidas see kaitserajatis täpsemalt mõeldud on, et kas see kivide vahe täidetakse betooniga või kuidas seal käia saab. Et praegu mööda kallast käia on minu meelest väga hea. Ja minu meelest on see üks väheseid looduslikke kohti siin, kus mere ääres käia. Samuti on seal rannakarjamaad, kus on võimalik inimestel, kes ei ela võib-olla siis seal mereääres ja ei pea loomi, aga elavad põllupeal, kus kunagi peeti loomi, ja neil on võimalus oma lastega kasvõi mööda kallasrada käia, vaadata, kuidas lambad söövad, selle asemel, et seal oleks paadilautrid, limonaadiputka, mingid võrkpalliplatsid ja muud sellised tehisobjektid, mis rannakarjamaa äärde nagu ei sobi.
Aplaus.
Selirand: Kuulate ära, säärasel juhul meil ei ole vaja avalikku… see detailplaneeringut võtta, külakoosolek võtab vastu otsuse, et seda ei ole tarvis. Detailplaneeringut pole vaja. Meil on võimalus ta peatada selles etapis nagu ta praegu on.
Tiit Maran: Ma tahaks korraks sõna võtta, ma kuulan seda juttu siin, ma ei ole selle alaga üldse seotud, aga mulle tundub, et kuskil selles kogu arendusprotsessis on toimunud päris ränk viga, sest et arenguplaanis on sees, et inimesed tahavad puhkeala arendada ja selle peale on tulnud kohe tehniline planeeringu jooniste paikapanemine. Aga keegi pole ju tegelikult kunagi küsinud inimeste käest, et mida nad mõtlevad selle puhkeala väljaarendamise all. Ja nüüd, kui ma kuulen seda rahvast, siis mulle tundub, et enamik inimesi räägivad ikka sellest, et nad tahavad saada looduslikku ala, mitte tehnilist maastikku. Et kogu sellest protsessis on üks väga oluline lõik teil vahele jäänud, on see, et küsida inimeste käest, mida nad tahavad. Ja et selles mõttes oleks mõte nüüd see protsess tagasi viia sellesse astmesse, et rääkida inimestega, küsida, mida nad tahavad ja alles selle järel minna tehniliste jooniste peale.
Toom: See ei ole detailplaneering lõplikul kujul.
Sumin
Vaga: Aga kui esimesed taotlused tehti, siis ei küsitud inimeste väravate taga, aga meie krundi taguseid on kolm korda mõõdetud! 97. aastal kus esmane detailplaneering kehtestati ja siis järgmine samm oli kohe, kus vald ei teadnudki, et detailplaneering on nendele kruntidele kehtestatud. Siis hakkas üks osaühing vallas uuesti meie krunte mõõtma. Kolmas kord siit küla kaudu. Nii et väga väärtuslikud kohad.
Selirand: Antud hetkel see jutt, et keegi on käinud teie krunte mõõtmas, see ei vasta tõele
Vaga: Oot-oot-oot!
Selirand: Siin käis planeerija koos kahe saatva inimesega vaatamas, kas olemasolev plaan vastab reaalsusele. Ja see kaardi lahti tegemine rannas ei tähendanud teie kruntide ümbermõõtmist.
Hääled: Mõõdeti ju. Mõõdeti. Küsiti inimeste käest. Küsiti, kes enne siin mõõtnud on. Jah. Kaks kuud tagasi. Hüppasid üle aedade. Häbematud.
Pallo: Ja täiesti juhuslikult, et sellist planeeringut üldse algatatakse, kuulsime rannas liikuvatelt selle planeeringu teostajatelt, kes ei tutvustanud ennast mis firmast nad on. Nad ütlesid, et vald on neilt juba selle planeeringu tellinud. Ja sealt külarahvas sellest kuulis. Et kas see on asjade normaalne käik? Et kui juba on rattad käima pandud, et kui juba töö käib.
Selirand: Ma näitasin teile esimeseks kiiresti seda powerpointi esitlust. See oli eelmisel Randvere küla koosolekul. Keegi ei ole teie selja taga midagi talitanud, sest eelmine külakoosolek oli suvel siin. Järelikult juba suvest saadik või liigub see jutt selgelt ja üheselt niisuguse täpsustava detailplaneeringu tegemise ideest. Kui nüüd lugupeetud koosoleku juhataja paneb hääletusele, kuidas te soovite, siis on võimalik mitte soovida ja on võimalik soovida. Sest et me võime selle detailplaneeringu, seal on üldplaneering olemas, me võime selle ära lõpetada.
Naishääl: Lõpetada!
Meeshääl: Hääletame!
Väljaots: Detailplaneeringu lõpetamine… tõepoolest selleks, et rannas oleksid riietuskabiinid, ilmselt ei ole tarvis detailplaneeringut.
Hääl: Kallasrada on kõigile avatud. Detailplaneeringut ei ole vaja.
Kaasik: Sinna ei või mitte midagi püstitada.
Lärm. Praegu on ju joonistatud need mänguväljakud mitte riigimaale vaid merre. Me ei taha seda. Igal juhul peaks olema selge see, et sellisel kujul igal juhul mitte.
Maran: Mul on taoline palve, et kui te panete hääletusele küsimuse, siis sõnastage see väga täpselt. Mille vastu inimesed tegelikult hääletavad. Sest ma usun, et inimesed ei hääleta mitte selle vastu, et arendada kanti, aga selle antud konkreetse versiooni vastu, mis on välja pakutud. Nii et sõnastage väga täpselt, et pärast oleks võimalik aru saada, mille vastu inimesed hääletasid.
Selirand: Aga missugune on siis teine versioon, mis praeguses ei ole, aga mida võiks pakkuda siis?
Maran: Tähendab, ma ei tea milline see versioon on, aga ma ei taha, et arendamise tee põhimõtteliselt kinni läheks. See antud variant tundub, et inimestele ei sobi. A kui me hääletame selle vastu, et üldse mitte arendada, me võtame kõik võimalused tulevikus ka midagi teha. Ka siis, kui me leiame mingi versiooni, mis on rahvale sobiv. See on põhimõtteline vahe.
Väljaots: praegu nägime esimest korda üldse seda plaane. Ja te tahate öelda, et me peaksime nigu otsustama: teeme jah nii, et see on hästi. Me ütleme, et ei. Loomulikult arendada, nagu öeldud, kellelgi ei ole selle vastu midagi, et on olemas koht, kus saab riideid vahetada ujuma minnes. Et seal on võib-olla mingi prügikast eksole.
Vaga: Ja puhastada, puhastada!
Väljaots: Et ehitada sillad üle nende ojade. Aga et hakata merd täitma, see on absurd! Sellise detailplaneeringu võib tõesti lõpetada.
Meeshääl: Ma leian sama moodi, et meil ei ole vaja tehiskeskkonda juurde luua, vaid olemasolev korrastada. Ja teha korda ja pikendada võib-olla neid olemasolevaid muule. Või see üks olemasolev ja tulevikus võib-olla juurdeehitatav. Niimoodi, et oleks võimalik merre minna. Võib-olla et oleks mõttekas ka seda rannaäärset seda savipõhja võib-olla et liivaga katta kuidagi.
Sumin. Meri viib ära. Lootusetu. Selleks ei saa luba.
Kaasik: Mingit, et tehisranda, selle vastu ma usun, et on kõik.
Vaga: Teine muul ei ole otstarbekas selle pärast, et ranna äär on kinnikasvav meresopp.
Kaasik: Soovib veel keegi.
Naishääl: Ma ei ole aru saanud, kas ta läheb eramaast või peaks siis küla selle korda tegema.
Kaasik: See on riigi maa. Rannakaitse ala.
Selirand: See nüüd, ütleme täpselt orienteerimiseks, see on reformimata maa, mis tähendab, et antud hetkel ta formaalselt peaks nagu kuuluma riigile, kuid riik ei ole tema omanik, sest ta on reformimata.
Hääl: No aga siis ta tuleks ju valla omaks võtta.
Selirand: Aga no öeldi, et seda ei ole vaja.
Naishääl: Aga sealt on vaja korda teha, tähendab kord koristada. Aga kes lubab praegu. Omanik. Aga riik ei tule ju koristama. Aga meil on kogu aeg vaja väravatagust koristada.
Selirand: No millised oleksid konstruktiivsed ettepanekud?
Kaasik: Palun vaikust!
Selirand: Ettepanekud selleks, et mida hääletada? Et detailplaneering lõpetada?
Hääled: Ei. Mitte lõpetada. Mereääre peab korda tegema.
Madrus: Ettepanek, et kuidas seda siis täpsemalt sõnastada äkki, et antud kujul detailplaneering pole vastuvõetav.
Hääled: Lõpetada.
Madrus: Ja teine variant on see, et kas olemasolevate ligipääsude ümber midagi nagu täpsustada. See, mis on praegu detailplaneeringu ala, sest et lähteülesandes on päris pikk rannaviirg, et see on nagu liiga selline ümmargune ja tõesti liiga lai. Seal on haaratud sellist puhast vett. Tegelikult see, mis on seal kõrkjate all, see ei ole ju maa, see on ju merepõhi. Esimene punkt oleks siis tõesti, et kas siis selle detailplaneeringu vastu, ja siis peaksime edasi mõtlema, et kuidas siis see edasine ülesande püstitus on. Mereääre korrastamine.
Selirand: Nii, et praegusel hetkel ma saan aru, et tegelikkuses on siiski praegu olemasolevalt võimalik hääletada kahte versiooni. Kas jätkame või ei jätka! Sest midagi kolmandat ei ole mõtet välja mõelda, sest kui me sooviksim jätkata, siis me võiksime selle võrkpalliväljaku ära võtta. Siis me võiksime selle lautri ära korra võtta sealt, mis me oleme pakkunud, et võiks olla paadilauter seal. Aga kui ollakse seisukohal, et ei ole vaja, siis säärasel juhul ei ole mõtet enam ressurssi raisata, ajaressurssi ei külavanemal, külaseltsil, ei planeerijal, et lõpetame ära selle!
Hääled: Lõpetamegi ära.
Väljaots: Külaseltsi lihtliikmena, ehkki kahjuks mind ei ole kaasatud nendesse külaseltsi asjadesse, ütleksin mina, et mina küll külaseltsis näeksin, et me aktiivselt arutaksime, kuidas sinna üle kraavide sildu seal teha, kuidas panna püsti riietus putka randa, randa kus ujumas käivad inimesed, ja täiesti ilma detailplaneerimata.
Selirand: Härra Kaasik ütles ühe korra, juba ütles. Palun, härra Madis Kaasik, kas… Madis Kaasik kuidas saab ehitada ilma
Kaasik: Ilma maata mitte midagi teha ei saa, sest järgmisel päeval teevad trahvi, et ebaseaduslik.
Sumin.
Kaasik: Palun vaikust.
Mees: Ettepanek viia see sama, see protseduur tagasi lähteülesande juurde. Ja siis on juba normaalne, et lähteülesandes külarahvas saab öelda sillad, need samad sillad, need kõik vajavad seda detailplaneeringut. See maht võib muutuda, need suunad muutuda. Praegu on ette pandud mingi konkreetne nägemus kellegi, ma ei ütle, et see on halb nägemus, üleüldse, keegi näeb seda niimoodi, projekteerib, näeb seda niimoodi. Ta ei näe seda, mis näeb see külamees, aga samas seda randa võib paremaks teha. Seda detailplaneeringut ma ei soovitaks öelda, et seda üldse vaja ei ole. Kolmas võimalus.
Maran: Ma pakuksin välja taolise küsimuse hääletamiseks, et kas antud lahendus, väljapakutud lahendus detailplaneeringus on vastuvõetav, mis ei tähenda seda, et me võtame ära üldse võimaluse edaspidi asju arendada. Me võiksime täpselt nii nagu härra ütles: alg seisu, saab inimestega asju arutada ja tulla välja siis, sellise lahendusega, mis on vastuvõetav. Üks asi, mis ma tahtsin enne küsida, et kas see otsustus on mingil põhjusel väga kiiresti vaja ära teha praegu?
Hääl: Ei ole.
Maran: Sellisel juhul on see loogiline, et
Selirand: Et kuna on niisugust kõma, jutukõma, et ei ole vaja, ei ole oluline, siis ei keegi ei pea, ka projekteerija, vajalikuks mängida Don Quijotet, võidelda tuuleveskitega. Talle meeldiks teha tööd, millel on eesmärk, millel on tulemus. Mida ta näeb kunagi realiseerumas.
Väljaots: Minu meelest oli ettepanek tõesti väga mõistlik see asi algstaadumi tagasi viia.
Maran: Lähteülesanne uuesti sõnastada.
Väljaots: Vale on öelda, et keegi ei taha midagi - me ei tee enam mitte midagi. Või ka teine variant, et tõesti inimene, projekteerija, on teinud tühja tööd praegu, tänu sellele, et vald ei ole korralikult asja läbi mõelnud.
Selirand: Jah, ma saan aru, et see kõik on õige selle seltskonna jaoks, kuid nagu ütles Madis Kaasik, me alustasime neljasaja pealise külaga. Me jõuame 2000 inimeseliseks külaks. Ja küsimus on nüüd selles, et milline on see tuleviku visioon. Milline on see, meid huvitav lahendus, mis pakub lahenduse mitte 20 mereäärse kinnistu omanikule, vaid pakub kümne kordselt suurematele inimese arvule, kelle pärast nagu peaks kõnelema.
Sumin.
Naine: Teate, mina elan külas, ma olen siin sündinud, ma olen siin kasvanud. Te räägite ainult inimestest, aga me elame ka koos loomadega, me elame koos loodusega. Seal on väga palju linde. Seal on tekkinud haigrud. Te käite oma suurte koertega neid hirmutamas. Metsas käite kitsi lõhkumas. Aga elage palun koos loodusega! Mitte niimoodi, et me hävitame kõik ära. On ju inimestele Piritad, Klooga rannad, kõik teised kohad. Te tahate kõik, et teil oleks pardikesed, et te oma lastele saaksite näidata seda heinamaad, seda liblikat, seda… Teate, mis, te olete kõik ära korjanud liivatee. Meil on ju rannaäärne kant, mis koosnes ainult liivateest ja pisikestest xxx kellukatest. Neid ei ole mitte ühtegi enam. Te olete need kaasa võtnud. Juurtega välja tirinud. Hoiame loodust! Sest peale meid tulevad ka… Minul on päris vähe võib-olla alles jäänud, aga minul on lapselapsed ja tulevad lapselapsed ja peale neid tulevad. Me ei saa ju teha niimoodi, et meiega lõppeb nüüd inimkond. Muuli peal käiakse ainult koeri ujutamas. Linnast sõidetakse autoga muuli peale ja ujutatakse koeri.
Naishääl: No jah aga mere ääres tahavad ju kõik suvel käia, kui on ilus ilm. Mere äär olgu korras.
Paalandi: Vaikust!
Kaasiku abikaasa: Kohalike elanike pahameel, tegelikult ma saan sellest aru, kui inimesed on aastakümneid elanud vaikuses ja rahus ja nüüd kasvab tugev küla peale, inimesi tuleb juurde. Kasuks need uued inimesed aina vähem ja vähem tulevad. Me küll viisime kuskile kutsed. Aga põhirahvas käib kogu aeg kohal ja põhirahva tahtmine jääb kogu aeg peale. Nii et mina ütlen, me lõpetame selle jutu, minul on oma mehest kahju, kes tõesti on teinud selle küla jaoks… noh… mitte midagi ei ole teinud teie arust. Mina ei tea. Mina
Maran: Ei, küsimus ei ole selles.
Kaasiku abikaasa: See rand jääb nii nagu on! Ja rahu majas.
Tõnts: Meie aeg hakkab ümber saama.
Kaasik: Lugu on selles, mina seda ranna korrastamist taotlesin selle pärast, et kas me tahame või ei taha, varsti on siin 1000, 2000 inimest. Nad tulevad randa, see rand on organiseerimata, ja te näete seal varsti ei ole mitte ühte lille ega ka linnukesed kaovad ära! Me peame organiseerima ranna kasutust normaalselt, ja nüüd te ütlete, et seda ei saa või ei taha! Aga elu läheb edasi ja vaatame, mis sellest rannast kahe-kolme aasta pärast saab.
Vaga: Aga meil ei ole puhast vett. Kas te lähete sinna sopa sisse ujuma.
Sumin. Mida me hääletame?
Selirand: No siin tehti ettepanek selge ja ühene kas ei või jaa!
Lärm. Oli kolmas ka. Pange see kolmas ka siis hääletusele.
Kaasik: Nii, palun vaikust.
Paalandi: Esiteks võtta teadmiseks Randvere külavanema aruanne tehtud tööst ja hinnata külavanema töö hindega – millise hindega härra Kaasiku tegevust hindame?
Rahva seast: Väga hea.
Sumin.
Paalandi: Punkti kaupa. Esimene punkt, millise hinnangu anname?
Sumin.
Selirand: Härra Kaasikul on kaks võimalust. Ta peab saama teie käest mandaadi, kas ta jätkab või ei jätka. Tegelikult tema abikaasa ja härra Kaasik ise sooviks, et ta ei jätkaks. Ma tean seda. Aga teist kedagi ei… Kui teil on kellelgi teine kandidaat, siis härra Kaasik annaks marssalikepikese kohe ära. Aga see on teie otsustada.
Maran: Mina isiklikult arvan, et Kaasik on oma tööga väga hästi hakkama saanud vaatamata sellele, et mul on lahkarvamus selle antud detailplaneeringu osas. Nii et ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks jätkama.
Paalandi: Üks ettepanek: väga hea. On teisi ettepanekuid? Ei ole. Palun käega märku anda, kes on selle poolt, et hinnata Kaasiku tegevus väga heaks. Kes on vastu? Kes jäi hääletusel erapooletuks? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa.
Teine võtta teadmiseks Randvere lasteaia juhataja ja Randvere päevakeskuse abijuhataja informatsiooni. Kuulsite, nägite, kõik jäite rahule.
Kiita heaks ettepanekud Kaevuaia tee 1 territooriumile rannavolle platsi, korvpalliplatsi ja lastemänguväljakute rajamise. Selle me nagu leppisime ka kokku.
Mees: Tahaks täpsustada, et mänguväljakute rajamiseks ja… noormees ajaks oma väed sinna kokku, kes seda kõigepealt seda kasutavad…
Paalandi: No selge, külavanem ja külaselts seda asja… Niisiis viimane punkt: selle ranna, Randvere küla rannajoone, rannaala, puhkeala planeeringu osas. Ettepanek oli üks – lõpetada. Teine ettepanek oli töötada edasi, arvestades neid ettepanekuid, mis siin praegu arutuse käigus tehti.
Rahva seast: Ettepanek viia tagasi.
Paalandi: Või kolmas: minna lähteülesande juurde, või koostada uus lähteülesanne puhkeala kujundamiseks.
Rahva seast: Viimane. Jah. Täpselt nii oligi jah!
Selirand: Sest, et see oli väga õige, mitte viia tagasi ta, vaid siis alustada täiesti nullist. See tähendab lähteülesande. Sest antud planeering on tehtud vastavalt lähteülesandele. See lähteülesanne vastab.
Sumin
Paalandi: Kes on siis selle poolt, et alustada uus lähte
Selirand: Siin peaks nüüd hääli lugema. Kes on häälte lugeja?
Sumin
Selirand: Kui te otsustate, et läheme edasi, siis seda loomulikult muudetakse. Aga teine otsus, et seda üldse ei puuduta… On kaks asja, kas minna edasi, mis tähendab muutmisi, ärajätmisis, kas tuleb lõkkeplats, kas tuleb võrguväljak, kas tuleb see. Ja kui seda detailplaneeringut ei tehta, siis praegu on seal täiesti kuritegelik värk, seal on üks inimene teinud omale tee seal koju. Sest seda varasemalt ei olnud otse, ta pidi läbi teise kinnistu tulema. Säärasel juhul, kui niisugust detailplaneeringut ei teki, siis on tegemist seadusevastase tegevusega ja see tee tuleb kohe üles künda.
Sumin.
Hääl: Et mina arvan küll, et selle rannaga tuleks midagi ette võtta selle pärast, et vaadake paljud meist iga päev saame seda ala näha eksju, kui merele ei lähe. Mina näiteks iga päev. Ja järelikult selle rannaalaga võiks midagi ette võtta. Et see kontingent, kes seal liigub, kuidas ta seal liigub. Ei maksaks ikkagi seda päris nii ei või ja. Mina hääletan siis ennem ja poolt eksju, kui panete need kaks hääletusele. Aga võiks panna just see kolmas hääletusele, et oleks võimalik midagi teha
Maran: Ma usun, et see variant on päris õige, sest et kui siin neid inimeste juttu kuulates, siis mulle tundus, et inimestele oli põhimõtteliselt nagu vastu võetav selline tehniline lahend. Aga looduslikult lahendada selle ala tulevast olekut, selle vastu ei paistnud kellelgi midagi olema. Mis tegelikult tähendab siiski lähteülesande uuesti formuleerimist ja sealt edasi minemist. Nii et minu jaoks oleks kõige nagu loogilisem
Selirand: Lubage küsime planeerijalt, milline vastus oleks sinu jaoks mõistlik? Härrase ettepanek on õige. Okei.
Paalandi: Nii on kaks ettepanekut: esimene, et töötada antud projektiga edasi.
Selirand: Jättes välja teatud asju ja tehes
Paalandi: Ja tehes muudatusi. See on üks ettepanek. Teine ettepanek on koostada uus lähteülesanne.
Maran: Kumma te hääletamisele panete?
Selirand: Ehk teiste sõnadega peaks ütlema, et teine on ikkagi ei!
Maran: Ei ole, ei ole, misasja te räägite!
Selirand: Uus lähteülesanne, see tähendab, et see kõik protsess tuleb ära visata.
Maran: Jah.
Lärm.
Paalandi: Palun, kes on poolt, et jätkata tööd olemasoleva projektiga võttes arvesse neid ettepanekuid ja mis arutelu käigus tehti?
Naishääl: Arhitekt ütles, et kui on vaja planeeringut muuta, siis on vaja teha uus lähteülesanne. Sellega ei saa teha edasi.
Selirand: Aga siis ongi väga selge, üks on: kes uus lähteülesanne, või jätkata selle, selle planeeringu alusel. Kaks võimalust.
Rahvas: Uus lähteülesanne.
Paalandi: Palun kes on poolt, et algatada uus lähteülesanne? Palun käega märku anda.
Selirand: Oot, oot, üks hetk!
Naishääl: Selleks, et määrata uus lähteülesanne oleks vaja ka ettepanekuid koguda. Sellest et me siin läbisegi räägime, sellest ei jää mitte midagi.
Paalandi: Palun, kes on selle otsuse ettepaneku poolt, et koostada uus lähteülesanne, palun käega märku anda. Palun, kes on vastu? Ei ole vastu. Kes on erapooletu? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa. Sellega on otsus vastu võetud.
Väljaots: Aga nüüd kuidas siis saab ettepanekuid teha?
Paalandi: Ma arvan, et sellega peaks tegelema siis vald ja siis külaselts.
Lõpp.