Kaks esimest joonist olid 14. märtsini vaatamiseks väljas ka Randvere külakeskuses, kus huvilistel oli võimalus kirjutada oma ettepanekuid juures olnud vihikusse.
Mis ettepanekutest edasi saab, kes neid analüüsib ja terad sõkaldest eraldab, jäi pisut ebaselgeks. Külavanem lubas edastada need projekteerijale.
*
*
Enda poolt tegin järgmised ettepanekud:
10 ettepanekut seoses Randvere rannaala detailplaneeringuga.
Alustada tuleb sellest, et antud planeeringu aluseks võetud geodeetilisele plaanile märgitud kaldajoon ei vasta tegelikule kaldajoonele, milles võib veenduda igaüks, kes mere äärde läheb. Kaevu kinnistust Niinepuu teeni on kallasrada joonistatud kõrkjate taha, mis ei ole läbitav ka kõige madalama veeseisu ajal. Nimetatud piirkonda jäävate kinnistute omanike katastriplaanidele on märgitud, et nende maa piirneb Läänemerega. Sellest lähtuvalt on maaomanikud seni taganud ka vaba liikumise nende kinnistutel kulgeval kallasrajal. Pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks tõstma kallasraja tema praegusest asukohast 10-30 meetrit merre (paberil eksisteerivale reformimata riigimaale), tekitades sellega võimaluse maaomanikel oma kinnistud läbimatult tarastada ja sundida kallasrajal kõndijaid mülkasse ukerdama. Antud alusplaani puhul on igal ajal kuiva jalaga läbitav mitte kõrgus 0 ega ka 0.50, vaid maapind, mille kõrgused algavad 1.00-1.20st.
Ettepanek: Jätta kallasrada sinna, kus ta looduslikult praegu on.
Lehel A Kibuvitsa teest kuni Kaevuaia tee muulini joonistatud kaldakindlustuse (lainemurdja) otstarve on arusaamatu, sest kogu antud detailplaneeringu alal ei lõhu lained kallast. Tegu on Muuga sadama varju jääva lahesopiga, kus merepõhi on pikalt madal ja summutab tormilained enne randa jõudmist. Tõsi, Randveres on kohti, kus meri kallast lõhub (probleemiks on olukord Taru tee 25 ja 25A juures), kuid need jäävad sellest planeeringust välja. Juhin eraldi tähelepanu, et Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahel asub detailplaneeringu ala ainus looduslik liivarand, mis müüritaks praeguse projekti elluviimisel lainemurdja taha.
Ettepanek: Jätta ära kaldakindlustus. Vajadusel (ja kaldaäärsete elanike nõusolekul) rajada kaldakindlustus sinna, kus seda tõepoolest vaja on.
Mändide istutamine randa Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahele jääval alal on hea mõte. Et seal on kuiv maa, looduslik liivarand ning see ei ole eraomandis, võiks sinna tõepoolest kavandada ka laste kiiged, istepingid ja prügikastid. Miks ei ole aga liivaranda kavandatud riietuskabiini, jääb arusaamatuks?
Ettepanek: Üks riietuskabiin võiks olla Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahele jäävas liivarannas.
Raske on mõista, mida pidas projekteerija silmas, kui joonistas koerte ujutamise koha looduslikku liivaranda ja pani inimesed ujuma mudase muuli juures.
Ettepanek: Viia koerte ujutamise koht looduslikust liivarannast näiteks sinna, kuhu praegu on joonistatud mänguväljakute vasak serv.
Kaevu kinnistu nurgast väljuv kanal on praegu ületamatu. Purret on sinna vaja. See on ka kenasti plaanil olemas.
Kaevu kinnistust paremale jääv ala kõrgustega 0.20-0.30 on soine roostik. Ilma maapinda kunstlikult tõstmata pole sinna võimalik kavandatavaid mänguväljakuid rajada. Kui väljakute ja mere vahele rajada veel kaldakindlustus, ei pääse vesi tõenäoliselt enam vabalt merre valguma, mis tähendab ala veelgi märjemaks muutumist. See tähendab, et mänguväljakute rajamine eeldaks palju massiivsemat mere täitmist, kui plaanil kirjas, sest ka ühelt väljakult teisele peaks pääsema kuiva jalaga.
Ettepanek: Mänguväljakuid ja spordiplatse soostunud roostikku mitte rajada. Leida neile külas paremad kohad (näiteks külakeskuse või kavandatud algkooli juurde, kus oleks kergem tagada, et inventari ei lõhutaks ja spordivõistlustel oleks ruumi ka pealtvaatajatele).
Kuna Kaevuaia muuli juurest ujumas käiakse, siis on jalgrataste hoidja, prügikastid ja riietuskabiin omal kohal. Paadilautri asjus tuleks aga eelnevalt välja selgitada, kelle paadid seal seisma hakkaksid? Kas koht on looduslikult paadilautriteks sobiv (madal vesi, talvine jää liikumine)? Või oleks paadilautrite rajamine mõistlikum piirkonda, kus kohalikud inimesed juba praegu paate omavad ja hoiavad?
Ettepanek: Enne paadilautrite rajamist selgitada välja, kellele ja kuhu neid vaja on, ning milline peaks olema loodust arvestav tehniline lahendus.
Lehel B sai juba nimetatud, et kallasrada peaks olema seal, kus ta praegu reaalselt kulgeb.
Arusaamatud on kahes juhuslikus kohas merre joonistatud lautrid. Erakinnistud piirnevad siin merega. Miks peaks valla kulul ehitama lautreid eraomanikele?
Ettepanek: Merre joonistatud lautrid kustutada.
Täiesti arusaamatu on projekti eestvedajate suhtumine Niinepuu tee muuli, mis on põline ja enam kasutatud ujumiskoht Randveres. Praegu on sinna kavandatud vaid hobuste ujutamine ja tuletõrje veevõtukoht. Selleks, et hajutada ujumas käivate külaelanike hulka ja vältida ühe koha ülerahvastatust, tuleks kindlasti säilitada ka teine ujumiskoht (koos liivaranna kasutuselevõtuga isegi kolmas).
Ettepanek: Panna riietuskabiin, prügikastid ja jalgrataste hoiuraam ka Niinepuu tee muuli juurde. Et muul koosneb killustikust ja on aja jooksul madalaks vajunud, võiks selle renoveerida ja suurte maakividega uuesti kõrgemaks tõsta.
Esialgselt plaanilt on ära jäetud parklad mõlema muuli juures. See on väga hea sest ranna ülerahvastumise vältimiseks peaks ujumiskohad olema mõeldud kohalikele Randvere küla elanikele, kes tulevad mere äärde jalgsi või jalgratastega. Parklate asemel on muulide juures nüüd aga autode ümberkeeramise kohad. Tasuks tõsiselt kaaluda, kas nende rajamine on mõistlik. Inimeste kultuuritase on erinev ja ma ei ole kindel, kas ümberpööramiskohti ei hakata siiski kasutama autode parkimiseks. Vähemalt tuleks need ümberpööramise kohad varustada parkimiskeelu märkidega ja koostöös politseiga läbi mõelda, kuidas hakatakse jälgima neist kinnipidamist. Võib-olla oleks mõistlik siiski tõkestada igasugune autode pääs mere äärde. Niinepuu teel saavad autod ringi keerata Länneaia tee ristmikul. Kaevuaia teel Keiu tee ristmikul.
Ettepanek: Tõkestada autode pääs mere äärde.
Et riietuskabiinid, prügikastid, jalgrattahoidlad, purded, muulile autodega sõitmist takistavad tõkkepuud jne. on tegelikult objektid, mis ei muuda maastikku märkimisväärsel määral ja mille paigaldamine on võimalik ka kohalike inimeste kokkuleppel ja külaseltsi initsiatiiviga (ise rajatud asju ilmselt ka hoitakse paremini) ei näe ma põhjust, miks on vajalik Randvere rannaala korrastamiseks koostada kulukaid detailplaneeringuid ja miljoneid kroone neelavaid projekte selleks, et selle rahaga merd täita. Randvere külaselts on saanud Tallinna sadamalt 75 000 krooni, mille sihtotstarbeks on määratud uuringute läbiviimine detailplaneeringu koostamiseks. Arvan, et selle raha eest oleks saanud juba rannaala suurel määral korda teha.
Ettepanek: Randvere rannaala detailplaneering antud kujul lõpetada ja rand külaelanike, külaseltsi ning vallavalitsuse koostöös kohe korda teha. Juba selleks suveks!
Alustada tuleb sellest, et antud planeeringu aluseks võetud geodeetilisele plaanile märgitud kaldajoon ei vasta tegelikule kaldajoonele, milles võib veenduda igaüks, kes mere äärde läheb. Kaevu kinnistust Niinepuu teeni on kallasrada joonistatud kõrkjate taha, mis ei ole läbitav ka kõige madalama veeseisu ajal. Nimetatud piirkonda jäävate kinnistute omanike katastriplaanidele on märgitud, et nende maa piirneb Läänemerega. Sellest lähtuvalt on maaomanikud seni taganud ka vaba liikumise nende kinnistutel kulgeval kallasrajal. Pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks tõstma kallasraja tema praegusest asukohast 10-30 meetrit merre (paberil eksisteerivale reformimata riigimaale), tekitades sellega võimaluse maaomanikel oma kinnistud läbimatult tarastada ja sundida kallasrajal kõndijaid mülkasse ukerdama. Antud alusplaani puhul on igal ajal kuiva jalaga läbitav mitte kõrgus 0 ega ka 0.50, vaid maapind, mille kõrgused algavad 1.00-1.20st.
Ettepanek: Jätta kallasrada sinna, kus ta looduslikult praegu on.
Lehel A Kibuvitsa teest kuni Kaevuaia tee muulini joonistatud kaldakindlustuse (lainemurdja) otstarve on arusaamatu, sest kogu antud detailplaneeringu alal ei lõhu lained kallast. Tegu on Muuga sadama varju jääva lahesopiga, kus merepõhi on pikalt madal ja summutab tormilained enne randa jõudmist. Tõsi, Randveres on kohti, kus meri kallast lõhub (probleemiks on olukord Taru tee 25 ja 25A juures), kuid need jäävad sellest planeeringust välja. Juhin eraldi tähelepanu, et Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahel asub detailplaneeringu ala ainus looduslik liivarand, mis müüritaks praeguse projekti elluviimisel lainemurdja taha.
Ettepanek: Jätta ära kaldakindlustus. Vajadusel (ja kaldaäärsete elanike nõusolekul) rajada kaldakindlustus sinna, kus seda tõepoolest vaja on.
Mändide istutamine randa Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahele jääval alal on hea mõte. Et seal on kuiv maa, looduslik liivarand ning see ei ole eraomandis, võiks sinna tõepoolest kavandada ka laste kiiged, istepingid ja prügikastid. Miks ei ole aga liivaranda kavandatud riietuskabiini, jääb arusaamatuks?
Ettepanek: Üks riietuskabiin võiks olla Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahele jäävas liivarannas.
Raske on mõista, mida pidas projekteerija silmas, kui joonistas koerte ujutamise koha looduslikku liivaranda ja pani inimesed ujuma mudase muuli juures.
Ettepanek: Viia koerte ujutamise koht looduslikust liivarannast näiteks sinna, kuhu praegu on joonistatud mänguväljakute vasak serv.
Kaevu kinnistu nurgast väljuv kanal on praegu ületamatu. Purret on sinna vaja. See on ka kenasti plaanil olemas.
Kaevu kinnistust paremale jääv ala kõrgustega 0.20-0.30 on soine roostik. Ilma maapinda kunstlikult tõstmata pole sinna võimalik kavandatavaid mänguväljakuid rajada. Kui väljakute ja mere vahele rajada veel kaldakindlustus, ei pääse vesi tõenäoliselt enam vabalt merre valguma, mis tähendab ala veelgi märjemaks muutumist. See tähendab, et mänguväljakute rajamine eeldaks palju massiivsemat mere täitmist, kui plaanil kirjas, sest ka ühelt väljakult teisele peaks pääsema kuiva jalaga.
Ettepanek: Mänguväljakuid ja spordiplatse soostunud roostikku mitte rajada. Leida neile külas paremad kohad (näiteks külakeskuse või kavandatud algkooli juurde, kus oleks kergem tagada, et inventari ei lõhutaks ja spordivõistlustel oleks ruumi ka pealtvaatajatele).
Kuna Kaevuaia muuli juurest ujumas käiakse, siis on jalgrataste hoidja, prügikastid ja riietuskabiin omal kohal. Paadilautri asjus tuleks aga eelnevalt välja selgitada, kelle paadid seal seisma hakkaksid? Kas koht on looduslikult paadilautriteks sobiv (madal vesi, talvine jää liikumine)? Või oleks paadilautrite rajamine mõistlikum piirkonda, kus kohalikud inimesed juba praegu paate omavad ja hoiavad?
Ettepanek: Enne paadilautrite rajamist selgitada välja, kellele ja kuhu neid vaja on, ning milline peaks olema loodust arvestav tehniline lahendus.
Lehel B sai juba nimetatud, et kallasrada peaks olema seal, kus ta praegu reaalselt kulgeb.
Arusaamatud on kahes juhuslikus kohas merre joonistatud lautrid. Erakinnistud piirnevad siin merega. Miks peaks valla kulul ehitama lautreid eraomanikele?
Ettepanek: Merre joonistatud lautrid kustutada.
Täiesti arusaamatu on projekti eestvedajate suhtumine Niinepuu tee muuli, mis on põline ja enam kasutatud ujumiskoht Randveres. Praegu on sinna kavandatud vaid hobuste ujutamine ja tuletõrje veevõtukoht. Selleks, et hajutada ujumas käivate külaelanike hulka ja vältida ühe koha ülerahvastatust, tuleks kindlasti säilitada ka teine ujumiskoht (koos liivaranna kasutuselevõtuga isegi kolmas).
Ettepanek: Panna riietuskabiin, prügikastid ja jalgrataste hoiuraam ka Niinepuu tee muuli juurde. Et muul koosneb killustikust ja on aja jooksul madalaks vajunud, võiks selle renoveerida ja suurte maakividega uuesti kõrgemaks tõsta.
Esialgselt plaanilt on ära jäetud parklad mõlema muuli juures. See on väga hea sest ranna ülerahvastumise vältimiseks peaks ujumiskohad olema mõeldud kohalikele Randvere küla elanikele, kes tulevad mere äärde jalgsi või jalgratastega. Parklate asemel on muulide juures nüüd aga autode ümberkeeramise kohad. Tasuks tõsiselt kaaluda, kas nende rajamine on mõistlik. Inimeste kultuuritase on erinev ja ma ei ole kindel, kas ümberpööramiskohti ei hakata siiski kasutama autode parkimiseks. Vähemalt tuleks need ümberpööramise kohad varustada parkimiskeelu märkidega ja koostöös politseiga läbi mõelda, kuidas hakatakse jälgima neist kinnipidamist. Võib-olla oleks mõistlik siiski tõkestada igasugune autode pääs mere äärde. Niinepuu teel saavad autod ringi keerata Länneaia tee ristmikul. Kaevuaia teel Keiu tee ristmikul.
Ettepanek: Tõkestada autode pääs mere äärde.
Et riietuskabiinid, prügikastid, jalgrattahoidlad, purded, muulile autodega sõitmist takistavad tõkkepuud jne. on tegelikult objektid, mis ei muuda maastikku märkimisväärsel määral ja mille paigaldamine on võimalik ka kohalike inimeste kokkuleppel ja külaseltsi initsiatiiviga (ise rajatud asju ilmselt ka hoitakse paremini) ei näe ma põhjust, miks on vajalik Randvere rannaala korrastamiseks koostada kulukaid detailplaneeringuid ja miljoneid kroone neelavaid projekte selleks, et selle rahaga merd täita. Randvere külaselts on saanud Tallinna sadamalt 75 000 krooni, mille sihtotstarbeks on määratud uuringute läbiviimine detailplaneeringu koostamiseks. Arvan, et selle raha eest oleks saanud juba rannaala suurel määral korda teha.
Ettepanek: Randvere rannaala detailplaneering antud kujul lõpetada ja rand külaelanike, külaseltsi ning vallavalitsuse koostöös kohe korda teha. Juba selleks suveks!
Jaan Väljaots, Kihno maja 10. märts 2008
*
*
*
Ja väljavõte Randvere Külaseltsi koosoleku (15.03.2008) stenogrammist. Koosoleku päevakorra punktist, kus arutati rannaala planeeringu küsimust:
Mets: /---/ Informatsioon rannapuhkeala detailplaneeringu eskiisi hetkeseisust. Seltsimehed Toom või proua, ma ei tea, kes see on, ja Selirand.
Kaasik: Oot-oot, ma tahan nüüd paluda, et nüüd natukene muudetakse seda järjekorda, ma natukene hakkan ise, kui koosolek on nõus. Teised saavad ka pärast. Selleks ma pööran selle pahupidi. Nii, palun ära unustada see, et ma olen see vihatud külavanem, vaid arvestage sellega, et ma olen diplomeeritud meteoroloog, hüdroloog, kes on riigieksamid teinud ka okeanograafias ja pikka aega merd sõitnud, kaasa arvatud Põhja-Atlandil. Ja piisavalt peaks omama teadmisi selleks, et rääkida, mis on Muuga laht. Ja pange nüüd tähele, ma räägin seda selle pärast, et me räägiks ühtemoodi, et me saaks aru ühtemoodi asjadest. Siin ta on, vildak on kontuur tulnud, aga see ei oma tähtsust. On näha Randvere kirik ja on näha Maardu järv. Nüüd on lugu nii. Looduseseaduste järele on siin hoovused. Ja need hoovused liiguvad kindla suunaga ja tingimata vastu kellaosuti suunda. See tuleneb sellest, et põhjapoolkeral Coriolise tungi järele ka kõigis Soome lahe lahtedes hoovused liiguvad vastu kellaosuti suunda. See sama vastu kellaosutit liikumine toimub ka siin ja läheb läbi niimoodi, et ta jõuab Soome rannikule keerab ringi ja kõik niimoodi käib ringi. Tõsi, see hoovus on nõrk. Aga ta kannab setteid edasi. Nüüd on olukord selline, et ta on hakanud kandma setteid siia alla soppi just selle tõttu, et siia on ette tulnud Tallinna Sadam. See Tallinna Sadam pidi algul tulema Randvere kirikuni. Ma mäletan selgesti, kui võitlesime selle vastu plaanikomitees ja ehituskomitees aastatel 70. 80. vastas, kui merelaevanduse ministeerium tahtis kogu seda ala täis täita. Ja meil oli õnne ja võimalust suruda ta ära Randvere kiriku alt vastu Maardu ja Kallavere randa. Nüüd ta areneb nii ida kui ka lääne suunas edasi ja mul on need, aga ma unustasin nad koju, need arengu skeemid on olemas, nii et ta mõlemale poole edasi areneb. Nüüd sõltumata sellest, et siit loodusliku vee liikumine sai tõkke ette, hakkab siit sete kogunema ja nüüd te saate vastuse sellele küsimusele, et pilliroog ei ole mitte ohus, vaid pilliroog vohab. Ja ta vohab, see hakkab kõik siin pilliroostuma ja soostuma ja kinni kasvama selle pärast, et setted jäävad siia pidama, neid ei kanta enam välja. See on nüüd see merehoovus. Ta on üldiselt nõrk, ta ei ole kuigi tugev, sest meri on madal. Kui me nüüd vaatame seda mere sügavuste isobaate, mis on tehtud Kroonlinna nulli seisuga mereinstituudi poolt, siis me näeme, et isobaat 2 meetrit, ehk vee sügavus 2 meetrit läheb kohati 400-500 meetri kaugusel meres. Ja ka lähemal on see veekihikene hästi väike: 10, 20, 30 cm. See on siis muidugi, kui on Kroonlinna nulliga. Ülejäänud aladel see veetase muidugi kõigub. Ja maksimum oli siis 2005 jaanuaris oli tema 150 cm oli üle Kroonlinna nulli. Nii, et tänu sellele, et ei olnud kirdetuult purustusi rannas ei toimunud. Küll aga purustused olid hoopis Viimsi läänerannikul, kus ta peksis puru Rohuneeme tee täielikult. Kogu selle jutuga ma tahan nüüd rääkida seda, et on veel üks hoovus, see on tuulehoovus. See on see hoovus mis lükkab seda, mis pinnal on kitsa kihina aga lükkab, kui meil on tuul maalt, siis ta lükkab ära sooja vee ja seda igaüks teab, kui tuul merelt lükkab, siis sooja vee siin rannas, siis saab suplema minna. Selle mõju on ainult selles, et ta kannab selle osa edasi, mis ujub peal. Aga need hakkavad ka siis siia pilliroo sisse kogunema igal pool. See pilliroog hakkab tugevalt vohama. Ja nüüd veel edasi, miks ta vohab, ja miks on ilmunud tugevasti välja pruunvetikas. See on sellest, et fosfori, kaaliumi, lämmastiku sisaldus on vees niivõrd kasvanud, et taimemass hakkab siin vohama. Ja see ei tule mitte Muuga sadamast, vaid see tuleb ümberkaudsete elanike mittepidavatest kogumiskaevudest. Ja seda on ka kerge näha. Kes on kõndinud jäises rannas, näeb, kust need tulevad. Järelikult peaks siin need inspektsioonid vaatama, kust see tuleb, sest kõik kes kirjutasid siin žurnaali, mis väljas oli, ütlesid, et see on lõpmata puhas rand. Kust nad võtsid, et ta puhas on. Me ei tea, kas seal on radioaktiivsus või mida seal on. Me ei tea üldse mitte midagi, sest ei ole ühtegi analüüsi tehtud. Ja arengukavas on sees, et tuleb hakata analüüse tegema. Ja sellega ma hakkasingi. Ja sellepärast ma tellisingi selle Tallinna sadama raha eest uuringutöö, et vaadata, mille sees me jalgupidi käime. Nii, nüüd edasi. See radioaktiivsus ja kõik raskemetallid tulid siit Maardu karjääridest, kuhu karjääri veed suunati Maardu järve ja Kroodi oja kaudu muudkui tuli, et seda on vaja kontrollida nüüd, et kuidas moodi ta settis meie setetes. Kui teda ei ole, jumal tänatud, hästi. A kui ta on. Nii, nüüd siis see Muuga laht, hakkab vist aeg täis saama. Tähendab lugu on selles, kes luges nüüd tähelepanelikult seda lähteülesannet ja nimetavad, et seal tahetakse kruntida ja nii edasi. Loomulikult, see punkt on seal lollisti sees, aga kui lugeda lähteülesanne lõpuni, siis näete, et 12. punkt ütleb, et vallavalitsus, kui töö on valmis ja ära kooskõlastatud viib lähteülesandesse korrektiive ja see on peaaegu iga detailplaneeringu puhul niimoodi, sest et ükski ei ole nii tark, et ta detailplaneeringu koostamise ajal suudab ette näha kõik jamad, mis seal võivad ette tulla töö käigus. Ja selle tõttu ongi niisugune planeerimise protsess, ta on pidevalt kulgev ja viiakse kooskõlla see tulem ja tõmmatakse lähteülesandest see jama maha, mida ei ole ja ei taheta ja ei saagi realiseerida. Seal samas on vastus nende majade asjus, mida te kõik kardate, et sinna tuleb – ei tule. Kõik.
Mets: Palun, Selirand.
Selirand: Ma lisan siiasamasse, kus Madis lõpetas, et kruntimine oleks ainult säärasel juhul vajalik, kui toimub munitsipaliseerimine, siis saab seda küsida kohaliku omavalitsuse vajadusteks. Nii nagu maa-amet ütleb seoses selle puhkealaga. Ja küsimustele, kas sinna tulevad elamud, siis ei ole lihtsalt Eestis niisugust andekat aferisti, kes sellega hakkama saaks. Sinna ei saa mitte mingil juhul elamuid tekkida. Sinna saab tekkida ainult äärmisel juhul, see on mitte supelrand, sest sinna ei tule mitte mingil juhul vetelpäästet, sinna saab teha ujumiskoha. See tähendab, et igaüks ujub omal riisikol. Aga puhata võib. Ja selleks see detailplaneering, mis täna tehakse, kallid inimesed, palun vaadake seda asja aasta perspektiiviga 2050. See detailplaneering täna tehakse, aga ta peab kehtima ja tulevikus olema sobiv ka 50. aastal. Ja millal seda ehitama hakatakse, see sõltub nüüd külaseltsi rahahankimise võimalikkusest. Võib-olla mitte kunagi, mitte iiagli ei tehta seal rannas mitte ühtegi labidatäit. Aga võib-olla tulevad andekad inimesed, kes teavad, kuidas saada tõukefondide rahasid ja hakatakse kogu detailplaneering realiseeritakse juba aastal 2009. Aga see sõltub täiesti külaseltsist, kes on mittetulundusühing, keda toetatakse erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Ja mis küsimusesse puutub, et miks ei ehitata lasteaedasid, saan ma vastata väga selge ja kindla asja: lasteaedade ehitamiseks võtab riik oma teised toetused ja antud detailplaneering on lihtsalt see tegevus, mis on Viimsi üldplaneeringus ette nähtud, et see rannaala tuleb detailplaneeringuga katta andmaks valla seisukoha selle koha välja arendamiseks puhkeotstarbeliseks eesmärgiks nii nagu te tsiteerisite maa-ametit, kuna maa-amet ei pea teistsugust võimalust üldse võimalikuks. Ja mis puudutab muid asju – kuhu tuleb see, kuidas sa Madis selle asja kohta nüüd ütlesidki – lainemurdja või rannakindlustus või muu asi, siis selle asja mõte seisneb väga selgelt ühes asjas, et kui siit teisest muulist üles minna ja hakata liikuma Taru poole, siis seal teatud taru juures on probleemid sellega, et meri sööb maad. Aga kuna just nimelt valla, see ei ole ei Kaasiku ega Seliranna idee, vaid vallavalitsuse üks visioone oli sellest, et Viimsi poolsaar väheneb pidevalt, ühelt poolt kiirlaevade lained, teiselt poolt sööb, kes on Tammneemes käinud, Tammneeme külavanem pani noore poisina kartuleid mere ääres maha, nüüd meri sööb juba varsti maantee ja lähema kümnendi jooksul kukuvad Tammneemes juba need majad ja aiad, mis seal mere ääres on ka, sest meri sööb. Ja eesmärk on vallavalitsusel siis kujundada ümber Viimsi siis niisugune kallasvööde, rada, mis kaitseks siis niisuguste ärasöömiste eest. See oleks siis niisugune lihtsalt üks ühine süsteem. Kas see niisugune Peeter I suursugune, geniaalne idee jõuab kunagi ka reaalsuseks, seda ei tea, aga nägemus peab ju olema, sest muidu pole mõtet elada, kui meil pole tulevikunägemust. Ja ma selle pärast palun kõigil Randvere küla elanikel mõelda veidikene tänasest päevast kaugemale. Et kui te kritiseerite, siis ma ütleksin, et lugesin seda kriitikat, siis seal on surfikeskus, seal on rannarestoran, tänan, et keegi tegi need ettepanekud. Võib-olla see on tõesti liiga kitsarinnaliselt nähtud detailplaneering. Võib-olla tõesti tuleks sinna teha surfikeskus, võib-olla tõesti tuleks sinna teha ka rannarestoran, sest antud detailplaneeringus neid ei ole. Aga tõepoolest aastal 2050, mõnigi meist on jõudnud 90. eluaastasse ja kui meid lükatakse sinna ranna äärde ratastoolis rannarestorani ja väga mõnus. Nii et mõtleme ennast aastasse 2050.
Mees: Ei tohi ju Pallode ja teiste kinnistutel rajada seda ranna puhkevärki ju.
Selirand: Väga õige. Jumala eest, Pallode ega teiste eraomanike varaga ei tehta mitte midagi. Te küsisite siin, kus on riigi reformimata maa. See ongi see maa osa, mis on teie kinnistu piiri taga.
Hääled: See on meri.
Selirand: See ei ole meri.
Lärm
Selirand: Minu poolt oleks nüüd kõik.
Vaga: Ma ei küsi, aga ma juhin tähelepanu selle detailplaneeringu lähteülesande 241, tüüpprojekti järgi koostatud. No kuulge, jumal appi, kui teil on 22 hektarine maa võetud ja te ei suuda vaadata üle, mis seal üldse kaldapeal on. Et peab võtma ühendust kinnisasjade omanikega ja nii edasi. Siis ma leian, et juba see töö algus oli väga ebaviisakas küla elanike suhtes. Pluss seejuures lähteülesande algatamine oli avaldatud vabariiklikus lehes 25. mail 2007. aastal, aga mitte kohalikus lehes. Et juhtida tähelepanu eemale nendest asjadest.
Kaasik: Lubage mul teatada proua Vaga, et teie poolt kirjutatud kiri Viimsi vallavalitsusele on ka säilinud. Nii. Ja väga hästi teadsite te juba mai kuus 2006, et detailplaneering on tegemisel ja te teatasite siin kirjalikult, mis te arvate sellest ja te olite sellega nõus.
Vaga: Aga kuidas ma nõus olin. Ma olen seadustest lähtuvalt 10 inimesega nõus, et ei saa teha suplusranda, kuna selleks puudub maa, puudub vee kvaliteet, puudub rand, puudub transpordi võimalused, vaat nii!
Lärm.
Õitspuu: Sulev Õitspuu, juhatuse liige. Juhtumisi ma töötan maa-ametis, küll mitte ei tegele ma nende asjadega, geoinformaatika osakonnas. Aga võib-olla ma selgitaksin, ma osadele juhatuse liikmetele saatsin selle kirja, juhatusele ja külaseltsi liikmetele. Et kuidas rannajoon üldse tekib kaardi peale. Et kuidas need vead on nagu tekkinud.
Naishääl: Mine kaardi juurde.
Õitspuu: Et kui vaadata seda, kes on lähemalt uurinud seda Optiseti geoalust, mille peale see planeering on tehtud, siis sellese osas, mis on märgitud selleks planeeritud kruntide piiriks, ei ole tegelikult mingit mõõdistust toimunud, kuna see asub tõesti vee sees. Kui vaadata siin neid kõrgusi, siis on tõesti null ja miinus 0,14 jne, aga see rannajoon on võetud Eesti rannajoon, mida teeb maa-amet. Ja kuidas see rannajoon on tekkinud? Siin on üks mustvalge ortofoto, kus on peal see sama rannajoon, kus on peal ka katastriüksuse piirid. Rannajoon on tehtud kameraaltööde käigus ortofoto stereokaardistamise käigus. Stereokaardistamise käigus tehakse pistelist välikontrolli. Nähtavasti siin osas on jäetud välikontroll tegemata või on ta lihtsalt töö põhimõtte pärast nagu jäänud noh täpsustamata. Kuna fotodelt on selgesti aru saada, et see on tehtud tõenäoliselt siis, kui kõrkjastik on täies vohamises, et on tõmmatud rannajoon siis väljapoolt kõrkjastikku. Ja siis Optiset, või see, kes siin detailplaneeringu on koostanud, ongi võtnud selle rannajoone aluseks, et läheb siit ja siit läheb kallasrada. Kuigi siit kaardi topoaluselt on näha, et rannajoon on siin, et siitpoolt ei olegi midagi üldse kaardistatud. Mida maa-amet teeb sellel aastal, on see, et lennatakse terve Eesti rannajoon üle. Maa-ametil on omad lennukid, omad kaamerad, oma kaardistajad ja selle töö käigus täpsustatakse kogu Eesti rannajoon uuesti üle. Kus võetakse maha, tagasi, kus läheb veel rohkem merre. Ja üks minu, ma ei tea, ma ei ole planeeringute ja nende asjade spetsialist, aga minu küsimus oli see, et kas selle sama detailplaneeringuga äkki ei peaks hoopis täpsustama täna ranna tõelise asukoha. Et siin on ta küll märgitud planeeringu alaks sisse, aga põhikaardistuse üks osa on ka täpsustamine. Et alustada täpsustamise protsessi, et täpsustame selle rannajoone ära, maa-ameti mõõtjad mõõdavad selle paika. Kui selle kroonlinna nulli kõrguste järgi vaadata, siis see rannajoon tõesti ei ole siin. Ja kui vaadata siit (näitab Kibuvitsa tee rannalõiku), siis siin ta on juba. See on juba täiesti maismaa, mis siin on.
Selirand: Ja täpsustan, et see osa, mida sa viimasena katsusid, et sinna ei tule ka ju mitte midagi, kahe muuli vahele.
Õitspuu: Selle järgi on ju näidatud kallasrada siia ja siin on paadilautrid ja mingi hobuste ujutamise koht. Ja selles osas Jaan Väljaots on teinud hästi palju väga asjalikke ettepanekuid. Neid ei ole veel siiamaani arvestatud, see kaustik, mis siin oli, ja seda ei ole veel jõutud arvestada. See kaustik vist viidi alles.
Mets: Keegi tahab küsida.
Troska: Seletage lollile inimesele, misasi on maismaa? Ma nagu üldse aru ei saa. Selles mõttes, et kui te näitate seda ülemist piiri, siis ma tean, et ma olen seal põlvist saati vees.
Õitspuu: Ma ütlesingi teile, kuidas see joon on tekkinud – kameraalse kaardistuse käigus.
Troska: No siis järelikult see mõõdistamine on täiesti nulli väärt.
Õitspuu: Keegi ei jõua ju kaardistamise käigus 1:10 000 mõõta ju aparaatidega üle Eesti rannajoone. Rannajoon on üldse sihuke teema, mis ei ole, ma arvan mitte ainult Randveres selline valus teema, vaid üle Eesti, kinnistutega rannakülas.
Mets: Ma tahaks ka küsida, kas Eestis maksab igamehe õigus kallasrajal käimise suhtes? Kuidas saab olla, et üks krunt läheb mereni välja, kas ta rikub seadust või ei riku, kui ta kallasraja on võtnud endale?
Hääled: Ei ole. Siit pääseb läbi.
Lärm.
Õitspuu: Ärge nüüd valesti aru saage, mina ei esinda siin riigi maa-ametit, vaid töötan seal ja küsisin oma spetsialistide käest. Ma lihtsalt selgitasin välja, kuidas see rannajoon, mis praegu kõige suuremat poleemikat tekitab, siin merre on joonistatud. Tegelikult see rannajoon täpsustatakse selle aasta jooksul. Maikuus algavad lennud juba. Lennatakse terve Eesti rannajoon üle ja aasta lõpuks on võib-olla hoopis teine pilt. Võib-olla tuleb siis hoopis sihuke häda, et mille pärast rannajoon lõikab minu krunti.
Mets: Tähendab, et hoopis siit algab siis kallasrada.
Pallo: Kinnistu piirides jah.
Kaasik: Et selle projekteerija süüdistamine selle jamaga on siiski nagu ei olnud õigel aadressil.
Õitspuu: No kes siin süüdistanud on.
Kaasik: Projekteerijat on, ta jäi haigeks selle tõttu.
Pallo: Viga tuleb parandada.
Õitspuu: Vaadake viga ei ole saanud veel parandada, sest ettepanekud koguti alles eile võeti kokku. Keegi pole neid läbi vaadanudki veel.
Madrus: Härra Selirannalt, on ta veel siin, ma küsin, et praegu on niimoodi, et te ütlesite, et see sõltub külaseltsi rahadest, selle väljaehitamine. Minu küsimus on see, et katastri maaüksus, mis sinna moodustatakse praeguse plaani järgi, kelle omandisse see siis läheb, see läheb munitsipaalomandisse?
Selirand: Ma ei tea, sellepärast, et küsimus on selles, et Viimsi vallavalitsus on taotlenud kooli jaoks munitsipaalmaad, Viimsi vallavalitsus on taotlenud lasteaia jaoks munitsipaalmaad, siiamaani on riigi maa-amet sellele vastanud eitavalt. Kas ta sellele puhkeala jaoks küsitavale munitsipaalmaa taotlusele vastaks jaatavalt, ei oska öelda.
Madrus: Aga hetkel on selles planeeringu lähteülesandes, et taotleda munitsipaliseerimist.
Selirand: Jah.
Madrus: Lähtume sellest, et nõustutakse. Siis ta läheb Viimsi vallavalitsuse munitsipaalomandisse ehk siis kas on õige väide, et me ei saa kindlalt väita, et siin sõltub nüüd külaseltsi rahadest see arendamine, pigem oleks vast õigem, kas see sõltub vallast, kas vald leiab seda raha, et oma omandit arendada.
Selirand: Tähendab ma arvan, et niipea kui see on saadud munitsipaalomandisse, annab vald selle Randvere külaseltsile kasutusvaldusesse, sest et Viimsi vallavalitsus näeb ette, et kui mittetulundusühing Randvere Külaselts taotleb mingisuguste tegevuste jaoks raha, siis tal peab olema omand. Ja see kasutushaldus on omand. Ja siis see Randvere Külaselts saab küsida ükskõik kuskohast raha, tal on õigus seda maad kasutada.
Madrus: Kas vaidluste ja poleemikat tekitanud osa ei võiks üldse projektist välja jätta. Ma ei saa aru, miks on vaja planeerida üksnes merd.
Kaasik: Üks lahendus on see, kui saaks taastada Niinepuu tee muuli omandiküsimus nendele taotleda omandisse, kes seda tegid 25-30 aastat tagasi. Need on teada need ühistud, kes Laagna tee ehitamise käigus saime tuua välja tuleva materjali siia ja ta pidas siin täiesti julgelt 25 aastat tagasi, kedagi ta ei häirinud ja mitte midagi halva ta ei teinud. Võib-olla, kas isand Koppa on siin või? Mis sa arvad sellest asjast.
Koppa: No me olime üks kuuest kooperatiivist.
Kaasik: Ja teised olid ka. Ja me panime oma rahad sinna mängu ja selle vedamise, tõsi me saime küllalt odavalt tollel ajal, aga veorahad me pidime igal juhul maksma. Ja ta pidas vastu 25 aastat.
Selirand: Ja vastan naabrimehe küsimusele. Ma võin ka praegu öelda, et alles siin Kaevuaia oletatavast, ma räägin väga õieti oli kirjutatud, et tegelikkuses meil ei ole muuli. Kaevuaia teel on mingisugusel õnnetul, no juriidiliselt muuliehitusluba ei ole kellelgi olnud. Sinna on kogemata tekkinud mingisugune merre mingisugune vaip.
Meeshääl: Räägime nagu asjad on, mitte mingisugune kogemata. Teadliklt on ekskavaatoritega see sinna teinud.
Selirand: Kui see on teadlikult tehtud, siis keegi tuleb vastutusele võtta. Sellepärast et teadlikult niisugust asja ilma projekteerimise, veekasutuse eriloa ja muude asjadeta teha ei tohi. Seetõttu ütleme me, et see on kogemata juhtunud. Aga ma vastan sellele küsimusele. Nüüd on probleem selles, et ma tahangi täpsustada, et juba on räägitud ka detailplaneeringu teostajatega, et selle kahe muuli vaheline ala, et seal on mõni kinnistu omanik juba pilliroogu niitnud, et meri paistab ilusasti. Mõnel on pilliroog ilusasti püsti, las olla ja las see olla niisugusena. Kui sinna on kirjutatud paadilauter, siis kallid inimesed, paadilauter on lihtsalt paadiomanikule võimalus paadi ranna lähedale toomiseks. See ei ole Muuga sadam. Sinna ei ehitata tuledega, faarvaatriga mingit asja. Seal on nii nagu saare inimesed teavad, mis asi on lauter. Seal on võimalus paadiomanikel oma paate selle kandi peale, ja kusjuures, kui te olete märganud, seal inimesed ju liiguvad paatidega, on paaditeed sisse tehtud. Nii et minu meelest pigem võiks see detailplaneering fikseerida selle olemasoleva pildi. Aga sellest muulist siin ja edasi ülespoole, vat seal võiks toimuda niisugune ujuma minemise võimalus. See on praegusel hetkel ka planeeritud. Nii et vastan küsimusele, see osa, mis sa viitasid käega, see jääb samaks, nagu on. Ja see, kui keegi ütleb hobuse ujumise koht, siis ma tõesti ei tea, kas võib-olla tuleb. Me ei tea ju viiekümne aasta pärast.
Vaga: Siin on käinud, mitu korda käinud. Inimesed ei teagi ja see ei häiri mitte kedagi. No Metsakastist.
Mees: Nagu te nimetate selline ise tekkind asjandus, miks veeti sinna savi kanalisatsiooni trassi ehituse käigus.
Kaasik: Veeti küll jaa.
Mees: Miks sinna veeti, kas luba oli?
Kaasik: Seda veeti vähe ja mis veeti, viidi tagasi, sest järgmine päev oli inspektor kohal ja keelas ära. Ei last teha. Nii et
Pallo: Aga kes lubas savi vedada muuli peale?
Kaasik: Kes lubas, ma ei tea, kes lubas.
Pallo: Sina lubasid.
Kaasik: Mina lubasin, jah. Ja nad viisid selle savi ära. Mina sain ettekirjutuse inspektori käest ja otsemaid ära viia. Aga kesse viis esimese muuli sinna, kes selle alustas.
Pallo: Seda ma ei tea.
Kaasik: Vat seda sa ei tea. Tead, aga ei ütle.
Selirand: Ma juhin tähelepanu, et see detailplaneering juba on töös, sest nii kui te märkate Poe kinnistu on juba teinud endale kena juurdepääsu aia tagant ilusti tee. Väga korrektne, väga ilus põllu-, merekivid ääres. Vastavalt sellele detailplaneeringule. Kui ta ei oleks seda kasutanud, siis tal ei oleks selleks üldse õigust.
Mets: Kuulge, meil on järjekord.
Mees: Härra Selirand, mul on küsimus, milleks me siin oleme ja arutame, kui meil ei ole kedagi projekteerijat siin.
Mets: Kuulge meil on siin puht informatsioon, et kõik võivad rääkida. Palun küsige.
Madrus: Kas hetkel on võimalust kuidagi saada mingit kinnitust, et see võetakse ette, et joonis viiakse loodusega vastavusse. Siin on kallasrajaks märgitakse selle koha peale, kus on kõrkjad ja vesi.
Selirand: Ei, ei, siin on ilmselt praegu juba tean seda, detailplaneeringu tegijad kasutasid ära selle olemasoleva, mis on kinnistu omanikud väga ilusti jätnud mere äärde kinnistu piiresse, kus käiakse, märgitud, sest siin on ilmselt tegemist vale koopiaga, sest tegelik kallasraja piir jookseb juba nüüd selles osas seal.
Õitspuu: Ei ole, see ei ole vale koopia. Siin need triibud.
Selirand: Ei, seal ei ole.
Õitspuu: Siin on joonistatud jalgrada, mitte kallasrada. Ma pean ära minema küll, aga rannajoone osas ma tahaksin öelda, et mida ma omalt poolt võiksin teha külaseltsi nimel veel, kuna ma juhatuses olen, küsida maa-ametist kas saaks taotleda selle rannajoone täpsustamise protseduuri, et täpsustaks selle ära. Selle sama planeeringu aladel.
Kaasik: Siis saaks korrektuurid sisse viia.
Õitspuu: Kuna see rannajoone sõda siin käib, et siis selle saaks lahendatud.
Selirand: Kusjuures ma juhin tähelepanu detailplaneeringu protseduurilised reeglid. Praegu tegemist ei ole, tavalises detailplaneeringu tegemisel niisugust asja üldse ei ole. Sest see on detailplaneeringu eskiis. Detailplaneering tehakse valmis ja pannakse avalikule arutelule, kus kõik saavad avalikult märkusi teha. Praegu ta ei ole veel valmiski saanud. Me teeme praegu ettepanekuid detailplaneeringu eelnevas protsessis. Järelikult detailplaneeringu tegijad saavad neid arvestada. Järgmine on detailplaneeringu avalik arutelu, see on teine kord, kus kõik saavad jälle rääkida.
Õitspuu: See oligi minu ettepanek, kui ma selle eskiisi kätte sain, et paneme ta siia külakeskusse välja enne kui ta läheb avalikult valda väljapanemisele. Et las siis külainimesed käivad, näevad ja kirjutavad sinna kaustikusse. Et see ei olnud nagu ametlik väljapanek. See oli enda jaoks organiseeritud, et külarahvas teaks, et ei peaks pärast valda minema ja seal mingit kaustikut täitma. Selline on see mõte.
Mets: Väga hea. Väljaots.
Väljaots: Jah, ma tahtsin ka natukene, et püüda neid vastuolusid maha võtta, et siin kahjuks jah kahes või õieti kolmes Viimsi Teatajas on nagu kah niiöelda siis teiselt poolt seda hirmu üles kruvitud, et või püütud nagu väita, et siin rahvas kardab majaehitusi jne. Kui nüüd täpne olla, siis need samad allkirjad, mis said kogutud, olid tegelikult selle lähteülesande sõnastusest tingitud. Lähteülesande sõnastuses on kahjuks sees rannahoone, see kuidas rannahoonest saab korterelamu, on näha Pirital. Aga noh, ma näen, et selles mõttes see asi liigub nagu õiges suunas ja ka sellel plaanil, nagu me nüüd aru saame, suudame ka need vead ära parandada, mis on sinna praegu sisse joonistatud. Küll aga nüüd käisin üleeile vallavalitsuses abivallavanema vastuvõtul ja meil tekkis arutelu sellel teemal, et kas tõesti selleks, et panna prügikasti, pinki istumiseks ja riiete kabiini, on vaja detailplaneeringut, nagu teie väidate. Ja abivallavanem vastas - ei ole. Selleks et panna prügikaste ja pinke ei ole vaja detailplaneeringut. Detailplaneeringut oleks antud juhul vaja ainult selleks, et teha kaldakindlustust ja spordiplats. Kaldakindlustuse teemal, ma ei tea, me võime jälle lõpmatuseni siin vaidlema hakata, aga minu jaoks on arusaamatu, miks liivarand tuleks kividega kinni müürida, et siis enam otse merre ei pääseks, praegu on võimalik seal otse merre minna mööda liiva. Ja kümme aastat siin rannas elanuna ei ole märganud, et see liiv nii väga ära oleks kuhugi siit uhutud. Seda kaldakindlustust võiks võib-olla vaja minna ainult üheks tarbeks – selleks, et täita maad Kaevu kinnistu kõrval, sinna kuhu on joonistatud spordiplatsid. See on ainus koht, kuhu seda kaldakindlustust oleks justkui vaja. Sest et, see ei olekski tegelikult kaldakindlustus, see oleks lihtsalt maa täitmine, mille üheks osaks muutuks ka kaldakindlustus. Sest et ka seal ei uhu meri midagi. Kaevu kinnistu, nagu näete, läheb sinna merre ja püsib seal oma uhke aiaga, nii et ei ole seal mingisugust ohtu, et see aed kuskile merre variseks. Niisiis kui teha kaldakindlustusi, oleks mõistlik teha nad sinna, kus meri tõesti lõhub kallast.
Mets: Minule tundub, et see on selle viienda punkti väga ilus lõppsõna. Me oleme ära leppinud siin kõik.
Väljaots: Üks vahemärkus. Kuivõrd Viimsi Teataja ei ole võimaldanud nagu vastulauseks, siis ma kirjutasin ühe vastuse.
Vaga: Lugege ette palun.
Väljaots: Ei, see on pikk natukene, ma panen sinna, siin oli Viimsi Teatajaid enne, ma panen sinna, et kes soovib, võib lugeda neid vastuseid. (Aplaus.)
Vichmann: Olen Mare Vichmann. Ja ma nüüd uurisin ka netis tükk aega ja võtke kõik endale otsige netist üles pilliroog.ee ja seal on pikalt juttu roostiku tähtsusest meie ümbrusele. Et kui nüüd täitub see unistus, mille pärast detailplaneeringut siiski algatati, ma olen kunstnik, ma kirjutan ilu vormis eksole, et olen tutvunud Seliranna algatatud Randvere küla rannaala detailplaneeringuga, siis ka vastukajaga Kristo Madruselt, avaldamata artikliga Jaan Väljaotsalt, Madise kirjutisega ja olen teinud oma järeldused, olen rääkinud Eesti Looduskaitse Seltsiga, esimehega Juhan Telgmaaga, Tiit xxxga loodusmuuseumist (?) arhitektiga xxx. Et oletame, et merre on püstitatud 4 meetri kõrgune müür, millest unistab ikkagi Enno Selirand siiamaani, muidu poleks detailplaneeringut üldse vaja.
Kaasik: Mis jutt see on. Mis jutt see on.
Naishääl: Ei ole niisugust juttu olnud.
Vaga: Lugege Kaasiku artiklit hoolikalt.
Vichmann: Ja siis pärast seda paar xxx liiva läheb selle vaheala täitmiseks, ja saaksime normaalselt nautida siis seda merd, ei saa, sest kui me sealt müüri tagant merre läheme, siis on sinna kuhjunud adru ja sodi, sest roostik on see, mis selle ära sööb, eksju. Aga kui teda ei ole, siis on meri xxxx. Aga mis juhtub ülejäänud aladega eespool. Kõige pealt on meie teed hukas, kogu see mass kõik seda liiva veab. Kaevuaia tee on väga läbi, Niinepuu tee on ka xxx. Ja kukuvad ära need alumised alad, alumised krundid. Mäletate 2005. aasta uputust xxxx meeter mere poole xxxx.
Mets: Mida te tahate öelda?
Vichmann: Ma tahan öelda seda, et jätame selle projekti ära. Jätame nagu on praegu. Meil ei ole vaja pikemat Kaevuaia teed, pikendust, seda muuli, sest et siis hakkab roostik teistmoodi kasvama. Ta on juba nüüdki hakanud kasvama teistmoodi. Niinepuu muul, kui teda taastada, siis mitte killustikuga, valus on seal käia siiamaani, selle pärast, et ta on ära uhutud eksole. Ja mitte nii pikaks, nagu ta oli. Ja kui miskit soovi, rannaala kaitse korras pöörduda, et kas arutada natuura tegelastega või on Eestis ka xxxxx koosluse kaitse ühing. Ja kui me teeme siia lastele liivaranna, siis me saame teha maa poole, sest et muidu meri kannab selle lihtsalt minema. Ja kaardil seal kraav, on vaja väikest sillakest.
Vaga: Kaks kraavi on.
Sumin
Mees: Siin see kõik kõnts rannas. Minge randa noh.
Mets: Palun lõpetage see vaidlus ära. Aitab.
Vaga: Mitte midagi ei aita.
Mets: Palun istuge. Lõpetage ära.
Kaasik: Ma tahan tähelepanu juhtida, meie unustasime ära ühe asja. Kogu see ala, mis on nüüd ütleme siit põhja suunas, allub täielikult mere purustavale toimele.
Väljaots: Jah, ja sinna olekski vaja.
Mets: Palun ärge segage.
Kaasik: Üks moment, selle pärast et palun aru saada, rannakindlustus ei ole see, mis kaitseb seda randa. See on võitlus tagajärjega ja tehakse sinna, kus rand on ära lõhkunud või randa läinud juba enda lainetega, see näeb niisugune sellises variandis välja. Kui aga nüüd me räägime selle ala kaitsest, et kuidasmoodi me seda tõkestada saame, siis on üks võimalus – lainemurdja tuleb ette tõmmata, nii, või muulid ja need päästavad selle ranna osa. Siin on juba lõhkumine käimas ja rand laguneb Kallavere tagant. Me ei ole nendest üldse rääkinud, mis siis veel, kui me nendest hakkame rääkima. See on lainemurdja, mis kas on kivid või betoonplokid, need ei pruugi üldse välja paista. Arvatakse, et see rannakindlustus on nagu mõni Hiina müür, mis tõuseb sinna ülesse ja keegi ei näe sellest üle. See on veepinna tasandil ja kui me räägime proua Vaga juures olevast rannast, siis tsiteerin jälle teie toredat kirja, kus te ütlete: “Kinnistuteni ulatuv rannariba on aastatega kitsamaks muutunud mere piiri muutustega, tõusud, lained ja mõõnad. Käesoleval ajal on rannajoonest kinnistuni ainult 28 meetrit”. Tähendab sealt on lained juba ära uhtund seda liiva.
Vaga: Ei ole, ainult tõstnud on seda ja see on tõusu ajal mõõdetud.
Kaasik: Sama hästi võib ta teda minema viia. Kirde tormid, mis seda lõhuvad. Jätke see meelde, ma ei räägi rohkem enam mitte midagi.
Pallo: Vaata, Madis, ma ei saa aru, kust sa võtad selle jutu, et kogu see ala Kibuvitsa tee liivarannast – ei ole sealt ju mitte midagi meri lõhkunud, viimased 20 aastat on sinna järjest juurde viinud.
Kaasik: No aga ta ju kirjutab, et on jäänud kitsamaks. Proua Vaga on kirjutanud seda.
Vaga: Teatud kohtades. Eksole. Aga nüüd ta on seda.
Lärm.
Kaasik: Uus juhatus kindlasti hakkab tegelema sellega, sest inimesed on nii palju minule kirjutanud, et mispärast sellega ei tegele. Uus juhatus peab tegelema.
Mets: Võtame järgmise küsimuse.
Naine: Ma tahaks sellest, et viia seda projekti natuke odavamaks. Teha need kaldakindlustused ainult nendesse kohtadesse, kus näiteks härra ütleb, et tema krunt piirneb merega, näiteks sinna taha oleks vaja, et rahvas saaks läbi. Ja sama moodi, praegusel juhul siit samast otse minna on ilus liivarand.
Vaga: Soo.
Naine: Seda kaldakindlustust ei olegi sinna vaja, sest sinna tuleb liiva pidevalt juurde.
Vaga: Jah.
Naine: See on tõesti ilus koht. Aga kas teil oleks võimalik seda projekti praegusel juhul, saate seda teisele poole keerata, kas tohiks seda eskiisprojekti pikendada põhjasuunas ja nagu Kaasik ütles, teha sinna lainemurdjad, et kaitsta neid kinnistuid, mida meri lausa sööb krundi all. Kas saaks seda projekti selle võrra pikendada, et viia seda kaldakindlustust hoopis sinna põhjapoole, et mitte kasutada teda sellistes kohtades, kus hädasti vaja ei ole? See läheks tublisti odavamaks ja teiseks saaks päästetud ka need, kes seal tõesti on ohus.
Vaga: Jah, õige.
Mets: Paneme kirja. Kas me võime joone alla tõmmata?
Väljaots: Mul on üks küsimus. Kas me külaseltsiga võiksime jõud kokku panna ja need riietuskabiinid, prügikasti ja istepingid, mis ei vaja detailplaneeringut, nagu me vallavalitsusest kuulsime, ära teha selleks suveks?
Kaasik: Oot-oot, ma tahan nüüd paluda, et nüüd natukene muudetakse seda järjekorda, ma natukene hakkan ise, kui koosolek on nõus. Teised saavad ka pärast. Selleks ma pööran selle pahupidi. Nii, palun ära unustada see, et ma olen see vihatud külavanem, vaid arvestage sellega, et ma olen diplomeeritud meteoroloog, hüdroloog, kes on riigieksamid teinud ka okeanograafias ja pikka aega merd sõitnud, kaasa arvatud Põhja-Atlandil. Ja piisavalt peaks omama teadmisi selleks, et rääkida, mis on Muuga laht. Ja pange nüüd tähele, ma räägin seda selle pärast, et me räägiks ühtemoodi, et me saaks aru ühtemoodi asjadest. Siin ta on, vildak on kontuur tulnud, aga see ei oma tähtsust. On näha Randvere kirik ja on näha Maardu järv. Nüüd on lugu nii. Looduseseaduste järele on siin hoovused. Ja need hoovused liiguvad kindla suunaga ja tingimata vastu kellaosuti suunda. See tuleneb sellest, et põhjapoolkeral Coriolise tungi järele ka kõigis Soome lahe lahtedes hoovused liiguvad vastu kellaosuti suunda. See sama vastu kellaosutit liikumine toimub ka siin ja läheb läbi niimoodi, et ta jõuab Soome rannikule keerab ringi ja kõik niimoodi käib ringi. Tõsi, see hoovus on nõrk. Aga ta kannab setteid edasi. Nüüd on olukord selline, et ta on hakanud kandma setteid siia alla soppi just selle tõttu, et siia on ette tulnud Tallinna Sadam. See Tallinna Sadam pidi algul tulema Randvere kirikuni. Ma mäletan selgesti, kui võitlesime selle vastu plaanikomitees ja ehituskomitees aastatel 70. 80. vastas, kui merelaevanduse ministeerium tahtis kogu seda ala täis täita. Ja meil oli õnne ja võimalust suruda ta ära Randvere kiriku alt vastu Maardu ja Kallavere randa. Nüüd ta areneb nii ida kui ka lääne suunas edasi ja mul on need, aga ma unustasin nad koju, need arengu skeemid on olemas, nii et ta mõlemale poole edasi areneb. Nüüd sõltumata sellest, et siit loodusliku vee liikumine sai tõkke ette, hakkab siit sete kogunema ja nüüd te saate vastuse sellele küsimusele, et pilliroog ei ole mitte ohus, vaid pilliroog vohab. Ja ta vohab, see hakkab kõik siin pilliroostuma ja soostuma ja kinni kasvama selle pärast, et setted jäävad siia pidama, neid ei kanta enam välja. See on nüüd see merehoovus. Ta on üldiselt nõrk, ta ei ole kuigi tugev, sest meri on madal. Kui me nüüd vaatame seda mere sügavuste isobaate, mis on tehtud Kroonlinna nulli seisuga mereinstituudi poolt, siis me näeme, et isobaat 2 meetrit, ehk vee sügavus 2 meetrit läheb kohati 400-500 meetri kaugusel meres. Ja ka lähemal on see veekihikene hästi väike: 10, 20, 30 cm. See on siis muidugi, kui on Kroonlinna nulliga. Ülejäänud aladel see veetase muidugi kõigub. Ja maksimum oli siis 2005 jaanuaris oli tema 150 cm oli üle Kroonlinna nulli. Nii, et tänu sellele, et ei olnud kirdetuult purustusi rannas ei toimunud. Küll aga purustused olid hoopis Viimsi läänerannikul, kus ta peksis puru Rohuneeme tee täielikult. Kogu selle jutuga ma tahan nüüd rääkida seda, et on veel üks hoovus, see on tuulehoovus. See on see hoovus mis lükkab seda, mis pinnal on kitsa kihina aga lükkab, kui meil on tuul maalt, siis ta lükkab ära sooja vee ja seda igaüks teab, kui tuul merelt lükkab, siis sooja vee siin rannas, siis saab suplema minna. Selle mõju on ainult selles, et ta kannab selle osa edasi, mis ujub peal. Aga need hakkavad ka siis siia pilliroo sisse kogunema igal pool. See pilliroog hakkab tugevalt vohama. Ja nüüd veel edasi, miks ta vohab, ja miks on ilmunud tugevasti välja pruunvetikas. See on sellest, et fosfori, kaaliumi, lämmastiku sisaldus on vees niivõrd kasvanud, et taimemass hakkab siin vohama. Ja see ei tule mitte Muuga sadamast, vaid see tuleb ümberkaudsete elanike mittepidavatest kogumiskaevudest. Ja seda on ka kerge näha. Kes on kõndinud jäises rannas, näeb, kust need tulevad. Järelikult peaks siin need inspektsioonid vaatama, kust see tuleb, sest kõik kes kirjutasid siin žurnaali, mis väljas oli, ütlesid, et see on lõpmata puhas rand. Kust nad võtsid, et ta puhas on. Me ei tea, kas seal on radioaktiivsus või mida seal on. Me ei tea üldse mitte midagi, sest ei ole ühtegi analüüsi tehtud. Ja arengukavas on sees, et tuleb hakata analüüse tegema. Ja sellega ma hakkasingi. Ja sellepärast ma tellisingi selle Tallinna sadama raha eest uuringutöö, et vaadata, mille sees me jalgupidi käime. Nii, nüüd edasi. See radioaktiivsus ja kõik raskemetallid tulid siit Maardu karjääridest, kuhu karjääri veed suunati Maardu järve ja Kroodi oja kaudu muudkui tuli, et seda on vaja kontrollida nüüd, et kuidas moodi ta settis meie setetes. Kui teda ei ole, jumal tänatud, hästi. A kui ta on. Nii, nüüd siis see Muuga laht, hakkab vist aeg täis saama. Tähendab lugu on selles, kes luges nüüd tähelepanelikult seda lähteülesannet ja nimetavad, et seal tahetakse kruntida ja nii edasi. Loomulikult, see punkt on seal lollisti sees, aga kui lugeda lähteülesanne lõpuni, siis näete, et 12. punkt ütleb, et vallavalitsus, kui töö on valmis ja ära kooskõlastatud viib lähteülesandesse korrektiive ja see on peaaegu iga detailplaneeringu puhul niimoodi, sest et ükski ei ole nii tark, et ta detailplaneeringu koostamise ajal suudab ette näha kõik jamad, mis seal võivad ette tulla töö käigus. Ja selle tõttu ongi niisugune planeerimise protsess, ta on pidevalt kulgev ja viiakse kooskõlla see tulem ja tõmmatakse lähteülesandest see jama maha, mida ei ole ja ei taheta ja ei saagi realiseerida. Seal samas on vastus nende majade asjus, mida te kõik kardate, et sinna tuleb – ei tule. Kõik.
Mets: Palun, Selirand.
Selirand: Ma lisan siiasamasse, kus Madis lõpetas, et kruntimine oleks ainult säärasel juhul vajalik, kui toimub munitsipaliseerimine, siis saab seda küsida kohaliku omavalitsuse vajadusteks. Nii nagu maa-amet ütleb seoses selle puhkealaga. Ja küsimustele, kas sinna tulevad elamud, siis ei ole lihtsalt Eestis niisugust andekat aferisti, kes sellega hakkama saaks. Sinna ei saa mitte mingil juhul elamuid tekkida. Sinna saab tekkida ainult äärmisel juhul, see on mitte supelrand, sest sinna ei tule mitte mingil juhul vetelpäästet, sinna saab teha ujumiskoha. See tähendab, et igaüks ujub omal riisikol. Aga puhata võib. Ja selleks see detailplaneering, mis täna tehakse, kallid inimesed, palun vaadake seda asja aasta perspektiiviga 2050. See detailplaneering täna tehakse, aga ta peab kehtima ja tulevikus olema sobiv ka 50. aastal. Ja millal seda ehitama hakatakse, see sõltub nüüd külaseltsi rahahankimise võimalikkusest. Võib-olla mitte kunagi, mitte iiagli ei tehta seal rannas mitte ühtegi labidatäit. Aga võib-olla tulevad andekad inimesed, kes teavad, kuidas saada tõukefondide rahasid ja hakatakse kogu detailplaneering realiseeritakse juba aastal 2009. Aga see sõltub täiesti külaseltsist, kes on mittetulundusühing, keda toetatakse erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Ja mis küsimusesse puutub, et miks ei ehitata lasteaedasid, saan ma vastata väga selge ja kindla asja: lasteaedade ehitamiseks võtab riik oma teised toetused ja antud detailplaneering on lihtsalt see tegevus, mis on Viimsi üldplaneeringus ette nähtud, et see rannaala tuleb detailplaneeringuga katta andmaks valla seisukoha selle koha välja arendamiseks puhkeotstarbeliseks eesmärgiks nii nagu te tsiteerisite maa-ametit, kuna maa-amet ei pea teistsugust võimalust üldse võimalikuks. Ja mis puudutab muid asju – kuhu tuleb see, kuidas sa Madis selle asja kohta nüüd ütlesidki – lainemurdja või rannakindlustus või muu asi, siis selle asja mõte seisneb väga selgelt ühes asjas, et kui siit teisest muulist üles minna ja hakata liikuma Taru poole, siis seal teatud taru juures on probleemid sellega, et meri sööb maad. Aga kuna just nimelt valla, see ei ole ei Kaasiku ega Seliranna idee, vaid vallavalitsuse üks visioone oli sellest, et Viimsi poolsaar väheneb pidevalt, ühelt poolt kiirlaevade lained, teiselt poolt sööb, kes on Tammneemes käinud, Tammneeme külavanem pani noore poisina kartuleid mere ääres maha, nüüd meri sööb juba varsti maantee ja lähema kümnendi jooksul kukuvad Tammneemes juba need majad ja aiad, mis seal mere ääres on ka, sest meri sööb. Ja eesmärk on vallavalitsusel siis kujundada ümber Viimsi siis niisugune kallasvööde, rada, mis kaitseks siis niisuguste ärasöömiste eest. See oleks siis niisugune lihtsalt üks ühine süsteem. Kas see niisugune Peeter I suursugune, geniaalne idee jõuab kunagi ka reaalsuseks, seda ei tea, aga nägemus peab ju olema, sest muidu pole mõtet elada, kui meil pole tulevikunägemust. Ja ma selle pärast palun kõigil Randvere küla elanikel mõelda veidikene tänasest päevast kaugemale. Et kui te kritiseerite, siis ma ütleksin, et lugesin seda kriitikat, siis seal on surfikeskus, seal on rannarestoran, tänan, et keegi tegi need ettepanekud. Võib-olla see on tõesti liiga kitsarinnaliselt nähtud detailplaneering. Võib-olla tõesti tuleks sinna teha surfikeskus, võib-olla tõesti tuleks sinna teha ka rannarestoran, sest antud detailplaneeringus neid ei ole. Aga tõepoolest aastal 2050, mõnigi meist on jõudnud 90. eluaastasse ja kui meid lükatakse sinna ranna äärde ratastoolis rannarestorani ja väga mõnus. Nii et mõtleme ennast aastasse 2050.
Mees: Ei tohi ju Pallode ja teiste kinnistutel rajada seda ranna puhkevärki ju.
Selirand: Väga õige. Jumala eest, Pallode ega teiste eraomanike varaga ei tehta mitte midagi. Te küsisite siin, kus on riigi reformimata maa. See ongi see maa osa, mis on teie kinnistu piiri taga.
Hääled: See on meri.
Selirand: See ei ole meri.
Lärm
Selirand: Minu poolt oleks nüüd kõik.
Vaga: Ma ei küsi, aga ma juhin tähelepanu selle detailplaneeringu lähteülesande 241, tüüpprojekti järgi koostatud. No kuulge, jumal appi, kui teil on 22 hektarine maa võetud ja te ei suuda vaadata üle, mis seal üldse kaldapeal on. Et peab võtma ühendust kinnisasjade omanikega ja nii edasi. Siis ma leian, et juba see töö algus oli väga ebaviisakas küla elanike suhtes. Pluss seejuures lähteülesande algatamine oli avaldatud vabariiklikus lehes 25. mail 2007. aastal, aga mitte kohalikus lehes. Et juhtida tähelepanu eemale nendest asjadest.
Kaasik: Lubage mul teatada proua Vaga, et teie poolt kirjutatud kiri Viimsi vallavalitsusele on ka säilinud. Nii. Ja väga hästi teadsite te juba mai kuus 2006, et detailplaneering on tegemisel ja te teatasite siin kirjalikult, mis te arvate sellest ja te olite sellega nõus.
Vaga: Aga kuidas ma nõus olin. Ma olen seadustest lähtuvalt 10 inimesega nõus, et ei saa teha suplusranda, kuna selleks puudub maa, puudub vee kvaliteet, puudub rand, puudub transpordi võimalused, vaat nii!
Lärm.
Õitspuu: Sulev Õitspuu, juhatuse liige. Juhtumisi ma töötan maa-ametis, küll mitte ei tegele ma nende asjadega, geoinformaatika osakonnas. Aga võib-olla ma selgitaksin, ma osadele juhatuse liikmetele saatsin selle kirja, juhatusele ja külaseltsi liikmetele. Et kuidas rannajoon üldse tekib kaardi peale. Et kuidas need vead on nagu tekkinud.
Naishääl: Mine kaardi juurde.
Õitspuu: Et kui vaadata seda, kes on lähemalt uurinud seda Optiseti geoalust, mille peale see planeering on tehtud, siis sellese osas, mis on märgitud selleks planeeritud kruntide piiriks, ei ole tegelikult mingit mõõdistust toimunud, kuna see asub tõesti vee sees. Kui vaadata siin neid kõrgusi, siis on tõesti null ja miinus 0,14 jne, aga see rannajoon on võetud Eesti rannajoon, mida teeb maa-amet. Ja kuidas see rannajoon on tekkinud? Siin on üks mustvalge ortofoto, kus on peal see sama rannajoon, kus on peal ka katastriüksuse piirid. Rannajoon on tehtud kameraaltööde käigus ortofoto stereokaardistamise käigus. Stereokaardistamise käigus tehakse pistelist välikontrolli. Nähtavasti siin osas on jäetud välikontroll tegemata või on ta lihtsalt töö põhimõtte pärast nagu jäänud noh täpsustamata. Kuna fotodelt on selgesti aru saada, et see on tehtud tõenäoliselt siis, kui kõrkjastik on täies vohamises, et on tõmmatud rannajoon siis väljapoolt kõrkjastikku. Ja siis Optiset, või see, kes siin detailplaneeringu on koostanud, ongi võtnud selle rannajoone aluseks, et läheb siit ja siit läheb kallasrada. Kuigi siit kaardi topoaluselt on näha, et rannajoon on siin, et siitpoolt ei olegi midagi üldse kaardistatud. Mida maa-amet teeb sellel aastal, on see, et lennatakse terve Eesti rannajoon üle. Maa-ametil on omad lennukid, omad kaamerad, oma kaardistajad ja selle töö käigus täpsustatakse kogu Eesti rannajoon uuesti üle. Kus võetakse maha, tagasi, kus läheb veel rohkem merre. Ja üks minu, ma ei tea, ma ei ole planeeringute ja nende asjade spetsialist, aga minu küsimus oli see, et kas selle sama detailplaneeringuga äkki ei peaks hoopis täpsustama täna ranna tõelise asukoha. Et siin on ta küll märgitud planeeringu alaks sisse, aga põhikaardistuse üks osa on ka täpsustamine. Et alustada täpsustamise protsessi, et täpsustame selle rannajoone ära, maa-ameti mõõtjad mõõdavad selle paika. Kui selle kroonlinna nulli kõrguste järgi vaadata, siis see rannajoon tõesti ei ole siin. Ja kui vaadata siit (näitab Kibuvitsa tee rannalõiku), siis siin ta on juba. See on juba täiesti maismaa, mis siin on.
Selirand: Ja täpsustan, et see osa, mida sa viimasena katsusid, et sinna ei tule ka ju mitte midagi, kahe muuli vahele.
Õitspuu: Selle järgi on ju näidatud kallasrada siia ja siin on paadilautrid ja mingi hobuste ujutamise koht. Ja selles osas Jaan Väljaots on teinud hästi palju väga asjalikke ettepanekuid. Neid ei ole veel siiamaani arvestatud, see kaustik, mis siin oli, ja seda ei ole veel jõutud arvestada. See kaustik vist viidi alles.
Mets: Keegi tahab küsida.
Troska: Seletage lollile inimesele, misasi on maismaa? Ma nagu üldse aru ei saa. Selles mõttes, et kui te näitate seda ülemist piiri, siis ma tean, et ma olen seal põlvist saati vees.
Õitspuu: Ma ütlesingi teile, kuidas see joon on tekkinud – kameraalse kaardistuse käigus.
Troska: No siis järelikult see mõõdistamine on täiesti nulli väärt.
Õitspuu: Keegi ei jõua ju kaardistamise käigus 1:10 000 mõõta ju aparaatidega üle Eesti rannajoone. Rannajoon on üldse sihuke teema, mis ei ole, ma arvan mitte ainult Randveres selline valus teema, vaid üle Eesti, kinnistutega rannakülas.
Mets: Ma tahaks ka küsida, kas Eestis maksab igamehe õigus kallasrajal käimise suhtes? Kuidas saab olla, et üks krunt läheb mereni välja, kas ta rikub seadust või ei riku, kui ta kallasraja on võtnud endale?
Hääled: Ei ole. Siit pääseb läbi.
Lärm.
Õitspuu: Ärge nüüd valesti aru saage, mina ei esinda siin riigi maa-ametit, vaid töötan seal ja küsisin oma spetsialistide käest. Ma lihtsalt selgitasin välja, kuidas see rannajoon, mis praegu kõige suuremat poleemikat tekitab, siin merre on joonistatud. Tegelikult see rannajoon täpsustatakse selle aasta jooksul. Maikuus algavad lennud juba. Lennatakse terve Eesti rannajoon üle ja aasta lõpuks on võib-olla hoopis teine pilt. Võib-olla tuleb siis hoopis sihuke häda, et mille pärast rannajoon lõikab minu krunti.
Mets: Tähendab, et hoopis siit algab siis kallasrada.
Pallo: Kinnistu piirides jah.
Kaasik: Et selle projekteerija süüdistamine selle jamaga on siiski nagu ei olnud õigel aadressil.
Õitspuu: No kes siin süüdistanud on.
Kaasik: Projekteerijat on, ta jäi haigeks selle tõttu.
Pallo: Viga tuleb parandada.
Õitspuu: Vaadake viga ei ole saanud veel parandada, sest ettepanekud koguti alles eile võeti kokku. Keegi pole neid läbi vaadanudki veel.
Madrus: Härra Selirannalt, on ta veel siin, ma küsin, et praegu on niimoodi, et te ütlesite, et see sõltub külaseltsi rahadest, selle väljaehitamine. Minu küsimus on see, et katastri maaüksus, mis sinna moodustatakse praeguse plaani järgi, kelle omandisse see siis läheb, see läheb munitsipaalomandisse?
Selirand: Ma ei tea, sellepärast, et küsimus on selles, et Viimsi vallavalitsus on taotlenud kooli jaoks munitsipaalmaad, Viimsi vallavalitsus on taotlenud lasteaia jaoks munitsipaalmaad, siiamaani on riigi maa-amet sellele vastanud eitavalt. Kas ta sellele puhkeala jaoks küsitavale munitsipaalmaa taotlusele vastaks jaatavalt, ei oska öelda.
Madrus: Aga hetkel on selles planeeringu lähteülesandes, et taotleda munitsipaliseerimist.
Selirand: Jah.
Madrus: Lähtume sellest, et nõustutakse. Siis ta läheb Viimsi vallavalitsuse munitsipaalomandisse ehk siis kas on õige väide, et me ei saa kindlalt väita, et siin sõltub nüüd külaseltsi rahadest see arendamine, pigem oleks vast õigem, kas see sõltub vallast, kas vald leiab seda raha, et oma omandit arendada.
Selirand: Tähendab ma arvan, et niipea kui see on saadud munitsipaalomandisse, annab vald selle Randvere külaseltsile kasutusvaldusesse, sest et Viimsi vallavalitsus näeb ette, et kui mittetulundusühing Randvere Külaselts taotleb mingisuguste tegevuste jaoks raha, siis tal peab olema omand. Ja see kasutushaldus on omand. Ja siis see Randvere Külaselts saab küsida ükskõik kuskohast raha, tal on õigus seda maad kasutada.
Madrus: Kas vaidluste ja poleemikat tekitanud osa ei võiks üldse projektist välja jätta. Ma ei saa aru, miks on vaja planeerida üksnes merd.
Kaasik: Üks lahendus on see, kui saaks taastada Niinepuu tee muuli omandiküsimus nendele taotleda omandisse, kes seda tegid 25-30 aastat tagasi. Need on teada need ühistud, kes Laagna tee ehitamise käigus saime tuua välja tuleva materjali siia ja ta pidas siin täiesti julgelt 25 aastat tagasi, kedagi ta ei häirinud ja mitte midagi halva ta ei teinud. Võib-olla, kas isand Koppa on siin või? Mis sa arvad sellest asjast.
Koppa: No me olime üks kuuest kooperatiivist.
Kaasik: Ja teised olid ka. Ja me panime oma rahad sinna mängu ja selle vedamise, tõsi me saime küllalt odavalt tollel ajal, aga veorahad me pidime igal juhul maksma. Ja ta pidas vastu 25 aastat.
Selirand: Ja vastan naabrimehe küsimusele. Ma võin ka praegu öelda, et alles siin Kaevuaia oletatavast, ma räägin väga õieti oli kirjutatud, et tegelikkuses meil ei ole muuli. Kaevuaia teel on mingisugusel õnnetul, no juriidiliselt muuliehitusluba ei ole kellelgi olnud. Sinna on kogemata tekkinud mingisugune merre mingisugune vaip.
Meeshääl: Räägime nagu asjad on, mitte mingisugune kogemata. Teadliklt on ekskavaatoritega see sinna teinud.
Selirand: Kui see on teadlikult tehtud, siis keegi tuleb vastutusele võtta. Sellepärast et teadlikult niisugust asja ilma projekteerimise, veekasutuse eriloa ja muude asjadeta teha ei tohi. Seetõttu ütleme me, et see on kogemata juhtunud. Aga ma vastan sellele küsimusele. Nüüd on probleem selles, et ma tahangi täpsustada, et juba on räägitud ka detailplaneeringu teostajatega, et selle kahe muuli vaheline ala, et seal on mõni kinnistu omanik juba pilliroogu niitnud, et meri paistab ilusasti. Mõnel on pilliroog ilusasti püsti, las olla ja las see olla niisugusena. Kui sinna on kirjutatud paadilauter, siis kallid inimesed, paadilauter on lihtsalt paadiomanikule võimalus paadi ranna lähedale toomiseks. See ei ole Muuga sadam. Sinna ei ehitata tuledega, faarvaatriga mingit asja. Seal on nii nagu saare inimesed teavad, mis asi on lauter. Seal on võimalus paadiomanikel oma paate selle kandi peale, ja kusjuures, kui te olete märganud, seal inimesed ju liiguvad paatidega, on paaditeed sisse tehtud. Nii et minu meelest pigem võiks see detailplaneering fikseerida selle olemasoleva pildi. Aga sellest muulist siin ja edasi ülespoole, vat seal võiks toimuda niisugune ujuma minemise võimalus. See on praegusel hetkel ka planeeritud. Nii et vastan küsimusele, see osa, mis sa viitasid käega, see jääb samaks, nagu on. Ja see, kui keegi ütleb hobuse ujumise koht, siis ma tõesti ei tea, kas võib-olla tuleb. Me ei tea ju viiekümne aasta pärast.
Vaga: Siin on käinud, mitu korda käinud. Inimesed ei teagi ja see ei häiri mitte kedagi. No Metsakastist.
Mees: Nagu te nimetate selline ise tekkind asjandus, miks veeti sinna savi kanalisatsiooni trassi ehituse käigus.
Kaasik: Veeti küll jaa.
Mees: Miks sinna veeti, kas luba oli?
Kaasik: Seda veeti vähe ja mis veeti, viidi tagasi, sest järgmine päev oli inspektor kohal ja keelas ära. Ei last teha. Nii et
Pallo: Aga kes lubas savi vedada muuli peale?
Kaasik: Kes lubas, ma ei tea, kes lubas.
Pallo: Sina lubasid.
Kaasik: Mina lubasin, jah. Ja nad viisid selle savi ära. Mina sain ettekirjutuse inspektori käest ja otsemaid ära viia. Aga kesse viis esimese muuli sinna, kes selle alustas.
Pallo: Seda ma ei tea.
Kaasik: Vat seda sa ei tea. Tead, aga ei ütle.
Selirand: Ma juhin tähelepanu, et see detailplaneering juba on töös, sest nii kui te märkate Poe kinnistu on juba teinud endale kena juurdepääsu aia tagant ilusti tee. Väga korrektne, väga ilus põllu-, merekivid ääres. Vastavalt sellele detailplaneeringule. Kui ta ei oleks seda kasutanud, siis tal ei oleks selleks üldse õigust.
Mets: Kuulge, meil on järjekord.
Mees: Härra Selirand, mul on küsimus, milleks me siin oleme ja arutame, kui meil ei ole kedagi projekteerijat siin.
Mets: Kuulge meil on siin puht informatsioon, et kõik võivad rääkida. Palun küsige.
Madrus: Kas hetkel on võimalust kuidagi saada mingit kinnitust, et see võetakse ette, et joonis viiakse loodusega vastavusse. Siin on kallasrajaks märgitakse selle koha peale, kus on kõrkjad ja vesi.
Selirand: Ei, ei, siin on ilmselt praegu juba tean seda, detailplaneeringu tegijad kasutasid ära selle olemasoleva, mis on kinnistu omanikud väga ilusti jätnud mere äärde kinnistu piiresse, kus käiakse, märgitud, sest siin on ilmselt tegemist vale koopiaga, sest tegelik kallasraja piir jookseb juba nüüd selles osas seal.
Õitspuu: Ei ole, see ei ole vale koopia. Siin need triibud.
Selirand: Ei, seal ei ole.
Õitspuu: Siin on joonistatud jalgrada, mitte kallasrada. Ma pean ära minema küll, aga rannajoone osas ma tahaksin öelda, et mida ma omalt poolt võiksin teha külaseltsi nimel veel, kuna ma juhatuses olen, küsida maa-ametist kas saaks taotleda selle rannajoone täpsustamise protseduuri, et täpsustaks selle ära. Selle sama planeeringu aladel.
Kaasik: Siis saaks korrektuurid sisse viia.
Õitspuu: Kuna see rannajoone sõda siin käib, et siis selle saaks lahendatud.
Selirand: Kusjuures ma juhin tähelepanu detailplaneeringu protseduurilised reeglid. Praegu tegemist ei ole, tavalises detailplaneeringu tegemisel niisugust asja üldse ei ole. Sest see on detailplaneeringu eskiis. Detailplaneering tehakse valmis ja pannakse avalikule arutelule, kus kõik saavad avalikult märkusi teha. Praegu ta ei ole veel valmiski saanud. Me teeme praegu ettepanekuid detailplaneeringu eelnevas protsessis. Järelikult detailplaneeringu tegijad saavad neid arvestada. Järgmine on detailplaneeringu avalik arutelu, see on teine kord, kus kõik saavad jälle rääkida.
Õitspuu: See oligi minu ettepanek, kui ma selle eskiisi kätte sain, et paneme ta siia külakeskusse välja enne kui ta läheb avalikult valda väljapanemisele. Et las siis külainimesed käivad, näevad ja kirjutavad sinna kaustikusse. Et see ei olnud nagu ametlik väljapanek. See oli enda jaoks organiseeritud, et külarahvas teaks, et ei peaks pärast valda minema ja seal mingit kaustikut täitma. Selline on see mõte.
Mets: Väga hea. Väljaots.
Väljaots: Jah, ma tahtsin ka natukene, et püüda neid vastuolusid maha võtta, et siin kahjuks jah kahes või õieti kolmes Viimsi Teatajas on nagu kah niiöelda siis teiselt poolt seda hirmu üles kruvitud, et või püütud nagu väita, et siin rahvas kardab majaehitusi jne. Kui nüüd täpne olla, siis need samad allkirjad, mis said kogutud, olid tegelikult selle lähteülesande sõnastusest tingitud. Lähteülesande sõnastuses on kahjuks sees rannahoone, see kuidas rannahoonest saab korterelamu, on näha Pirital. Aga noh, ma näen, et selles mõttes see asi liigub nagu õiges suunas ja ka sellel plaanil, nagu me nüüd aru saame, suudame ka need vead ära parandada, mis on sinna praegu sisse joonistatud. Küll aga nüüd käisin üleeile vallavalitsuses abivallavanema vastuvõtul ja meil tekkis arutelu sellel teemal, et kas tõesti selleks, et panna prügikasti, pinki istumiseks ja riiete kabiini, on vaja detailplaneeringut, nagu teie väidate. Ja abivallavanem vastas - ei ole. Selleks et panna prügikaste ja pinke ei ole vaja detailplaneeringut. Detailplaneeringut oleks antud juhul vaja ainult selleks, et teha kaldakindlustust ja spordiplats. Kaldakindlustuse teemal, ma ei tea, me võime jälle lõpmatuseni siin vaidlema hakata, aga minu jaoks on arusaamatu, miks liivarand tuleks kividega kinni müürida, et siis enam otse merre ei pääseks, praegu on võimalik seal otse merre minna mööda liiva. Ja kümme aastat siin rannas elanuna ei ole märganud, et see liiv nii väga ära oleks kuhugi siit uhutud. Seda kaldakindlustust võiks võib-olla vaja minna ainult üheks tarbeks – selleks, et täita maad Kaevu kinnistu kõrval, sinna kuhu on joonistatud spordiplatsid. See on ainus koht, kuhu seda kaldakindlustust oleks justkui vaja. Sest et, see ei olekski tegelikult kaldakindlustus, see oleks lihtsalt maa täitmine, mille üheks osaks muutuks ka kaldakindlustus. Sest et ka seal ei uhu meri midagi. Kaevu kinnistu, nagu näete, läheb sinna merre ja püsib seal oma uhke aiaga, nii et ei ole seal mingisugust ohtu, et see aed kuskile merre variseks. Niisiis kui teha kaldakindlustusi, oleks mõistlik teha nad sinna, kus meri tõesti lõhub kallast.
Mets: Minule tundub, et see on selle viienda punkti väga ilus lõppsõna. Me oleme ära leppinud siin kõik.
Väljaots: Üks vahemärkus. Kuivõrd Viimsi Teataja ei ole võimaldanud nagu vastulauseks, siis ma kirjutasin ühe vastuse.
Vaga: Lugege ette palun.
Väljaots: Ei, see on pikk natukene, ma panen sinna, siin oli Viimsi Teatajaid enne, ma panen sinna, et kes soovib, võib lugeda neid vastuseid. (Aplaus.)
Vichmann: Olen Mare Vichmann. Ja ma nüüd uurisin ka netis tükk aega ja võtke kõik endale otsige netist üles pilliroog.ee ja seal on pikalt juttu roostiku tähtsusest meie ümbrusele. Et kui nüüd täitub see unistus, mille pärast detailplaneeringut siiski algatati, ma olen kunstnik, ma kirjutan ilu vormis eksole, et olen tutvunud Seliranna algatatud Randvere küla rannaala detailplaneeringuga, siis ka vastukajaga Kristo Madruselt, avaldamata artikliga Jaan Väljaotsalt, Madise kirjutisega ja olen teinud oma järeldused, olen rääkinud Eesti Looduskaitse Seltsiga, esimehega Juhan Telgmaaga, Tiit xxxga loodusmuuseumist (?) arhitektiga xxx. Et oletame, et merre on püstitatud 4 meetri kõrgune müür, millest unistab ikkagi Enno Selirand siiamaani, muidu poleks detailplaneeringut üldse vaja.
Kaasik: Mis jutt see on. Mis jutt see on.
Naishääl: Ei ole niisugust juttu olnud.
Vaga: Lugege Kaasiku artiklit hoolikalt.
Vichmann: Ja siis pärast seda paar xxx liiva läheb selle vaheala täitmiseks, ja saaksime normaalselt nautida siis seda merd, ei saa, sest kui me sealt müüri tagant merre läheme, siis on sinna kuhjunud adru ja sodi, sest roostik on see, mis selle ära sööb, eksju. Aga kui teda ei ole, siis on meri xxxx. Aga mis juhtub ülejäänud aladega eespool. Kõige pealt on meie teed hukas, kogu see mass kõik seda liiva veab. Kaevuaia tee on väga läbi, Niinepuu tee on ka xxx. Ja kukuvad ära need alumised alad, alumised krundid. Mäletate 2005. aasta uputust xxxx meeter mere poole xxxx.
Mets: Mida te tahate öelda?
Vichmann: Ma tahan öelda seda, et jätame selle projekti ära. Jätame nagu on praegu. Meil ei ole vaja pikemat Kaevuaia teed, pikendust, seda muuli, sest et siis hakkab roostik teistmoodi kasvama. Ta on juba nüüdki hakanud kasvama teistmoodi. Niinepuu muul, kui teda taastada, siis mitte killustikuga, valus on seal käia siiamaani, selle pärast, et ta on ära uhutud eksole. Ja mitte nii pikaks, nagu ta oli. Ja kui miskit soovi, rannaala kaitse korras pöörduda, et kas arutada natuura tegelastega või on Eestis ka xxxxx koosluse kaitse ühing. Ja kui me teeme siia lastele liivaranna, siis me saame teha maa poole, sest et muidu meri kannab selle lihtsalt minema. Ja kaardil seal kraav, on vaja väikest sillakest.
Vaga: Kaks kraavi on.
Sumin
Mees: Siin see kõik kõnts rannas. Minge randa noh.
Mets: Palun lõpetage see vaidlus ära. Aitab.
Vaga: Mitte midagi ei aita.
Mets: Palun istuge. Lõpetage ära.
Kaasik: Ma tahan tähelepanu juhtida, meie unustasime ära ühe asja. Kogu see ala, mis on nüüd ütleme siit põhja suunas, allub täielikult mere purustavale toimele.
Väljaots: Jah, ja sinna olekski vaja.
Mets: Palun ärge segage.
Kaasik: Üks moment, selle pärast et palun aru saada, rannakindlustus ei ole see, mis kaitseb seda randa. See on võitlus tagajärjega ja tehakse sinna, kus rand on ära lõhkunud või randa läinud juba enda lainetega, see näeb niisugune sellises variandis välja. Kui aga nüüd me räägime selle ala kaitsest, et kuidasmoodi me seda tõkestada saame, siis on üks võimalus – lainemurdja tuleb ette tõmmata, nii, või muulid ja need päästavad selle ranna osa. Siin on juba lõhkumine käimas ja rand laguneb Kallavere tagant. Me ei ole nendest üldse rääkinud, mis siis veel, kui me nendest hakkame rääkima. See on lainemurdja, mis kas on kivid või betoonplokid, need ei pruugi üldse välja paista. Arvatakse, et see rannakindlustus on nagu mõni Hiina müür, mis tõuseb sinna ülesse ja keegi ei näe sellest üle. See on veepinna tasandil ja kui me räägime proua Vaga juures olevast rannast, siis tsiteerin jälle teie toredat kirja, kus te ütlete: “Kinnistuteni ulatuv rannariba on aastatega kitsamaks muutunud mere piiri muutustega, tõusud, lained ja mõõnad. Käesoleval ajal on rannajoonest kinnistuni ainult 28 meetrit”. Tähendab sealt on lained juba ära uhtund seda liiva.
Vaga: Ei ole, ainult tõstnud on seda ja see on tõusu ajal mõõdetud.
Kaasik: Sama hästi võib ta teda minema viia. Kirde tormid, mis seda lõhuvad. Jätke see meelde, ma ei räägi rohkem enam mitte midagi.
Pallo: Vaata, Madis, ma ei saa aru, kust sa võtad selle jutu, et kogu see ala Kibuvitsa tee liivarannast – ei ole sealt ju mitte midagi meri lõhkunud, viimased 20 aastat on sinna järjest juurde viinud.
Kaasik: No aga ta ju kirjutab, et on jäänud kitsamaks. Proua Vaga on kirjutanud seda.
Vaga: Teatud kohtades. Eksole. Aga nüüd ta on seda.
Lärm.
Kaasik: Uus juhatus kindlasti hakkab tegelema sellega, sest inimesed on nii palju minule kirjutanud, et mispärast sellega ei tegele. Uus juhatus peab tegelema.
Mets: Võtame järgmise küsimuse.
Naine: Ma tahaks sellest, et viia seda projekti natuke odavamaks. Teha need kaldakindlustused ainult nendesse kohtadesse, kus näiteks härra ütleb, et tema krunt piirneb merega, näiteks sinna taha oleks vaja, et rahvas saaks läbi. Ja sama moodi, praegusel juhul siit samast otse minna on ilus liivarand.
Vaga: Soo.
Naine: Seda kaldakindlustust ei olegi sinna vaja, sest sinna tuleb liiva pidevalt juurde.
Vaga: Jah.
Naine: See on tõesti ilus koht. Aga kas teil oleks võimalik seda projekti praegusel juhul, saate seda teisele poole keerata, kas tohiks seda eskiisprojekti pikendada põhjasuunas ja nagu Kaasik ütles, teha sinna lainemurdjad, et kaitsta neid kinnistuid, mida meri lausa sööb krundi all. Kas saaks seda projekti selle võrra pikendada, et viia seda kaldakindlustust hoopis sinna põhjapoole, et mitte kasutada teda sellistes kohtades, kus hädasti vaja ei ole? See läheks tublisti odavamaks ja teiseks saaks päästetud ka need, kes seal tõesti on ohus.
Vaga: Jah, õige.
Mets: Paneme kirja. Kas me võime joone alla tõmmata?
Väljaots: Mul on üks küsimus. Kas me külaseltsiga võiksime jõud kokku panna ja need riietuskabiinid, prügikasti ja istepingid, mis ei vaja detailplaneeringut, nagu me vallavalitsusest kuulsime, ära teha selleks suveks?
Mets: Hakkame arutama. Paneme kirja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar