Reede, märts 28, 2008

Ülevaade seltsi juhatuse tegevusest

Tervitan huvilisi ka omalt poolt!

Tõepoolest sündis mitmes peas mõte Randvere küla või külaseltsi blogi pidada. Sel ajal kui teised (sh mina) üksnes sellest mõtlesid, Jaan juba tegutses.

Ma tahtsin siia lisada info, et eelmisel pühapäeval (23.märtsil) toimus külaseltsi juhatuse koosolek, kus valisime juhatuse esimehe (tänan teid mulle osutatud usalduse eest) ja juhatuse aseesimehe (Aare Ets).

Seltsi juhatuse uued kontaktandmed ja viide teie ees olevale blogile on lisatud juba ka Viimsi valla kodulehele.

Leppisime kokku, et Jaan tegeleb peaasjalikult blogindusega ja mina loon ühe meililisti. Meililist on vajalik, sest meie selts on viimastel kuudel plahvatuslikult kasvanud. Kaasaegsete vahenditega ühendust pidades tuleks liiga palju aadresse e-kirja adressaatide reale kirjutada (ja mõnes programmis on selles suhtes mahupiirangud). List aga võimaldab liikmetel kirjutada ühele aadressile ja kiri jõuab kõigile liikmetele. Juhatuse meililist on juba loodud. Liikmete listi loon ma siis, kui minuni on jõudnud külaseltsi liikmete nimekiri ja kontaktandmed. Praeguse kava kohaselt võtab uus juhatus endiselt juhatuselt dokumendid üle juba homme (29.märtsil) vana ja uue juhatuse ühisel koosolekul.

Kahtlustan, et hetkel on veel Randvere blogi vähetuntud. Aga ma loodan, et te satute seda lugema hiljemalt pärast seda, kui on olemas Randvere külaseltsi liikmete meililist ja selle kaudu on teieni jõudnud esimene teade.

Tervist ja kevadeootust!

Kolmapäev, märts 26, 2008

Rannaala planeeringu eskiisid

Seisuga 15. märts 2008



Kaks esimest joonist olid 14. märtsini vaatamiseks väljas ka Randvere külakeskuses, kus huvilistel oli võimalus kirjutada oma ettepanekuid juures olnud vihikusse.

Mis ettepanekutest edasi saab, kes neid analüüsib ja terad sõkaldest eraldab, jäi pisut ebaselgeks. Külavanem lubas edastada need projekteerijale.


*

*

Enda poolt tegin järgmised ettepanekud:


10 ettepanekut seoses Randvere rannaala detailplaneeringuga.

Alustada tuleb sellest, et antud planeeringu aluseks võetud geodeetilisele plaanile märgitud kaldajoon ei vasta tegelikule kaldajoonele, milles võib veenduda igaüks, kes mere äärde läheb. Kaevu kinnistust Niinepuu teeni on kallasrada joonistatud kõrkjate taha, mis ei ole läbitav ka kõige madalama veeseisu ajal. Nimetatud piirkonda jäävate kinnistute omanike katastriplaanidele on märgitud, et nende maa piirneb Läänemerega. Sellest lähtuvalt on maaomanikud seni taganud ka vaba liikumise nende kinnistutel kulgeval kallasrajal. Pole ühtegi mõistlikku põhjust, miks peaks tõstma kallasraja tema praegusest asukohast 10-30 meetrit merre (paberil eksisteerivale reformimata riigimaale), tekitades sellega võimaluse maaomanikel oma kinnistud läbimatult tarastada ja sundida kallasrajal kõndijaid mülkasse ukerdama. Antud alusplaani puhul on igal ajal kuiva jalaga läbitav mitte kõrgus 0 ega ka 0.50, vaid maapind, mille kõrgused algavad 1.00-1.20st.
Ettepanek: Jätta kallasrada sinna, kus ta looduslikult praegu on.
Lehel A Kibuvitsa teest kuni Kaevuaia tee muulini joonistatud kaldakindlustuse (lainemurdja) otstarve on arusaamatu, sest kogu antud detailplaneeringu alal ei lõhu lained kallast. Tegu on Muuga sadama varju jääva lahesopiga, kus merepõhi on pikalt madal ja summutab tormilained enne randa jõudmist. Tõsi, Randveres on kohti, kus meri kallast lõhub (probleemiks on olukord Taru tee 25 ja 25A juures), kuid need jäävad sellest planeeringust välja. Juhin eraldi tähelepanu, et Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahel asub detailplaneeringu ala ainus looduslik liivarand, mis müüritaks praeguse projekti elluviimisel lainemurdja taha.
Ettepanek: Jätta ära kaldakindlustus. Vajadusel (ja kaldaäärsete elanike nõusolekul) rajada kaldakindlustus sinna, kus seda tõepoolest vaja on.
Mändide istutamine randa Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahele jääval alal on hea mõte. Et seal on kuiv maa, looduslik liivarand ning see ei ole eraomandis, võiks sinna tõepoolest kavandada ka laste kiiged, istepingid ja prügikastid. Miks ei ole aga liivaranda kavandatud riietuskabiini, jääb arusaamatuks?
Ettepanek: Üks riietuskabiin võiks olla Kibuvitsa tee ja Kaevu kinnistu vahele jäävas liivarannas.
Raske on mõista, mida pidas projekteerija silmas, kui joonistas koerte ujutamise koha looduslikku liivaranda ja pani inimesed ujuma mudase muuli juures.
Ettepanek: Viia koerte ujutamise koht looduslikust liivarannast näiteks sinna, kuhu praegu on joonistatud mänguväljakute vasak serv.
Kaevu kinnistu nurgast väljuv kanal on praegu ületamatu. Purret on sinna vaja. See on ka kenasti plaanil olemas.
Kaevu kinnistust paremale jääv ala kõrgustega 0.20-0.30 on soine roostik. Ilma maapinda kunstlikult tõstmata pole sinna võimalik kavandatavaid mänguväljakuid rajada. Kui väljakute ja mere vahele rajada veel kaldakindlustus, ei pääse vesi tõenäoliselt enam vabalt merre valguma, mis tähendab ala veelgi märjemaks muutumist. See tähendab, et mänguväljakute rajamine eeldaks palju massiivsemat mere täitmist, kui plaanil kirjas, sest ka ühelt väljakult teisele peaks pääsema kuiva jalaga.
Ettepanek: Mänguväljakuid ja spordiplatse soostunud roostikku mitte rajada. Leida neile külas paremad kohad (näiteks külakeskuse või kavandatud algkooli juurde, kus oleks kergem tagada, et inventari ei lõhutaks ja spordivõistlustel oleks ruumi ka pealtvaatajatele).
Kuna Kaevuaia muuli juurest ujumas käiakse, siis on jalgrataste hoidja, prügikastid ja riietuskabiin omal kohal. Paadilautri asjus tuleks aga eelnevalt välja selgitada, kelle paadid seal seisma hakkaksid? Kas koht on looduslikult paadilautriteks sobiv (madal vesi, talvine jää liikumine)? Või oleks paadilautrite rajamine mõistlikum piirkonda, kus kohalikud inimesed juba praegu paate omavad ja hoiavad?
Ettepanek: Enne paadilautrite rajamist selgitada välja, kellele ja kuhu neid vaja on, ning milline peaks olema loodust arvestav tehniline lahendus.
Lehel B sai juba nimetatud, et kallasrada peaks olema seal, kus ta praegu reaalselt kulgeb.
Arusaamatud on kahes juhuslikus kohas merre joonistatud lautrid. Erakinnistud piirnevad siin merega. Miks peaks valla kulul ehitama lautreid eraomanikele?
Ettepanek: Merre joonistatud lautrid kustutada.
Täiesti arusaamatu on projekti eestvedajate suhtumine Niinepuu tee muuli, mis on põline ja enam kasutatud ujumiskoht Randveres. Praegu on sinna kavandatud vaid hobuste ujutamine ja tuletõrje veevõtukoht. Selleks, et hajutada ujumas käivate külaelanike hulka ja vältida ühe koha ülerahvastatust, tuleks kindlasti säilitada ka teine ujumiskoht (koos liivaranna kasutuselevõtuga isegi kolmas).
Ettepanek: Panna riietuskabiin, prügikastid ja jalgrataste hoiuraam ka Niinepuu tee muuli juurde. Et muul koosneb killustikust ja on aja jooksul madalaks vajunud, võiks selle renoveerida ja suurte maakividega uuesti kõrgemaks tõsta.
Esialgselt plaanilt on ära jäetud parklad mõlema muuli juures. See on väga hea sest ranna ülerahvastumise vältimiseks peaks ujumiskohad olema mõeldud kohalikele Randvere küla elanikele, kes tulevad mere äärde jalgsi või jalgratastega. Parklate asemel on muulide juures nüüd aga autode ümberkeeramise kohad. Tasuks tõsiselt kaaluda, kas nende rajamine on mõistlik. Inimeste kultuuritase on erinev ja ma ei ole kindel, kas ümberpööramiskohti ei hakata siiski kasutama autode parkimiseks. Vähemalt tuleks need ümberpööramise kohad varustada parkimiskeelu märkidega ja koostöös politseiga läbi mõelda, kuidas hakatakse jälgima neist kinnipidamist. Võib-olla oleks mõistlik siiski tõkestada igasugune autode pääs mere äärde. Niinepuu teel saavad autod ringi keerata Länneaia tee ristmikul. Kaevuaia teel Keiu tee ristmikul.
Ettepanek: Tõkestada autode pääs mere äärde.
Et riietuskabiinid, prügikastid, jalgrattahoidlad, purded, muulile autodega sõitmist takistavad tõkkepuud jne. on tegelikult objektid, mis ei muuda maastikku märkimisväärsel määral ja mille paigaldamine on võimalik ka kohalike inimeste kokkuleppel ja külaseltsi initsiatiiviga (ise rajatud asju ilmselt ka hoitakse paremini) ei näe ma põhjust, miks on vajalik Randvere rannaala korrastamiseks koostada kulukaid detailplaneeringuid ja miljoneid kroone neelavaid projekte selleks, et selle rahaga merd täita. Randvere külaselts on saanud Tallinna sadamalt 75 000 krooni, mille sihtotstarbeks on määratud uuringute läbiviimine detailplaneeringu koostamiseks. Arvan, et selle raha eest oleks saanud juba rannaala suurel määral korda teha.
Ettepanek: Randvere rannaala detailplaneering antud kujul lõpetada ja rand külaelanike, külaseltsi ning vallavalitsuse koostöös kohe korda teha. Juba selleks suveks!

Jaan Väljaots, Kihno maja 10. märts 2008



*

*

*


Ja väljavõte Randvere Külaseltsi koosoleku (15.03.2008) stenogrammist. Koosoleku päevakorra punktist, kus arutati rannaala planeeringu küsimust:



Mets: /---/ Informatsioon rannapuhkeala detailplaneeringu eskiisi hetkeseisust. Seltsimehed Toom või proua, ma ei tea, kes see on, ja Selirand.
Kaasik: Oot-oot, ma tahan nüüd paluda, et nüüd natukene muudetakse seda järjekorda, ma natukene hakkan ise, kui koosolek on nõus. Teised saavad ka pärast. Selleks ma pööran selle pahupidi. Nii, palun ära unustada see, et ma olen see vihatud külavanem, vaid arvestage sellega, et ma olen diplomeeritud meteoroloog, hüdroloog, kes on riigieksamid teinud ka okeanograafias ja pikka aega merd sõitnud, kaasa arvatud Põhja-Atlandil. Ja piisavalt peaks omama teadmisi selleks, et rääkida, mis on Muuga laht. Ja pange nüüd tähele, ma räägin seda selle pärast, et me räägiks ühtemoodi, et me saaks aru ühtemoodi asjadest. Siin ta on, vildak on kontuur tulnud, aga see ei oma tähtsust. On näha Randvere kirik ja on näha Maardu järv. Nüüd on lugu nii. Looduseseaduste järele on siin hoovused. Ja need hoovused liiguvad kindla suunaga ja tingimata vastu kellaosuti suunda. See tuleneb sellest, et põhjapoolkeral Coriolise tungi järele ka kõigis Soome lahe lahtedes hoovused liiguvad vastu kellaosuti suunda. See sama vastu kellaosutit liikumine toimub ka siin ja läheb läbi niimoodi, et ta jõuab Soome rannikule keerab ringi ja kõik niimoodi käib ringi. Tõsi, see hoovus on nõrk. Aga ta kannab setteid edasi. Nüüd on olukord selline, et ta on hakanud kandma setteid siia alla soppi just selle tõttu, et siia on ette tulnud Tallinna Sadam. See Tallinna Sadam pidi algul tulema Randvere kirikuni. Ma mäletan selgesti, kui võitlesime selle vastu plaanikomitees ja ehituskomitees aastatel 70. 80. vastas, kui merelaevanduse ministeerium tahtis kogu seda ala täis täita. Ja meil oli õnne ja võimalust suruda ta ära Randvere kiriku alt vastu Maardu ja Kallavere randa. Nüüd ta areneb nii ida kui ka lääne suunas edasi ja mul on need, aga ma unustasin nad koju, need arengu skeemid on olemas, nii et ta mõlemale poole edasi areneb. Nüüd sõltumata sellest, et siit loodusliku vee liikumine sai tõkke ette, hakkab siit sete kogunema ja nüüd te saate vastuse sellele küsimusele, et pilliroog ei ole mitte ohus, vaid pilliroog vohab. Ja ta vohab, see hakkab kõik siin pilliroostuma ja soostuma ja kinni kasvama selle pärast, et setted jäävad siia pidama, neid ei kanta enam välja. See on nüüd see merehoovus. Ta on üldiselt nõrk, ta ei ole kuigi tugev, sest meri on madal. Kui me nüüd vaatame seda mere sügavuste isobaate, mis on tehtud Kroonlinna nulli seisuga mereinstituudi poolt, siis me näeme, et isobaat 2 meetrit, ehk vee sügavus 2 meetrit läheb kohati 400-500 meetri kaugusel meres. Ja ka lähemal on see veekihikene hästi väike: 10, 20, 30 cm. See on siis muidugi, kui on Kroonlinna nulliga. Ülejäänud aladel see veetase muidugi kõigub. Ja maksimum oli siis 2005 jaanuaris oli tema 150 cm oli üle Kroonlinna nulli. Nii, et tänu sellele, et ei olnud kirdetuult purustusi rannas ei toimunud. Küll aga purustused olid hoopis Viimsi läänerannikul, kus ta peksis puru Rohuneeme tee täielikult. Kogu selle jutuga ma tahan nüüd rääkida seda, et on veel üks hoovus, see on tuulehoovus. See on see hoovus mis lükkab seda, mis pinnal on kitsa kihina aga lükkab, kui meil on tuul maalt, siis ta lükkab ära sooja vee ja seda igaüks teab, kui tuul merelt lükkab, siis sooja vee siin rannas, siis saab suplema minna. Selle mõju on ainult selles, et ta kannab selle osa edasi, mis ujub peal. Aga need hakkavad ka siis siia pilliroo sisse kogunema igal pool. See pilliroog hakkab tugevalt vohama. Ja nüüd veel edasi, miks ta vohab, ja miks on ilmunud tugevasti välja pruunvetikas. See on sellest, et fosfori, kaaliumi, lämmastiku sisaldus on vees niivõrd kasvanud, et taimemass hakkab siin vohama. Ja see ei tule mitte Muuga sadamast, vaid see tuleb ümberkaudsete elanike mittepidavatest kogumiskaevudest. Ja seda on ka kerge näha. Kes on kõndinud jäises rannas, näeb, kust need tulevad. Järelikult peaks siin need inspektsioonid vaatama, kust see tuleb, sest kõik kes kirjutasid siin žurnaali, mis väljas oli, ütlesid, et see on lõpmata puhas rand. Kust nad võtsid, et ta puhas on. Me ei tea, kas seal on radioaktiivsus või mida seal on. Me ei tea üldse mitte midagi, sest ei ole ühtegi analüüsi tehtud. Ja arengukavas on sees, et tuleb hakata analüüse tegema. Ja sellega ma hakkasingi. Ja sellepärast ma tellisingi selle Tallinna sadama raha eest uuringutöö, et vaadata, mille sees me jalgupidi käime. Nii, nüüd edasi. See radioaktiivsus ja kõik raskemetallid tulid siit Maardu karjääridest, kuhu karjääri veed suunati Maardu järve ja Kroodi oja kaudu muudkui tuli, et seda on vaja kontrollida nüüd, et kuidas moodi ta settis meie setetes. Kui teda ei ole, jumal tänatud, hästi. A kui ta on. Nii, nüüd siis see Muuga laht, hakkab vist aeg täis saama. Tähendab lugu on selles, kes luges nüüd tähelepanelikult seda lähteülesannet ja nimetavad, et seal tahetakse kruntida ja nii edasi. Loomulikult, see punkt on seal lollisti sees, aga kui lugeda lähteülesanne lõpuni, siis näete, et 12. punkt ütleb, et vallavalitsus, kui töö on valmis ja ära kooskõlastatud viib lähteülesandesse korrektiive ja see on peaaegu iga detailplaneeringu puhul niimoodi, sest et ükski ei ole nii tark, et ta detailplaneeringu koostamise ajal suudab ette näha kõik jamad, mis seal võivad ette tulla töö käigus. Ja selle tõttu ongi niisugune planeerimise protsess, ta on pidevalt kulgev ja viiakse kooskõlla see tulem ja tõmmatakse lähteülesandest see jama maha, mida ei ole ja ei taheta ja ei saagi realiseerida. Seal samas on vastus nende majade asjus, mida te kõik kardate, et sinna tuleb – ei tule. Kõik.
Mets: Palun, Selirand.
Selirand: Ma lisan siiasamasse, kus Madis lõpetas, et kruntimine oleks ainult säärasel juhul vajalik, kui toimub munitsipaliseerimine, siis saab seda küsida kohaliku omavalitsuse vajadusteks. Nii nagu maa-amet ütleb seoses selle puhkealaga. Ja küsimustele, kas sinna tulevad elamud, siis ei ole lihtsalt Eestis niisugust andekat aferisti, kes sellega hakkama saaks. Sinna ei saa mitte mingil juhul elamuid tekkida. Sinna saab tekkida ainult äärmisel juhul, see on mitte supelrand, sest sinna ei tule mitte mingil juhul vetelpäästet, sinna saab teha ujumiskoha. See tähendab, et igaüks ujub omal riisikol. Aga puhata võib. Ja selleks see detailplaneering, mis täna tehakse, kallid inimesed, palun vaadake seda asja aasta perspektiiviga 2050. See detailplaneering täna tehakse, aga ta peab kehtima ja tulevikus olema sobiv ka 50. aastal. Ja millal seda ehitama hakatakse, see sõltub nüüd külaseltsi rahahankimise võimalikkusest. Võib-olla mitte kunagi, mitte iiagli ei tehta seal rannas mitte ühtegi labidatäit. Aga võib-olla tulevad andekad inimesed, kes teavad, kuidas saada tõukefondide rahasid ja hakatakse kogu detailplaneering realiseeritakse juba aastal 2009. Aga see sõltub täiesti külaseltsist, kes on mittetulundusühing, keda toetatakse erinevatest Euroopa Liidu fondidest. Ja mis küsimusesse puutub, et miks ei ehitata lasteaedasid, saan ma vastata väga selge ja kindla asja: lasteaedade ehitamiseks võtab riik oma teised toetused ja antud detailplaneering on lihtsalt see tegevus, mis on Viimsi üldplaneeringus ette nähtud, et see rannaala tuleb detailplaneeringuga katta andmaks valla seisukoha selle koha välja arendamiseks puhkeotstarbeliseks eesmärgiks nii nagu te tsiteerisite maa-ametit, kuna maa-amet ei pea teistsugust võimalust üldse võimalikuks. Ja mis puudutab muid asju – kuhu tuleb see, kuidas sa Madis selle asja kohta nüüd ütlesidki – lainemurdja või rannakindlustus või muu asi, siis selle asja mõte seisneb väga selgelt ühes asjas, et kui siit teisest muulist üles minna ja hakata liikuma Taru poole, siis seal teatud taru juures on probleemid sellega, et meri sööb maad. Aga kuna just nimelt valla, see ei ole ei Kaasiku ega Seliranna idee, vaid vallavalitsuse üks visioone oli sellest, et Viimsi poolsaar väheneb pidevalt, ühelt poolt kiirlaevade lained, teiselt poolt sööb, kes on Tammneemes käinud, Tammneeme külavanem pani noore poisina kartuleid mere ääres maha, nüüd meri sööb juba varsti maantee ja lähema kümnendi jooksul kukuvad Tammneemes juba need majad ja aiad, mis seal mere ääres on ka, sest meri sööb. Ja eesmärk on vallavalitsusel siis kujundada ümber Viimsi siis niisugune kallasvööde, rada, mis kaitseks siis niisuguste ärasöömiste eest. See oleks siis niisugune lihtsalt üks ühine süsteem. Kas see niisugune Peeter I suursugune, geniaalne idee jõuab kunagi ka reaalsuseks, seda ei tea, aga nägemus peab ju olema, sest muidu pole mõtet elada, kui meil pole tulevikunägemust. Ja ma selle pärast palun kõigil Randvere küla elanikel mõelda veidikene tänasest päevast kaugemale. Et kui te kritiseerite, siis ma ütleksin, et lugesin seda kriitikat, siis seal on surfikeskus, seal on rannarestoran, tänan, et keegi tegi need ettepanekud. Võib-olla see on tõesti liiga kitsarinnaliselt nähtud detailplaneering. Võib-olla tõesti tuleks sinna teha surfikeskus, võib-olla tõesti tuleks sinna teha ka rannarestoran, sest antud detailplaneeringus neid ei ole. Aga tõepoolest aastal 2050, mõnigi meist on jõudnud 90. eluaastasse ja kui meid lükatakse sinna ranna äärde ratastoolis rannarestorani ja väga mõnus. Nii et mõtleme ennast aastasse 2050.
Mees: Ei tohi ju Pallode ja teiste kinnistutel rajada seda ranna puhkevärki ju.
Selirand: Väga õige. Jumala eest, Pallode ega teiste eraomanike varaga ei tehta mitte midagi. Te küsisite siin, kus on riigi reformimata maa. See ongi see maa osa, mis on teie kinnistu piiri taga.
Hääled: See on meri.
Selirand: See ei ole meri.
Lärm
Selirand: Minu poolt oleks nüüd kõik.
Vaga: Ma ei küsi, aga ma juhin tähelepanu selle detailplaneeringu lähteülesande 241, tüüpprojekti järgi koostatud. No kuulge, jumal appi, kui teil on 22 hektarine maa võetud ja te ei suuda vaadata üle, mis seal üldse kaldapeal on. Et peab võtma ühendust kinnisasjade omanikega ja nii edasi. Siis ma leian, et juba see töö algus oli väga ebaviisakas küla elanike suhtes. Pluss seejuures lähteülesande algatamine oli avaldatud vabariiklikus lehes 25. mail 2007. aastal, aga mitte kohalikus lehes. Et juhtida tähelepanu eemale nendest asjadest.
Kaasik: Lubage mul teatada proua Vaga, et teie poolt kirjutatud kiri Viimsi vallavalitsusele on ka säilinud. Nii. Ja väga hästi teadsite te juba mai kuus 2006, et detailplaneering on tegemisel ja te teatasite siin kirjalikult, mis te arvate sellest ja te olite sellega nõus.
Vaga: Aga kuidas ma nõus olin. Ma olen seadustest lähtuvalt 10 inimesega nõus, et ei saa teha suplusranda, kuna selleks puudub maa, puudub vee kvaliteet, puudub rand, puudub transpordi võimalused, vaat nii!
Lärm.
Õitspuu: Sulev Õitspuu, juhatuse liige. Juhtumisi ma töötan maa-ametis, küll mitte ei tegele ma nende asjadega, geoinformaatika osakonnas. Aga võib-olla ma selgitaksin, ma osadele juhatuse liikmetele saatsin selle kirja, juhatusele ja külaseltsi liikmetele. Et kuidas rannajoon üldse tekib kaardi peale. Et kuidas need vead on nagu tekkinud.
Naishääl: Mine kaardi juurde.
Õitspuu: Et kui vaadata seda, kes on lähemalt uurinud seda Optiseti geoalust, mille peale see planeering on tehtud, siis sellese osas, mis on märgitud selleks planeeritud kruntide piiriks, ei ole tegelikult mingit mõõdistust toimunud, kuna see asub tõesti vee sees. Kui vaadata siin neid kõrgusi, siis on tõesti null ja miinus 0,14 jne, aga see rannajoon on võetud Eesti rannajoon, mida teeb maa-amet. Ja kuidas see rannajoon on tekkinud? Siin on üks mustvalge ortofoto, kus on peal see sama rannajoon, kus on peal ka katastriüksuse piirid. Rannajoon on tehtud kameraaltööde käigus ortofoto stereokaardistamise käigus. Stereokaardistamise käigus tehakse pistelist välikontrolli. Nähtavasti siin osas on jäetud välikontroll tegemata või on ta lihtsalt töö põhimõtte pärast nagu jäänud noh täpsustamata. Kuna fotodelt on selgesti aru saada, et see on tehtud tõenäoliselt siis, kui kõrkjastik on täies vohamises, et on tõmmatud rannajoon siis väljapoolt kõrkjastikku. Ja siis Optiset, või see, kes siin detailplaneeringu on koostanud, ongi võtnud selle rannajoone aluseks, et läheb siit ja siit läheb kallasrada. Kuigi siit kaardi topoaluselt on näha, et rannajoon on siin, et siitpoolt ei olegi midagi üldse kaardistatud. Mida maa-amet teeb sellel aastal, on see, et lennatakse terve Eesti rannajoon üle. Maa-ametil on omad lennukid, omad kaamerad, oma kaardistajad ja selle töö käigus täpsustatakse kogu Eesti rannajoon uuesti üle. Kus võetakse maha, tagasi, kus läheb veel rohkem merre. Ja üks minu, ma ei tea, ma ei ole planeeringute ja nende asjade spetsialist, aga minu küsimus oli see, et kas selle sama detailplaneeringuga äkki ei peaks hoopis täpsustama täna ranna tõelise asukoha. Et siin on ta küll märgitud planeeringu alaks sisse, aga põhikaardistuse üks osa on ka täpsustamine. Et alustada täpsustamise protsessi, et täpsustame selle rannajoone ära, maa-ameti mõõtjad mõõdavad selle paika. Kui selle kroonlinna nulli kõrguste järgi vaadata, siis see rannajoon tõesti ei ole siin. Ja kui vaadata siit (näitab Kibuvitsa tee rannalõiku), siis siin ta on juba. See on juba täiesti maismaa, mis siin on.
Selirand: Ja täpsustan, et see osa, mida sa viimasena katsusid, et sinna ei tule ka ju mitte midagi, kahe muuli vahele.
Õitspuu: Selle järgi on ju näidatud kallasrada siia ja siin on paadilautrid ja mingi hobuste ujutamise koht. Ja selles osas Jaan Väljaots on teinud hästi palju väga asjalikke ettepanekuid. Neid ei ole veel siiamaani arvestatud, see kaustik, mis siin oli, ja seda ei ole veel jõutud arvestada. See kaustik vist viidi alles.
Mets: Keegi tahab küsida.
Troska: Seletage lollile inimesele, misasi on maismaa? Ma nagu üldse aru ei saa. Selles mõttes, et kui te näitate seda ülemist piiri, siis ma tean, et ma olen seal põlvist saati vees.
Õitspuu: Ma ütlesingi teile, kuidas see joon on tekkinud – kameraalse kaardistuse käigus.
Troska: No siis järelikult see mõõdistamine on täiesti nulli väärt.
Õitspuu: Keegi ei jõua ju kaardistamise käigus 1:10 000 mõõta ju aparaatidega üle Eesti rannajoone. Rannajoon on üldse sihuke teema, mis ei ole, ma arvan mitte ainult Randveres selline valus teema, vaid üle Eesti, kinnistutega rannakülas.
Mets: Ma tahaks ka küsida, kas Eestis maksab igamehe õigus kallasrajal käimise suhtes? Kuidas saab olla, et üks krunt läheb mereni välja, kas ta rikub seadust või ei riku, kui ta kallasraja on võtnud endale?
Hääled: Ei ole. Siit pääseb läbi.
Lärm.
Õitspuu: Ärge nüüd valesti aru saage, mina ei esinda siin riigi maa-ametit, vaid töötan seal ja küsisin oma spetsialistide käest. Ma lihtsalt selgitasin välja, kuidas see rannajoon, mis praegu kõige suuremat poleemikat tekitab, siin merre on joonistatud. Tegelikult see rannajoon täpsustatakse selle aasta jooksul. Maikuus algavad lennud juba. Lennatakse terve Eesti rannajoon üle ja aasta lõpuks on võib-olla hoopis teine pilt. Võib-olla tuleb siis hoopis sihuke häda, et mille pärast rannajoon lõikab minu krunti.
Mets: Tähendab, et hoopis siit algab siis kallasrada.
Pallo: Kinnistu piirides jah.
Kaasik: Et selle projekteerija süüdistamine selle jamaga on siiski nagu ei olnud õigel aadressil.
Õitspuu: No kes siin süüdistanud on.
Kaasik: Projekteerijat on, ta jäi haigeks selle tõttu.
Pallo: Viga tuleb parandada.
Õitspuu: Vaadake viga ei ole saanud veel parandada, sest ettepanekud koguti alles eile võeti kokku. Keegi pole neid läbi vaadanudki veel.
Madrus: Härra Selirannalt, on ta veel siin, ma küsin, et praegu on niimoodi, et te ütlesite, et see sõltub külaseltsi rahadest, selle väljaehitamine. Minu küsimus on see, et katastri maaüksus, mis sinna moodustatakse praeguse plaani järgi, kelle omandisse see siis läheb, see läheb munitsipaalomandisse?
Selirand: Ma ei tea, sellepärast, et küsimus on selles, et Viimsi vallavalitsus on taotlenud kooli jaoks munitsipaalmaad, Viimsi vallavalitsus on taotlenud lasteaia jaoks munitsipaalmaad, siiamaani on riigi maa-amet sellele vastanud eitavalt. Kas ta sellele puhkeala jaoks küsitavale munitsipaalmaa taotlusele vastaks jaatavalt, ei oska öelda.
Madrus: Aga hetkel on selles planeeringu lähteülesandes, et taotleda munitsipaliseerimist.
Selirand: Jah.
Madrus: Lähtume sellest, et nõustutakse. Siis ta läheb Viimsi vallavalitsuse munitsipaalomandisse ehk siis kas on õige väide, et me ei saa kindlalt väita, et siin sõltub nüüd külaseltsi rahadest see arendamine, pigem oleks vast õigem, kas see sõltub vallast, kas vald leiab seda raha, et oma omandit arendada.
Selirand: Tähendab ma arvan, et niipea kui see on saadud munitsipaalomandisse, annab vald selle Randvere külaseltsile kasutusvaldusesse, sest et Viimsi vallavalitsus näeb ette, et kui mittetulundusühing Randvere Külaselts taotleb mingisuguste tegevuste jaoks raha, siis tal peab olema omand. Ja see kasutushaldus on omand. Ja siis see Randvere Külaselts saab küsida ükskõik kuskohast raha, tal on õigus seda maad kasutada.
Madrus: Kas vaidluste ja poleemikat tekitanud osa ei võiks üldse projektist välja jätta. Ma ei saa aru, miks on vaja planeerida üksnes merd.
Kaasik: Üks lahendus on see, kui saaks taastada Niinepuu tee muuli omandiküsimus nendele taotleda omandisse, kes seda tegid 25-30 aastat tagasi. Need on teada need ühistud, kes Laagna tee ehitamise käigus saime tuua välja tuleva materjali siia ja ta pidas siin täiesti julgelt 25 aastat tagasi, kedagi ta ei häirinud ja mitte midagi halva ta ei teinud. Võib-olla, kas isand Koppa on siin või? Mis sa arvad sellest asjast.
Koppa: No me olime üks kuuest kooperatiivist.
Kaasik: Ja teised olid ka. Ja me panime oma rahad sinna mängu ja selle vedamise, tõsi me saime küllalt odavalt tollel ajal, aga veorahad me pidime igal juhul maksma. Ja ta pidas vastu 25 aastat.
Selirand: Ja vastan naabrimehe küsimusele. Ma võin ka praegu öelda, et alles siin Kaevuaia oletatavast, ma räägin väga õieti oli kirjutatud, et tegelikkuses meil ei ole muuli. Kaevuaia teel on mingisugusel õnnetul, no juriidiliselt muuliehitusluba ei ole kellelgi olnud. Sinna on kogemata tekkinud mingisugune merre mingisugune vaip.
Meeshääl: Räägime nagu asjad on, mitte mingisugune kogemata. Teadliklt on ekskavaatoritega see sinna teinud.
Selirand: Kui see on teadlikult tehtud, siis keegi tuleb vastutusele võtta. Sellepärast et teadlikult niisugust asja ilma projekteerimise, veekasutuse eriloa ja muude asjadeta teha ei tohi. Seetõttu ütleme me, et see on kogemata juhtunud. Aga ma vastan sellele küsimusele. Nüüd on probleem selles, et ma tahangi täpsustada, et juba on räägitud ka detailplaneeringu teostajatega, et selle kahe muuli vaheline ala, et seal on mõni kinnistu omanik juba pilliroogu niitnud, et meri paistab ilusasti. Mõnel on pilliroog ilusasti püsti, las olla ja las see olla niisugusena. Kui sinna on kirjutatud paadilauter, siis kallid inimesed, paadilauter on lihtsalt paadiomanikule võimalus paadi ranna lähedale toomiseks. See ei ole Muuga sadam. Sinna ei ehitata tuledega, faarvaatriga mingit asja. Seal on nii nagu saare inimesed teavad, mis asi on lauter. Seal on võimalus paadiomanikel oma paate selle kandi peale, ja kusjuures, kui te olete märganud, seal inimesed ju liiguvad paatidega, on paaditeed sisse tehtud. Nii et minu meelest pigem võiks see detailplaneering fikseerida selle olemasoleva pildi. Aga sellest muulist siin ja edasi ülespoole, vat seal võiks toimuda niisugune ujuma minemise võimalus. See on praegusel hetkel ka planeeritud. Nii et vastan küsimusele, see osa, mis sa viitasid käega, see jääb samaks, nagu on. Ja see, kui keegi ütleb hobuse ujumise koht, siis ma tõesti ei tea, kas võib-olla tuleb. Me ei tea ju viiekümne aasta pärast.
Vaga: Siin on käinud, mitu korda käinud. Inimesed ei teagi ja see ei häiri mitte kedagi. No Metsakastist.
Mees: Nagu te nimetate selline ise tekkind asjandus, miks veeti sinna savi kanalisatsiooni trassi ehituse käigus.
Kaasik: Veeti küll jaa.
Mees: Miks sinna veeti, kas luba oli?
Kaasik: Seda veeti vähe ja mis veeti, viidi tagasi, sest järgmine päev oli inspektor kohal ja keelas ära. Ei last teha. Nii et
Pallo: Aga kes lubas savi vedada muuli peale?
Kaasik: Kes lubas, ma ei tea, kes lubas.
Pallo: Sina lubasid.
Kaasik: Mina lubasin, jah. Ja nad viisid selle savi ära. Mina sain ettekirjutuse inspektori käest ja otsemaid ära viia. Aga kesse viis esimese muuli sinna, kes selle alustas.
Pallo: Seda ma ei tea.
Kaasik: Vat seda sa ei tea. Tead, aga ei ütle.
Selirand: Ma juhin tähelepanu, et see detailplaneering juba on töös, sest nii kui te märkate Poe kinnistu on juba teinud endale kena juurdepääsu aia tagant ilusti tee. Väga korrektne, väga ilus põllu-, merekivid ääres. Vastavalt sellele detailplaneeringule. Kui ta ei oleks seda kasutanud, siis tal ei oleks selleks üldse õigust.
Mets: Kuulge, meil on järjekord.
Mees: Härra Selirand, mul on küsimus, milleks me siin oleme ja arutame, kui meil ei ole kedagi projekteerijat siin.
Mets: Kuulge meil on siin puht informatsioon, et kõik võivad rääkida. Palun küsige.
Madrus: Kas hetkel on võimalust kuidagi saada mingit kinnitust, et see võetakse ette, et joonis viiakse loodusega vastavusse. Siin on kallasrajaks märgitakse selle koha peale, kus on kõrkjad ja vesi.
Selirand: Ei, ei, siin on ilmselt praegu juba tean seda, detailplaneeringu tegijad kasutasid ära selle olemasoleva, mis on kinnistu omanikud väga ilusti jätnud mere äärde kinnistu piiresse, kus käiakse, märgitud, sest siin on ilmselt tegemist vale koopiaga, sest tegelik kallasraja piir jookseb juba nüüd selles osas seal.
Õitspuu: Ei ole, see ei ole vale koopia. Siin need triibud.
Selirand: Ei, seal ei ole.
Õitspuu: Siin on joonistatud jalgrada, mitte kallasrada. Ma pean ära minema küll, aga rannajoone osas ma tahaksin öelda, et mida ma omalt poolt võiksin teha külaseltsi nimel veel, kuna ma juhatuses olen, küsida maa-ametist kas saaks taotleda selle rannajoone täpsustamise protseduuri, et täpsustaks selle ära. Selle sama planeeringu aladel.
Kaasik: Siis saaks korrektuurid sisse viia.
Õitspuu: Kuna see rannajoone sõda siin käib, et siis selle saaks lahendatud.
Selirand: Kusjuures ma juhin tähelepanu detailplaneeringu protseduurilised reeglid. Praegu tegemist ei ole, tavalises detailplaneeringu tegemisel niisugust asja üldse ei ole. Sest see on detailplaneeringu eskiis. Detailplaneering tehakse valmis ja pannakse avalikule arutelule, kus kõik saavad avalikult märkusi teha. Praegu ta ei ole veel valmiski saanud. Me teeme praegu ettepanekuid detailplaneeringu eelnevas protsessis. Järelikult detailplaneeringu tegijad saavad neid arvestada. Järgmine on detailplaneeringu avalik arutelu, see on teine kord, kus kõik saavad jälle rääkida.
Õitspuu: See oligi minu ettepanek, kui ma selle eskiisi kätte sain, et paneme ta siia külakeskusse välja enne kui ta läheb avalikult valda väljapanemisele. Et las siis külainimesed käivad, näevad ja kirjutavad sinna kaustikusse. Et see ei olnud nagu ametlik väljapanek. See oli enda jaoks organiseeritud, et külarahvas teaks, et ei peaks pärast valda minema ja seal mingit kaustikut täitma. Selline on see mõte.
Mets: Väga hea. Väljaots.
Väljaots: Jah, ma tahtsin ka natukene, et püüda neid vastuolusid maha võtta, et siin kahjuks jah kahes või õieti kolmes Viimsi Teatajas on nagu kah niiöelda siis teiselt poolt seda hirmu üles kruvitud, et või püütud nagu väita, et siin rahvas kardab majaehitusi jne. Kui nüüd täpne olla, siis need samad allkirjad, mis said kogutud, olid tegelikult selle lähteülesande sõnastusest tingitud. Lähteülesande sõnastuses on kahjuks sees rannahoone, see kuidas rannahoonest saab korterelamu, on näha Pirital. Aga noh, ma näen, et selles mõttes see asi liigub nagu õiges suunas ja ka sellel plaanil, nagu me nüüd aru saame, suudame ka need vead ära parandada, mis on sinna praegu sisse joonistatud. Küll aga nüüd käisin üleeile vallavalitsuses abivallavanema vastuvõtul ja meil tekkis arutelu sellel teemal, et kas tõesti selleks, et panna prügikasti, pinki istumiseks ja riiete kabiini, on vaja detailplaneeringut, nagu teie väidate. Ja abivallavanem vastas - ei ole. Selleks et panna prügikaste ja pinke ei ole vaja detailplaneeringut. Detailplaneeringut oleks antud juhul vaja ainult selleks, et teha kaldakindlustust ja spordiplats. Kaldakindlustuse teemal, ma ei tea, me võime jälle lõpmatuseni siin vaidlema hakata, aga minu jaoks on arusaamatu, miks liivarand tuleks kividega kinni müürida, et siis enam otse merre ei pääseks, praegu on võimalik seal otse merre minna mööda liiva. Ja kümme aastat siin rannas elanuna ei ole märganud, et see liiv nii väga ära oleks kuhugi siit uhutud. Seda kaldakindlustust võiks võib-olla vaja minna ainult üheks tarbeks – selleks, et täita maad Kaevu kinnistu kõrval, sinna kuhu on joonistatud spordiplatsid. See on ainus koht, kuhu seda kaldakindlustust oleks justkui vaja. Sest et, see ei olekski tegelikult kaldakindlustus, see oleks lihtsalt maa täitmine, mille üheks osaks muutuks ka kaldakindlustus. Sest et ka seal ei uhu meri midagi. Kaevu kinnistu, nagu näete, läheb sinna merre ja püsib seal oma uhke aiaga, nii et ei ole seal mingisugust ohtu, et see aed kuskile merre variseks. Niisiis kui teha kaldakindlustusi, oleks mõistlik teha nad sinna, kus meri tõesti lõhub kallast.
Mets: Minule tundub, et see on selle viienda punkti väga ilus lõppsõna. Me oleme ära leppinud siin kõik.
Väljaots: Üks vahemärkus. Kuivõrd Viimsi Teataja ei ole võimaldanud nagu vastulauseks, siis ma kirjutasin ühe vastuse.
Vaga: Lugege ette palun.
Väljaots: Ei, see on pikk natukene, ma panen sinna, siin oli Viimsi Teatajaid enne, ma panen sinna, et kes soovib, võib lugeda neid vastuseid. (Aplaus.)
Vichmann: Olen Mare Vichmann. Ja ma nüüd uurisin ka netis tükk aega ja võtke kõik endale otsige netist üles pilliroog.ee ja seal on pikalt juttu roostiku tähtsusest meie ümbrusele. Et kui nüüd täitub see unistus, mille pärast detailplaneeringut siiski algatati, ma olen kunstnik, ma kirjutan ilu vormis eksole, et olen tutvunud Seliranna algatatud Randvere küla rannaala detailplaneeringuga, siis ka vastukajaga Kristo Madruselt, avaldamata artikliga Jaan Väljaotsalt, Madise kirjutisega ja olen teinud oma järeldused, olen rääkinud Eesti Looduskaitse Seltsiga, esimehega Juhan Telgmaaga, Tiit xxxga loodusmuuseumist (?) arhitektiga xxx. Et oletame, et merre on püstitatud 4 meetri kõrgune müür, millest unistab ikkagi Enno Selirand siiamaani, muidu poleks detailplaneeringut üldse vaja.
Kaasik: Mis jutt see on. Mis jutt see on.
Naishääl: Ei ole niisugust juttu olnud.
Vaga: Lugege Kaasiku artiklit hoolikalt.
Vichmann: Ja siis pärast seda paar xxx liiva läheb selle vaheala täitmiseks, ja saaksime normaalselt nautida siis seda merd, ei saa, sest kui me sealt müüri tagant merre läheme, siis on sinna kuhjunud adru ja sodi, sest roostik on see, mis selle ära sööb, eksju. Aga kui teda ei ole, siis on meri xxxx. Aga mis juhtub ülejäänud aladega eespool. Kõige pealt on meie teed hukas, kogu see mass kõik seda liiva veab. Kaevuaia tee on väga läbi, Niinepuu tee on ka xxx. Ja kukuvad ära need alumised alad, alumised krundid. Mäletate 2005. aasta uputust xxxx meeter mere poole xxxx.
Mets: Mida te tahate öelda?
Vichmann: Ma tahan öelda seda, et jätame selle projekti ära. Jätame nagu on praegu. Meil ei ole vaja pikemat Kaevuaia teed, pikendust, seda muuli, sest et siis hakkab roostik teistmoodi kasvama. Ta on juba nüüdki hakanud kasvama teistmoodi. Niinepuu muul, kui teda taastada, siis mitte killustikuga, valus on seal käia siiamaani, selle pärast, et ta on ära uhutud eksole. Ja mitte nii pikaks, nagu ta oli. Ja kui miskit soovi, rannaala kaitse korras pöörduda, et kas arutada natuura tegelastega või on Eestis ka xxxxx koosluse kaitse ühing. Ja kui me teeme siia lastele liivaranna, siis me saame teha maa poole, sest et muidu meri kannab selle lihtsalt minema. Ja kaardil seal kraav, on vaja väikest sillakest.
Vaga: Kaks kraavi on.
Sumin
Mees: Siin see kõik kõnts rannas. Minge randa noh.
Mets: Palun lõpetage see vaidlus ära. Aitab.
Vaga: Mitte midagi ei aita.
Mets: Palun istuge. Lõpetage ära.
Kaasik: Ma tahan tähelepanu juhtida, meie unustasime ära ühe asja. Kogu see ala, mis on nüüd ütleme siit põhja suunas, allub täielikult mere purustavale toimele.
Väljaots: Jah, ja sinna olekski vaja.
Mets: Palun ärge segage.
Kaasik: Üks moment, selle pärast et palun aru saada, rannakindlustus ei ole see, mis kaitseb seda randa. See on võitlus tagajärjega ja tehakse sinna, kus rand on ära lõhkunud või randa läinud juba enda lainetega, see näeb niisugune sellises variandis välja. Kui aga nüüd me räägime selle ala kaitsest, et kuidasmoodi me seda tõkestada saame, siis on üks võimalus – lainemurdja tuleb ette tõmmata, nii, või muulid ja need päästavad selle ranna osa. Siin on juba lõhkumine käimas ja rand laguneb Kallavere tagant. Me ei ole nendest üldse rääkinud, mis siis veel, kui me nendest hakkame rääkima. See on lainemurdja, mis kas on kivid või betoonplokid, need ei pruugi üldse välja paista. Arvatakse, et see rannakindlustus on nagu mõni Hiina müür, mis tõuseb sinna ülesse ja keegi ei näe sellest üle. See on veepinna tasandil ja kui me räägime proua Vaga juures olevast rannast, siis tsiteerin jälle teie toredat kirja, kus te ütlete: “Kinnistuteni ulatuv rannariba on aastatega kitsamaks muutunud mere piiri muutustega, tõusud, lained ja mõõnad. Käesoleval ajal on rannajoonest kinnistuni ainult 28 meetrit”. Tähendab sealt on lained juba ära uhtund seda liiva.
Vaga: Ei ole, ainult tõstnud on seda ja see on tõusu ajal mõõdetud.
Kaasik: Sama hästi võib ta teda minema viia. Kirde tormid, mis seda lõhuvad. Jätke see meelde, ma ei räägi rohkem enam mitte midagi.
Pallo: Vaata, Madis, ma ei saa aru, kust sa võtad selle jutu, et kogu see ala Kibuvitsa tee liivarannast – ei ole sealt ju mitte midagi meri lõhkunud, viimased 20 aastat on sinna järjest juurde viinud.
Kaasik: No aga ta ju kirjutab, et on jäänud kitsamaks. Proua Vaga on kirjutanud seda.
Vaga: Teatud kohtades. Eksole. Aga nüüd ta on seda.
Lärm.
Kaasik: Uus juhatus kindlasti hakkab tegelema sellega, sest inimesed on nii palju minule kirjutanud, et mispärast sellega ei tegele. Uus juhatus peab tegelema.
Mets: Võtame järgmise küsimuse.
Naine: Ma tahaks sellest, et viia seda projekti natuke odavamaks. Teha need kaldakindlustused ainult nendesse kohtadesse, kus näiteks härra ütleb, et tema krunt piirneb merega, näiteks sinna taha oleks vaja, et rahvas saaks läbi. Ja sama moodi, praegusel juhul siit samast otse minna on ilus liivarand.
Vaga: Soo.
Naine: Seda kaldakindlustust ei olegi sinna vaja, sest sinna tuleb liiva pidevalt juurde.
Vaga: Jah.
Naine: See on tõesti ilus koht. Aga kas teil oleks võimalik seda projekti praegusel juhul, saate seda teisele poole keerata, kas tohiks seda eskiisprojekti pikendada põhjasuunas ja nagu Kaasik ütles, teha sinna lainemurdjad, et kaitsta neid kinnistuid, mida meri lausa sööb krundi all. Kas saaks seda projekti selle võrra pikendada, et viia seda kaldakindlustust hoopis sinna põhjapoole, et mitte kasutada teda sellistes kohtades, kus hädasti vaja ei ole? See läheks tublisti odavamaks ja teiseks saaks päästetud ka need, kes seal tõesti on ohus.
Vaga: Jah, õige.
Mets: Paneme kirja. Kas me võime joone alla tõmmata?
Väljaots: Mul on üks küsimus. Kas me külaseltsiga võiksime jõud kokku panna ja need riietuskabiinid, prügikasti ja istepingid, mis ei vaja detailplaneeringut, nagu me vallavalitsusest kuulsime, ära teha selleks suveks?
Mets: Hakkame arutama. Paneme kirja.




Pühapäev, märts 23, 2008

Külakoosolekule järgnenu (avaldatud ja avaldamata artiklid Viimsi Teatajas)

Enno Selirand avaldas Viimsi Teatajas artikli:

http://www.viimsivald.ee/public/VT_veebruar12.pdf

Artikkel asub leheküljel nr 2 "Viimsi suurim varandus".

Sellele vastas Kristo Madrus artikliga, mis avaldat lehe järgmises numbris

http://www.viimsivald.ee/public/VT_veebruar2.pdf

leheküljel nr 7. Artikli kõrval avaldas Enno Selirand kommentaari, milles viitab alljärgnevale pöördumisele.

Viimsi Vallavalitsus
Nelgi tee 1, Viimsi, Harjumaa 15.02.2008

Ärakiri: OÜ Viimsi Valla Arenduskeskus
Nõudmine peatada Randvere küla rannaala
detailplaneeringu koostamine olemasoleva lähteülesande alusel

Arvestades asjaolu, et Randvere külas Muuga lahe äärse ranna-ala detailplaneeringu koostajad ja edendajad eiravad jätkuvalt Randvere külaelanike nõudmist loobuda rannakaitse rajatiste nime all mereäärse roostiku ja kõrgveega üleujutatava ala kunstlikust täitmisest, teatame, et oleme kategooriliselt vastu Viimsi vallavalitsuse 16.02.2007 korraldusega nr 89 algatatud detailplaneeringu koostamisele lähteülesandes toodud alustel.
Soovides säilitada linnastuva ümbruskonna tasakaalustamiseks ja Muuga niigi ebaproportsionaalselt suure tehnokraatliku sadama kõrval tükikest veelindude pesitsuspaika, rannakarjamaad ning kõigile avatud looduslikku kallasrada, leiame, et kohalike elanike puhkealana on see kõige väärtuslikum võimalikult looduslähedasena.
Sellega seoses avaldame resoluutset vastuseisu järgmistele detailplaneeringu lähteülesandes sõnastatud kavatsustele:
Punktis 6 märgitud mereäärse rannariba munitsipaliseerimine ning kalda kindlustamine.
Punktis 9.5 märgitud planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja neile võimalike hoonete kavandamine.
Punktis 10.5 loetletud elementidest oleme vastu järgmistele:
Parkimisplatsid ja kergliiklusteed – sest kohalik inimene tuleb randa jalgsi või jalgrattaga. Kergliiklustee asjus vt. avalik pöördumine Viimsi Vallavalitsuse poole 21.12.2006 registreeritud 10-7/4049.
Lõkkeplatsid – kui ei ole selget lahendust, kuidas tagatakse seal kord, öörahu ning lõkkepuudega varustamine.
Spordi- ja mänguväljakud – sest kaldajoont kunstlikult tõstmata ei ole neile ruumi ning spordiväljakutele oleks sobivam koht külakeskuse naabruses, kus oleks ka paremini tagatud järelevalve, et rajatisi ei lõhutaks.
Purjetamis- ja surfikeskus – kui lärmakas ja sobimatu looduslikus puhketsoonis.
Ranna- ja kaldakindlustused – sest kohad, kus meri kallast lõhub, jäävad planeeritavast alast välja.
Paadilautrite ehitamine – sest veetase rannas on liiga madal, pikemad paadisillad lõhuks aga rüsijää.
Hooajalised kerg- ja väikeehitised ning statsionaarne ühiskondlik hoone – sest me ei soovi Randverre uut Pirita randa.

Peame vajalikuks rõhutada, et 8.12.2007 toimunud külaelanike üldkoosolekul avaldati 8 erapooletu ja 85 poolthäälega vastuvõetud otsusega soovi viia detailplaneeringu koostamine tagasi lähteülesande uue koostamise tasandile, sest praegune on vastuvõetamatu ja selle koostamisel ei ole kohalike elanike arvamuse vastu huvi tuntud. Kahetsusväärsel kombel moonutab külavanema poolt meile esitatud külakoosoleku protokoll tegelikult hääletusele pandud ja vastu võetud otsust ulatuses, mida võiks nimetada isegi protokolli võltsimiseks.

Lõpetuseks kinnitame, et Randvere rannaalal on, mida paremaks muuta. Näiteks võiks paigaldada praeguseks väljakujunenud ujumiskohtade juurde prügikastid, riietuskabiinid ja jalgrattahoidjad, tõkestada sõidukite pääs Niinepuu tee juures asuvale muulile, ning rajada purded üle kraavide, mis takistavad jalgsi kallasraja katkematut läbimist. Seda on võimalik teha märkimisväärselt väiksemate kulutustega, kui praegu elanike tahtevastaselt kavandatakse.

Allakirjutanutena nõuame praegusel kujul detailplaneeringu menetluse peatamist.

234 allkirja

Sellele järgnes külavanem Madis Kaasiku artikkel ja vallavanem Urmas Arumäe kommentaar järgmises Viimsi Teatajas (lk 2):

http://www.viimsivald.ee/public/VT_marts1_20080319120358.pdf

Et artiklis esitati allkirjade kogujatele konkreetne küsimus, sai kirjutatud ka vastus, kuid selle avaldamine sama sama artikli kõrval osutus võimatuks. Vastus ise oli järgmine:

Kuuldused Randvere merre kadumisest on enneaegsed

Kui alustada sarnase demagoogiaga, millega merest maa joonistajad on seni rünnanud neid, kes püüavad takistada paberil tehtud vigade kopaga meres parandamist, siis tuleb tunnustada mänglevat kergust, kuidas külavanema kirjas on protestiallkirjade kogujatest saanud peaaegu üleilmse veeuputuse põhjustajad. Aga tean kahest viimasest Viimsi Teatajast, kui valus on demagoogiat lugeda ja jätan seepärast need võtted kohe kõrvale.
Räägime asjast.
Nagu Randvere külavanem Madis Kaasik õigesti märgib, ei ole keegi kunagi protesteerinud selle vastu, et Randvere väärib paremaid tingimusi meres suplemiseks kui praegu. Kuid keegi ei ole kuni viimase ajani laiemalt arutanud, milline Randvere supelrand olema peaks.
16. veebruaril 2007 võttis vallavalitsus vastu otsuse detailplaneeringu algatamiseks ja kinnitas lähteülesande (töö nr.241). Seal on kirjas nii mereäärse maa munitsipaliseerimine kui kruntideks jagamine (punkt 9.5), mida Enno Selirand väitis külakoosolekul olevat kirjutatud piimaga. Seal on kirjas surfikeskus ja paadilaenutus nagu ka ühiskondlik rannahoone, mis peaks teenindama “eelkõige Muuga ja Randvere elanikke kuid ka inimesi kaugemalt”.
Ehkki Viimsi vallavalitsusel on tava teatada algatatud detailplaneeringutest avalikult Viimsi Teatajas, jäi antud otsus millegi pärast avaldamata. Nii on arusaadav inimeste ärevus, kui 2007. aasta septembri lõpus rannas liikunud arendajatelt projektist kuuldi ja vallavalitsusest õnnestus kätte saada eelpool kirjeldatud lähteülesande sõnastus.
Külavanem ütleb, et lähteülesande vastu protestijad on lootusetult hilinenud ja pidanuks selle vaidlustama kohtus 30 päeva jooksul peale selle kinnitamist. Tuletan meelde: avalikuks tuli lähteülesanne 2007. aasta oktoobris, kohtusse pöördumise tähtaeg oli aga 18. märts. Pealegi milleks kihutada kohe kohtusse, kui on võimalik asju mõistlikult arutada.
Inimesed, kelle kinnistuid detailplaneeringu ala vahetult puudutas, saatsid 8. oktoobril pöördumise vallavanemale, milles avaldati muret miljööväärtusliku rannakarjamaa ja veelindude pesitsuspaiga säilimise pärast, teatati, et lähteülesandes märgitud kavaga ei olda nõus ning paluti võimalust hilisemate vaidluste ja planeerijate tühja töö vältimiseks kaasa rääkida. Vallavalitsus pöördumisele ei vastanud.
Küsimusele, kas külavanem teab, mida täpsemalt kavandatakse, vastas Madis Kaasik 20. novembril, et teab vaid nii palju, et planeering ei ole valmis, ja et selle koostaja on üks pensionile jäänud mees, kelle nime ta ei tea.
8. detsembriks kutsus külavanem kokku küla üldkoosoleku, kus valla arendusnõunik Enno Selirand ja projekti autorina tutvustatud Peedu Toom esitlesid valmis eskiisi. Oli suureks kergenduseks näha, et lähteülesandes nimetatud rannahoonet ei ole, kuid ladus tutvustus takerdus, kui selgus, et rannakindlustuse nime all kavatsetakse rajada praegusest kaldajoonest paarikümne meetri kaugusele merre kivivall. Ehkki Enno Selirand väitis, et on vaid kaks valikut – kas minna sama projektiga edasi (tehes selles muudatusi) või jätta kõik tegemata –, võttis koosolek vastu otsuse, et randa arendada tuleb, kuid koostada tuleb uus detailplaneeringu lähteülesanne, mille koostamisel kogu küla osaleda saaks.
Saatsin kaks päeva pärast koosolekut külavanemale oma ettepanekud, ja kuna Selirand oli korduvalt rõhutanud, et rannaplaneeringust räägiti ka eelmisel külakoosolekul, millel ise töökohuste tõttu ei saanud osaleda, palusin kahe viimase koosoleku protokolli koopiat. Täpselt kuu aega hiljem sain vastuse, et suvist koosolekut ei protokollitud, viimase koosoleku protokollist leidsin aga, et otsusesse oli sisse kirjutatud mõnedki minu ettepanekud, mida ma koosolekul avalikult ei teinud, otsuse mõte oli aga – minna sama projektiga edasi, tehes selles muudatusi.
Kuna vahepeal olid mere ääres reaalset olukorda käinud vaatamas nii arhitekt Toom kui külavanem Kaasik ja mõlemad olid kinnitanud, et kaldakaitserajatistest ning mere täitmisest loobutakse, siis ei pidanud vajalikuks koosoleku otsuse võltsimist tüliküsimusena üles võtta.
Küll hoidsime ühendust arhitektiga ja kui ta teatas, et nüüd on valmis projekt, mis pannaks avalikult välja, selgus, et pool kivimüürist oli alles. Oma algul antud sõna, et kaldakindlustusi ei tule, vabandas arhitekt sellega, et nende tagasipanemist nõuavad Selirand ja Kaasik. Arhitekt kurtis, et tal on villand, et üks nõuab üht ja teine teist ning kõige õigem oleks taotleda detailplaneeringu lõpetamist.
Et suulised lubadused ei pidanud, tõusetus uuesti küsimus protokolli kirjalikku vormi valatud valest. Pöördusin 11. veebruaril Madis Kaasiku poole ja palusin võimalust tutvuda protokolli käsikirjalise originaali ja teiste koosoleku juurde kuulunud materjalidega. Kaasik vastas, et midagi muud peale arvutis vormistatud protokolli ei ole. Samal ajal selgus, et koosolekust on säilinud rahva seas tehtud katkematu salvestus, mille abil oli võimalik taastada stenogramm. Sellega, kes ja miks protokolli võltsis, tegelegu vajadusel pädevamad isikud. 15. veebruaril alustatud allkirjade kogumise pöördumises ei süüdista keegi Madis Kaasikut ei otse ega kaudselt. Seal konstateeritakse fakti: “Kahetsusväärsel kombel moonutab külavanema poolt meile esitatud külakoosoleku protokoll tegelikult hääletusele pandud ja vastu võetud otsust ulatuses, mida võiks nimetada isegi protokolli võltsimiseks.”
Nii Viimsi arendusnõunik Selirand kui Randvere külavanem Kaasik on “234 kirjast” välja rebinud vaid punkte, mille vastu alla kirjutanud on, lisades, et eskiisil neist paljusid asju ei olegi. Juhin tähelepanu, et pöördumine on suunatud detailplaneeringu LÄHTEÜLESANDE, mitte randverelaste ujumisvõimaluste parandamise vastu. On alatu vale, et allkirjade andjad ei luba riietuskabiinide ja istepinkide paigaldamist. Härra Kaasik, kes on kahjuks keskendunud allakirjutanute isikuandmete analüüsile, jätab nimetamata, et allakirjutanud just nende paigaldamiseks ettepaneku teevadki. Ja mitte ainult ühte kohta (nagu eskiisil), vaid mitmesse, et vältida ühe ujumiskoha ülerahvastatust. Sest mõistagi ei pea randverelased käima ujumas Pirita rannas, kuid kui me soovime säilitada Muuga sadamakolossi kõrval natukenegi rannakülale iseloomulikku maastikku, siis ei ole mõistlik luua siia rajatisi, mis tooksid Randvere randa mitte ainult Randvere ja Muuga, vaid ka Pirita ja Lasnamäe inimesed.
Külavanema nimekirjade põhjaliku analüüsi kohta pean tunnistama, et allkirjade kogujail ei ole ligipääsu rahvastikuregistri andmetele. Ja ei näe selleks ka vajadust, sest sõltumata sellest, kuhu on registreeritud inimese ametlik elukoht ja kus ta valimas käib, peaks tal olema vabal maal õigus avaldada arvamust ka oma tegeliku elupaiga ümbruse kohta ja seda ka oma allkirjaga kinnitada. See õigus peaks olema ka näiteks suvilate omanikel, kes ei saagi olla suvilasse sissekirjutatud.
Vastuseks külavanema isiklikule küsimusele mulle, kuidas võisid külakoosolekult puudunud inimesed teada, mis seal tegelikult toimus, vastan: esiteks on olemas mõisted “ausus” ja “usaldus”. Teiseks oli kõigil soovijail võimalus tutvuda koosoleku protokolli ja stenogrammi erinevustega.
Mis puudutab paanika külvamist, et 4 meetrist madalamale jäävaid kinnistuid ohustab vundamendialuse merre uhumine, siis selgitan oma silmaga ära nähtud lihtsat tõde – 2005. aasta jaanuaritorm näitas, et Soome lahe veetase tõuseb kriitiliselt siis, kui tugevad läänetuuled vee Kroonlinna suunas kõrgele puhuvad. Need tormilained lõhuvad Viimsi poolsaare läänerannikut – Randveres oli vesi küll märkimisväärselt kõrge, kuid maatuule tõttu rahulik, mistõttu leidsid siin tormivarju arvukad luiged. Tormituuled, mis meie rannale peale käivad tulevad kirdest, mis puhuvad samal ajal Soome lahe veetaseme madalaks. Ja madal merepõhi ei lase niikuinii külavanema kirjeldatud 2,5meetriseid laineid rannajooneni.
Lõpetuseks luban endale siiski ka ühe emotsiooni. Külavanem paneb detailplaneeringu lähteülesande vastastele suhu lause, et “laste kisagi olevat privaatsust häiriv”.
Ma ei tea, kes on selle lause öelnud või oma õelas peas välja mõtelnud. Rannaäärse elanikuna kinnitan, et sumedal suveõhtul pole toredamat heli, kui vees hullavate laste naer. Ja ma soovin, et veepind, mida mööda heli teatavasti väga hästi levib, tooks ka edaspidi rannas elavate ja kallasrajal jalutavate inimeste kõrvu laste kõnekatkeid sellest, kui kaua keegi vee all hinge kinni suudab hoida, mitte muulile sõitnud džiibi avatud ustest kostvat tümpsu ja purjus ropendamist ega ka surfikeskuse valjuhääldite muusikat või skuutrite müra.
Ärme kisu tüli, ega katsu hiigelprojektidega Euroopa fondidest meeletuid summasid välja meelitada, vaid hindame koos realistlikult, mida meil vaja on ja teeme ranna korda juba selleks suveks!

Jaan Väljaots
Randvere elanik Kihno majast

Ma ei tea, kas Viimsi Teataja ilmus 28. märtsil või mitte. Postkasti pole ta vähemasti veel jõudnud ja valla kodulehelegi pole veel üles pandud (30. märtsi seisuga). Kuid sealne peatoimetaja lubas, et avaldab mu vastuse külavanemale järgmises s.o. 28. märtsi numbris. Mõistagi oli ülal kirja pandud vastus mõeldud avaldamiseks vahetult Madis Kaasiku kirja kõrvale. Et asjast vähem huvitatutel ei pruugi eelmises ajalehes kirjutatu enam meelels olla, siis pidin oma vastust vastavalt kohendama. Katsusin hakkama saada ka märksa lühemalt ja täiesti emotsioonivabalt. Seniks kuni Viimsi Teataja ei ole veel netist kättesaadav, lisan siia ka selle teksti:

Vastus Randvere külavanemale
Eelmises Viimsi Teatajas kirjutas Randvere külavanem Madis Kaasik sellest, kuidas Randvere rannaäärsete kinnistute omanikud tahavad uputada randa planeeritava puhkeala nii otseses kui kaudses mõttes.
Otseses mõttes märkis külavanem, et suure tõenäosusega on kuni 4 meetri kõrgusel paiknevate hoonete vundamendialused varsti ära uhutud. Kaudses mõttes pidas ta silmas külarahva seas 234 allkirja kogunud pöördumist, milles nõutakse 16. veebruaril 2007 vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringu lõpetamist, sest selle lähteülesannet pole rahvaga arutatud ja ta pole esitatud kujul vastuvõetav.
Ehkki avalikkusele on püütud jätta muljet, justkui tahaks käputäis rannaäärsete kinnistute omanikke oma privaatsuse huvides keelata igasuguse liikumise Randvere rannas, kinnitavad vähemalt 234 inimest, oma allkirjadega vastupidist. Pöördumises tehakse ettepanek paigaldada väljakujunenud ujumiskohtadesse riietuskabiinid, prügikastid ja rattahoidjad, mis parandaks Randvere inimeste puhkevõimalusi oluliselt väiksemate kuludega ja kiiremini kui detailplaneering, kuhu surutakse teatud lõigus siiani kividest ja betoonist koosnevat kaldakaitserajatist. See ongi põhjus, millest on tekkinud protest.
Ehkki külavanem maalis hirmutava pildi 2005. aasta jaanuari kõrgveeseisu ja kirdetormi võimalikus koosmõjust, siis näitas seesama jaanuaritorm, et veetaset tõstvad ohtlikult läänetuuled lõhuvad Viimsi läänerannikut. Randvere oli paik, kus luigeparved tormivarju leidsid. Ida- ja kirdetuuled viivad aga Soome lahe veetaseme alla. Tõsi, Randveres on kohti, kus kallas kaitset vajaks, kuid need jäävad planeeritavast piirkonnast välja.
Protesti teiseks põhjuseks on see, et detailplaneeringu eskiisi tutvustamiseks 8. detsembril kokku kutsutud küla üldkoosoleku protokoll ei kajasta seda, mida koosolekul tegelikult otsustati.
Külavanem võttis vaevaks põhjalikult analüüsida protestikirjale allakirjutanute ja koosolekul viibinute nimekirja ning jõudis tulemuseni, et 234 allakirjutanust osales külakoosolekul vaid 22 inimest. “Kuidas said need 212 allkirja andnut teada, mis üldse toimus külakoosolekul, mis seal otsustati või mida “võltsiti”, kui nad ise seal ei viibinudki?” esitas külavanem eelmises Viimsi Teatajas mulle, kui allkirjade vallavalitsusele üleandjale küsimuse, tundmata huvi vastuse vastu. Vastus on: kõigil soovijail oli võimalus tutvuda koosoleku protokolli ja stenogrammi erinevustega, mis on järgmised: otsus protokollis - “Jätkata Randvere küla rannaala puhkealaks väljaarendamist ja teha ettepanek selle projekteerijale viia rannaala puhkeala detailplaneeringu projekti eskiislahendusse muudatused, jättes sellest välja rannakindlustuse rajamise Kaevuaia tee ja Niinepuu tee vahelisele alale, täpsustada merepiiri kulgemine, jätta välja autode parkimise kohad, võtta ühendus mereäärsete kinnistute omanikega jt. Poolt 85, vastu 0, erapooletuid 8.” Otsus stenogrammis - “Palun, kes on selle otsuse ettepaneku poolt, et koostada uus lähteülesanne, palun käega märku anda. Palun, kes on vastu? Ei ole vastu. Kes on erapooletu? Kaheksa. Sellega on otsus vastu võetud.”
Otsustage ise, kas see on protokolli võltsimine või mitte.
Jaan Väljaots
Randvere elanik

Küla üldkoosolek 8.12.2007


Koosoleku ametlik protokoll:

Randvere külaelanike 08.12.2007.a üldkoosoleku

p r o t o k o l l


Üldkoosolek toimus 08.detsembril 2007.a Randvere Külakeskuses, Kibuvitsa tee 1
Üldkoosolek kutsuti kokku Randvere külavanema poolt Viimsi valla aleviku- ja külavanema statuudi § 3 lg 4 alusel.
Küla elanike registris 01.12.2007.a seisuga 1170 inimest, neist täiskasvanuid 866
Kohal 93 osavõtjat.
Vajalik kvoorum 87 elanikku.
Vastavalt eelnimetatud statuudi § 8 lõikele 6 oli üldkoosolek otsustusvõimeline
Üldkoosoleku avas Randvere külavanem Madis Kaasik.
Üldkoosoleku juhatajaks valiti ühehäälselt Leonid Paalandi ja protokollijaks ühehäälselt Vaike Tõnts.
Varem avalikustatud päevakord kinnitati ühehäälselt.

Päevakord

1.Randvere külavanema Madis Kaasiku tegevuse aruanne
2. Informatsioon Randvere Päevakeskuse, Noortekeskuse, Perearstikeskuse, Külaseltsi ja Lasteaia tegevusest.
3. Randvere küla ranna puhkeala ja mänguväljakute väljaarendamisest - Enno Selirand
4. Randvere küla arengukava tegevuskava aktualiseerimisest - Madis Kaasik
5. Sõnavõtud

1.M. Kaasik teatas, et külas on viimastel aastatel toimunud märgatav areng. Valmis on ehitatud Randvere Keskus, kus asuvad lasteaed, perearstikeskus, päevakeskus, noortekeskus. Külal on oma logo- vapp ja lipp. Valmis on ehitatud kergliiklustee 2,5 km pikkuselt Randvere aedlinna peatusest kuni linna piirini Mähel. Kergliiklustee alla on paigutatud ÜVK kanalisatsiooni ja joogivee torustikud. Viimaste ehitust jätkatakse uutel trassidel. Suvel toimus küla suurüritus- 610 aastapäeva tähistamine. Külavanem annab oma tegevusest igakuiselt aru vallavalitsusele. Külavanem on pöördunud Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni, Harju maavanema, Harju keskkonnateenistuse jt riigiasutuste poole, Muuga sadamast lähtuva õhusaaste lõpetamiseks ning Viimsi looduse ja metsade kaitseks, edastanud elanike kollektiivseid kaebusi kuuluvuse kohaselt Vallavolikogule ja vallavalitsusele. Külavanema juhtimisel koostati Randvere küla arengukava, mis küla üldkoosolekul 2005.a heaks kiideti. Külavanem juhindub oma tegevusest arengukavast ja taotleb selle elluviimist. Külavanemale tema tegevuse eest vallavalitsusest tasu ei maksta. Seoses küla elanike arvu kiire kasvuga - 10 aastaga üle 11 korra, hakkab külavanema ülesannete täitmine üle jõu käima.
2. Randvere Päevakeskuse tegevusest ja plaanidest informeeris koosolekut Aime Salmistu, Lasteaia tegevusest selle juhataja Annely Loddes ja külaseltsi tegevusest Madis Kaasik. Perearstikeskuse töötajad ja Noortekeskuse töötajad ei saanud koosolekule tulla ja nende informatsiooni esitamine jäi sellel koosolekul ära.
3. Randvere küla ranna puhkeala ja mänguväljakute väljaarendamisest rääkis Viimsi valla arendusnõunik Enno Selirand.
Esinejale esitati arvukalt küsimusi, nagu, kus täpselt kulgeb merepiir, miks on tarvis rajada kaldakindlustust, mis saab kaldakindlustuse ja maismaa vahelise alaga, kas see hakkab soostuma, miks ei ole elanikega varem konsulteeritud jt
Mänguväljakute rajamist on alustatud Kaevuaia tee 1 kinnistul, mis on Aiaotsa AÜ omandis. Sinna saaks teha vollepalli väljaku, korvpalliväljaku, laste mänguväljaku ja vajadusel varjualuse koosolekute pidamiseks.

4. M. Kaasik teatas, et Randvere küla arengukava tegevuskava vajab täpsustamist ja korrektuuri, täiendamist uute ülesannetega. Seoses sellega kutsus ta elanikke üles esitama omapoolseid ettepanekuid kas kirjalikult või e-posti teel külavanemale.

5. Sõnavõtjad kritiseerisid esitatud rannaala puhkeala detailplaneeringu eskiisvarianti. Osa sõnavõtjaid tegi ettepaneku rannaala mitte arendada, osa pidas vajalikuks siiski tööd vastavalt koosolekul tehtud märkustele korrigeerida ja see lõpuni vormistada.

Otsustati:
Võtta teadmiseks külavanema Madis Kaasiku informatsioon tehtud tööst ja anda sellele hinne väga hea.
Võtta teadmiseks Randvere Lasteaia juhataja ja päevakeskuse juhataja informatsioon.
3.1.Täiendada Randvere küla arengukava tegevuskava järgmiselt:
“Ehitada välja rannavõrkpalli mänguväljak, korvpalliväljak (ühe korvirõngaga), laste mänguväljak ja varjualune koosolekute tarbeks kinnistul Kaevuaia tee 1, mis on Aiaotsa aiandusühingu omandis.”
Poolt: kõik Vastu: 0 Erapooletuid: 0
3.2 Jätkata Randvere küla rannaala puhkealaks väljaarendamist ja teha ettepanek selle projekteerijale viia rannaala puhkeala detailplaneeringu projekti eskiislahendusse muudatused, jättes sellest välja rannakindlustuse rajamise Kaevuaia tee ja Niinepuu tee vahelisele alale, täpsustada merepiiri kulgemine, jätta välja autode parkimise kohad, võtta ühendus mereäärsete kinnistute omanikega jt

Poolt: 85 Vastu: 0 Erapooletuid; 8



Juhatas: Protokollis:
Leonid Paalandi Vaike Tõnts



Ja koosoleku stenogramm:


Randvere küla koosolek 8. detsember 2007 Randvere lasteaias

Külavanem Madis Kaasik: Päevakord on kuu aega varem avalikustatud ja see statuut ei näe ette selle päevakorra muutmist. Nii et sellise päevakorra järele, nagu ta on avalikustatud me täna püüame selle koosoleku ka läbi viia. Kas on vabatahtlikke, kes soovib koosolekut juhatada ja protokollida. Julgemini, julgemini. No ei ole kedagi. Kas on ettepanekuid, keda valida koosoleku juhatajaks.
Rahva seast: Härra Kaasik.
Kaasik: Jaa. Kellel on ettepanekuid koosoleku juhataja kohta?
Rahva seast: Paalandi.
Kaasik: On tulnud ettepanek valida koosoleku juhatajaks Leonid Paalandi. Kus on Leonid Paalandi. Täitsa olemas. On teisi ettepanekuid? No ei ole jah. Arvatavasti. Vastu on keegi? Ei ole. On vaja hääletada? Ei ole. Leonid, palun, võta koht sisse. Nüüd on teine, on vaja tarvis valida koosoleku protokollija ja ma näen siin palju noori inimesi küll, aga, aga, et oleks võrdsus, sooline võrdsus laua taga, nagu seda nõutakse võrdsuse poolt, siis ma teen ettepaneku, proua Tõnts, paluks siia protokollimise laua taha. Nagu ka härra Paalandi. On teisi ettepanekuid? No ei ole. Aitäh.
/---/
Leonid Paalandi: Sõna saab vallavalitsuse arendusnõunik Enno Selirand. Saame kuulda ranna puhkeala arendamisest.
Enno Selirand: Nii tere, mul on esiteks rõõm tervitada kõiki oma küla inimesi. Ja võib öelda, et oma küla on ikka kõige parem, selle pärast, et ma nagu valla volikogu ja vallavalitsuse poolt volitatud inimene, ma olen käinud kõikidel küla koosolekutel ja ma võin öelda, et meil on kõige parem. Meid on kõige rohkem, see tähendab, see ongi hea küla, kus ma ise elan. Seepärast siis kõigepealt aitäh, et te viitsisite tulla ja asjade üle mõelda. Lihtsalt ääremärkusena võin öelda, et arvamus, et Viimsi vald teenib Muuga sadama pealt, see on eksitav arvamus. Vald ei teeni Muuga sadama pealt mitte midagi. Valla jaoks on täiesti ükstaskõik, kas selle sadama asemel oleks ujula või seal oleks transiidikeskus. Selles ei ole mingit vahet valla jaoks. Mingisuguseid makse ega mingisugust raha sealt vallale ei tule. Nii et
Meeshääl: Kas ta ei asu valla territoorumil?
Selirand: Ei, ta asub valla territooriumil.
Meeshääl: Aga maamaks.
Selirand: Maamaks tuleb ju ikka. Ega see ei tule Muuga sadamalt teist moodi kui Peeter Pirukalt. Ma ütlen, et ega vahet ei ole. Maamaksu maksaks seal ka lihtsalt MTÜ Kõps ja Kopikas sama moodi nagu maksab Muuga sadam. Ega meil ei ole mingisuguseid sidemeid transiidi voogude ja maksude vahel.
Hääl: Ettetvõtted maksavad...
Selirand: Ettevõtted maksavad üksikisiku tulumaksu juhul kui töötajad elavad Randveres või Viimsis. Enamus Muuga sadamas elavaid inimesi… töötavaid inimesi ei ela siin. Umbes neli inimest, need kes töötavad, elavad ka Viimsis. Nii et selles mõttes, et mingisugust salahuvi vallal Muuga sadamaga ei ole.
Hääl: Lõpetame ära siis.
Selirand: Ma soovitan jah, lõpetame ära, siis vaatame, mis Eesti majanduses juhtub. Aga see ei ole üldse minu teema. Ma tulin rääkima teile hoopis kahest teisest asjast. Esimene jutt on teist korda. Eelmisel aastal me rääkisime siin Randvere rannaala kujundamisest. Ja teine jutt on esimest korda. See teine jutt oleks sellest pumbajaama juurde võimalikust laste mänguväljakust, et kas niisugune ettevõtmine võiks külaseltsile sobida. Nüüd küsimuse peale, milleks on külaselts… külaselts just nimelt selleks ongi, et ta on mittetulundusühing ja praeguse süsteemi kohaselt saab mittetulundusühing taotleda mitmesuguseid toetusi erinevatest fondidest ja kohtadest, kus siis neid asju saab rahastada. Ja kuna meil raha mujalt võtta ei ole. Keegi ei taha ise maksta, polegi maksta kuskilt, seetõttu tulekski kuskilt fondidest võtta. Ja esimene jutt nüüd puudutabki Randvere võimalikku mänguväljakut ja kohaks on meie pumbajaam. Ja küsimuseks nüüd ongi see, mis te arvate, kas võiks olla. Te olete mööda käinud, kõik teate, kus see koht on? Kust me vett saame. Kaevuaia tee 1. Näete aadress on siin. Kui te Kaevuaia teest lähete alla, siis esimene niisugune ilma majata asi. Siin on niisugune kivist väike hoone. Siin on sihuke mägi. Ja siis on võsa ja umbrohtu ja selle koha peal on trafo. Vat sihukene asi, kui te lähete nüüd sinna linna poole. Praegu siia kohapeale on juba veetud liiva, et siia teha rannavõrkpalli väljak. Sinna kohapeale on juba veetud killustikku, et ja siin on püsti korv. Et seal võiks siis poole väljaku ulatuses korvpalli mängida. Siis mõeldud on, et võiks ju ka lastele olla üks koht, kus nad saaks kiikuda ja ronida ja ka liivakastis mängida, sest see territoorium on piiratud aiaga, et ei peaks muretsema, et loomad teevad oma mälestusi liivakasti. Ja siis oleks võimalik ka niimoodi, et kui on suvine aeg, siis me ei pea tulema siia kuuma ja umbsesse lasteaeda, vaid saaksime varikatuse all istuda ja siis meie heitliku ilmaga siis ka väikest nõu pidada. Ja selle platsi annaks siia teha tennise või petanque’i väljaku, aga tennise väljakust pühime suu puhtaks, sest ma juba uurisin tennise väljaku maksumus on kuskil miljon. Nii et niisugust raha meil ei ole. Maksimum, mis me suudaksime siin ära teha selle võimaliku rahaga, mida me fondist siis püüaksime saada, on siis rannavõrkpall, korvpall, laste mänguväljak, haljastus, väikesed piirded, hekid, lillekesed, et koht oleks ilus ja silmale meeldiv vaadata. Ja, ja Kaasikul oli veel niisugune mõte, et teeks siia sellise Rooma amfiteatri, et siin on nisuke mägi, et paneks siia mäe peale pingid, et siis oleks teinekord vahva vaadata, kuidas keegi võrkpalli mängib või kuidas poisid korvpallis võitu noolivad. Et see on nüüd niisugune küsimus, et mis rahvas arvab. Et kas teha niisugune projekt, ehitada see asi välja, teha ta niisuguseks või lasta tal olla niisugusena, nagu ta täna on.
Meeshääl: Kui tenniseväljakut teha ei saa, kas ei saaks siis teha korvpalliväljaku täismõõdus?
Selirand: Korvpalliväljaku poole asja maksumus katte ükskõik millise paneme, kas laud- või siis plastikkate, et asfaltplatsi päris teha ei taha lastele, põlved lähevad, selle ehituslik poole väljaku maksumus on 460 000, nii et meil lihtsalt ei jätku raha.
Naishääl: Selle suure tee ääres, Randvere suure tee ääres siis?
Selirand: Jah.
Naishääl: Arvate, et rannavõrkpalliplats suure tee ääres on hea asi või?
Selirand: Kus on teine plats? Kus on teine plats?
Naishääl: Kohta ei ole, aga ma küsin, et miks
Selirand: Ei, aga kus on teine plats?
Naishääl: Aga miks me neid kohti
Selirand: See on. Härra Kaasik ütleb selges ja eesti keeles: see maa kuulub ühistule. Me saame sinna teha. Kui kellelgi, maaomanik on siin, siin on meil ümberringi talusid, on põllumaid, kui keegi tahab maad ohverdada ühe 3000 ruutmeetrit maad heinamaale, metsaveerde, teretulemast, tehke oma annetus külale, seltsile.
Naishääl: Seda nii toorest projekti minu meelest ei saa näidatagi.
Selirand: Selge, ärme teeme!
Sumin
Selirand: Ei! Ei, ei! Otsustame nüüd ära. Ei tee! Meil on kaks võimalust. Paneme hääletusele. Teeme! Ja teine võimalus - ei tee!
Sumin. Issand milline demagoogia.
Jaan Väljaots: Mul tekkis küsimus, et kuidas nii järsult saab, kas jah või ei. Kõige pealt tahaks teada kust ja kuidas raha taotletakse?
Selirand: See on küla elu ja külaseltsi toetuse Euroopa Liidu meetme alt kolmas meede ja esitamise tähtaeg on 15. detsember. Nii et kui kellelgi on konkreetseid ettepanekuid olemasoleva maaga ja muude asjadega, siis teretulemast. Katrin (?), palun.
Katrin (?): Kas selle tenniseväljaku asemele ei saaks teha skateparki või midagi, sest siin on palju 10-15aastaseid, kellel ei ole nagu mitte midagi teha?
Selirand: Jaa. Ei ma räägingi seda, et see antud lõik võimaldab 20x40 meetrit, aga seda niikuinii teha ei jäks, ei saa, sest et tenniseväljaku ehitusmaksumus on miljonist sutsuke alla või üle, sõltub pinnase alusest.
Väljaots: Kui suure summaga me üldse opereerime?
Selirand: Me saaksime maksimaalselt opereerida kui leitaks toetuskõlbulikku elementi selles meie pakutud projektis, kuskil 830- 940 tuhande vahel. Ja niipalju saab kohe ära öelda, et laste mänguväljaku pinnas on kuskil 300 ja 500 vahel ja Madisel on mõlema kohta võetud pakkumine, kas plastikkate või Madis, see ei oleks minu asi, ütle ise, need numbrid, mis need olid.
Kaasik: No puidu ja siis selle plastikkattega ega suurt hinnavahet ei olnud, nad olid mõlemad üle 400 tuhande. Ja laste mänguväljak, mis vastab Euroopa normidele, mis on ilmastikukindel, purunemisekindel, alla 300 tuhande, 350 tuhande ei saa. Me võime muidugi teha küla kiige sinna puidust, aga ma tahaks teada, kes vastutab, kui keegi peaga alla kukub? Kui ta puruneb.
Hääl: Minu arvates
Selirand: Nii millised on küsimused antud asja juures, selle pärast, et midagi statsionaarset sinna meie teha sanitaartsooni tõttu ei või. Pinnast reostada, sest sealt tuleb meie joogivesi. Seepärast võiks ta olla niisuguse pindmise kattega, väliselt kasutatav hooajaliselt. Jaa, palun.
Mees: Mul on üks ettepanek, et mõte on ju hea, et sinna midagi teha ja kuna see tähtaeg läheneb, siis võiks ju anda xxxxx (ei saa täpselt aru, kas volituse pöördumiseks või avalduse) fondi. Aga see, mis kuidas ja täpselt need nüansid, seda muidugi arutada tulevikus.
Mees (Kaasik?): Minu arvates ka on see väga õige mõte, kui niisugune pakkumine tehakse, raha kasutamise võimalus sellisel kujul on olemas, siis tuleb seda asja edasi arendada, mitte öelda, et liiga algeline projekt ja esimene mõte, ja kohe otsustada ei saa. Kell kukub. Kell kukub.
Mees: Jah, täpselt, aga küsimus on selline, et mis ametikohal härra vallas on?
Selirand: Arendus.
Mees: Väga hea, aga rääkige meile siis, mis need järgmised meetmed ja asjad mida oodata. Et mida veel võiks raha saada? Et välistada väheke xxxx. Muidu oleme lihtsalt rongist maha jäänud. Täna meil ei olegi enam aega ettepanekuid teha, täna meil on lihtsalt vaja ära kinnitada ja teele asi saata. Aga arengu eest vastutav inimene vallas võiks rääkida, millised võimalused meil veel on, et me juba teaksime ette, millega tegeleda.
Selirand: No sisuliselt võin ma öelda seda, et kõik meie poolt kavatsetavad ja planeeritavad asjad, mida me tahame teha, algavad ühest asjast – maast. Kõigepealt peame olema maa omanikud. Meie kaks aastat tagasi alustatud Randvere ranna inimväärsemaks tegemise projekti taotlused kukkusid ära, sest tegemist on reformimata maaga. See on sisuliselt riigi maa. Nii et ükskõik, milline idee või kava, ükskõik milline meede, me esimene küsimus on, kas maa omanik, kes on, ja kas ta on huvitatud ja kas ta tahab. Nii, et esimene küsimus, ükskõik, milline hea mõte, kas teha seiklusturismi rada, teha mingisugune ramp rulluisutajatele algab esimesest küsimusest.
Mees: Maa kuuluvusest, ma saan aru. Aga tahan saada vastust sellisele küsimusele, kust külaelanikud saavad küla informatsiooni, milliseid võimalusi, sõltumata sellest, et alati võimalusel on piirid, milliseid võimalusi külaelanikud ja üldse tekitavad erinevad rahad Euroopast, ma ei tea kust? Aga kust me saaksime lihtsalt informatsiooni, mille üle me üldse võiksime mõtet mõlgutada?
Meeshääl: Peate huvi tundma ise.
Selirand: No ma võin öelda üldiselt niiviisi, et arengukava meil on olemas. Arengukava on olemas ja näiteks seesama külameede, mille peale te pahandate, miks nii vähe aega on antud. Meede avati mitte päris 10. november kui meede avati ja 15. detsember meede suletakse. See tähendab, et kes on valmis, hüppab ree peale, see võib saada. Kes ei ole valmis, ei hüppa ree peale, siis me jälle deklareerime, et Eesti Vabariik tagastas Euroopa Liidule 15 miljardit eurot, sest keegi ei tahtnud seda kasutada. Neid regesid erinevaid avatakse praktiliselt… keskkonnaküsimustes, neid avatakse. See on küsimus selles, et millises keegi näeb võimaliku asja kirjutada. Sõltub sellest, et kellelgi mida mõte tuleb.
Mees: Küsimus see Euroopa meede, meede, meetme on sõnastanud siis piirangud, et saab pool väljakut. Tehakse projekt maksku või 22 miljonit. Siis öeldakse, et ei nii palju ei saa.
Selirand: Jah vaadake nüüd on küsimus. Sellepärast, et selle meet, toetussumma maksimum lagi on 960. Lihtsalt on öeldud nii.
Mees: No kui maksab 3 miljonit, teeme siis ühe kolmandiku.
Selirand: No vaadake nende projektide juures on väga oluline projekti terviklikkus, jätkusuutlikkus ja kasutusele minemine. Kui me teeme nii, et igast asjast teeme ühe kolmandiku valmis, siis me ei saa senti ka. Aga noh, ma ütlen, et piisab nendest kolmest elemendist, sest ma räägin tenniseväljak läheb miljoni.
Kaasik: Selle sama 900, mis on võimalik saada on ka üks raudne nõue juures – omaosalus Tallinna ümbritsevates valdades 30%. Ja vat siin on meie piir.
Selirand: Vat see küsimus, härra Kaasik külavanemana ja külaseltsi liikmena pidevalt on esitanud mulle küsimuse: meil ei ole seda raha, miks me üldse pingutame seda teha. Ma olen siiski optimist ja ma arvan, et need varasemad läbirääkimised Tallinna Sadama ja sadama nõukogu esimehega on nagu piisanud, et me võiksime loota toetusele.
Paalandi: Nii, nüüd on siis kaks ettepanekut. Üks ettepanek oli, et jätkata selle projekti nagu taotlemiseks tegevust, raha taotleda neid summasid elluviimiseks. Või praegu loobuda sellest.
Sumin. Jätkata ikka.
Paalandi: Kas on vaja hääletada? Palun, kes on selle poolt, et jätkata selle projekti elluviimise tegevust? Nii, paistab, et kõik.
Selirand: Ei, ei, teeme ikka korralikult. Kes on vastu? Kes on erapooletu? Üks, kaks kolm. Ja kes, nagu Viimsi volikogus on kombeks, kes ei osale hääletusel? Nii, korras.
Nüüd räägime teisest asjast. Ma ei tea nüüd, kas te, kas teil on kiire? Tähendab, et ma näitan ära selle rannaala plaani või räägin natuke rohkem mõnest muust plaanitud asjast ka? Nii hakkame kiiresti peale.
Kaasik/Paalandi (?): Muuseas meil on aega kaks tundi, nii nagu on plaanitud. Selle aja eest on tasutud 250 krooni. Nii et me peame lõpetama kell viis. Jah, kvoorum on kohal, te olete täielikult otsustusvõimelised.
Hääl: Kui läheb rohkem aega?
Kaasik/Paalandi (?): Siis tuleb raha korjata.
Selirand: Nii, kas, ma võin teile lihtsalt üht asja öelda, et viimasel ajal, kui me siin kaks aastat tagasi härra Kaasikuga hakkasime rääkima sellest, et nagu mõttekas oleks meie poolt arendada, siis tõepoolest siin vähemalt niipalju saab rõõmustavat öelda, et praegu see ida Viimsi osa tõepoolest on rohkem õnnelik olnud kui see lääne Viimsi osa. Meil on tekkinud siia uut infrat, meil on tekkinud siia uusi võimalusi ja seetõttu ma usun, et me varsti saame rääkida, et ei öelda enam niiviisi, et rikaste Viimsi ja vaeste Viimsi. Saab lihtsalt rääkida, et lääne Viimsi ja ida Viimsi. Nii et me niisugust rahalist vahet siia enam ei tõmba. Ja võin teile veel ühe sellise teise asja öelda, et te näete siin ühte xxxx poolt kavandatud seda Miiduranna sadama kohta. Ja võin teile ka niipalju öelda, et see on ajalehest võetud, milline hakkab nägema välja tegelik city. See on siis Viimsi. Sellepärast, et Tallinna linn on köki-möki! Tallinna linn ehitati sellepärast sellesse kohta, et Viimsist oleks ilus vaadata! Mitte midagi muud ei ole. Sellepärast, et city tuleb sinna! Sinna tuleb 146 meetri kõrgune maja, sinna tulevad veel kaksiktornid, sinna tulevad kaubanduskeskused, sinna tulevad äripinnad. Ja miks seda tehakse, seda ei algata keegi teine, kui maa omanik. Milstrand ise. Sellepärast, et tänavu aasta on olnud täpselt kaks ja pool korda vähem vedelat kütust vedada kui eelmisel aastal. Ja sadam lihtsalt ei pea vastu. Ja mõttekam on see piirkond viia siis hoopis teise funktsiooni. Ja vaieldamatult Viimsi jaoks oleks see hea, sest et niisugune ohtlik paik, kus on saepuru, ammoniaak ja bensiin - plahvatusohtlik koht, see nagu likvideerub. Ja mis teine asi kõige olulisem ja meie kõigi jaoks, et need tsisternid, mis sõidavad läbi meie magamistubade, et need tsisternid enam ei veere. Sest tulevikus oli kaks võimalust, kas vabastada utoopiline plaan ja teha sellest raudteest kiirtramm Maardusse ja Maardust kiirtrammiga Tallinnasse või teha selle asemel tee. Praegusel projektil on valitud tee kasuks. Et kui raudtee rööpad üles saavad, et siis tekib kiirtee, mida mööda siis ei pea enam seal Russalka juures ootama, vaid saab sipsata kohe Tallinnasse.
Hääl: Maardu kaudu?
Selirand: Ma ei tea täpselt, ärge ütelge, ma ei tea täpselt, kuidas, aga niisugune kava on. Ja kui te veel küsite tuleviku arengute kohta, siis praegusel juhul püüame me, Tallinna lähedal, siseministeerium pani punti väga huvitavad vallad: Jõelähtme, Maardu linn, Viimsi vald, Tallinna linn. Ja nüüd küsin, kes on viies, kes pandi meiega punti, et me areneksime, teeksime ühisprojekti?
Hääled: Keila.
Selirand: Sa oled lähedal - Saue linn. Aga kuna küsisime, kuidas Saue linn pääses punti, tal on vald ümber, siis pandi Saue vald ka. Nüüd meie mõtlesime välja ühise projekti, et Saue linnast hakkab Peeter Pirukas tulema, tuleb läbi Saue valla, sõidab läbi Tallinna linna, tuleb Viimsisse, Viimsist sõidab Maardu kaudu Jõelähtmesse ja naudib siis jalgrattaga seda maad ja maailma. Nii et see projekt, ma ei tea, kuidas seal Saue poolt ja Tallinna poolt seda teeme, aga me oleme praegu valmis ja kavandame, et see meie Randevere tee saaks siit lõpuni ja saaksime rulluiskudega ja ratastega siit mere äärde ja siit Tallinn seoks Ecolandini selle trassi ära ja siis saaksime sealt sipsata sinna Maardu poole ja jõuda Jõelähtme golfiklubisse välja. Et niisugune on üks kavandatav meede. Seal on natuke rohkem raha. Vaadake, te küsisite sinises jopes, et miks nii vähe. Tõepoolest, selles on natuke vähem raha, alla miljoni, siis selles meetmes on 120 miljonit. Et kui meil siseministeeriumis õnnestub uks lahti saada viiel vallal, siis me saame sinna sisse, aga see 120 miljonit eeldab ka omafinantseeringut ikkagi 15%. Nii et need on need asjad, mille peale me läheme. Nii et Viimsi tõepoolest kipub arenema. Ja me kipume liikuma ikka rohkem linnastunud olekusse. No seda te olete vaadanud Viimsi kontsertmaja ideed. Nii palju võin öelda, et see on ainult unistus, unistus, ja härra Mäe ei ostnud seda ideed ära. Nii et jääme ilma. Seda me ise ehitada ei suuda, aga ta oli ka väga uhke ja väga eksklusiivne. Niisugune koht.
Hääl: Räägiks sellest rannaalast.
Selirand: Okei, teeme kohe. Ma jõuan nüüd siia selle piltidega kohe siiamaani välja. Sellepärast, et nii, me võtame siis juba nüüd uue. See on praegune rannaala, näete ilus kõrkjas. Siin on inimesed omaalgatuslikult teinud ka asja ilusamaks, näeb juba merd. Ja inimesed pääsevad omaalgatuslikult. Ja me oleme teatud mõttes küsimuse ees, eelmine aasta, kui me seda esimest korda rääkisime, et tegelikult me elame kõik mere ääres, aga meil on teatud raskused mere juurde pääsemiseks. Sellepärast, et pole enam teid. Ja seepärast me oleme väga õnnelikud, et Randvere külas on nii palju võimalusi, et me saame siiski kolmest kohast pääseda otse mereni. Tänaseks päevaks on meil olemas üldplaneering. Üldplaneeringule on tehtud juurde täpsustav detailplaneering.
Projekteerija Peedu Toom: See on eskiis.
Selirand: Eskiis jah, eskiisi teostaja on ka siin, et me saaksime küsida ja esitada mõningaid... niisiis tegemist on kahe muuli ja kiriku vahelise alaga. Praegusel hetkel näeb see pilt niisugune välja. Nagu te näete, siin on Kaevuaia tee, et te oskaksite ennast paika seada. Ja siit läheb mingi looduslik monstrum, mida kaardil ei ole. Keegi paha inimene ütles, et see pidi muul olema. Ei ole muul, aga kuidagi loodus on niisuguse asja tekitanud siia.
Hääl: Ja viib ära ka.
Selirand: Nii. Ja see on siis üks osa sellest planeeringust. Teeme teise ka lahti. Nii teine näeb samasugune välja, kus te näete, lihtsalt on kõrkjas ja kõrkja taga on meri. Me oleme siin uurinud ja vaadanud seda, et selles mudas on piisavalt palju raskemetallilisi setteid nendest aegadest kui Maardu aitas. Ja näete see on Niinepuu muul, mis läheb merre. See on siis nüüd see planeeringu ala. Siin midagi suurt muud hetkel ei ole. Aga vaatame, milliseks on siis mõeldud seda siis teha. Siin on mõeldud ka seda, selle peale, et see on mereäärne koht, et seal oleks paadilautrid. Näete see Kaevuaia muul lõpeb selle koha peal ära. Eelmine kord tekkis mure, see tee mure, et tegemist on mingisuguse teega, mida mööda saavad sõita ATVd. Me võime rahulikult öelda, et teed ehitada keegi ei suuda, teed ei kavatse. Tegemist on rannakindlustusega, mis peaks siis looma võimaluse, et piisavalt lähedal merele, piisavalt kaugel erakinnistustest inimesed võiksid siis vahetevahel matkata seda teeäärt mööda ja jõuda punktist A punkti B. See on muda.
Väljaots: Millest see rannakindlustus koosneb?
Selirand: See on nagu ettenähtud põllukivid või merekivid. Selle ehitusega on vaieldamatult keerukust, sest kes on kursis asjaga, siis kivid kuuluvad riigile. See on riigi loodusvara isegi säärasel juhul, kui ta on sinu põllu peal, peab riik andma nõusoleku selleks, et sa seda põllu pealt võiksid viia oma maja seina sisse. Siia vaieldamatult seda kivi läheb. Jah.
Meelis Pallo: Mina olen Sadula kinnistu omanik. Ja mul on küsimus, et selle kahe punase joone vahel… Jah selle ja maa poolt, selle teise vahe, mis sellest saab? Kas jääb mingi soo või mülgas või täidetakse see ikka ära ja lõigatakse meid merest ära? Praegu minu kinnistu, Sadula, piirneb merega. Ja tõusuga on üle ujutatud see kallas. Piir ongi meres vee sees. Ja sama moodi kõrvalt karjamaa ja nii edasi.
Selirand: Võin vastata seda, et antud pildipeal olev koht kindlasti ei ole selleks, et see muutuks kõrgemaks osaks, seda teeb loodus ise teatud aegade jooksul. Sellepärast, et me oleme
Hääled: Mida ta teeb? Mida ta teeb, jah? Sellest jääb soo, lõigatakse merest ära! Kinnikasvav rannasopp! Ammu juba. Seisvas kohas hakkab ju kõrkjas kasvab.
Selirand: Siin kasvabki kõrkjas. Ja Hollandis niimoodi poldrid sünnivadki, et kõrkjas kasvab kümme aastat, pealt seda tekib sinna mullaline olu, olukord. Ja ma arvan, et, et
Inna Vaga: Mere saaste on nisuke, et see koguneb kõik kivide peale adruga. Ja siis on õli koos adruga ka kivide peal. Praegust on isepuhastus olemas adru ja tugevate tõusude ja mõõnadega, praegult on rannaäär puhas. Te ei ole kunagi vees käinud.
Selirand: Ei ma olen.
Vaga: Ei ole!
Selirand: Ma olen Randveres ujumas iga suvi.
Vaga: Oi-oi-oi. Ärge rääkige, ma ei ole näinud. Kümme inimest käib meie all ujumas. Ja kui te teete nisukese rajatise ette. Võtke veest need kivid välja parem.
Selirand: Nii läheme nüüd teise osa juurde.
Hääl: Küsimus palun.
Pallo: Selle kahe punase joone vahelisest alast. Ma ei ole nõus, et mind lõigatakse merest ära. Kes tuleb, kes erastab selle ära.
Selirand: Siin ei ole kruntide lõikamisega mingit pistmist, neid maid ei erastata ega müüda. Maad jäävadki krundi piirist siia Soomeni välja meie ühisomandisse.
Hääl: Aga miks on siis kirjutatud, et kruntideks jagamine?
Selirand: Kus kohas see on kirjutatud.
Hääl: Kavas seal planeeringu püstitamisel.
Selirand: Ei ole seal kirjas. Ma ei tea, kas see on seal piimakirjas, mida te olete lugenud. Et see, mingisuguseid krunte siia ei saagi tekkida. Pole ehitusvööndit ega ei saa tekkida mingisuguseid niisuguseid krunte mere äärde, sest see on võimatu.
Hääled: Miks on see võimatu?
Väljaots: Mul on küsimus, et miks neid kive sinna üldse vaja vedada on, kui praegu on kallasrada sama moodi olemas?
Selirand: Kallasrada on praegu siin, siin, vaieldamatult mingisugusel moel, kui me võtame nüüd sellesama plaani siin, selle koha siit, allapoole, siis kallasrada näiteks antud hetkel selle kohapeal kindlasti katkeb, sellepärast, et siin on niisugune suur ja massiivne kanal, millest nagu ei saa üle.
Vaga: Solgi kraav! Solgi kraav! Öelge kõvasti, kaks solgikraavi!
Selirand: Samas see toob, see kraav, ma ei tea, kas ta solki toob, aga ta toob raba veed ära ja kui selle kraavi kinni panna, siis ülalpool olevad kinnistud hakkavad uppuma.
Väljaots: Kividega kalda äärde teise tee tegemine ei lahenda seda kraavi, kraavist tuleb sild üle teha.
Selirand: Jajah. Ja siin on ka tegemist sellega, et säärasel juhul see osa, mis on praegu juba loodusliku liivaga ja küllaltki puhkealana juba varasemaltki kasutusel, see lihtsalt saab parema heakorrastuse ja võimalused. Ja temale tekivad need võimalused. Inimesed saavad siin oma märjad ujumisriided ära vahetada - punkt 6 - ja saavad siin seda elu niiviisi… See ei ole rand, see on avalik ujumiskoht, sellepärast, et kui ta oleks rand, siis ta eeldaks vetelpääste- ja muid teenuseid, aga antud tegemisel on ta lihtsalt ujumiskoht ja annab võimaluse inimestel minna merre, vahetada riideid ja minna kuivana jälle koju tagasi.
Vaga: Kas merevesi on meie juures ohutu suplemiseks?
Selirand: Merevesi on meie juures puhtam kui Pirital olev merevesi.
Vaga: Aga miks on õlilaigud peal?
Selirand: Ma ei oska öelda, mina isiklikult ei ole näinud õlilaike.
Vaga: No te ei ole käinud rannas, aga mina käin igapäev rannas.
Selirand: Ja mina käin ka iga päev rannas, koer nõuab.
Vaga: Aga on õlilaigud peal ja suplemiseks kõlbmatu vesi.
Sumin. Terve küla koerad käivad rannas sital.
Väljaots: Aga kõige valusam on näha maakividest müüri meres.
Selirand: Sellepärast, et antud hetkel selle pinnase kõrgus oli miinus 70, on kohti, kus on pinnase kõrgus miinus 1,3. Nii. See tähendab, et see on kohati üleujutatud ala. Kui me tahame siia luua niisuguse võimaluse, et saaks mängida
Pallo: Aga me ei taha enda mereranda, mis on meie tagahoov, mingisugust tehiskeskkonda. Tahame, et loodus säiliks. Et oleks tükike puhast loodust sellele Muuga sadama naftaterminalile.
Selirand: Külaelanikud tahavad
Vaga: Tuleb ükskord rannas elada ja olla, et siis rääkida niisugust juttu.
Pallo: Hangite endale kinnistu mere äärde ja arendate seda seal noh, aga mitte ei tule meie tagahoovi ega ei arenda seda meie õue peal.
Selirand: Vaadake küsimus ongi, et teie õu lõpeb, lugupeetud, siin!
Pallo: Meie õu lõpeb merega.
Selirand: Ei lõpe!
Pallo: Just nimelt lõpeb!
Selirand: Teie piir on siin. Mere piir kaardi peal on siin!
Pallo: Te eksite härra!
Lärm
Selirand: Nii, mina ei ole planeerija. Nii, Peedu, küsimus oli, kus on praegu geodeetiliselt paika pandud mere piir? Kas see on see teine või on see siin?
Toom: Ei ole, see on seal paremal.
Pallo: Vasakpoolne on loomulikult! Laine loksub praegu
Toom: Praegu on kõrgvee seis. Aga rannajoon on null.
Vaga: Aga rannajoon on ju muutlik.
Selirand: Rannajoon ongi näete muutlik.
Sumin
Selirand: See sama tee siin, näete see eksisteerib täna ka. See niisugune praegusel hetkel tekkinud niisugune mudane laik.
Hääled: Mis mudane laik. Seal on meri. Tule ranna äärde vaatama, issand jumal!
Selirand: Nii.
Lärm.
Mees: Ma ei saa päriselt aru, et miks me peame siin praegu vaidlema. Kas see on kusagil kirja pandud ja vastu võetud, et see asi nüüd kindlasti tuleb või see ei ole nii? Kui see ei ole, siis kas mõjutame seda kuidagi, et ta tuleb või ei tule. Või on kõik juba nagu otsustatud ja me niisama siin ajame mula.
Kristo Madrus: Ma olen Kristo Madrus ja sealtpoolt Karjamaa maaüksuse kaasomanik. Mis paberitest praegu on silma jäänud, on, et Viimsi vald on algatanud detailplaneeringu. Ja selle tulemuseks on nüüd need plaanid, mis pannakse mingil hetkel vallas avalikult välja. Ja nüüd sellele dokumendile on võimalik pärast väljapanekut kõigil, kes on siis sellest detailplaneeringust puudutatud, on võimalik vaidlustada. Et see on nagu, mis meie saame teha. Ja selleks ongi kõigi õigem nendel ülejäänud üksustega omanikel ennast kokku koguda ja suhteliselt ühise rindega minna ja tuua kõik need keskkonnaalased asjaolud välja, et kui seal tahetakse merd täita selle raja jaoks, et siis kahtlemata saab seal pihta see roostik, looduskeskkond ja kõik need muud asjad. Lihtsalt enamus krunte tegelikult on piirnevad tavapärase rannajoonega, mis on kirjas piiriprotokollis, kui ka katastri plaanis. See rannajoon liigub ühele ja teisele poole nii või teisiti. Sellepärast ei ole seal vaia maasse löödud, vaid on sätestatud piiriks tavapärane rannajoon.
Selirand: Nii! Väga hea, see on üks seisukoht. Ja vaadake nüüd kui me loeme ära, mitu kinnistut piirnevad merega, siis me saame teada, mitme inimese huvi te praegu selgelt ja täpselt väljendasite.
Meeshääl: Minu kinnistu ei piirne merega, aga mina ka olen selle vastu.
Vaga: Väga hea, väga tubli!
Meeshääl: Aga kes on selle poolt? Ja kes seda vajab?
Vaga: Kes seda vajab? Teine Lasnamägi! Teine Lasnamägi!
Selirand: Kuna on võetud seesama Randvere küla arengukava ja siin on öeldud, et me loome endale mereäärse puhkamise võimaluse
Hääl: Praegu on.
Selirand: Siis sellega seoses, et üldplaneeringus on see koht niimoodi puhkealana märgitud, siis sellega seoses on ka tellitud detailplaneering sellise koha läbi joonistamiseks ja valmimiseks. Ja sellepärast siis külakoosolekul teistkordselt me puudutame seda teemat, et me saaksime teada, milline on Randvere külaelanike konsensus. Mitte ühe, mitte kümne, aga enamuse.
Väljaots: Vaadake iseenesest ei ole mõtet minu meelest praegu vastandada neid rannaäärseid krunte ja nüüd ülejäänud küla inimesi. Me kõik tegelikult tahame seda, et mere ääres saaks vabalt liikuda mööda kallasrada.
Hääl: Vat, täpselt.
Väljaots: Ja enamus rannaäärseid elanikke on selle ka taganud. Tõsi jah, see oja koht on praegu probleemiks. Ja minu meelest võiks tõesti näiteks külaseltsiga pead kokku panna ja kasvõi koos see sild sinna peale teha, et sealt saaks üle käia ja siis oleks ka kogu ulatuses kallasrada läbitav.
Hääled: Teine sild tuleb veel teha. Teine kraav on veel.
Väljaots: No kaks. Ja samas me ei hakkaks rikkuma seda praegust mere tasakaalu. See meri liigub siia sinna. Praegu on kogu see ala üleujutatud. Me ei peaks hakkama tõstma, sinna ehitama mingisuguseid kõrgemaid väljakuid. Inimesed saaksid just nimelt mööda randa käia, mis on pehme, liivane pinnas, mitte hüppama ühelt kivilt teisele või ma ei tea, kuidas see kaitserajatis täpsemalt mõeldud on, et kas see kivide vahe täidetakse betooniga või kuidas seal käia saab. Et praegu mööda kallast käia on minu meelest väga hea. Ja minu meelest on see üks väheseid looduslikke kohti siin, kus mere ääres käia. Samuti on seal rannakarjamaad, kus on võimalik inimestel, kes ei ela võib-olla siis seal mereääres ja ei pea loomi, aga elavad põllupeal, kus kunagi peeti loomi, ja neil on võimalus oma lastega kasvõi mööda kallasrada käia, vaadata, kuidas lambad söövad, selle asemel, et seal oleks paadilautrid, limonaadiputka, mingid võrkpalliplatsid ja muud sellised tehisobjektid, mis rannakarjamaa äärde nagu ei sobi.
Aplaus.
Selirand: Kuulate ära, säärasel juhul meil ei ole vaja avalikku… see detailplaneeringut võtta, külakoosolek võtab vastu otsuse, et seda ei ole tarvis. Detailplaneeringut pole vaja. Meil on võimalus ta peatada selles etapis nagu ta praegu on.
Tiit Maran: Ma tahaks korraks sõna võtta, ma kuulan seda juttu siin, ma ei ole selle alaga üldse seotud, aga mulle tundub, et kuskil selles kogu arendusprotsessis on toimunud päris ränk viga, sest et arenguplaanis on sees, et inimesed tahavad puhkeala arendada ja selle peale on tulnud kohe tehniline planeeringu jooniste paikapanemine. Aga keegi pole ju tegelikult kunagi küsinud inimeste käest, et mida nad mõtlevad selle puhkeala väljaarendamise all. Ja nüüd, kui ma kuulen seda rahvast, siis mulle tundub, et enamik inimesi räägivad ikka sellest, et nad tahavad saada looduslikku ala, mitte tehnilist maastikku. Et kogu sellest protsessis on üks väga oluline lõik teil vahele jäänud, on see, et küsida inimeste käest, mida nad tahavad. Ja et selles mõttes oleks mõte nüüd see protsess tagasi viia sellesse astmesse, et rääkida inimestega, küsida, mida nad tahavad ja alles selle järel minna tehniliste jooniste peale.
Toom: See ei ole detailplaneering lõplikul kujul.
Sumin
Vaga: Aga kui esimesed taotlused tehti, siis ei küsitud inimeste väravate taga, aga meie krundi taguseid on kolm korda mõõdetud! 97. aastal kus esmane detailplaneering kehtestati ja siis järgmine samm oli kohe, kus vald ei teadnudki, et detailplaneering on nendele kruntidele kehtestatud. Siis hakkas üks osaühing vallas uuesti meie krunte mõõtma. Kolmas kord siit küla kaudu. Nii et väga väärtuslikud kohad.
Selirand: Antud hetkel see jutt, et keegi on käinud teie krunte mõõtmas, see ei vasta tõele
Vaga: Oot-oot-oot!
Selirand: Siin käis planeerija koos kahe saatva inimesega vaatamas, kas olemasolev plaan vastab reaalsusele. Ja see kaardi lahti tegemine rannas ei tähendanud teie kruntide ümbermõõtmist.
Hääled: Mõõdeti ju. Mõõdeti. Küsiti inimeste käest. Küsiti, kes enne siin mõõtnud on. Jah. Kaks kuud tagasi. Hüppasid üle aedade. Häbematud.
Pallo: Ja täiesti juhuslikult, et sellist planeeringut üldse algatatakse, kuulsime rannas liikuvatelt selle planeeringu teostajatelt, kes ei tutvustanud ennast mis firmast nad on. Nad ütlesid, et vald on neilt juba selle planeeringu tellinud. Ja sealt külarahvas sellest kuulis. Et kas see on asjade normaalne käik? Et kui juba on rattad käima pandud, et kui juba töö käib.
Selirand: Ma näitasin teile esimeseks kiiresti seda powerpointi esitlust. See oli eelmisel Randvere küla koosolekul. Keegi ei ole teie selja taga midagi talitanud, sest eelmine külakoosolek oli suvel siin. Järelikult juba suvest saadik või liigub see jutt selgelt ja üheselt niisuguse täpsustava detailplaneeringu tegemise ideest. Kui nüüd lugupeetud koosoleku juhataja paneb hääletusele, kuidas te soovite, siis on võimalik mitte soovida ja on võimalik soovida. Sest et me võime selle detailplaneeringu, seal on üldplaneering olemas, me võime selle ära lõpetada.
Naishääl: Lõpetada!
Meeshääl: Hääletame!
Väljaots: Detailplaneeringu lõpetamine… tõepoolest selleks, et rannas oleksid riietuskabiinid, ilmselt ei ole tarvis detailplaneeringut.
Hääl: Kallasrada on kõigile avatud. Detailplaneeringut ei ole vaja.
Kaasik: Sinna ei või mitte midagi püstitada.
Lärm. Praegu on ju joonistatud need mänguväljakud mitte riigimaale vaid merre. Me ei taha seda. Igal juhul peaks olema selge see, et sellisel kujul igal juhul mitte.
Maran: Mul on taoline palve, et kui te panete hääletusele küsimuse, siis sõnastage see väga täpselt. Mille vastu inimesed tegelikult hääletavad. Sest ma usun, et inimesed ei hääleta mitte selle vastu, et arendada kanti, aga selle antud konkreetse versiooni vastu, mis on välja pakutud. Nii et sõnastage väga täpselt, et pärast oleks võimalik aru saada, mille vastu inimesed hääletasid.
Selirand: Aga missugune on siis teine versioon, mis praeguses ei ole, aga mida võiks pakkuda siis?
Maran: Tähendab, ma ei tea milline see versioon on, aga ma ei taha, et arendamise tee põhimõtteliselt kinni läheks. See antud variant tundub, et inimestele ei sobi. A kui me hääletame selle vastu, et üldse mitte arendada, me võtame kõik võimalused tulevikus ka midagi teha. Ka siis, kui me leiame mingi versiooni, mis on rahvale sobiv. See on põhimõtteline vahe.
Väljaots: praegu nägime esimest korda üldse seda plaane. Ja te tahate öelda, et me peaksime nigu otsustama: teeme jah nii, et see on hästi. Me ütleme, et ei. Loomulikult arendada, nagu öeldud, kellelgi ei ole selle vastu midagi, et on olemas koht, kus saab riideid vahetada ujuma minnes. Et seal on võib-olla mingi prügikast eksole.
Vaga: Ja puhastada, puhastada!
Väljaots: Et ehitada sillad üle nende ojade. Aga et hakata merd täitma, see on absurd! Sellise detailplaneeringu võib tõesti lõpetada.
Meeshääl: Ma leian sama moodi, et meil ei ole vaja tehiskeskkonda juurde luua, vaid olemasolev korrastada. Ja teha korda ja pikendada võib-olla neid olemasolevaid muule. Või see üks olemasolev ja tulevikus võib-olla juurdeehitatav. Niimoodi, et oleks võimalik merre minna. Võib-olla et oleks mõttekas ka seda rannaäärset seda savipõhja võib-olla et liivaga katta kuidagi.
Sumin. Meri viib ära. Lootusetu. Selleks ei saa luba.
Kaasik: Mingit, et tehisranda, selle vastu ma usun, et on kõik.
Vaga: Teine muul ei ole otstarbekas selle pärast, et ranna äär on kinnikasvav meresopp.
Kaasik: Soovib veel keegi.
Naishääl: Ma ei ole aru saanud, kas ta läheb eramaast või peaks siis küla selle korda tegema.
Kaasik: See on riigi maa. Rannakaitse ala.
Selirand: See nüüd, ütleme täpselt orienteerimiseks, see on reformimata maa, mis tähendab, et antud hetkel ta formaalselt peaks nagu kuuluma riigile, kuid riik ei ole tema omanik, sest ta on reformimata.
Hääl: No aga siis ta tuleks ju valla omaks võtta.
Selirand: Aga no öeldi, et seda ei ole vaja.
Naishääl: Aga sealt on vaja korda teha, tähendab kord koristada. Aga kes lubab praegu. Omanik. Aga riik ei tule ju koristama. Aga meil on kogu aeg vaja väravatagust koristada.
Selirand: No millised oleksid konstruktiivsed ettepanekud?
Kaasik: Palun vaikust!
Selirand: Ettepanekud selleks, et mida hääletada? Et detailplaneering lõpetada?
Hääled: Ei. Mitte lõpetada. Mereääre peab korda tegema.
Madrus: Ettepanek, et kuidas seda siis täpsemalt sõnastada äkki, et antud kujul detailplaneering pole vastuvõetav.
Hääled: Lõpetada.
Madrus: Ja teine variant on see, et kas olemasolevate ligipääsude ümber midagi nagu täpsustada. See, mis on praegu detailplaneeringu ala, sest et lähteülesandes on päris pikk rannaviirg, et see on nagu liiga selline ümmargune ja tõesti liiga lai. Seal on haaratud sellist puhast vett. Tegelikult see, mis on seal kõrkjate all, see ei ole ju maa, see on ju merepõhi. Esimene punkt oleks siis tõesti, et kas siis selle detailplaneeringu vastu, ja siis peaksime edasi mõtlema, et kuidas siis see edasine ülesande püstitus on. Mereääre korrastamine.
Selirand: Nii, et praegusel hetkel ma saan aru, et tegelikkuses on siiski praegu olemasolevalt võimalik hääletada kahte versiooni. Kas jätkame või ei jätka! Sest midagi kolmandat ei ole mõtet välja mõelda, sest kui me sooviksim jätkata, siis me võiksime selle võrkpalliväljaku ära võtta. Siis me võiksime selle lautri ära korra võtta sealt, mis me oleme pakkunud, et võiks olla paadilauter seal. Aga kui ollakse seisukohal, et ei ole vaja, siis säärasel juhul ei ole mõtet enam ressurssi raisata, ajaressurssi ei külavanemal, külaseltsil, ei planeerijal, et lõpetame ära selle!
Hääled: Lõpetamegi ära.
Väljaots: Külaseltsi lihtliikmena, ehkki kahjuks mind ei ole kaasatud nendesse külaseltsi asjadesse, ütleksin mina, et mina küll külaseltsis näeksin, et me aktiivselt arutaksime, kuidas sinna üle kraavide sildu seal teha, kuidas panna püsti riietus putka randa, randa kus ujumas käivad inimesed, ja täiesti ilma detailplaneerimata.
Selirand: Härra Kaasik ütles ühe korra, juba ütles. Palun, härra Madis Kaasik, kas… Madis Kaasik kuidas saab ehitada ilma
Kaasik: Ilma maata mitte midagi teha ei saa, sest järgmisel päeval teevad trahvi, et ebaseaduslik.
Sumin.
Kaasik: Palun vaikust.
Mees: Ettepanek viia see sama, see protseduur tagasi lähteülesande juurde. Ja siis on juba normaalne, et lähteülesandes külarahvas saab öelda sillad, need samad sillad, need kõik vajavad seda detailplaneeringut. See maht võib muutuda, need suunad muutuda. Praegu on ette pandud mingi konkreetne nägemus kellegi, ma ei ütle, et see on halb nägemus, üleüldse, keegi näeb seda niimoodi, projekteerib, näeb seda niimoodi. Ta ei näe seda, mis näeb see külamees, aga samas seda randa võib paremaks teha. Seda detailplaneeringut ma ei soovitaks öelda, et seda üldse vaja ei ole. Kolmas võimalus.
Maran: Ma pakuksin välja taolise küsimuse hääletamiseks, et kas antud lahendus, väljapakutud lahendus detailplaneeringus on vastuvõetav, mis ei tähenda seda, et me võtame ära üldse võimaluse edaspidi asju arendada. Me võiksime täpselt nii nagu härra ütles: alg seisu, saab inimestega asju arutada ja tulla välja siis, sellise lahendusega, mis on vastuvõetav. Üks asi, mis ma tahtsin enne küsida, et kas see otsustus on mingil põhjusel väga kiiresti vaja ära teha praegu?
Hääl: Ei ole.
Maran: Sellisel juhul on see loogiline, et
Selirand: Et kuna on niisugust kõma, jutukõma, et ei ole vaja, ei ole oluline, siis ei keegi ei pea, ka projekteerija, vajalikuks mängida Don Quijotet, võidelda tuuleveskitega. Talle meeldiks teha tööd, millel on eesmärk, millel on tulemus. Mida ta näeb kunagi realiseerumas.
Väljaots: Minu meelest oli ettepanek tõesti väga mõistlik see asi algstaadumi tagasi viia.
Maran: Lähteülesanne uuesti sõnastada.
Väljaots: Vale on öelda, et keegi ei taha midagi - me ei tee enam mitte midagi. Või ka teine variant, et tõesti inimene, projekteerija, on teinud tühja tööd praegu, tänu sellele, et vald ei ole korralikult asja läbi mõelnud.
Selirand: Jah, ma saan aru, et see kõik on õige selle seltskonna jaoks, kuid nagu ütles Madis Kaasik, me alustasime neljasaja pealise külaga. Me jõuame 2000 inimeseliseks külaks. Ja küsimus on nüüd selles, et milline on see tuleviku visioon. Milline on see, meid huvitav lahendus, mis pakub lahenduse mitte 20 mereäärse kinnistu omanikule, vaid pakub kümne kordselt suurematele inimese arvule, kelle pärast nagu peaks kõnelema.
Sumin.
Naine: Teate, mina elan külas, ma olen siin sündinud, ma olen siin kasvanud. Te räägite ainult inimestest, aga me elame ka koos loomadega, me elame koos loodusega. Seal on väga palju linde. Seal on tekkinud haigrud. Te käite oma suurte koertega neid hirmutamas. Metsas käite kitsi lõhkumas. Aga elage palun koos loodusega! Mitte niimoodi, et me hävitame kõik ära. On ju inimestele Piritad, Klooga rannad, kõik teised kohad. Te tahate kõik, et teil oleks pardikesed, et te oma lastele saaksite näidata seda heinamaad, seda liblikat, seda… Teate, mis, te olete kõik ära korjanud liivatee. Meil on ju rannaäärne kant, mis koosnes ainult liivateest ja pisikestest xxx kellukatest. Neid ei ole mitte ühtegi enam. Te olete need kaasa võtnud. Juurtega välja tirinud. Hoiame loodust! Sest peale meid tulevad ka… Minul on päris vähe võib-olla alles jäänud, aga minul on lapselapsed ja tulevad lapselapsed ja peale neid tulevad. Me ei saa ju teha niimoodi, et meiega lõppeb nüüd inimkond. Muuli peal käiakse ainult koeri ujutamas. Linnast sõidetakse autoga muuli peale ja ujutatakse koeri.
Naishääl: No jah aga mere ääres tahavad ju kõik suvel käia, kui on ilus ilm. Mere äär olgu korras.
Paalandi: Vaikust!
Kaasiku abikaasa: Kohalike elanike pahameel, tegelikult ma saan sellest aru, kui inimesed on aastakümneid elanud vaikuses ja rahus ja nüüd kasvab tugev küla peale, inimesi tuleb juurde. Kasuks need uued inimesed aina vähem ja vähem tulevad. Me küll viisime kuskile kutsed. Aga põhirahvas käib kogu aeg kohal ja põhirahva tahtmine jääb kogu aeg peale. Nii et mina ütlen, me lõpetame selle jutu, minul on oma mehest kahju, kes tõesti on teinud selle küla jaoks… noh… mitte midagi ei ole teinud teie arust. Mina ei tea. Mina
Maran: Ei, küsimus ei ole selles.
Kaasiku abikaasa: See rand jääb nii nagu on! Ja rahu majas.
Tõnts: Meie aeg hakkab ümber saama.
Kaasik: Lugu on selles, mina seda ranna korrastamist taotlesin selle pärast, et kas me tahame või ei taha, varsti on siin 1000, 2000 inimest. Nad tulevad randa, see rand on organiseerimata, ja te näete seal varsti ei ole mitte ühte lille ega ka linnukesed kaovad ära! Me peame organiseerima ranna kasutust normaalselt, ja nüüd te ütlete, et seda ei saa või ei taha! Aga elu läheb edasi ja vaatame, mis sellest rannast kahe-kolme aasta pärast saab.
Vaga: Aga meil ei ole puhast vett. Kas te lähete sinna sopa sisse ujuma.
Sumin. Mida me hääletame?
Selirand: No siin tehti ettepanek selge ja ühene kas ei või jaa!
Lärm. Oli kolmas ka. Pange see kolmas ka siis hääletusele.
Kaasik: Nii, palun vaikust.
Paalandi: Esiteks võtta teadmiseks Randvere külavanema aruanne tehtud tööst ja hinnata külavanema töö hindega – millise hindega härra Kaasiku tegevust hindame?
Rahva seast: Väga hea.
Sumin.
Paalandi: Punkti kaupa. Esimene punkt, millise hinnangu anname?
Sumin.
Selirand: Härra Kaasikul on kaks võimalust. Ta peab saama teie käest mandaadi, kas ta jätkab või ei jätka. Tegelikult tema abikaasa ja härra Kaasik ise sooviks, et ta ei jätkaks. Ma tean seda. Aga teist kedagi ei… Kui teil on kellelgi teine kandidaat, siis härra Kaasik annaks marssalikepikese kohe ära. Aga see on teie otsustada.
Maran: Mina isiklikult arvan, et Kaasik on oma tööga väga hästi hakkama saanud vaatamata sellele, et mul on lahkarvamus selle antud detailplaneeringu osas. Nii et ma ei näe põhjust, miks ta ei peaks jätkama.
Paalandi: Üks ettepanek: väga hea. On teisi ettepanekuid? Ei ole. Palun käega märku anda, kes on selle poolt, et hinnata Kaasiku tegevus väga heaks. Kes on vastu? Kes jäi hääletusel erapooletuks? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa.
Teine võtta teadmiseks Randvere lasteaia juhataja ja Randvere päevakeskuse abijuhataja informatsiooni. Kuulsite, nägite, kõik jäite rahule.
Kiita heaks ettepanekud Kaevuaia tee 1 territooriumile rannavolle platsi, korvpalliplatsi ja lastemänguväljakute rajamise. Selle me nagu leppisime ka kokku.
Mees: Tahaks täpsustada, et mänguväljakute rajamiseks ja… noormees ajaks oma väed sinna kokku, kes seda kõigepealt seda kasutavad…
Paalandi: No selge, külavanem ja külaselts seda asja… Niisiis viimane punkt: selle ranna, Randvere küla rannajoone, rannaala, puhkeala planeeringu osas. Ettepanek oli üks – lõpetada. Teine ettepanek oli töötada edasi, arvestades neid ettepanekuid, mis siin praegu arutuse käigus tehti.
Rahva seast: Ettepanek viia tagasi.
Paalandi: Või kolmas: minna lähteülesande juurde, või koostada uus lähteülesanne puhkeala kujundamiseks.
Rahva seast: Viimane. Jah. Täpselt nii oligi jah!
Selirand: Sest, et see oli väga õige, mitte viia tagasi ta, vaid siis alustada täiesti nullist. See tähendab lähteülesande. Sest antud planeering on tehtud vastavalt lähteülesandele. See lähteülesanne vastab.
Sumin
Paalandi: Kes on siis selle poolt, et alustada uus lähte
Selirand: Siin peaks nüüd hääli lugema. Kes on häälte lugeja?
Sumin
Selirand: Kui te otsustate, et läheme edasi, siis seda loomulikult muudetakse. Aga teine otsus, et seda üldse ei puuduta… On kaks asja, kas minna edasi, mis tähendab muutmisi, ärajätmisis, kas tuleb lõkkeplats, kas tuleb võrguväljak, kas tuleb see. Ja kui seda detailplaneeringut ei tehta, siis praegu on seal täiesti kuritegelik värk, seal on üks inimene teinud omale tee seal koju. Sest seda varasemalt ei olnud otse, ta pidi läbi teise kinnistu tulema. Säärasel juhul, kui niisugust detailplaneeringut ei teki, siis on tegemist seadusevastase tegevusega ja see tee tuleb kohe üles künda.
Sumin.
Hääl: Et mina arvan küll, et selle rannaga tuleks midagi ette võtta selle pärast, et vaadake paljud meist iga päev saame seda ala näha eksju, kui merele ei lähe. Mina näiteks iga päev. Ja järelikult selle rannaalaga võiks midagi ette võtta. Et see kontingent, kes seal liigub, kuidas ta seal liigub. Ei maksaks ikkagi seda päris nii ei või ja. Mina hääletan siis ennem ja poolt eksju, kui panete need kaks hääletusele. Aga võiks panna just see kolmas hääletusele, et oleks võimalik midagi teha
Maran: Ma usun, et see variant on päris õige, sest et kui siin neid inimeste juttu kuulates, siis mulle tundus, et inimestele oli põhimõtteliselt nagu vastu võetav selline tehniline lahend. Aga looduslikult lahendada selle ala tulevast olekut, selle vastu ei paistnud kellelgi midagi olema. Mis tegelikult tähendab siiski lähteülesande uuesti formuleerimist ja sealt edasi minemist. Nii et minu jaoks oleks kõige nagu loogilisem
Selirand: Lubage küsime planeerijalt, milline vastus oleks sinu jaoks mõistlik? Härrase ettepanek on õige. Okei.
Paalandi: Nii on kaks ettepanekut: esimene, et töötada antud projektiga edasi.
Selirand: Jättes välja teatud asju ja tehes
Paalandi: Ja tehes muudatusi. See on üks ettepanek. Teine ettepanek on koostada uus lähteülesanne.
Maran: Kumma te hääletamisele panete?
Selirand: Ehk teiste sõnadega peaks ütlema, et teine on ikkagi ei!
Maran: Ei ole, ei ole, misasja te räägite!
Selirand: Uus lähteülesanne, see tähendab, et see kõik protsess tuleb ära visata.
Maran: Jah.
Lärm.
Paalandi: Palun, kes on poolt, et jätkata tööd olemasoleva projektiga võttes arvesse neid ettepanekuid ja mis arutelu käigus tehti?
Naishääl: Arhitekt ütles, et kui on vaja planeeringut muuta, siis on vaja teha uus lähteülesanne. Sellega ei saa teha edasi.
Selirand: Aga siis ongi väga selge, üks on: kes uus lähteülesanne, või jätkata selle, selle planeeringu alusel. Kaks võimalust.
Rahvas: Uus lähteülesanne.
Paalandi: Palun kes on poolt, et algatada uus lähteülesanne? Palun käega märku anda.
Selirand: Oot, oot, üks hetk!
Naishääl: Selleks, et määrata uus lähteülesanne oleks vaja ka ettepanekuid koguda. Sellest et me siin läbisegi räägime, sellest ei jää mitte midagi.
Paalandi: Palun, kes on selle otsuse ettepaneku poolt, et koostada uus lähteülesanne, palun käega märku anda. Palun, kes on vastu? Ei ole vastu. Kes on erapooletu? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa. Sellega on otsus vastu võetud.
Väljaots: Aga nüüd kuidas siis saab ettepanekuid teha?
Paalandi: Ma arvan, et sellega peaks tegelema siis vald ja siis külaselts.
Lõpp.