Külaseltsi üldkoosolek

27. juunil toimus Randvere külaseltsi üldkoosolek. Kuna korralise koosoleku kvoorumit ei kogunenud, siis kuulutati vastavalt seltsi põhikirjale välja erakorraline üldkoosolek.

Kõige olulisem ja kõiki seltsi liikmeid puudutav on liikmemaksu tasumise korra täpsustumine. Praegu on liikme aastamaks 100 krooni ja sisseastumismaks 50 krooni. Selle aasta maks ja varasemad võlgnevused tuleb tasuda augusti lõpuks. Edaspidi on maksutähtaeg iga aasta 31. märts. Tähtaja ületamisel võib liikmelt nõuda intressi 0,05% päevas. Kui liige ei likvideeri võlgnevust järgneva aasta 31. märtsiks, heidetakse ta seltsist välja, kuid võlg sellega ei kustu.

Siin on tutvumiseks ka kogu koosoleku protokoll:

Randvere Külaseltsi erakorraline üldkoosolek
Aeg: 27. juuni 2009. Algus kell 11.20.
Koht: Randvere päevakeskus.
Osavõtjad: Peep Hanson, Katrin Kaev, Kristo Madrus, Piret Madrus, Priit Robas, Tiit Robas, Inna Vaga, Luule Vahersalu, Mare Vichmann, Harry Viilup, Jaan Väljaots.
Hääle volitajad: Maire Madrus > Kristo Madrusele, Kristi Madrus > Piret Madrusele, Meelis Pallo > Jaan Väljaotsale, Aini-Reet Robas > Priit Robasele, Katre Robas > Priit Robasele.

Päevakord:
1. Revidendi aruanne.
2. Juhatuse tegevuse aruanne.
3. Majandusaasta aruannete kinnitamine.
4. Liikmemaksu tasumise ja arvestamise korra arutamine ja vastuvõtmine.
5. Põhikirja muutmine.
6. Muud küsimused.

Koosoleku juhatajaks valiti ühehäälselt Kristo Madrus, protokollijaks Jaan Väljaots.

1. Revidendi aruanne.
Revident Aini-Reet Robase aruande (seltsi eelmise juhatuse tegevusaja 2005-2007 kohta, koostatud 11.04.2008) luges ette volitatud esindaja Priit Robas. Revidendile antud dokumentide põhjal võib väita, et ühingul nõuetekohane raamatupidamine puudub. Enamike algdokumentide juurde on lisatud kassa väljamineku order, nagu oleks arvet tahetud maksta sularahas, siis koostatud ühingu juhatuse liikme poolt avansiaruanne ja siis talle kogu raha panga kaudu üle kantud. Ühingul puudub raamatupidamise sise-eeskiri. Maksuameti andmebaasi järgi pole ühing esitanud ühtegi majandusaasta aruannet. Ühingul puudub ülevaade oma varadest ja kohustustest. Pole tehtud ühtegi inventuuri, mis tõestaks ühingu vara reaalset säilivust. Juhtkonna töö liikmetega on olnud puudulik. Liikmemaksud on laekunud ebaregulaarselt, osa liikmeid on jätnud tasumata sisseastumismakse, kaks juhatuse liiget on tasunud liikmemaksu ainult ühingu asutamisel. Kokku on laekunud liikme- ja sisseastumistasusid summas 7250 krooni, võlgnevus on 2400 krooni, mis raamatupidamises ei kajastu. Kuna raamatupidamise korraldamise eest vastutab ühingu juhatus, tuleb lugeda segaduse põhjustajateks Aare Etsi, Sulev Õitspuud, Viiu Nurmelat ja Madis Kaasikut. Revidendi ettepanek: tellida korrektse raamatupidamise taastamine koos nõutavate aruannete ning eeskirjadega kompetentselt isikult või raamatupidamisfirmalt.
Külaseltsi uue juhatuse esimehe Kristo Madruse kommentaar: probleeme tekitas, et küla aastapäeva ürituste käigus oli soetatud inventari, sh jalgrattad lasteaiale. Seltsil pole midagi selle vastu, et need lasteaiale üle anti, aga see oli tehtud ilma dokumentideta. Pärast tähelepanu juhtimist toodi paberid, mida kinnitas ka lasteaia juhataja. Ka klaveri ja raadio üleandmine päevakeskusele vormistati. Küla aastapäeva kohta oli arvestust korralikult peetud, ehkki mitte raamatupidamislikult. Raha ülekanded seltsi juhatuse liikmele olid tingitud sellest, et kuna seltsil pangakaarti ei olnud, siis kandis Madis Kaasik raha endale ja maksis kulude eest – kõik raha on õigesse kohta läinud. Raha Egge Edussaarele oli Randvere lipu kujundamise eest, selle maksis Kaasik tagasi ja see läks tema kui külavanema kuludest.
Seltsi uus juhatuse esimees Kristo Madrus korrastas raamatupidajaga raamatupidamise ja koostas tagantjärele ka puuduvad majandusaasta aruanded, mis jagati tutvumiseks.
2. Seltsi juhatuse tegevuse aruanne.
Kristo Madrus: 2008 märtsis valiti uus juhatus kolmeaastase töötsükli läbinud juhatuse asemele. Uus juhatus kogunes 2008. aastal kolmel korral. Otsustasime, et seltsi ja küla infovahetuseks on Randvere blogi (www.randvere.blogspot.com) ja lõime e-maili listi seltsi liikmetele. Seltsi liige Priit Robas algatas Randvere kodulehe aadressil www.randvere.net.
2008 mais soetas selts palgimaterjali, millest seltsi liikmed valmistasid kuus istepinki kolme kohta Randvere rannas. Juulis varastati kaks pinki, mis olid Niinepuu tee muuli algusesse.
2008 alguses tellis eelmine juhatus kaks keskkonna uuringut (rahastaja Muuga sadam), mille uus juhatus võttis vastu. Ranna setete uuring tuvastas keemiliste ühendite vastavuse normidele. Mere rannajoone muutuste uuring kirjeldas mere ja Muuga sadama mõju Randvere rannajoonele.
2008 septembris Randvere päevakeskuse hooaja avamisel tutvustas juhatuse esimees külaseltsi tegevust. 2008 novembris aitas selts korraldada päevakeskuse ja noortekeskuse ühist isadepäeva tähistamist (kringlid 800 krooni eest).
Suureks tööks oli raamatupidamise korrastamine.
Seltsi nimel on saadetud ka mõned kirjad: vallavalitsusele 1. aprillil juhtisime tähelepanu, et kultuuriministeeriumi poolt on välja kuulutatud rahastamisprojekt ja palusime koostada rahastamistaotlus spordiväljaku rajamiseks tulevase algkooli platsile. Kirjale vastati alles oktoobris pärast mitmekordset meeldetuletust. 17. aprillil ettepanek rannaala detailplaneeringuga seoses (paigaldada riietuskabiinid, prügikastid jm), sellelegi vastus alles oktoobris. 29. mail teavitasime vallavalitsust, et oleme randa pingid paigaldanud, kordasime varasemaid ettepanekuid, ka sellele saime vastuse oktoobris. 25. septembril edastasime taotluse vastamata kirjadele vastamiseks, kordasime eelnevate kirjade sisu. Sellele vastati ettenähtud tähtaja jooksul. Kirjad on Randvere blogis üleval. 1. aprillil saatsime Keskkonnaministeeriumisse teabenõude, milles palusime selgitada rannajoone õiguslikku olukorda ja mererannas oleva maa munitsipaliseerimise võimaluse. Vastamine delegeeriti Maa-ametile, kus selgitati, et katastriplaani järgi mere rannajoonega piirneva kinnistu osa pole ilma omaniku nõusolekuta võimalik munitsipaliseerida.
Arutelu ranna-alast. Priit Robas: Tegime ühe koosoleku ja tegime uue eskiisi, mille viisime vallavalitsusse. Kuna valla poolt teostas seda arendusamet ja tundub, et arendusametile meie pakutud lahendus väga ei meeldinud, siis on seda veidi pidurdatud. Aga nüüd on koostöö vallavalitsusega paranenud.
Aiandusühistu koosolekul rääkis Kaasik, et nad asutasid mingi MTÜ, mis tegeleb Euroopa Liidust rahade saamisega ranna-alale. Külaseltsil selle kohta info puudub.
Eskiis, mis on viidud valda, on saavutatud rannaäärsete kinnistute omanike kokkuleppel. Priit Robas saab selle panna tutvumiseks randvere.net lehele. Mõte on, et rajatised ei asuks eramaal, ehitusprahist ja savist rajatud Kaevuaia muul asendataks vaiadel seisva sillaga, mis ulatuks liivikuteni, ja kiriku juures merre suubuvast kraavist ehitatakse sild üle. Projekti mõte on, et meie küla inimestel oleks normaalne mere ääres ja ujumas käia, mitte rajada puhkekeskust, mis tõmbaks inimesi kaugemalt juurde.
Külaseltsi praeguse juhtkonna seisukoht on, et kui midagi teha, siis üritada naabruses olevate inimestega kokkuleppele saada.
Probleeme on olnud sellega, et ranna ääres elavate inimeste hulgas on neid, kes on randa tulijatele halvasti öelnud, ja rannas käijate hulgas on neid, kes loobivad prahti maha ja oma koerte väljaheiteid ära ei korja.
3. Majandusaasta aruanded.
Jagati tutvumiseks laiali. Seltsi revident (Reet Robas) on need üle vaadanud ja juhtinud tähelepanu mõnele trükiveale, mis on parandatud. Revidendi hinnang: majandusaasta aruanded on koostatud ülevaatlikult ja kajastavad õigesti ja õiglaselt mittetulundusühingu finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Otsus: Kinnitada MTÜ Randvere Külaseltsi 2006. a majandusaasta aruanne, 2007. a majandusaasta aruanne ja 2008. a majandusaasta aruanne. Poolt 16 (ühehäälselt).
4. Liikmemaksu tasumise ja arvestamise korra arutamine ja kinnitamine.
Sellise dokumendi puudumine on olnud üheks põhjuseks, miks meil on küllalt suur liikmemaksu võlg ja juhatusel pole olnud ka eriti võimalik tagant torkida, sest meil ei ole seatud tähtaegu, millal liikmemaks peaks makstud olema. 2009. aasta liikmemaksudest ja sisseastumismaksudest on praegu laekunud 650 krooni. Liikmeid on 78, sel aastal on tulnud 3 uut liiget. Oodatav laekumine peaks sel aastal olema 7950 krooni. 1. jaanuari seisuga 2009 oli liikmemaksu võlg 5900 krooni ja sisseastumismaksu võlg oli 1100 krooni.
Põhikirja järgi on liikmemaksu maksmata jätja võimalik välja heita ehkki see on seal kirjas kaudsemalt: kui seltsi liige ei osale ühingu tegevuses ja ei täida oma kohustusi. Peaksime määrama täpsemad tähtajad, mille alusel on juhatusel volitus liikmetega tegeleda.
Kord sisaldab põhimõtteliselt järgmist: Iga-aastase liikmemaksu suuruse määrab seltsi üldkoosolek seltsi juhatuse ettepanekul.
Jooksva aasta liikmemaksu suurust võib muuta enne 1. märtsi. Tasumise tähtaeg on 31. märts. Kui määra ei muudeta, kehtib eelmise aasta määr.
Sisseastumismaks tuleb maksta kahe kuu jooksul alates sisseastumisavalduse esitamisest.
Projektist hääletati välja punkt 4.2. mille sisuks oli, et pärast 1. oktoobrit liikmeks astunu selle aasta liikmemaksu maksma ei pea. Häältega 15 poolt 1 vastu otsustati, et sõltumata sisseastumisajast tuleb liikmemaks tasuda terve aasta eest.
Ühehäälselt jäeti projektist välja punkt 5.2. mille sisuks oli, et enne 31. märtsi väljaastunu ei peaks maksma alanud aasta eest.
Väljaarvatud või väljaastunud liige peab uuel liitumisel tasuma uue sisseastumismaksu.
Kohal kerkinud ettepanek: kui toimuva koosoleku ajaks on liikmel seltsi ees võlgnevusi, siis hääleõigust tal ei ole. Hääletusele panemist ei nõutud.
Iga makse, mis tehakse tuleks maksja poolt määratleda, millist makset ta täidab (kehtestatud liikmemaksust enam maksjad andku teada, kas lisa on ettemaks või annetus). Kes ei ole täpsustanud, neilt peab juhatus 30. novembriks küsima, kas tegu on ettemaksu või annetusega.
Projekti punkt 7.1. väljaarvamisest. Ettepanek oli, et juhatuse otsusega arvatakse välja liige, kes ei ole maksnud aasta maksu järgmise aasta 31. jaanuariks. 16 poolt häälega otsustati tähtajaks järgmise aasta 31. märts, et see ühtiks üldise liikmemaksu tasumise tähtajaga.
Seltsi juhatus teavitab liiget võlgnevustest kahel korral aastas: 30. juunil ja 30. novembril. Teavitamine käib elektrooniliselt, kui elektronposti aadress pole teada või kiri tuleb tagasi, siis saadetakse see paberkandjal.
Punkt 7.5 – ettepanek, et võlalt nõutakse viivisintress 0,05% päevas, mis hakkab jooksma makse tasumise tähtajast, jäeti esialgu üksmeelselt välja. Hiljem avati hääletus uuesti ja täiendati sõnastust, et juhatusel ON ÕIGUS lisada võlgnevusele viivisintress 0,05% päevas. 14 poolt 2 vastu.
Projekti punkt 7.6. – postikulu võib lisada liikmemaksu võlgnevusele – otsustati üksmeelselt välja jätta.
Liikme võlgnevus seltsist lahkumisega ei kustu. Võlgniku surma korral seda pärijailt nõudma ei hakata.
Juhatusel on õigus kasutada võla sissenõudmiseks kõiki seaduses ettenähtud võimalusi.
8. punkt. Liikmemaksu on võimalik tasuda pangaülekandega või koosolekute toimumise ajal sularahas.
9. punkt. Juhatus lähtub seltsi eelarve koostamisel oodatavast liikmemaksu laekumisest. Seltsi raamatupidamist korraldav juhatuse liige peab arvet iga liikme maksukohustuse täitmise üle, jälgib tähtaegu ja tagab teavitamise.
Punkt 10.1. Enne praeguse korra kinnitamist tekkinud võlgnevus tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates tänasest koosolekust (27. augustiks 2009). Poolt 14 häält. Tähtaja edasilükkamise poolt 31. detsembrile oli poolt 2 häält.
Kristo Madrus hakkab kohe teateid välja saatma. Kohustus neid võlgnevusi meelde tuletada on juhatusel 31. augustil ja 30. novembril 2009.
2009. aasta liikmemaks on 100 krooni nagu oli ka 2008. Selle tasumise tähtaeg on samuti kaks kuud pärast käesoleva korra kinnitamist 27. august 2009.
Seni liikmemaksu rohkem maksnud inimestelt küsib juhatus nelja kuu jooksul (27. oktoobriks 2009) kas tegu on liikmemaksu ettemaksu või annetusega.
Otsus: Arvestades tehtud muudatusi võeti liikmemaksude tasumise ja arvestamise kord ühehäälselt vastu. Välja jäetud punkte arvestades numereeritakse liikmemaksude tasumise ja arvestamise korra lõpliku sõnastuse punktid ümber.
5. Põhikirja muutmine.
Senise põhikirja järgi arvatakse automaatselt seltsi juhatusse Randvere külavanem. Arvestades isiku otsustusvabadust ja võimalust, et külavanem ei kuulugi külaseltsi, on ettepanek sõnastada punkt selliselt, et juhatuse liikmeks VÕIB VALIDA Randvere külavanema.
Esindusõigus senises põhikirjas: kaks juhatuse liiget ühiselt, kellest üks peab olema Randvere külavanem või juhatuse esimees üksinda. Kui külavanem ei kuulu enam automaatselt juhatusse, siis uus sõnastus: ühingut võib esindada kaks juhatuse liiget ühiselt või juhatuse esimees üksinda.
Tehniline parandus kahes kohas: ühing lähtub Eesti Vabariigi seadusandlusest, õigem on öelda seadustest.
Praegu on põhikirjas, et üldkoosolek valib kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Juba eelmisel üldkoosolekul juhatuse endine esimees läks sellest kõrvale ja tegi ettepaneku, et valime ühe revidendi, mis ei ole põhikirjaga päris kooskõlas. Samas seltsi suurus on selline, et kas meil on vaja kindlasti kolmeliikmelist revisjonikomisjoni. Seega teeksime täienduse, et üldkoosolek valib ühe- kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Seega üldkoosolek otsustab revidentide hulga.
Lõpus veel üks tehniline parandus: on lõpus põhikirja punkt, mille ees pole numbrit. Lisame numbri 7.1.
Otsus: Põhikirja muudatused vastu võetud ühehäälselt 16 poolthäälega.
Pärast põhikirja muudatuste jõustumist ei ole külaseltsi juhatus enam viieliikmeline, vaid neljaliikmeline (Kristo Madrus, Jaan Väljaots, Mare Vichmann ja Aare Ets), sest külavanem ei kuulu sinna enam automaatselt. Juhatuse koosolekute käigus saab vastavalt vajadusele otsustada, kas on vaja kutsuda kokku uus üldkoosolek, kus valida külavanem juhatuse viiendaks liikmeks või mitte.
6. Muud küsimused.
Ülekäigurada külakeskuse juurde. Kas külakeskuse juures võiks olla üle Randvere tee mõni sebra? Maanteeamet hakkab rekonstrueerima Randvere teed ja ülekäigurajad on seal plaanis. Planeering on lõppfaasis. Priit Robas arutas maanteeameti juhataja asetäitjaga veel, et siia on planeeritud klaasist bussiootepaviljonid nagu linnas. Oli ettepanek, et kui meil oleks mingi eskiislahendus omanäolisemate ootepaviljonide kohta, siis saaks seda ehk veel muuta. Bussipeatused ja infoviidad võiksid olla ühes stiilis. Priit Robas tegeleb.
Külaseltsi liikmete nimekiri võiks olla avalik. Seltsi liikmete nimekiri avaldatakse küla kodulehel randvere.net ja Randvere külakeskuse siseruumides stendil. Ettepanek pandi hääletusele: poolt 16 häält.
Regulaarsed kogunemised külakeskuses. Seltsi elu võiks aktiveerida regulaarsete kogunemistega külakeskuses, kus vahetada infot ja arutada, mida külaselts ette võiks võtta. Sagedus võiks olla iga kahe kuu tagant äripäeva õhtul. Priit Robas räägib päevakeskuse juhiga aja läbi ning annab sellest teada. Pärast paari esimest korda on näha, kui suur huvi selliste kokkusaamiste vastu on ja kuidas neid edaspidi korraldada.
Küla mänguväljaku rajamine. On praegu pidurdunud selle pärast, et vallavanem on nõus diskuteerima selle rajamist kooli platsile. Seni oli jäik seisukoht, et kooli platsi meile ei anta. Nüüd on kaks alternatiivi: rentida viieks aastaks eramaad külakeskuse kõrval või rajada mänguväljak tulevase koolistaadioni kohale.
Ürituste kalender. Külaselts võiks koostada ürituste kalendri. Kohalviibijad pakkusid üritusteks: koristustalgud aprillis, emadepäev, jaanipäev, küla aastapäev, isadepäev, jõulud.
Kuusk külakeskuse ette. Külakeskuse ette võiks istutada kuuse, mis kasvaks aastatega suuremaks ja mida jõulude ajal võiks tuledega ehtida.
Koosoleku lõpp 13.05