Esmaspäev, september 27, 2010

Randvere sügislaat

Kutsume kõiki Randvere küla sügislaadale!

2. oktoobril algusega kell 9.00 külakeskuse ees Kibuvitsa tee 1.

Ootame kauplejaid koduste kookide, hoidiste ja aiasaadustega, eheda käsitöö tegijaid ja taimede müüjaid. Kutusme ostma müüma ja vahetama majapidamises liigseks jäänud kraami.
Tradistiooniliselt on müügil kartul, porgand, sibul Peipsi veerelt ja suitsuliha.
Laadal osalemine on tasuta.
Kõik, kes soovivad kaubelda või on küsimusi kirjutage e-mailile info@randvere.net või helistage 56350000
Priit Robas
külavanem

Kolmapäev, september 15, 2010

Randvere külaelanike üldkoosoleku stenogramm

Randvere külakeskuses
11. septembril 2010
Algus kell 11.

Tehakse märkus koosolekut alustanud külavanem Priit Robasele koosoleku vormilise läbiviimise kohta – ei ole valitud protokollijat, pole selgitatud, kas koosolekul on üldse kvoorum koos, et saaks otsuseid langetada. Robas selgitab, et koosolek salvestatakse ja Jaan Väljaots teeb sellest stenogrammi. Kas keegi on sellele vastu? Ei ole. Palve kõigile enne rääkima hakkamist end tutvustada (Palun vabandust, kui nime kirjapilt pole täpne - kirjutatud kuulmise järgi, mõne sõnavõtu algus oli ka väga vaikne - J.V.)

Priit Robas: Kvoorumiga on meil praegu selline asi, et meil ei ole kvoorumit koos ehk tänane külakoosolek ei ole selles mõttes otsustusvõimeline. Kust me seda teame? Loeme korra täpsustuseks veel kõik kiiresti üle. Kas teile sobib, et mina olen lugeja. Üks, kaks, kolm (---) viiskümmend üks. Üks inimene veel lisandus. Kaks? Viiskümmend kolm. Kahjuks praegusel hetkel, kui koosolek on avatud, ei ole meil kvoorumit koos. On veel ettepanekuid?
Lembti Allingu: Kas valla esindajaist keegi on kohal? Väga meeldiv oleks teada.
Robas: Härra Lugu (Harri Lugu, Viimsi valla kommunaal- ja heakorraameti teedeinsener).
Allingu: Aitäh.
Robas: Palun härra Madis Kaasik.
Kaasik: Meil on siin koosoleku juhatajale üks ettepanek (kirjalik paberil), mille palume ka ette lugeda.
Robas: Ma lasen härra Vettikul alustada ja peale härra Vettikut loen ette ettepaneku.
Veiko Vettik: Tere, mina olen ülemkonstaabel Veiko Vettik. Teenindan Viimsi valda. Viimsi vallas on kaks konstaablit, teine konstaabel on Rainer Lausing (samuti kohal). Kõigepealt tahaks tutvustada pisut politsei struktuuri. Paljud inimesed ei tea, kuhu pöörduda. On korrakaitsepolitsei ja on kriminaalpolitsei. Kõik vormikandvad, nagu mina, on korrakaitsepolitsei. Korrakaitsepolitseis on patrullteenistus, piirkondlik teenistus ja noorsoo-. Meie peamaja asub Vikerlase 14, see on Ida politseijaoskond. See politseijaoskond teenindab Viimsi valda, Pirita linnaosa ja Lasnamäe linnaosa. Ja meie oleme siis Ida politseijaoskonna Pirita-Viimsi konstaablijaoskonna konstaablid.
Kõigepealt tahaks seda öelda, et konstaabel ei ole alati ööpäevaringselt kättesaadav. Kui teil on öisel ajal mingi kiire väljakutse, mis vajab kiirelt politsei sekkumist, siis hädaabinumbril 110 ja kohale tuleb patrullteenistus. Teete avalduse, peale avalduse laekumist hakkavad konstaablid sellega tegelema, kui ei ole kuriteosündmust. Kõikide kuritegude menetlemisega tegeleb kriminaalpolitsei. Ja kriminaalpolitsei asub meil Vikerlase 14.
Annaksin ka lühikese statistika, mis on Randvere külas aasta jooksul käesoleva ajani toimunud. Registreeritud on 21 kuriteosündmust, nendest 13 on vargused. Ja vargused moodustavad üldse terves vallas umbes 70-80%. Vallas, Viimsi vallas, mis on eilse hommikuse seisuga, on toime pandud 356 kuritegu. Tuletan veel meelde, et need on registreeritud. Avastatud on nendest 121 vallas, 30%. Tulen tagasi, mis on Randvere küla siis. Nagu ütlesin 21 kuriteosündmust, nendest 13 on vargused, 1 joobes juhtimine, 1 kehaline väärkohtlemine, 1 omastamine, 3 kelmust, 1 omavoliline sissetung ja 1 ähvardus. Need on registreeritud. Väga võimalik, et tegelikult on asi hoopis hullem, et on kuritegusid toimunud näiteks 121, aga politsei sellest mitte midagi ei tea. Me teame, et paljud löövad käega, et mis ma sellest avaldusest ikka kirjutan, niikuinii asju kätte ei saa. Jah, paljudel juhtudel ei saa. Aga kui meile kuritegevusest infot ei laeku, siis me ei oskagi oma tegevust planeerida. No tegelikult see nii on.
Lähemalt siis, millega Viimsi konstaablid tegelevad. Konstaablite ülesanne on avaliku korra tagamine, järelevalve ja prioriteet on ka alaealiste toime pandud süüteod ja alaealiste vastu toime pandud süüteod. Tegeleme ka avaliku korra eeskirjad järgimisega, heakorra eeskirjade järgimisega. Ja nagu ma ütlesin, on viimasel paaril aastal suur prioriteet liiklusjärelevalve.
Meie asume Nelgi tee 1. Vastuvõtud on meil kaks korda nädalas teisipäeval kell 16.00-18.00 ja reedel kell 10.00-12.00. Kuid alati saame ka muul ajal kokku – saatke meil: veiko.vettik@politsei.ee. Kõik andmed on üleval ka Viimsi valla leheküljel. Saadate meili, kirjeldate oma probleemi, meie mõtleme sellele lahenduse.
Mis nagu Randvere külas rohkem probleeme on valmistanud, on koerad. Jalutatakse koertega lahtiselt, siis toimuvad koerte omavahelised rünnakud, siis saavad peremehed kannatada, hammustada, siis saavad koerad kannatada. Ja kahjuks on ka sihukesi, kus on tõsiseid kehavigastusi tekitatud koerte poolt. Meil on nüüd teada neid koeraomanikke, kes sellised hooletud on, ja nad saavad ka karistada. Karistused on päris suured, ma ei usu, et keegi tahaks, et nende rahakott tühjeneb kuni 12 000 krooni võrra. See on lühidalt. Kui on küsimusi.
Allingu: Lembit Allingu, politseinik erus, õppejõud Sisekaitseakadeemias. Teie sõnavõtust ma sain aru niimoodi, et teil puudub informatsioon õigusrikkumistest. Minu esimene küsimus ongi, kas te võib-olla saite valesti aru, minu teada on välipolitsei üks ülesanne kohapeal leida need informatsiooni allikad, et õigusrikkumisi ära hoida ja õigel ajal need, kas noorukid või täisealised võtta vastutusele toime pandud tegude eest. Ei saa kurta seda, et ei ole informatsiooni. Nüüd teine küsimus: teil on olemas noorsoopolitseiametnikud, ja ma olen ise neile kirjutanud, dokumentidest peaks näitama, viitsite küsige Raivo Küüdi (Politseiameti peadirektor) käest. Küsimus teine: meil on Randveres probleemiks alaealiste ehk noorte õigusrikkumised. Võib-olla te oskate mulle öelda, kui palju, mitmeid kordi on teie noorsoopolitseiametnik viibinud Randveres ja võib-olla on olemas mingi nimistu nendest noortest, kes alkoholijoobes, narkojoobes kogunevad bussipeatuses või selle kuskil hoone juures ja huligaanitsevad, märatsevad, et kas teil on mingi loetelu olemas? Muide, see peab teil olema, aga mina küsin - see on teine küsimus. Ja kolmas küsimus, mis mind eriti pani praegu imestama, oli hiljuti härra Põhja prefektiga jutuajamine ja seal väideti, et kuritegude avastamine on küllaltki kõrgel tasemel Põhja prefektuuri territooriumil. See tähendab, et 60% kuritegudest leiab lahendi. Täna te kahjuks ütlesite, et nendest 360 kuriteost, mis on fikseeritud, on ainult 120 ehk 30% on avastatud. Milles on probleem, miks te ei ole suutnud neid õigusrikkujaid leida, et nad ei jõua kohtulaua ette? Suur aitäh teile.
Vettik: Ma alustan siis viimasest. Et avastamine kusagil 30%. Ma ei oska öelda, miks ta selline on. Kuna kuritegude menetlemisega ja avastamisega tegeleb kriminaalpolitsei, see on nagu küsimus otseselt neile. Üks põhjus võib olla, et Viimsis põhilise osa kuritegudest moodustavad vargused, salajased vargused, ja nende avastamine on raske. Siin võib olla üks põhjus. Nii, esimesele küsimusele siis vastan, et jah, politsei peab olema ja leidma, ennetama. Väga õige. Kahjuks igale poole me ei jõua. Et õiguskorda tagada, selleks peab olema, politsei üksi ei suuda, et ootame ka selleks kogukonna abi. Kui inimene ei teata, et temalt on midagi varastatud. Jah, me ei jõua igale poole, aga me ootame ka inimeste abi.
Allingu: Aga noorsoopolitsei ja kohalkäimine.
Vettik: Noorsoopolitsei. Ma ei oska nüüd öelda, kui tihti tema Randvere külla satub. Aga ma tean, et ta käib Viimsi vallas tihedalt, oleme ka koos käinud pidevalt. Ja need noorukid, kes siin kogunevad bussipeatustes, need isikud on teada.
Allingu: Kui nad on teada, miks nendega midagi ette ei võeta? Nii palju kui mina tean, rääkisin teie konstaablitega ja nad keegi ei öelnud, et nad oleks viimase poole aastaga Randvere külas käinud. Nad lihtsalt ütlesid, et nad pole leidnud aega siia tulla. Küll aga istuvad nad tõesti Viimsis, seal ruumis paar tundi. Võib-olla on neil transpordipuudus, võib-olla me saame aidata, et võtame ise oma auto peale ja toome kohale ja näitame, kus kohapeal nad koos on. Ja tegelikult te teete ju väärteoprotokolle, ma ei hakka küsima kui palju olete teinud ja mis moodi, aga paljudel juhtudel on teil võimalik teha neile väärteoprotokolle. Kui mitte neile, siis nende vanematele. Aga neid ei ole mitte ühte! Viimase aasta jooksul, teie poolt.
Vettik: Päris nii see ei ole.
Allingu: Kuidas ei ole? Need on ju statistilised andmed, vaatasin enne kui siia tulin.
Vettik: Kust kohast te vaatasite?
Allingu: Teie komissari juurest küsisin.
Vettik: Kellega te rääkisite?
Allingu: Maardu komissariga.
Vettik: Maardu komissar ei puutu kokku Viimsiga.
Allingu: Vabandust, temale allub ka seesama.
Vettik: Ei allu. Ida politseiosakond on Vikerlase 14.
Allingu: No Vikerlase, Vikerlase, võib olla, ma helistan Vikerlase üle. Ma vabandan kui nüüd tema eksis, ta ütles, et ta teab ka, et siin ei ole. Aga ma helistan ja küsin tema käest üle. See ei ole raske.
Vettik: Oli Maardu, Ida-Harju politseijaoskonna alla kuulus, kuid juba 2004. aastast enam ei ole.
Allingu: Vabandage, mul on täielik informatsioon Ida Prefektuuri kohta, tähendab Põhja Prefektuuri kohta ja… (Lärm rahva hulgas) …ei ole siin väärtegusid fikseeritud! Miks ei ole?
Naishääl: Mis asja te räägite, kui te olete nii suur politseiala ekspert, siis…
Allingu: Ma küsin, miks ei ole väärtegusid fikseeritud?
Robas: Palun rahu saalis. Härra Allingu, palun rahu. Meil on praegusel hetkel meie piirkonna ülemkonstaabel, räägib meile sellest, et praegusel hetkel on tekkinud selline situatsioon, kus reaalselt ei ole nende konstaablipunktile meie piirkonnast avaldusi tehtud noorte korrarikkumiste kohta.
Allingu: Härra Robas, küsimus ei ole selles, et meie peaksime tegema avaldusi, küsimus on selles, et politsei peab ise tulema ja leidma need õigusrikkujad, mitte ootama, et meie tuleme ja toome need nende kätte.
(Hääled läbisegi)
Allingu: …tänaval alkoholijoobes viibimine avalikus kohas, huligaanitsemine, märatsemine, karjumine, kisamine peale kella ühtteist õhtul. Vaadake, mis toimub!
(Lärm)
Mees: Joobes tänaval viibimine on suhteliselt tõsine süüdistus. Mitu korda te olete seda kindlaks teinud?
Allingu: Ma ju näen neid ise, kui nad… (lärm)
Robas: Härra Allingu, palun rahu ja vaikust saalis. Meil ei ole täna see koosolek…
Mees: Mitu korda te politseile olete teatanud?
Allingu: Sellel aastal ainult kolm ja mitte ühel korral pole välja tulnud. Ma olen kaks ja pool tundi oodanud ja märatsejatega võidelnud. (Lärm)
Jaan Väljaots: Tohib paluda… (lärm)
Allingu: …küsige nende käest, kohale pole tulnud.
Väljaots: Palun rääkige ükshaaval ja öelge oma nimi ette, ma ei saa muidu protokollida.
Robas: Palun korda nagu selles osas, sest muidu pole võimalik pärast tuvastada, kes mida ütles ja protokoll jääb puudulikuks. Aga praegusel hetkel härra Vettik võib-olla te selgitate veel kord härra Allingule, kust teie andmed…
Allingu: Politseistatistikast.
Robas: Täpselt nii, kust on teie politseistatistika pärit ja teie olete ju tegelikult nende rikkumiste fikseerija ja nendest aruandja oma ülemustele. Meie piirkond allub härra Vettikule.
Vettik: Ma võin öelda, et Viimsi valla territooriumile, alaealistele alkoholi tarbimise eest on koostatud sellel aastal, no täpset arvu ma ei oska öelda, see jääb alla saja, aga ta on kusagil 50 piiril. Ja Randvere on sealhulgas. Ja sellepärast me siin täna olemegi, et kutsuda kogukonda koostööle. Ma ütlen, me ei jõua igale poole, me oleme kaks konstaablit. Me ei jõua igale poole tõesti. Me ootame nüüd teiepoolset abi.
Aivar Sõerd: Aivar Sõerd, mul ei ole küsimust, ma lihtsalt kommentaariks, kuna see teema on tähtis ja puudutab kogukonda. Ma ei oska hinnata, kas siin on olukord läinud paremaks või halvemaks. Kindlasti ta hullemaks ei ole läinud. Minu seisukoht on, et igal juhul vald peaks jätkama lepingut G4S-iga, sest et politsei jõust ei piisa. Nagu te ütlesite, et kogu see piirkong on Pirita, Lasnamäe, Viimsi. Ja kujutage ette reede õhtul või laupäeva õhtul, palju neid patrulle väljas on – kaks, kolm?
Vettik: Kolm.
Sõerd: Kolm patrulli terve Lasnamäe kohta. Nad on kogu aeg sõidus. Ja kui siit on kutse, et on korrarikkumine, no siis see pannakse ju hoopis mitmenda järgu ooterežiimile. Kui ei ole tegemist ohuga inimelule. Nii et politsei jõud on piiratud, sellega peab arvestama, seepärast toetan seda, et jätkuks koostöö G4S-iga. Siis, muidugi palve oleks, et politseiosakonnale lihtsalt, et need patrullid, kes siin kogu selle Lasnamäe ja Pirita peale sõidavad, käiksid võib-olla sagedamini siit ka läbi. See distsiplineeriv tegur on ka tähtis. Ja muidugi kogukond ise saab väga palju ära teha. Noortest oli jutt, siin tuleb külavanemat tunnustada, tegime siin noortele korvpalliplatsi. Noortel ei ole lihtsalt kuskil olla, aega veeta, see on probleem. Nii et selliseid asju võib veel välja mõelda. Ja muidugi kogukond peaks olema ka ise aktiivsem. Väga tervitatav on moodustada naabrivalve. Mul on isiklikke kogemusi ühest teisest kohast, see annab palju juurde. Nii et olukord, ma ei tea, kas on paranenud, aga hullemaks läinud ei ole pigem.
Vettik: Nüüd sellest aastast, tehti, et meid Pirita ja Viimsi konstaableid ei kaasata sinna Lasnamäele. Meile on antud võimalus teha oma patrulle oma piirkonnas, nii et on praegu neljas patrull juures. Tänagi, mil me oleme tööl, läheme patrulli. Üritame teha nende võimaluste juures, mis meil on, teha kõik , et olukord paraneks.
Robas: Palun härra, jah.
Kuldar Taveter: Kuldar Taveter, Kurekella tee 19. Lühike küsimus, et kas teie tähelepanu on olnud Niinepuu tee otsas olev muul. Ma elan seal päris lähedal ja ka teiste seal naabruses elavate inimeste sõnul kogunevad seal tihti joodikud, narkomaanid. Ja seda on näha ka sellest prahist, mis seal on. Paljud neist on ka Maardust sissesõitnud. See on selline koht, kus võiks, mida võiks küla sinna aidata? Aitäh.
Vettik: Sellist infot kahjuks laekunud ei ole, kuulen esimest korda. On olnud infot mootorsõidukitest, et viiakse paate vette. Kontrollime.
Robas: Palun.
Sulev Lind: Sulev Lind. Tahtsin seda öelda, et nagu alguses härra külavanem ütles, ärme valgu laiali, räägime asjadest, räägime kiirelt. Praegusel hetkel viimane teema oli konkreetselt sellest, mida oleks pidanud kas vastuvõtu ajal või ka telefoni teel konstaabliga ise kokku leppima, et ärme räägi koosolekul sellistest asjadest, mida saab teha igapäevaselt töö käigus.
Allingu: Politseile on ette tehtud korraldus, et politsei peab andma aru.
Robas: Härra Allingu, härra Allingu.
Allingu: kohalikele inimestele enda tegevusest
Robas: Härra Allingu.
Allingu: ja seda pidevalt, nii et see ei ole asjatu siin. Ja aruandmisel näitama ära kuriteod, väärteod. Peab ära näitama kõik, mis on tehtud politsei poolt. Ja see ei ole mitte üks ühe vastu rääkimine. Aga tema ei andnud andmeid täies mahus.
Robas: Härra Allingu, ma kordan, et te ise olete väga punktuaalne ja juhite tähelepanu erinevatele protsessireeglitele. Me just alles kordasime üle, et kui te tahate sõna võtta, siis tõstate käe, annate selleks märku, ütlete, kes te olete, siis te saate selliselt protokollitud. Et ei ole mõtet lihtsalt püsti hüpata ja rääkima hakata. Lepime selle kokku, et me seda lihtsalt ei tee. Ma tahtsin öelda kokkuvõtteks, et härra Vettiku sõnavõtust kõlab lihtsalt läbi selline situatsioon, mida ma olen temaga ka enne rääkinud, et loomulikult preventiivne töö külaga kuulub konstaablite ülesannete juurde, aga kindlasti sellele on väga suureks abiks, kui keegi, kes märkab korrarikkumist või kellelegi pannakse toime kuritegu, siis ta teeb sellest teate. Sest et muul juhul konstaablid ei tea, mis toimub. Ehk et kui meil oli kohtumine, kus me rääkisime küla kuritegevusest või noortest jne siin külakeskuses, siis selleks hetkeks oli ka mulle teada informatsioon, et meie külast tuleb väga vähe korrarikkumiste teateid, et justkui situatsioon on väga hea võrreldes muu vallaga. Ehk kui meil oli juunikuu statistika, kus meil oli ainult kolm korrarikkumise või viis korrarikkumise teadet, millest ei olnud ühtegi vargust ega avaliku korra rikkumist, siis tekib tegelikkuses see üldpilt statistilise poole pealt on väga hea. Ehk kui me arvame, et see on teisiti, siis me peame ise selgelt konstaablitele märku andma, mis on teistmoodi. Palun härra Vettik, tahate veel midagi rääkida?
Vettik: Jah, et kui te ei leia kohe aega tulla politseisse avaldust kirjutama, pole aega. Saate teha seda internetis, saate meili teel saata. Kui on vaja, me kutsume teid hiljem välja, saab asjad täpsustada, saab ära vormistada asjad hiljem. Ent teabe võite saata kohe. Läbi interneti saab teha, politseiameti kodulehel saate saata, saab saata meili teel minu nimele, et hiljem on aega siis seda arutada.
Robas: Küsiksin otsa, kas on olnud näiteks viimase kolme, nelja kuu jooksul isiku vara kahju tekitamisi Randvere külas, mille kohta on tehtud avaldusi, näiteks poole aasta jooksul? Kas selliseid juhtumisi on teada, et mulle kui külavanemale on korduvalt teatatud, et on varastatud autode rattaid ja niisama rattaid ja tekitatud veel kahju, et kas siis tegelikkuses need jõuavad teieni või ei jõua.
Vettik: Ma arvan, et ei jõua. Näiteks septembri, see on eilse hommikuse seisuga, septembrikuus ei ole laekunud meile ühtegi kuriteo teadet.
Robas: Ja proua.
Anu Kail: Meie naabritelt viidi rattad ära, nad tegid avalduse Vikerlasesse.
Vettik: Millal see oli?
Kail: See oli suvel, paar kuud tagasi, ja noh…
Vettik: Ma ütlesin, et 21 kuriteosündmust on registreeritud.
Kail: No aga vargusi, ütlesite, et ei ole.
Vettik: Vargusi oli 13.
Robas: Sel hetkel, kui me tegime koosolekut, ma käisin härra Vettiku juures ja sellel hetkel ei olnud. See oli juunis.
Vettik: See 21 kuriteosündmust on aasta algusest eilse hommikuni.
Robas: Kas keegi tahab veel midagi härra Vettiku käest küsida? Härra Allingu, kas teil on midagi ütelda veel?
Allingu: Ma pärast räägin Ingeraineniga (Tarvo Ingerainen, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseiosakonna juht) eraldi veel… inimesed peavad saama objektiivset informatsiooni.
Robas: Väga hea, kui rohkem küsimusi ei ole, siis täname tulemast. Küla üritab kindlasti rohkem koostööd teiega teha ja me ootame kindlasti seda, et preventiivne tegevus ehk te käite ise nähtavalt meie külas, see kindlasti aitab kõigele sellele stabiilsusele kaasa. Aitäh!
Vettik: Nägemist.
Lausing: Nägemist.
Robas: Nägemist. Nüüd lähme edasi. Vahepeal on tulnud küll üks avaldus, aga ma praegusel hetkel, kuivõrd see puudutab meie arengukava ja tegevuskava ettepanekute arutelu, siis ma esiteks annaksin siiski sõna härra Harri Lugule, kes siis vastab nendele küsimustele, mis on külaelanikud mulle saatnud, et saada vastuseid vallavalitsuse kommunaal- ja heakorraametilt. Ja teeksime nii, et kui härra Harri Lugu vastab nendele küsimustele ära, siis kui teil on nagu küsimusi, siis palun esitage need pärast.
Harri Lugu: Siin läbi külavanema on saabunud jah küsimused, mida me siin arutasime ka läbi eelnevalt, ja vastused oleks sellised. Esimene küsimus: milline on hetkesituatsioon kohtuvaidluses Viimsi vald versus Kasko Ehitus. See puudutab menetlust mis on seotud Veehoidla tee väljaehitamisega. Antud hetkel on jah Viimsi vald kohtus käinud Kasko Arendusega ja antud hetke seis on, riigikohtu, ringkonnakohtu otsusega mõisteti valla kasuks 250 000 trahvi välja Kasko Arenduse käest ja kohustus Veehoidla tee välja ehitada. Kuna Kasko Arendus ei ole seda kohtuotsust täitnud, siis on antud otsus edasi kohtutäiturile kohtuotsuse täitmiseks.
Järgmine, et miks ei ole võimalik Viirpuu tee valgustust lülitada valla tänavavalgustussüsteemi? Selle on, et kuna Veehoidla ja Viirpuu tee on lõpuni välja ehitamata ja antud hetkel puuduvad ka finantsilised vabad vahendid, kuna tänavavalgustus on küllaltki kulukas, elekter, siis käesoleval hetkel on see jäänud välja ehitamata.
Siis on järgmine: kuidas peaks saama inimesed ja lapsed ohutult Vesiniidu bussipeatusesse, kas on võimalik lahendada Vesiniidu bussipeatusse saamine, et ei peaks kasutama riigimaanteed, jalgtee ääres? Hetkel vallal puuduvad selliseks vabad vahendid.
Samuti: millal ehitatakse jalgrattatee, jalakäijate tee Hansunõmme bussipeatusest Muuga külani? See puudutab Muuga tee äärde rajatavat perspektiivset kõnnitee ehitamist, aga see jääb küll praegu tuleviku piirkonda, võib-olla kusagil kahe-kolme aastas pärast, mitte lähemal aastal.
Siis on et sinna kraavidesse on prügi loobitud, maanteekraavidesse. No tegelikult see praktiliselt on nüüd elanike, kes autodega sõidavad ja… aga vald loomulikult koristab seda prügi, aga inimesed, kes kasutavad seda teed, ise loobivad ka seda prügi sisse.
Siis on: kas Mündi tee Muuga tee poolne ots 50m saab ka millalgi korraliku teekatte? Noh, seda on kaalutud, tehtud ja hetkel on ta nigu tupikteena. Kui nüüd järgmise aasta või ülejärgmise aasta vahendid, kui eelarve kokku pannakse, siis on näha, millised teed ja objektid saavad järgmise aasta tööde mahtudesse panna.
Millal taastatakse Niinepuu tee remondieelne olukord? Ja sama küsimuses oli ka edasi, mis toimub Niinepuu lõpus selle parkimise koha võimaliku ja siis selle muuli otsa koristamisega? Sinna jah järgmiseks aastaks juba vald kavandab füüsiliste tõketega natuke piirata seda parkimiskohta ja paigaldada siis prügi kogumisvõimalused, et korrastada kohta. Seda järgmise aasta kevadel alustatakse. Et Niinepuu on nagu, siin väidetakse, et ta on muutunud laiemaks ja et puud olid enne aia taga. Aga ütlen kohe ära, et teeseadusest tulenevalt ilma tee omaniku nõusolekuta ei tohikski istutada puid väljaspool oma kinnistu piiridest ehk tee maa-alasse, kuna see raskendab tee hooldamist. Eriti ka nende kivide paigaldamine, mis on väga moodi läinud, talvel lõhutakse nendega teehooldemehhanisme ja see ei ole üldse korrektne.
Siis: millal lõppeb Randvere tee remont? Nagu maanteeametiga oleme koos olnud, see lõpeb 30. septembril käesoleval aastal. Ja nagu näha, siin on asfaltkate juba peale pandud.
Ja samas siis ka see Ritsika teel oleva laoplatsi puhastamine, korrastamine. See korrastatakse oktoobrikuu jooksul tehakse ära. Paika jääb veel mullahunnikud, mis sõelutakse läbi kevadel. Osa sellest mullast läheb uuesti tee äärde ja kraavipervede tegemiseks. Aga prügi ja ehitusjäätmed koristatakse oktoobrikuu jooksul ära. Sama kehtib ka Ritsika tee osa, mida kasutab Lemminkäinen oma transpordi jaoks ja laoplatsiks. Samuti tehakse korda teeäärsed, kus puud on välja juuritud, see kõik korrastatakse ära tee-ehituse käigus.
Siis on küsimus, et mida tehakse Viimsi vee kvaliteedi tõstmiseks? Noh, selle kohta ma üldse ei võta, aga kuna see puudutab laiemalt Viimsi Vett, aga nii palju on, et Viimsi Vesi on nüüd alustanud oma veepuhastusjaama projekti koostamist, mis on nagu lõppjärjekorras, on natuke kohendamisel ja pärast seda läheb ehitusloa tegemiseks, andmiseks ja siis hakatakse ehitama. See on nagu üldine. Muidugi täpsemalt peaks Viimsi Vesi sellele vastama.
Siis on et kas Viimsi vallal on plaanis ka Randvere kalmistu laiendamiseks, osta Kirikaia tee 5 kinnistu? Seda Viimsi vallal küll plaanis ei ole, kuna see kalmistu asjad kõik puudutavad puhtalt kirikut, kiriku kogukonda. Viimsi vallal selle kalmistu laiendamisega küll plaanis tegevust ei ole.
Kas valla territooriumil asetsev raudtee Miidurannast Muugani tehniline kontrolli? Vald ei saa teostada raudtee tehnilist kontrolli, kuna ei oma selleks pädevust. Raudtee tehnilise seisundi kontroll hõlmab puhtalt majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi alla.
Miks ei ole Randvere külas pakendi korjamise konteinerit? Sellega meil allharu tegeleb sellega praegu.
Robas: Ma täiendaksin härra Lugu vastust ainult viimases punktis, pakendikonteineri küsimuses. Tegelikkuses see lasteaia ees olev sinine konteiner ei ole tegelikult mitte lasteaia prügikonteiner, vaid ongi pakendikogumiskonteiner. Nüüd eraldi küsimus on see, kas see on väga õige koht? Ütleme nii, et pool aastat küsisime, kas kellelgi on ideed, kuhu paigaldada pakendite korjekonteinerid, selle pärast, et nad olid Hansunõmme bussipeatuses, aga sinna hakati sega olmejäätmeid panema ja vald koristas nad selle pärast ära, et sinna tekkis lihtsalt prügihunnik. Kuna tänaseni ei ole ühtegi väga head lahendust, kus oleks pakendikorje konteinerid inimeste silmade all ja mingi üldise kontrolli all, siis tänu sellele ei ole neid ka paigaldatud. Ettepanek selle asja lahenduseks on korraldada aastas kaks korda sellist nii-öelda reguleeritud pakendikorjet. Et teatame kõigile, et meil tulevad pakendikonteinerid külla ehk siis me saame ära anda klaasi, pappi ja mis see kolmas oli?
Lugu: Plastik.
Robas: Tuua kolme prügi kaks korda aastas. Üks ettepanek oli see, et kuna hästi palju pakendit tekib meil tegelikult seoses uue aasta ja jõuludega, siis pakendikorje võiks toimuda üks kord kohe peale uut aastat ja teine vahetult enne suvehooaja algust, mil koristatakse kodus ja leitakse kasutamata klaasid ja asjad, et need saaks toodud, et need ei rändaks kusagile metsa alla. Lisaks infoks veel, et vähe inimesi kasutab meil jäätmejaama Viimsi vallas, kuhu saab ära viia tegelikult tasuta autokummid, külmkapid, televiisorid, klaasi. Kes koristades või muul viisil leiab, et on sihukest ohtlikku jäädet, mida ei tohi tegelikult tavaprügiga kokku panna, siis seda saab täiesti tasuta ära anda.
Siis meil oli paar küsimust veel, mis oli seotud koertega. Üks hea küsimus oli, et mis teha, kui koer haugub terve öö? See on selgelt avaliku korra rikkumine ja sellest tuleb lihtsalt teatada. Selge on see, et see ei lahenda seda, et koer enam ei haugu, aga siis vähemalt koera omanik pöörab sellele tähelepanu.
Siis oli küsimus, kas võib käia ilma rihmata koeraga? Tegelikult täna Viimsi lemmikloomade eeskiri näeb ette, et kui omanik suudab kontrollida, siis võib käia ilma rihmata. Aga see on ainult eeldusel, et omanik suudab kontrollida. Meil on olnud üks väga halb juhtum, kus üks koer on tunginud kallale külaelanikule ja tema koerale. Ja tundub, et isegi see sama koer on kaks korda sama situatsiooni tekitanud ja selle kohta on algatatud ka kriminaalmenetlus. Veiko Vettik lihtsalt unustas selle rääkimata.
Kommunaalametile rohkem küsimusi ei tulnud, ma täpsustan veel selle surnuaia laiendamise asja niipalju, et antud küsimus on olnud vallas arutusel ja on olnud arutusel ka kirikuga. Aga puhtalt see vahendite puudus täna ei anna seda võimalust nii-öelda vangerdada kogudusele seda Kirikaia 5 tükki. On selge, et vald teab sellest meie ettepanekust. Ma pean vabandama Kirikaia 5 kinnistu omaniku ees, et internetis olid lihtsalt aegunud andmed. Eelmise külakoosoleku, meie arengukava tegevuskava täiendused on valda saadetud ja nad on teadlikud sellest. Et see ei ole unustatud teema, aga seda vist ei ole võimalik täna lahendada. Kas on kellelgi küsimusi? Ja härra Märt.
Märt Puust: Märt Puust, vabandan, et ei saatnud kirjalikult. Äkki te räägiksite natuke Viimsi valla plaanist osaleda selles Harjumaa kergliiklusteede rajamise projektis.
Lugu: On olemas jah selline ühine projekt, mida finantseeritakse Euroopa Liidu rahadest, mille projekti nimetus on linnade lähedaste kergliiklusteede konstrueerimine ja ehitamine. Viimsi vald osaleb selles projektis kolme objektiga: Pärnamäe kergliiklustee ehitamine, siis on järgmine Leppneeme tee ja kolmas on siis Randvere tee metsavaheline lõik, mis ühendaks alates siit lõpust kuni siis Tammneeme teeni välja. Siis saaks kinni selle ringi paika panna. Hetkel on välja kuulutatud riigihange, mis puudutab Pärnamäe kergliiklustee ehitamist. Järgmine aasta kevadel märtsikuust kuulutame välja siis need kaks objekti: Randvere objekt ja Leppneeme tee objekt.
Robas: Selle tausta vastus on selline, et järgmise aasta valla eelarve näeb ette, kuna see on Euroopa Liidu fondidest rahastatav teede ehitus, siis vallavalitsuse eelarves, Viimsi valla eelarves on ette nähtud selle omaosalusraha. Ütleme, et väga-väga suur tõenäosus, et järgmine aasta need ära ehitatakse. Küla kohapealt tahaks öelda, et mis oleks meile võib-olla inimlikus mõistes veel tähtsam, kindlasti Hansunõmme ja kuni Muuga teeni, sest seal ei ole kergliiklusteed ja lapsed ja inimesed peavad bussi pealt tulles käima riigimaantee peal, aga sellele hetkel ei ole rahastuslahendust. Ma olen seda kogu aeg, kui vähegi on olnud võimalik, üritanud selgitada, et eluohtlikust seisukohast see oleks eluliselt tähtsam kui see, et see ring kokku teha, aga valla plaanis see, et teha see kergliiklusteede ring kokku teha on tähtsam. Seda mitte kuidagi ei suuda murda.
Taveter: Aga kas plaanis üldse on enne kui euroliidu kasutamise rahad mingil ajal ära lõppevad?
Robas: Jah, aga praegusel hetkel ei ole projekti, kuhu seda lisada. Tegelikult kergliiklusteede väljaehitamine on valla pädevuses, aga praegusel hetkel ei ole sellele lahendust. Ta on nii-öelda tööde nimekirjas, aga lahendust ei ole. Palun härra.
Väino Tamm: Väino Tamm, millal Koralli tee saab korraliku mustkatte, nagu vald lubas asfaldi kevadeks, aga kevad on juba sügiseks saanud.
Lugu: See on selle sügise teede nimekirjas sees ja arvatavasti, hetkel me lapime aukusid ära ja kui ilmastik lubab, siis hakatakse pihta järgmine nädal.
Robas: Ma nüüd ei näinud kes ennem. Jah, palun.
Aksel Meister: Mind huvitab see põllupealne lugu, et millal see ära lõpeb? Siin öeldi, et kusagil oktoobrikuu jooksul, et see muld viiakse ära. See on ebatõenäoline. Mis seal üldse toimub või mis seal saama hakkab? See tee, mis sealt läbi läheb ja mida mööda sõidavad suured isekallurid, see kümmekond maja seal lähedal, tolm! Tehti midagi musta kattetaolist pandi maha seal, kasteti ka, aga ikka tolm on tugev. Võimatu elada.
Lugu: Nagu ma enne mainisin, antud objektiga on seotud ladustamine Randvere tee rekonstrueerimisega. Kusagile teede ehitaja peab ladustama materjalid tegemised. Ja antud objekt lõpeb ära 30. septembril ja oktoobrikuu jooksul viiakse antud plats puhtaks, väljaarvatud muld. Muld jääb sinna paika, kuna mulda ei jõua see aasta läbi sõeluda, mis läheks tagasi kasvumulla tekitamiseks. Ja kasvmuld sõelutakse lõplikult läbi järgmise aasta kevadel ja siis on korras. Aga ehitusmaterjalid ja prügi viiakse ära oktoobri jooksul.
Robas: Ja, palun.
Sulev Lind: Sulev Lind, lisaküsimus selle kohta. Kas see tähendab nüüd seda, et see laoplats, mis seal praegu on, on kevadeks täiesti tühi?
Lugu: Kevadeks viiakse, ainuke ots, mis sinna ette jääb, on see, mis Randvere ehitas oma lastele kelgumäe. See jääb paika, aga teised asjad viiakse ära.
Robas: Kui me lähme nüüd mööda seda Ritsika teed üles metsa poole, siis kohe, kui on Ritsika tee ristmik, kus Ritsika tee teeb pöörde, siis selle nurga peal on nii-öelda Randvere laste kelgumägi. See sealt kindlasti ei liigu enne, kui laheneb nii-öelda kooli projekti lahendus. Kõik ülejäänud: kivid, sodi viiakse ära oktoobrikuu lõpuks. Jääb muld. Muld esialgu jääb sellepärast, et tee-ehitaja ei jõua ära haljastada tee ääri. Et ei ole mõistlik, need vajuvad sügisvihmade ja muu jamaga lihtsalt ära. Vajuvad kevadeni, siis sõelutakse, tehakse tee ääred ära, siis viiakse muld ära. Selline on praegune kokkulepe. Madis.
Madis Kaasik: Aitäh, sa oled Harri andnud täna väga ammendavad vastused ja edu sulle selle eest, aga nüüd ma küsin ühe raskema küsimuse. Kas vallavalitsusel on kindel plaan, kuidas võtta munitsipaalomandisse teed, mis mitte kellelegi ei kuulu ja kas on plaan, kas ühistute siseteed, mis ei kuulu vallale, munitsipaliseerida?
Lugu: Nende teedega on selline lugu, et jah vald tegeleb sellega oma võimuse piirides. Mis on määramata tee ehk ilma peremeheta teed, nendega vald võtab enda omandisse. Aga mis puudutab siseteed aiandusühistutes, nendega ei saa ju vald võtta, kui ei ole omaniku vaba tahet ehk omaniku avaldust. Ja kui ei ole valmis tehtud eraldi, välja lõigatud eraldi transpordimaa. Vald ei saa minna öelda kodanikule või ühistule, et andke nüüd see tee meile, kui ühistu või omanik ei avalda vastavat vaba tahet.
Robas: Selle taga on veel üks selline situatsioon. Tegelikkuses on vallavalitsuses olemas määrus, mis kehtestab korra, kuidas on võimalik anda teid vallale üle, ja millised on tingimused. Loomulikult mulle teadaolevalt peremehetud teed võetakse valla omandisse.
Lugu: Noh, mitte kõik korraga.
Robas: Võetakse niikuinii, peavadki tulema kõik valla omandisse, peremehetud teed. Teine asi on olemas veel näide, kus arendajale kuulutatakse pankrot, siis tavaliselt pankrotihaldur teeb ettepaneku see vallale üle anda.
Lugu: Omanik peab tegema.
Robas: Jah, ehk siis ikkagi nii-öelda omanik teeb selle ettepaneku, siis vald võtab vastu, saab aru, et see on lootusetu situatsioon ja peab selle vastu võtma. Need on nüüd teede kohapealt.
Kaasik: Väikeseks täpsustuseks – kui mul mälu ei peta, siis vist ühistute teid võetakse vastu ainult siis, kui nad on asfalteeritud, aga see on utoopia.
Lugu: Eee, seda on, ei on võetud ka, sel juhul võetakse vastu transpordimaa, mitte tee. Seda, me võtame vastu transpordimaa, aga ta peab olema ikkagi eraldi väljamõõdetud, eraldi omama katastritunnust, numbrid kätte. Ilma selleta ei saa ju midagi võtta.
Robas: Seda protsessi on võimalik algatada selliselt, et valda tehakse avaldus. Kui keegi tahab saada täpsemalt informatsiooni, siis ma võin selle informatsiooni koos selle määrusega kodulehele üles panna, mis on need protseduurid, mida tuleb läbida, et anda neid ühistu teid ära. Ja, Kristo.
Kristo Madrus: Kristo Madrus, vabandan ka, et ma ei saatnud kirja teel ette. Küsimus on talvine. Kas on erateede omanikel võimalik kuidagi vallaga kokkulepet sõlmida, et samal ajal kui lumest lükatakse avalik tee puhtaks, et tuldaks ka erateele? Isiklikult ma olen nõus ka neid kulusid jagama kasvõi, et huvi on, et oleks tee puhas. Et kas selline asi on võimalik?
Lugu: Vald siiski, vat sellest aastast nagu, kuna eelmine talv oli väga karm ja vallal läks nende erateede hooldamise tegemiseks circa maksma kusagil 650 000, mis üldse ei olnud valla teede nimestikus, omandis tee. Ja aga sellele küsimusele niimoodi, et soovitav on siiski leppida kokku tee hooldajaga ise. Vald ei tahaks hakata sinna vahele segama tegema ega liigseid kulutusi ka eraldi lepingute juurde tegema. Mõttekam on siiski leida niimoodi, et eratee omanikud ise, me võime anda need kontaktnumbrid, kes on meil hooldetööde lepingupartneriks ja lepite ise kokku ja arveldate nendega ise otse.
Robas: Ja palun härra.
Eino Sepp: Eino Sepp, mul on selline küsimus teile, te ütlesite, et veepuhastusjaama projekt läheb alles kooskõlastamisele, aga
Lugu: Veepuhastusjaama projekti täpsustatakse praegu, muudetakse, tehakse paremaks praegu, aga kui tahate täpsemalt teada, siis on õigem pöörduda Viimsi Vee poole.
Sepp: Ei, see on selge, aga seal oli juttu nii, et esimene etapp tähendab Lubja külla ehitatav projekti kohta saab järgmine aasta valmis ja siis läheb ehitamiseks juba teise etapiga, aga teie rääkisite projekti kooskõlastamisest alles.
Lugu: Seda, mis on informatsioon minule laekunud Viimsi Veest, seda täpsustada, kõik küsimused, antud hetkel ma ei oska teile, võib anda lihtsalt väärinformatsiooni.
Sepp: Ja, selge, selge. Aitäh.
Robas: Ja proua.
Mare Vichmann: Mare Vichmann, Kaevuaia tee on valla tee. Ja see on muutunud aastate jooksul, igal aastal muutub porimülkaks. Ja nüüd on veel selline asi, et sinna on üürinud maja endale Poola saatkond, et seal on vaja korralikku teed, et kas see on võimalik?
Lugu: Vald näeks hea meelega, et kõik valla teed kõik saaksid hea katte, aga on sihuke asi nagu piiratud ressursid. See aasta näiteks meil vald ei ehitanud, teede ehituse peal on täielik null. Ja ma ei oska öelda missugune eelarve tuleb järgmine aasta. Loomulikult me oma võimaluste piires niipalju on, neid auku ja kõik asjad ja teeme ja hööveldame ja teeme, loomulikult ja eks me jõuame sinna Kaevuaia teele. Ma ütlen, et piiratud asjad on, et see eelarve ei ole nii lai ja ei ole niipalju suuri laekumisi valla eelarvesse, et võiks kõike järjest teha.
Vichmann: Ja ma ütlen, et sinna ei sobi muu kui asfalt.
Robas: Kas on veel kellelgi küsimusi Harri Lugule. Palun.
Martin: Martin Koralli tee 36, mul on küsimus selle ohtliku kurvi osas, kus on olnud surmajuhtumeid, kus see palgikoorem sõitis sisse ja, seal on ikka see paganama, praktiliselt võsa on koristamata, et oleks nähtavus.
Sepp: Hansunõmmest Aiaotsa see 90-kraadine kurv.
Lugu: Muuga teel.
Martin: Jah, Muuga teel jah.
Lugu: Vat Muuga tee ei ole valla omandis. Muuga tee omanik on riik ehk maanteeamet.
Martin: Aga see võsa, mis seal tee ääres on?
Lugu: On olemas tee, tee maa-ala, teekaitsevöönd ja see kõik kuulub tee koosseisu. Vald ei saa, ei tegele võõra tee hooldusega.
Martin: Aga kelle poole peab pöörduma?
Lugu: Siin et üks moment, Märt Puust ütleb kohe.
Puust: Siin tuleks täpsustada seda, et kas see on teemaa või see on kellegi omaniku maa. Kui on teemaa, siis on jah võimalik Põhja regionaalsel maanteeametil oma lepingupartnerile, kes hooldab teid Viimsi vallas, öelda ja ta saab selle ära koristada, aga tõenäoliselt seal võib olla tegemist eramaaga ja siis lähtutakse juba sellest teekaitsevööndi eeskirjast, et tuleb omanikule seda öelda ja ta peab selle ära koristama. Selle koha peaks üle vaatama.
Lugu: Vaatame üle selle koha.
Robas: Ma kirjutan selle probleemi üles ja saadan nii Põhja regionaalsele maanteeametile kui vallale ettepaneku selle kurvi puhastamiseks, et siis ei ole võimalik rääkida, et kellel kuulub.
Martin: Teil need andmed kuulumise kohta peaks vist ikkagi olema?
Robas: Ja täpselt nii.
Sepp: Aga see on hädavajalik muide.
Martin: Valgus, valguspost võiks ka seal kurvi peal olla.
Robas: On veel kellelgi küsimusi Harri Lugule? Väga hea, kui rohkem hetkel küsimusi ei ole, siis täname me Harrit ja õnneks on see, et Harri lubadustest ja vastustest on tehtud stenogramm ja siis saame nii-öelda järgmine aasta järgi vaadata, kas Harri lubadused, kontrollime, kas asjad kõik peavad paika. Aitäh teile.
(Aplaus)
Robas: Nüüd on siin punktid, mis puudutavad külavanema tööd. Aga meile laekus vahepeal siin üks avaldus Aiaotsa aiandusühingust. Ja tegu on siis Madis Kaasiku kirjaga, kus ta juhib selgelt tähelepanu, et külavanem ei ole täitnud oma kohustusi ehk siis külavanem ei ole justkui aasta jooksul kaasajastanud küla arengukava tegevuskava. Sellele punktile ma annan selge vastuse, et ma ei tahaks, Madis, pidada sinuga siin koosoleku ees juriidilist vaidlust, aga miks see koosolek siin täna sünnib ja sellises vormis, selle vastus tegelikult on selline, et kui me juunikuus eelmine aasta valisime mind külavanemaks, siis peale minu külavanemaks valimist, sellel samal koosolekul ma ise kaasajastasin nii-öelda sinu poolt kunagi tehtud tegevuskava ja sellega saigi küla arengukava tegevuskava täiendatud ja minule tänasel päeval kehtib siis selline nõue, et ma pean esitama 2010. aasta 1. oktoobriks uuesti täiendatud või ülevaadatud, korrigeeritud tegevuskava, selle pärast me täna siin olemegi. Nüüd teine punkt, millest härra Madis Kaasik räägib, on selgelt see, et küla inimesed ei ole saanud tutvuda küla arengukava ja nende muudatustega. Probleem nimelt selles, et sellel aastal küla arengukava prioriteedid ei ole üldse muutunud. Tänaseks on meil tulnud ainult neli punkti küla arengukava tegevuskava muudatuseks ja ma ei pidanud üldse vajalikuks uuesti hakata kõigile koostama uut arengukava, vaid ma nägin ette seda, et me tuleme külakoosolekule, ma näitan teile seda nelja ettepanekut, mis vajavad nii-öelda täiendamist selles arengukavas. Ja kui te olete selle poolt, siis me viime need arengukavasse sisse ja sellega ongi selleks korraks kõik. Et siin iga-aastaselt tegelikkuses ei muutu meie küla prioriteedid. Et teed ja tänavad, vesi ja kanalisatsioon, rand, mets, bussiliiklus, nad on ja nad jäävad. Seda momenti, kus nad nii-öelda lahkuvad meil arengukavast selleks, et nad on täitsa valmis, ma ütlen täiesti ausalt teile, ma praegusel hetkel veel ei näe. Seega ma praegusel hetkel täiesti ametlikult vastan Madis Kaasikule, et need kaks puntki on väga hästi juriidiliselt otsitud, aga ma ei hakkaks seda juriidilist vaidlust pidama. Et juhul kui Aiaotsa ühistu ja Madis Kaasik arvab, et ma olen millegi vastu eksinud, siis me võiksime selle juriidilise vaidluse kuidagi teistmoodi pidada, et mitte neid inimesi koormata. Seega ma teen ettepaneku, et ma saaksin teile ära rääkida selle, mida ma olen teinud. Siis me vaataksime need neli arengukava punkti üle. Ja tänaseks on selge, et kuna meil kvoorumit koos ei ole, me ei saa neid kinnitada. Me saame nad lisada, aga see ei ole kinnitatud arengukava, et sisuliselt vallavalitsusele ma esitan jällegi selle sama arengukava, mida me kinnitasime 2009 aasta juunikuus. Nii, ma siis hakkan peale.
Kaasik: Lubage repliik, ma põhjendan ära, miks me selle avalduse tegime. Tahame, et Viimsi vallas peetakse kinni seadustest ja mitte näo järele ei kohaldata seda nii nagu minule tehti, et ka kõigi külavanemate suhtes kehtib see üks seadus, mis vallavalitsuses on.
Robas: Väga hea Madis Kaasik, ma arvan, et kõik, kes siin koosolekul saaksid aru, et Priit Robasele, külavanemale ei kehti teistsugused reeglid, siis ma teen selle kirja oma staatuse määratlemiseks valla poolselt, teen ise. Saan vallalt vastuse ja mõlemad avalikustan meie küla kodulehel, siis te saate ise kõik seisukoha võtta ja saate teada, mis situatsioon tegelikult on. Et ei oleks nii-öelda vaidlust ja valesti arusaamist, ma teen selle päringu ise ja panen selle vastuse üles, kas ma olen õieti käitunud või ei ole. Kui ma olen valesti käitunud, siis mis siis ikka, siis järelikult olen valesti käitunud, aga ma arvan täna, et ma ei ole seda teinud. Kas keegi tahab veel midagi küsida, vahelduseks. Ja härra.
Arvo Kunda: Arvo Kunda Silvast. Kas see arengukava, nagu ma aru saan, siis kehtib? (näitab brošüüriks trükitud küla esimest arengukava)
Robas: Täpselt nii.
Kunda: 2005-2015.
Robas: Täpselt nii, selles ei olegi kahtlust. Me lähtumegi sellest arengukavast. Kui härra Arvo Kunda te mäletate, siis ma selle pärast tahtsingi seda eelmisel külakoosolekul koheselt uuesti nii-öelda kaasajastada selleks, et meil oleks alusdokument vallale, et me lähtume nendest mõtetest. Et sellega on kõik korras.
Ehk siis möödas on natuke rohkem kui üks aasta. Aga ma räägin siis 2009. aastast ja siis tegelikult tegevustest kuni tänaseni. Ühesõnaga millega ma hakkama olen saanud, on see, et peale külakoosolekut me jõudsime selleni, et meil on vaja kontakti külaga suurendada. Ehk siis mured, informatsioon jõuaks minuni ja samas informatsioon jõuaks ka küla inimesteni. Selleks on siis praegusel hetkel, ei ole ükski teisipäevak jäänud vahele. Ehk siis iga kuu teine teisipäev on see päev, mil ma olen käinud külakeskuses. Osadel kordadel olen püstitanud ise küsimuse või probleemi, mis vajab arutelu, on tulnud inimestelt. On olnud ka selliseid kordi, kus ma olen täiesti üksinda, sest et kellelgi ei ole aega olnud tulla ja muresid ei ole olnud.
Teine teema on, kohe ühel esimestel teisipäevakutel, ma arvan, see oli eelmise aasta oktoobris oli meil arutelu Harjumaa ühistranspordi keskusega, mis korraldab Randveres ja valla siseteedel liiklust. Tuli kaks selget ettepanekut, üks Muuga poolsest külast, teine Viimsi keskuse poolsest külast, mõlemad olid, et on vaja, et inimesed saaksid paremini Muuga poolt Viimsi valda ja kooliõpilased, ja samas teiselt poolt küla otsast, et Randvere inimesed sooviksid saada bussiringi kuni Mäheni. Tegin mõlemad ettepanekud edastasin vallale. Ja selle tulemusena jõudsime hoopis sinnamaani, et tuli vallast selline vastus, mis loomulikult mind ei rahuldanud, aga ma nägin, et ei ole mõtet selle vastusega ka võidelda, sest et me jõudsime kokkuleppele selles, et tehakse Randvere külas kindlasti transpordikorralduse uuring. Ehk siis küsitakse inimestelt kust kuhu nad tahavad lõpuni jõuda. Et siis Tallinnas näiteks Koplisse Randverest. Selle uuringu jaoks vaba raha loomulikult ei olnud, aga väikse otsimise peale tänaseks on leitud Euroopa rahastusvõimalus ja väike valla omaosalus ja see uuring viiakse läbi selle sama ühistranspordikeskuse poolt. See tehakse juba selle aasta sügisel. Ehk siis sellel hetkel selgub, kui tihedalt hakkavad V-liinid liikuma, kus nad hakkavad ringi pöörama ja mismoodi see liiklus hakkab käima. Operatiivinfot võiks veel niipalju anda, et kui Viimsi poole külaots soovis, et V2 käiks Mähele, siis seal tekkis Tallinna linnaga see probleem, et V2 ümberpööramise koht oleks olnud Tallinna linna siseteedel. See ei leidnud mingisugust toetust ja tänasel päeval kui tee ära rekonstrueeritakse, siis mitteformaalne ümberpööramiskoht V2 on vahetult enne raudteed vasakut kätt, kus vahepeal ladustati pinnast. See on üks lahendus, teine on see, et V2 hakkab käima üldse üle Lubja mäe ja hakkabki üldse ühtepidi ringi sõitma. See on lihtsalt informatsiooniks, see ei ole tänasel päeval ametlik, aga sellised on täna väljapakutud lahendused. Mis täpselt toimuma hakkab, selgitab uuring.
Järgmine teema, millega olen kokku puutunud, on meie küla noored. Olen kokku puutunud selle pärast, et paljud on esitanud mulle pretensiooni, et käitutakse ebakorrektselt. Ütlen ausalt, et olen kohtunud noortega kolmel-neljal korral. Ja loomulikult, kui ma niisama lähen siin küla peal jalutan, siis ma alati räägin nendega. Mulle isiklikult tunduvad nad täiesti tavalised noored. Mitte nii-öelda ülevõlli noored. Kindlasti mingil momendil nad käituvad ebasündsalt, aga see on puhtalt selline asi, mida ei ole võimalik kontrollida. Mulle endale tundub tänaseks, peale viimast kohtumist meie noortega, me jõudsime sellisele tulemusele, et nad ütlesid – meil ei ole tõesti mitte kusagil olla. Ja siis me ise pakkusime välja, et paneme neile siia ühe korvirõnga, et nad siis ei koguneks bussipeatusse, sest see on kõige halvem koht ja seal ei ole mitte midagi teha. Et tulge külakeskusesse, patsutage palli ja olge vähemalt siin siis. Teil on üks mingisugune tegevus ja tõesti bussipeatus ei ole see koht, kus koguneda. Algselt loomulikult tekkis kohe selline asi, et natuke palju prügi, pudelid. Kohtusin uuesti noortega, ütlesin, et saate aru, see on teie koht, hoidke korda. Tänaseks tundub, siin on meil härra, kes tegelikkuses peab nende noorte järelt koristama tänu oma töökohustustele, mis iseenesest on kole, et ta peab seda tööd tegema, aga noh, mis ikka. Kurt võiks öelda, mis on täna olukord.
Kurt: Rahuldav.
Robas: Noh, tänaseks on natuke paremaks läinud, et tegelikult tuleb lihtsalt tööd teha ja rääkida noortega ja läheb natuke paremaks. Teine asi, miks me selle korvirõnga siia panime – loomulikult sest ta lihtsalt seisis ühe koha peal tühjalt.
Siis millega ma veel olen tegelenud, ikkagi puhtalt info levik. Ütlen ausalt, et mul ei ole võimalik kirja teel tuua kirju inimestele. See on äärmiselt keeruline, kulukas, aega nõudev. Ma pean vabandama täna tõesti siin kindlasti seeniorite ees, kes ei kasuta täna võib-olla igapäevaselt arvutit, aga mul on väga raske teieni infot tuua. Aga ma loodan, et Viimsi Teatajas, mis on elulisem, annab teile teated edasi. Aga kui te tunnete, et on midagi, mis on külavanema teha, siis palun tulge iga kuu teisel teisipäeval, ma olen olemas, räägime siis lihtsalt näost näkku ja ma saan selle informatsiooni kätte. Mul on tõesti väga keeruline teile informatsiooni koju tuua.
Siis oli meil selline asi, et oli üks üle küla üldnõupidamine. Ehk siis mitte üldkoosolek. See oli septembris ja siin leidsid siis reaalselt lahenduse, käisid meil Viimsi Veest inimesed, rääkisid perspektiividest, kuhu ehitatakse. Vahepeal toimus midagi sellist, et Viimsi Vee teatud projektidest jäi raha üle ja siis tehti mulle ettepanek, et kas Randveres on ettepanek kusagile rajada, siis mina suunasin nad sinna Tarust edasi järgmine kooperatiiv, ma täpselt ei mäleta.
Naishääl: Krati.
Robas: Krati, suunasin sinnapoole, et seal alustada läbirääkimisi trasside ehitamiseks.
Siis mis me veel vahepeal tegime, oli eelmisel aastal külalaat. Ütlen ausalt, mulle endale meeldis teha, selle pärast me tegime. Mulle millegi pärast tundus, et ka inimestele meeldis. Ja selle eesmärke oli kaks: üks, et inimesed lihtsalt tuleksid kokku, räägiksid, saaksid kokku, ja teine asi, et kõik saaksid reaalselt midagi kodust müüa, saaks tulla müüma, see kõik oli tasuta ja see aasta see toimub ka. Et kui kellelgi on mõtteid, kodus midagi üle, mida vajab kellelegi teisele üleandmist, siis tulge kohale, täpsustan kuupäevad veel.
Siis me jõudsime reaalselt kelgukünkani. Kelgukünka idee sündis novembrikuu sees. Selle peale on tulnud loomulikult erinevaid pretensioone ja kirju, et miks ja miks ei ole valmis jne. Tänaseks päevaks võiks ütelda, et idee oli hea – teeme ära. Koheselt selgus see, et kelguküngast ei saa niisama teha, see on vaja projekteerida, sellele on vaja mingid load saada. Hakkas pall veerema. Meil oli, midagi saime valmis, selle aja peale külmus maa ära, tuli lumi maha. No lihtsalt ei jõudnud. Ja tänaseks päevaks on siis niikaugel, et projekt on tehtud, kooskõlastatud ja ta on praktiliselt valmis. Aga ma ütlen, siin see künka valmimine on praktiliselt ühe-kahe inimese pingutus. Siin tegelikult võiks kõik täna kaasa aidata, selle pärast, et seal on vaja piirdeid, seal on vaja veel mõtet. Et kui keegi veel ei tea, kus see küngas on ja käib Randveres jalutamas, siis vaadake, see on Ritsika tee ristmikul meie kooli krundi peal. Kui kellelgi on veel ideid, kuidas seda kohendada, siis enne lume tulekut me üritame selle sellisesse korda viia, et lapsed saavad reaalselt kelgutada sellel talvel, kui lumi tuleb.
Siis oli meil detsembrikuu sees, kuigi ma rääkisin sellest laste mängu väljakust juba juunikuus, kui mind külavanemaks valiti, siis tegelikkuses situatsioon oli selline, et 2009 aasta avati rahastustaotluste voor. Me kirjutasime projekti Põllumajandus Registrite Informatsiooni Ametile ehk PRIA-le, kui keegi on sinna projekti kirjutanud, siis ma ütlen, et see on väga mahukas. Kirjutasime sinna projekti, projekti esitamise tähtaeg oli jaanuar ja me saime tegelikult laste mänguväljaku ehituse rahastusotsuse 2010 aasta juunikuu sees. Aga nüüd, mille taha me veel jäime? Loomulikult me jäime kogu selle kooskõlastamise virrvarris, me leppisime kokku vallaga, tegime lepingu omanikuga jne jne. Tegelikult oli see, et kuna 2010 aasta valla eelarve kinnitati ära juba 2010 aasta päris alguses minu arvates – me ei saanud sinna omaosaluse finantseeringut sisse. Ehk tänasel päeval on situatsioon selline, et me saame selle projekti teostuseks ehk Euroopa Liit annab meile 70%, vald annab meile 30%. Selle 30% saamine on 2011 aasta eelarves. Seega see on nagu see, mis on pidurdanud selle asja lahendust, aga ma ütlen, et niiviisi mõeldes on see väga lihtne, aga see kadalipp ei ole üldse midagi naljakat. See on päris raske tegevus. Ütlen niimoodi, et kuigi ma olen täna ise volikogus, siis ma näen, et selle raha saamine ka 2011 aastal on väga keeruline. Piltlikult öeldes on nii, et üle päeva öeldakse, et ei saa, siis ma võitlen, võitlen, võitlen, siis öeldakse, et no vaatame, äkki saame kohe alguses. See selleks, aga ma teen kõik selleks, et see raha saaks 2011, et me saaksime selle asja ära teha. Siin ei ole mingit muud pidurit, kui puhtalt raha saamine.
Mees: Kuhu see mänguväljak on planeeritud?
Robas: Mänguväljak on planeeritud siia samma lasteaia kõrvale. Ma keeran selle kohe õigeks (arvuti projektoril). Ma ei oska praegusel hetkel öelda, kuidas seda teravamaks saab. Aga kui kõik näevad, siis lasteaed on siin, Randvere tee on siin ja mänguväljak on siin ehk siis Viimsi keskuse poolses küljes sellisel kujul. Ütlen sellisel kujul, see on täiesti viimane lahendus. Ma ei ole seda kellelegi tahtnud väga varem näidata selle pärast, et selle mänguväljaku ehitus on puhtalt piirinaabritega kooskõlastatud, sest et siis ta ei vaja nii-öelda detailplaneeringut. Kooskõlastuse saamine tähendab seda, et see peab sobima nendele inimestele, kes siinsamas ääres elavad. Müts maha nende inimeste ees. Sest et tegelikult hakkab seal päris korralik pallimäng ja see on selgelt nii-öelda osadele vastunäidustatud. Tänaseks on kõik andnud oma jaa-sõna, me oleme seda projekti muutnud niipidi ja naapidi, aga nüüd on ta tehtud nii, et kõikide huvidega on arvestatud ja kõik olid nõus oma allkirja andma. Ehk see on sellises staadiumis täna.
Nii, siis ma tahaksin tänada inimesi, kes on aktiivsed ja alustasid koorilaulu rühmaga. Miks ma tahaksin seda rääkida? Lihtsalt selle pärast, et tegelikult koorilaulurühm tahtis kokku tulla veebruaris. Pöördusid minu poole, et me tahaksime kasutada külakeskuse ruume. Ja tekkis selline situatsioon, kus öeldi, et tegelikult ei saa seda niimoodi kasutada. Puht juriidilistel ja muudel põhjustel, et me ei saa igaühele seda külakeskuse võtit anda. See vaidlus kestis siin kuid, samamoodi juunikuuni. Ehk siis koorilauljad laulsid lasteaia koridoris kuni juunikuuni, siis me saime võtme ja koorilauljad said teha ühe proovi reaalselt päevakeskuse ruumides. Et nüüd meil on olemas õigus kasutada päevakeskuse ruume iga päev alates kella neljast. Aga loomulikult kokkulepitult. Ehk kui kellelgi on veel mingisugust energiat, veel mingisuguseid tegevusi arendada, mis sobiksid siia ruumidesse. Siin on tulnud ettepanek, et noored emad võiksid käia lastega mängimas ja mida iganes teha, siis reaalses elus see on võimalik siin majas. Kui noored emad tahaksid seda teha hommikupoole, siis see sobiks ka väga, sest et majas on kaks keskust: noortekeskus ja päevakeskus. Üks töötab hommikul, üks õhtul. Noortekeskus on hommikul kinni, seega hommikul oleks võimalik nende ruume kasutada. Päevakeskus on õhtul kinni, võiks kasutada päevakeskuse ruume. Aga see ei ole jälle mitte üldse naljakas, et selle peale läks vist neli kuud, selleks et jõuda selleni, et me saame seda ruumi kasutada.
Siis meil oli kevadine koristustalgu. Arvan, et see peab igal juhul selle küla iga-aastate tegevuste hulgas olema. Ütlen jälle, tahaks tänu öelda sellele, et ma panin spetsiaalselt 1. mai koristustalgutega kokku, et osavõtt oleks suurem, aga tekitasin endale selle probleemi, et selle aasta 1. mai koristustalgute põhimõte oli see, et omavalitsused ei toeta seda. Ehk mitte ühtegi senti ei prügi ei konteineri, mitte millegi eest kellelegi ei anta. Iseenesest tegin hea lahenduse, et 1. mail teha, aga tegin sellega probleemi. Täna pean jälle tänama üht küla meest, kes oli reaalselt nõus meile organiseerima seda, et ta võttis selle prügikonteineri ja selle veo enda peale. Selle eest me ei maksnud mitte midagi. Ja tahaksin lihtsalt täpsustada inimestele, et miks ma mõnel inimesel ei lubanud sinna telekat ja kumme ja oma kodu prahti tuua, siis selle pärast, et tegelikult see läks kellegi raha eest. Ma ütlesin, et parem koristame üldist ruumi, OK las see olla, aga ma ei saa kellegi telekat ära viia tema raha eest. Et ärge pange pahaks, oli selline situatsioon ja ma ei jõudnud seda selgitada.
Siis me tegime jaanipäeva. Ma arvan, et ka see jaanipäeva traditsioon peaks meil külas olema. See formaat võib loomulikult muutuda. Kes osales, see osales, kes ei osalenud, see ei osalenud, ma ei oska öelda, aga mulle endale tundus, et see formaat sobib meie külale. Et meil on hästi palju külas noori ja lapsi ja ma arvan, et seda on mõistlik teha selliselt, et me teeme päeval pereüritusena seda ja õhtul saab igaüks oma jaanituld pidada. Aga ükskõik kes tuleb ideega, palun andke teada. Me võime alati kõike muuta, aga tundus, et see formaat esialgu sobib.
Siis on üks hästi oluline asi, mis vahepeal sai tehtud, millele juhtis ka tegelikult tähelepanu Madis Kaasik, et me korraldasime küsitluse. Me, see ei olnud, et ma päris üksi seda tegin. Korraldasime küsitluse, et aru saada, mida küla tegelikult tahab, mida küla tegelikult arvab, kuhu poole peaks laeva nina hoidma hakkama. Küsitlus oli tehtud selliselt, kes ei tea, nimelt me eeldasime, et vastaja on perekonnas üks ehk siis leibkondade järgi. Mitte iga inimese arvamus, vaid leibkonna arvamus. Ja natuke kammitsesime seda see, et see oli interneti teel tehtud küsitlus, et pärast oleks andmeid lihtsam sorteerida, et ühest arvutist ei saagi kaks korda esitada. Üks inimene, kes on siis pere pea, vastab küsimustele. Küsitlus on tänaseks lõpuni viidud. Tulemused on olemas. Aga ma olen, sisuliselt on ka kokkuvõtted tehtud, aga ma olen täna valmis selleks, et ma mõtlesin, et täna tuleb rohkem inimesi, et ma avan uuesti küsimustiku, täitke veel, kes ei ole täitnud, et see kvoorum oleks suurem. Aga see ei ole selles mõttes täna primaarne, et see sai tehtud 200 majapidamisele, keskmiselt ühes majapidamises Randveres elab 3,7 inimest ehk tegelikkuses meil on arvamus umbes 800 inimesest. Tegelikult üle poole küla arvamus on meil olemas. Tehti päris palju ettepanekuid. Kas neid saab kõiki ettepanekuteks nimetada, aga kindlasti juhiti tähelepanu probleemidele. Tegelikult enamust neist probleemidest ma lausa teadsin ja kõik nad tulevad meile plaanidesse sisse ja nad juba on meil plaanides. Ehk tänasel päeval on küsimus sellest, kas uuesti küsimustik avada? Ma ise arvan seda, et kuivõrd ma niikuinii juriidiliselt pean siin midagi täpsustama ja tegema, siis ma võin vabalt avada, saadan kõigile lingi, kes ei ole veel täitnud, palun täitke, siis uuesti sulgen ja teen uuesti kokkuvõtted. See on natuke tööd, see ei ole nii palju.
Nii, siis vahepeale on sattunud ka see aeg, kus ma koostasin seda informatsioonivahetuse meililisti. Käisin, ehmatasin kõiki, koputasin uksele, ütlesin et ei tahagi röövida, tahan ainult meiliaadressi saada. Ja mis ma ise tahaksin öelda siin – hästi palju on räägitud rannaalast. Ja kindlasti see on üks väga oluline teema. Et tegelikult selle rannaalaga on niimoodi, et ma olen isiklikult käinud vallas, ma arvan, et ei jõua enam neid kordi üles lugeda, kuidas see pall on veerenud. Kord veereb, siis veereb, tuleb tagasi, antakse kellelegi teha, siis tuleb tagasi. Ühesõnaga täna on see situatsioon, et vähendati näiteks detailplaneeringu mahu ala – ennemalt oli siis Niinepuu muulist kuni Kibuvitsa teeni, vahepeal läks see lühemaks, siis läks uuesti pikemaks tagasi. See point on tegelikult selles, et täna ma olen jõudnud sinna maani, et kõik rannaäärsed kinnistud on andnud oma nõusoleku sellisele versioonile, nagu ta siis täna on koostatud, ehk nad on nõus ära fikseerima reaalselt ranna läbipääsu selliselt nagu täna detailplaneeringus ette nähtud. Ja ma tahaksin tulla selle sama joonisega ehk täna teen teile üleskutse tegelikult, et seesama joonise arutelu peaks toimuma oktoobrikuu teisel teisipäeval. Panen selle kohta ka kuulutuse lehte. See ei ole nagu selles mõttes selle planeeringu üks aste, vaid see on see, et me saame kõik vabalt arvamust veel avaldada ja arutada. Aga ma tahaksin, et see oleks võimalikult suure osavõtuga, et inimesed, kellel on ettepanekuid, tulge tehke, arutame nad läbi. See on asja aluseks, et see rannaala saaks korda, et see läbipääs oleks selline, et kõik sealt saavad läbi ja see on selline, et keegi ei vaate teie peale paha pilguga, kui te jalutate kellegi maa peal. See on nüüd selles mõttes kõik kooskõlastatud.
Need on need asjad, millega ma tegelenud olen. Loomulikult on siin olnud erinevaid, keda pureb koer, käin siin lepitamas, politseid ja omanikku ja kahte naabrid. Loomulikult võib ütelda, et ka selle riigimaanteega on olnud piisavalt erinevaid küsimusi, millega on minu poole pöördutud. Kellel on aiad vale koha peal, siis käin ja räägin inimestega, et ikkagi pean korrigeerima oma aia piiri jne. Need on sihuke jooksev tegevus, et noh, see ei ole midagi sellist, et selle peale võiks mingi märgi maha panna, aga need on asjad, mida on vaja teha. Et see on see aasta olnud.
Ja mis ma tahaksin teile näidata, on tegelikult mõnda ettepanekut, mis meil on tegevuskavasse tulnud. Ma olen seda meelt, et me ei saa täna neid kinnitada, aga ma teile näitaksin ja võib-olla see paneb teid mõtlema, võib-olla keegi teeb veel mingi ettepaneku tegevuskavasse. Sest tundub, et me peame niikuinii ühe koosoleku veel tegema, et täiendavaid punkte kinnitada. Aga ma näitaksin need teile vähemalt ära praegu.
See on nii väike kiri (ekraanil), et ma arvan, et on parem kui ma nagu räägiks siis. Pöördutud on Niinepuu tee probleemidega. Et Niinepuu teel sõidavad autod liiga kiiresti, ei ole lastega kuhugi astuda, pidutsetakse muulil, sõidetakse leetseljakule, öörahu rikkumine jne. Kuna see on üks kogu küla mõistes väga oluline koht, siis sellele peab kindlasti tähelepanu pöörama ja siis on tehtud ka selleks ettepanekud, kuidas seda lahendada. On tehtud ettepanek, et muuli kasutusõigus oleks ainult jalakäijatel, parkimiskeelu märgid, infotahvlid avaliku korra, öörahu rikkumise ja prahi ja prügi mahaviskamise keelu kohta. Muulile paigaldatakse prügikastid ja paluda politsei järelevalvet liikluskorralduse järgi vaatamiseks.
Teine ettepanek on olnud tekitada avalik internetipunkt külakeskusse, mis oleks kättesaadav kõigile, ja siin võiks teha internetikoolitusi. Ettepanek on tehtud ja kui see leiab toetust, loomulikult ma olen valmis igati seda asja toetama.
On ettepanek, et kuidas monopolide tekkimise, tähendab tekitada konkurentsi, et ei tekiks monopoli. Ütlen ausalt, et siin ei ole nagu lahendusi. Mõte on see, et meil on ainult teatud teenused, mida täna kasutada siin külas saame ehk piltlikult öeldes, kellele jookseb Elioni kaabel koju, sellel on isegi veel hästi läinud, sest muud valikut kaabli teel infosüsteemide kasutamiseks tegelikult ei ole. Ütlen ausalt, et mul ei ole ja keegi ei ole praegu osanud teha ettepanekut, kuidas tekitada konkurentsi.
Siis koeraomanikud ei pea koerte jalutamisel kinni heakorra eeskirjadest. On tehtud ettepanek teha koerte jalutus- ja treeningväljak. Ma igati toetan seda, sest me oleme liiga palju sellest rääkinud, et keegi käib kusagil lahtise koeraga, jooksutab. Siis võiks olla selleks kindel koht, mis määratakse ära. Kes tahab koera treenida, läheb kusagile, kus ta on vähe piiratud ja see on selge asi. Probleem on selles, et kus see olla võiks? See võiks olla üks osa täna veel kasutamata kooli platsist. Aga kui teda nagu rajada sinna, siis sinna ei saa praktiliselt midagi selles mõttes rajada, et püsivalt seda ei saa tekitada. Kui kellelgi on idee, kus ta võiks olla, siis andke teada. Ja siis üritaks inimesi kuidagi suunata, et ei mängiks koeraga kusagil siinsamas muruplatsi peal, mis on võib-olla ohtlik lastele ja kõigile.
Kergliiklus teedele tekitatakse prügi ja teed kasutatakse mittesihtotstarbeliselt. Point on selles, et aegajalt mõned targad sõidavad autodega, vähem targemad sõidavad siis juba mopeedidega ja võib-olla siis veel midagi. Ma arvasin seda, et kergliiklusteedele võiks paigaldada reaalselt märke. Ehk siis nagu infoviitasid. Kas see lahendab nagu selle probleemi, see on eraldi küsimus. Kasvõi need sildid, et ärge laske oma koertel mustust teha siia, sest keegi teine peab pärast koristama. Aga võib-olla see aitab kaasa sellele, et inimene äkki pöörab tähelepanu.
Siis on mureks puuduvad huvialaringid, mis on mõeldud kõikidele vanusegruppidele. Ma rääkisin ka selle inimesega. Tema point oli selles, et keskealistel ei ole täna väljundit meie külas. Meil on selgelt grupp inimesi, kes tegelevad seenioritega, eakatega. Meil on inimesed, kes tegelevad noortega noortekeskuses. Aga meile – ei ole nagu midagi. Siin tegelikult lahendus on see, et ma räägin kindlasti ka meie päevakeskuse juhatajaga ja noortekeskuse juhatajaga, et meil võiks olla sidusüritusi. Et see ei pea olema nii määratletud, et meil on ainult üks või ainult teine. Et see asi peaks rohkem läbi käima, et võib-olla tuleb nende keskuste organisaatoritelt ideid, milliseid rühmasid moodustada. Aga muidugi põhiline initsiatiiv tuleb ikkagi külast seest. Et kui kellelgi on idee, et tahab teha rahvatantsu, siis see peab tulema nii, et ei saa, et ma mõtlen välja, et teeks rahvatantsu ja siis panen kulutuse üles ja mitte kedagi ei tule. Kui huvilisi on, siis ma võin igati toetada ja kaasa aidata, aga mul ei ole mõtet hakata endal välja mõtlema tantsuringe, mis võib-olla ei meeldi kellelegi. Andke igal juhul siis teada ja märku.
Siis on üks oluline asi, et puuduvad väikelastel külas kodulähedased mänguväljakud. Kui me täna oleme tegelenud selle projektiga, et meil oleks üks selline suurem mänguväljak, kus saaks käia väiksed, noored, suured, vanad, kõik. Siis tegelikult on võimalik taotleda raha ka väiksematest toetusfondidest ja teha just kodulähedasi väikseid mänguväljakuid. Probleem siin on selles, et peaks tulema ettepanekud maa kasutamise kohta. Ma võiksin võtta seda enda peale, et aidata kirjutada neid projekte, aga kodulähedased mänguväljakud peaks tulema nii, et keegi ütleb, et ma annan maa kasutada. Et kui Madisel on Aiaotsa kooperatiivis vaba krunt, siis ta peaks tulema ja ütlema, et teeme sinna midagi, et hakkame koos tegema, siis näiteks kodulähedane Aiaotsa külale näiteks. Võib-olla teises otsas on veel keegi. Võib-olla tuleb siit Jugapuu tee ümbrusest ettepanek, et teeme siit tee äärest. Et see kodulähedus on tähtis, et lapsed ei peaks tulema küla otsast siia keskele, vaid et oleks väikelastel just lahendus kusagil kodu lähedal koos käia. Et kui te seda juttu nüüd kuulasite, siis oleks mõistlik, et teeksite ettepanekuid nende kohtade osas, siis leiaks lahenduse ka rahastamiseks ja atribuutika soetamiseks.
Tegelikult siin on siis kokku meil seitse punkti. Ma jätan need lihtsalt nii-öelda lahtiseks, sest me ei saa neid otsustada. Meil on täna kehtiv arengukava tegevuskava olemas. Ma loodan väga selle peale, et tuleb veel ideid ja mingil järgmisel kohtumisel me saame need ka kinnitada. See olekski selle arengukava tegevuskava osas kõik. Et meil ei ole nagu täna midagi nii oluliselt muutunud, et peaksime midagi totaalselt täiendama. Tahab keegi küsida midagi?
Kõre: Kõre minu nimi. Kas kaubanduse osas on mingisuguseid paremaid tuuli?
Robas: Minule teadaolevalt ei ole. Pigem ma näen praegu ohtu sellele, et kui.. a ma tahaks informatsiooni mõttes teile ütelda, et eelmisel koosolekul küsisime, kas Pärnamäe tee - Randvere tee ristmik lahendatakse. Siis Pärnamäe tee – Randvere tee ristmiku rekonstrueerimine on võetud Tallinna linna poolt päevakorda järgmisel aastal, aga nende tööde teostamise otsus tuleb aasta alguses. See on üks osa sellest, teine on aga see, et siis tõenäoliselt valmib ka Mähe pood Ecolandi juues. Ma kardan, et meie pood sureb üldse ära.
Kõre: Mis on kahju. Siin on küllaltki palju rahvast.
Robas: Siin on tõesti palju rahvast, aga mulle teadaolevalt täna keegi ei plaani kuhugi poodi teha. Jah, Madis.
Kaasik: Kui me hakkame oktoobris seda arengu planeeringut käsitlema, mis teil on nüüd välja töötatud, siis oleks väga tore, kui te võtaks vallast, Anne Siitani (Viimsi valla planeerimisspetsialist) juurest välja ka minu poolt tehtud ettepanekud planeeringu kohta, et meil oleks võimalik kahte planeeringut siis võrrelda ja kokku viia. Võib-olla õnnestub seal teatud asjades konsensus saavutada.
Robas: Praegusel hetkel on mul planeeritud niimoodi, et ma tulen välja lahendusega ja siis me paneme need ettepanekud sinna külge, kaasaarvatud sinu ettepanekud. Siis arutame need läbi.
Kaasik: Seal on kaart ja.
Robas: Ma loodan, et sa tuled ise kohale.
Kaasik: Loomulikult.
Robas: Ja siis me saame reaalselt neid asju paika panna. Ma nüüd ei näinud, sealt härra.
Reino Rahumäe: Mul oleks üks ettepanek, et me peaks oma valimissüsteemi natuke muutma. Kui palju meil peab olema kvoorumis hetkel liikmeid, et otsustada asja?
Robas: Viis protsenti registreeritud elanikkonnast.
Rahumäe: Ja palju see on?
Robas: Täna on 1400midagi inimest.
Rahumäe: Ja palju oleks see kvoorum vaja?
Mees: Täiskasvanuid on vähem.
Robas: Jah, täiskasvanuid on veel vähem. Meil on vaja siis kvoorumiks ütleme 70 inimest kuskil.
Rahumäe: Vat me peaks tegema sellise süsteemi, et oleks valijamehed. Et teatud piirkond sõltuvalt elanike arvule valivad kas kaks või kolm valijameest, kes siis otsustavad nende elanike ettepanekud ja siis me saaksime kindlustada selle kvoorumi. Et neil oleks täielikult selle grupi osas otsustamise volitus, -õigus. Me võime siin rääkida palju juttu, ettepanekuid teha, aga seda kvoorumit on väga raske kokku saada. Isegi valimistel vaatame on 56-54% ja kui siin võtta. Ja kui me vaatame, siis ühed ja samad näod istuvad siin. Selle ettepaneku peaks võtma arutusele - kas teha piirkonnad, et seal on kaks kolm valijameest, kellel on täielik õigus volitada nende elanike otsuseid või soove, mis nad tahavad.
Robas: Ettepanek ise on hea, aga see tähendab seda, et me peame tegema ettepaneku valla põhimääruse muutmiseks.
Rahumäe: Seda võiks kaaluda.
Robas: Kes oli veel siin?
Sepp: Mul oli küsimus ja ettepanek ka. Kes valla juhtkonnas kureerib külavanemate tööd? Ametinimetuse järgi.
Robas: Kas sa tahad päris ausat vastust?
Sepp: Ausat vastust.
Robas: Ma väga viimase ajani ei saanudki aru, kes seda teeb, aga tänasel päeval mulle tundub, et seda teeb Enno Selirand ja ta on arendusameti juhataja.
Sepp: Ja, ma tean seda. Ja kõik?
Robas: Kõik.
Sepp: Nüüd ettepanek. Tähendab iga kord, kui toimub küla üldkoosolek, on tarvis kindlasti informeerida valla juhtkonda ja paluda osa võtma siin üks abivallavanematest ja Viimsi Vee esindajatest, kes annavad kompetentsed vastused ja kes teavad täpselt neid plaane. Muidu tuleb niimoodi välja, et me räägime nagu siin. Tema räägib ümmargust juttu ilusti kenasti ja ütleb siis niimoodi, et Viimsi Vesi sellega tegeleb. Aga kui on siin abivallavanem, kes kureerib seda asja vallas ja Viimsi Vesi, ja teie teatate nendele, millal koosolek toimub niimoodi, ja üldkoosolekul ütlete, vat me palusime osa võtma need-need härrad niimoodi. Ja kui härrad vilistavad me peale, no siis me vilistame nende valimiste peale ka. Ja kogu moos, lähme edasi.
Robas: Ma lihtsalt ütlen kommentaariks, et kui külakoosolekut kokku kutsutakse, siis kogu vallavalitsus on teadlik sellest, et külakoosolek tuleb, nad teavad kõik oma kohustusi jne. Aga teie ettepanek iseenesest on hea, et ekstra paluda alati…
Sepp: Alati paluda. Ja siis öelda, keda palusite.
Robas: Täpselt nii. Ma ütlen ausalt, et ma kuni viimase ajani ei teadnud, kes tuleb tegelikult nendele küsimustele vastama.
Sepp: Ei ma saan aru.
Robas: Et see tehti väga lõpus.
Sepp: Ma saan aru. Teil on omal lihtsam.
Robas: Täpselt.
Taveter: Kuldar Taveter, kaks repliiki. Et esiteks meil on ju riigi e-valimised ja kohalike omavalitsuste tasemel, et kas ei võiks olla üks selline võimalusi, et avaldada oma hääl anda ka elektrooniliselt.
Robas: Väga hea mõte.
Taveter: Ja teine repliik on, mis puudutab neid Hansunõmme bussipeatusi – kuidas see asi on kavas nüüd lahendada? Sest tuli ka sinu küsimus ootepaviljonid kohta. Aitäh.
Robas: Ettepanek on tehtud selline, et vahetatakse välja ootepaviljonid. Tänasel päeval ei ole otsustatud, millised paviljonid tulevad. Täna veel on kõigil võimalik avaldada arvamust. Ütlen ausalt, et minu küsimise peale tuli vist ainult üks või kaks vastust selle peale, et läheks edasi olemasolevatega, et need on nii-öelda lõhkumiskindlad. Enamus inimesi arvas, et nad võiksid olla omanäolised. Loomulikult esitati küsimusi, et võib-olla ei ole praktiline, võib-olla põleb jne. Aga kindlasti võib tulla täna välja veel ka oma ettepanekuga. Ütleme, et see lõplik otsus sõltub väga palju vallavalitsusest. Mul on aega teha seda ettepanekut kolm päeva. Kolmapäevaks peab ettepanek olema tehtud, mida meie arvame, ja siis vallavalitsus otsustab. Nad võivad otsustada, et nad teevad vallas ikkagi kõik ühesugused. Seal ei ole mitte midagi kaasa rääkida, see on meie vald, kõik ühesugused, ühe kohtlemisega kõik. Tahaks natuke omanäolisust. Võib-olla läheb läbi, võib-olla ei lähe. Aga kui kellelgi on täna konkreetselt mingi hea mõte, milline ta võiks olla, no ütleme, on kasvõi leidnud mõne pildi, ma olen saanud, ma arvan mingi 20 erinevat varianti. Üks härra, Märt, saatis mulle meili, kus on 20 vähemalt erinevat pilti, ma panen need külalehele kohe üles, et saaksite vaadata ja ütelda, mis te arvate. Aga Hansunõmme kohapealt, et kui tehakse otsus, siis Hansunõmme peatusse on planeeritud topeltbussipeatus, linna suunduval liinil. Et inimesed mahuksid ära. Ehk nii suurt bussipeatust, nagu vanasti oli, nii suurt ei ole. Aga moodulite lahendusega sinna on arvestatud kaks. Linnast tulevale ei ole arvestatud üldse, nagu vanasti – on post.
Taveter: Kas ümberistumiseks ruumi on, et kui tulla 38-ga ja minna valla keskusesse, kas siis buss saab oodata seal enam?
Robas: See on, ei, buss tuleb täna ja teeb tiiru ümber ringtee ja läheb tagasi. Ootamiskohta ei ole.
Taveter: Praegu nad ootavad, et saaks ümber istuda.
Robas: Täna meil seda momenti ei ole. On tehtud küll kaks bussipeatuste sahtlit – üks ühele poole teed, teine teisele poole. Ma täpselt ei tea, kuidas ühistranspordikeskus nüüd otsustab, kummas peatuses ta ootama hakkab, kas tulles või siis minekupeatuses. Kindlasti see jalgsi mingi sada meetrit tuleb ikkagi kõndida. See on nagu tänane situatsioon. Kas on veel küsimusi?
Lind: Sulev Lind, repliigi korras ainult ettepanekute suhtes. Seal on üks ettepanek, mis puudutab kodulähedasi mänguväljakuid. Isiklikult oman kogemust, mõne aasta tagust, vallaga suheldes ja maad välja pakkudes, eramaad. Paraku valla poolt oli absoluutne huvipuudus. Loodetavasti praegu on seis hoopis teine. Siis teine punkt kergliiklusteel prügi ja mittesihtotstarbeline kasutamine. Ma ikkagi ei kujuta ette, kas see on tingitud praegusest tee-ehitusest või on see ettepanek varem tulnud juba?
Robas: See on varem tulnud jah.
Lind: Siis loomulikult see on õigustatud, aga mittesihtotstarbeline kasutamine tee-ehituse ajal minu isiklikust seisukohast ja mõne inimese seisukohast veel oli paraku hädavajalik, sest tee-ehitaja paraku ei suutnud kinni pidada nö etteantud kohustustest liiklust seaduse piires reguleerida. Ja samas ka teed sõidetavana hoida kõikide liiklusvahendite jaoks.
Vaikne hääl: … (transpordi uuringu kohta) Kuidas kavatsetakse inimesi kaasata, et nad saaksid oma sõna öelda?
Robas: Minu teadmist mööda reaalselt hakatakse küsitlema inimesi bussides. Hommikul bussides naturaalselt küsitletakse inimesi, kuhu sa tegelikult sõidad? Ja niimoodi sõidetakse kaasa. Ja teine võimalus on see, et antakse mulle see nii-öelda teadmine koos küsimustikuga ja siis oodatakse nagu tagasi. Aga mulle öeldi täiesti selgelt, kui küsisin, et kuidas küsitlete, kui me ei saa neid inimesi kättegi – ei et me oleme enne ka uuringut teinud, et me läheme hommikul küsitlemegi inimesi, kust kuhu nad sõidavad. See loogika on selles, et meil ei ole täna tähtis teada, et kõik tahavad valda sõita. Meil on täna tähtis teada, et kui ta tahab sõita Aiaotsa peatusest Tallinna Tehnikaülikooli, et need nagu loogikad paika panna, millal peaksid bussid jõudma kuhu, et siis oleks nagu kõiki kaasatud.
Taveter: Kas lapsi ka küsitletakse?
Robas: Ütleme nii, et ma täpset metoodikat ei tea, aga ma esitasin samasuguse küsimuse, mulle öeldi, et küsitletakse bussides inimesi. Kuhu sõidetakse, mis kell, miks?
Vaikne hääl: … laiendada, et saaks mingeid muid võimalusi, et kui ei sattu sellesse bussi.
Robas: Selge see. Kindlasti ma olen teadlik, kui seda tehakse ja siis saadame meilitsi teate.
Madrus: Minu ettepanek, et kui vähegi võimalik veel mõjutada seda protsessi, siis inimesed paljud on valinud autotranspordi just selle pärast, et bussiga ei saa liikuda – nemad jäävad täitsa valimist välja.
Robas: Ma igal juhul osalen selles asjas. Veel küsimusi, ettepanekuid mulle. Aga väga hea. Ma tänan teid, et te vastu pidasite. Kuna meil on stenogramm ka asjast, siis saate kindlasti seda kõik ka lugeda ja saate kindlasti lugeda ka seda, milline siis õiguslik positsioon meil on. Ja kindlasti ma teen ettepaneku muuta valla põhimäärust nii, et me saaksime ikkagi teha mingeid otsuseid külakoosolekutel. Kindlasti teen ettepaneku selle kohta, et võimalik oleks anda oma hääl küla arengukavale elektroonilisel teel. Jaa, Meelis.
Meelis Pallo: Meelis Pallo, külaelanik, siin on väga palju aktiivseid inimesi, suur tänu neile. Kõik, mis on tehtud: koristustalgud ja jaanipäevad, kõik on väga tore olnud ja veel kord tänud sulle selle eest ja minu arvates on meil väga tore külavanem. (Aplaus)
Robas: Aga suur tänu teile ja rohkem teid kinni ei pea. Kui teil on mingisuguseidki ettepanekuid, siis saate alati kirjutada mulle e-maili peale. Aga vanemad inimesed, kui te tahate rahulikult rääkida, kui teil on mingeid mõtteid, mis on jäänud minu jaoks kahe silma vahele, ma olen iga kuu teisel teisipäeval külakeskuses täiesti olemas, tulge ja räägime juttu. Kellaaeg – kuus. Kell kuus iga kuu teisel teisipäeval. Ja nüüd oktoobrikuu teisel teisipäeval on meil siis rannaplaneeringu arutelu. Kes tahab kaasa midagi rääkida, siis kindlasti tulge kohale. Väga hea, aitäh teile.
Üks asi, vabandust. Meil on päevakeskuse hooaja avamine 29. septembril. Ma panen selle kuulutuse ka kõigile meilile. Nägemist.
Lõpp kell 12.50