Kolmapäev, jaanuar 16, 2013

Külaseltsi erakorralise üldkoosoleku stenogramm

12.01.2013 Randvere külakeskuses kell 11
Koosolekut juhatab Kristo Madrus.


Kristo Madrus: Alustame siis. Miks on erakorraline üldkoosolek, on põhjus selles, et kui muidu on korralised üldkoosolekud, siis seal on meil päris suur osalemis nõue – üle poole ühingu liikmetest peab kohal olema –, ja minu meelest ei ole kunagi olnudki nii palju inimesi kohal. Ja kui ei ole nii palju kohal, siis põhikirjas on meil kirjas, et samal päeval võib kokku kutsuda uue erakorralise üldkoosoleku. Ja eelmisel aastal meil selline erakoraline koosolek toimus, kus valisime juhatuse liikmeid, kinnitasime majandusaasta aruande. Ja kui ma esitasin selle koosoleku protokollid registrile, et vormistada uus juhatus, siis register ütles, et seadusemuudatuse ja kohtupraktika põhjal ei ole võimalik see, et sa kutsud samal päeval koosoleku kokku. Seega selle eelmise koosoleku otsused kõik on tühised. Ja ei saanud teha juhatuse kannet. Kuna 2011 aasta majandusaasta aruande oleks pidanud ka esitama juuni lõpus ja meil on see tegemata, siis leidsin, et on põhjus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, kus ei ole seda osalejate nõuet. Kinnitame, et me olime nõus selle 2010. aasta majandusaasta aruandega, kinnitame 2011. aasta aruande, valime juhatuse ja ilmselt nägite ka, et ma valmistasin ette põhikirja muudatused, et seda olukorda parandada.

Priit Robas: Kas ma sain õieti aru, et me ei saanud seda majandusaasta aruannet esitada ja juhatust paika?

Madrus: Jah, seal oli ka see häda, et Mare Vichmann oli veel pikalt juhatusse vormistatud ja ta soovis sealt tagasi astuda. Ja ma lihtsalt ei pidanud võimalikuks öelda talle, et palun allkirjasta see majandusaasta aruanne. Ta oli seal keskkonnas (e-äriregistris) pikka aega olemas. Aga kui me saime selle eitava kohtumääruse, siis ma saatsin registrile Mare avalduse, sest MTÜ seadus lubab, et kui registrile on teada, et inimene on loobunud juhatuse liikme kohast, ja ühing ei ole seda esitanud, siis register võib ise kande teha. Siis Mare kustutati registrist ja me saime 2010 aruande ära esitada vähemalt. Täna oleks formaalne, et eelmise aasta koosoleku otsus nagu kehtiks.

Esimesed punktid ongi majandusaasta aruanded. Siin on nendega võimalik tutvuda. Keegi ei andnud mulle e-mailile teada, et oleks soovinud varem näha. Võtame siis kõige pealt 2010. Kui olete nõus selle uuesti kinnitama. Otsus ühehäälne.

Üldiselt on nii, et majandusaasta aruande esitamisel register ei taha seda protokolli saada, aga kuna nad on selle eelmise aasta protokolli tühiseks kuulutanud, siis ma arvan, et on kindlam, kui me selle formaalselt uuesti ära kinnitame.

Priit Robas: 2010 meil erilisi liikumisi ei toimunudki.

Madrus: Siis lubati see külaseltsi toetus anda ja see tekitabki selle miljonieurose kasumi.

Robas: Toetuse otsus tuli siis 2010.

Madrus: Ja 2011 hakati neid kulutusi tegema. Aga siis 2011 aruandest, saad sa mulle anda lehekülg 3. Siin on juhatuse tegevuse aruanne ka. Siia on märgitud: 2011 algas Randvere küla mänguväljaku ehitamine, milleks saime PRIA toetusraha. Juunis toimus jaanipäeva pidu, mida võime traditsiooniks nimetada. Siis taotlesime PRIAst toetusraha projekti jaoks, mille raames püstitati see külakaart siia. Ja taotlesime Harju maavalitsuselt toetust küla 615. aastapäeva tähistamiseks, mis toimus jaanipäeva üritusega koos. Lõpetuseks on märgitud, et jätkame seltsi tegevuse laialdasemat tutvustamist, külaelu edendamist ja küla puudutava informatsiooni jagamist. See on tegevuse kokkuvõte.

Robas: Kas valla toetus külaseltsi tegevusele on tulnud?

Madrus: Ei ole. Allkirjastasin lepingu, aga ei ole. Kui nüüd viimase kolme-nelja päeva jooksul pole tulnud. Aga kui nüüd nõus olete, siis kinnitame 2011 aastaaruande. (kõik nõus).

Nüüd on põhikirja muutmine. Kas on vaja neid punkte ükshaaval tutvustada?

Jaan Väljaots: Äkki põgusalt räägid üle, mis oli probleem ja mis oli vaja parandada.

Madrus: Peamine ongi selle üldkoosoleku korraldamisega. MTÜ seadusega ei eristatagi korralisi ja erakorralisi üldkoosolekuid. Seepärast leidsin, et võiks selle erakorralise siit üldse ära kaotada. Siis on kokkukutsumise etteteatamine seaduse järgi 7 päeva enne üldkoosolekut (meil varem kaks nädalat). Siis otsustusvõime piirangud ei oleks enam üle poole ühingu liikmetest, siia ma olen märkinud vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Arvestades, et meid vahepeal oli 70 inimest, siis tundub see suhteliselt mõistlik. Või äkki arvate, et see võiks olla suurem.

Robas: Palju meid praegu on – 35 liiget?

Madrus: Jah.

Väljaots: Kas seadustes mingeid nõudmisi ei ole, et peab olema vähemalt mingi hulk.

Madrus: Ei ole. No täna meid on siin 12 inimest kohal, koos volitustega.

Väljaots: Siis kolmandik on olemas.

Madrus: Kui me mingil hetkel suudame välja mõelda põhjuse, miks inimesed tahaksid liituda ja siin toimetada, siis meil võib jälle raskusi tekkida sellega, et pole kohal. Ja on ka selline piirang, et kui on 20 või vähem liiget, siis peab vähemalt 5 olema kohal ehk vähemalt veerand.

Robas: Sest ei ole välistatud, et meil liikmeid veel väheneb.

Madrus: Eelmine aasta meid oli 50. Saatsin välja liikmemaksu tasumise hoiatusi, et kui te ei tasu, siis arvame välja, siis me kaotasime 15 inimest.

Mis juhatuse otsustesse puutub, siis on MTÜ seaduses, et juhatus võib ilma koosolekuta otsuseid vastu võtta, kui otsuse poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed. See on elektroonilisse ajastusse tulemine. Aga ei saa vaikiva nõusolekuga arvestada, vaid ikka, et kui olete nõus, siis vastake. Tegelikult on ka üldkoosoleku otsuseid sama moodi võimalik vastu võtta, aga ma kahtlen, kas meil õnnestuks 35 inimese nõusolev vastus kätte saada.

Siis enne oli meil määratud, et kaheaastaseks perioodiks valitakse 1-3liikmeline revisjonikomisjon. See ei ole ka MTÜ seaduse järgi kohustuslik. Seega ma panin, et võib valida, kui nähakse vajadust. Ja on ka sõnastuslik, et võib ka olla üks liige, kes on revident, ja kui nad on olemas, siis vähemalt kord aastas vaatavad raamatupidamise üle.

Ja likvideerimise kohta on meil, et vastavalt seadusele, aga seadus annab mitmeid võimalusi. Et kui kunagi peaks asi likvideerimiseni jõudma, siis üldkoosolek otsustab, kelle vahel siis alles jäänud vara jagatakse.

Ja kui ma nüüd seda koosolekut ette valmistasin, ma vaatasin 2010. aasta koosolekut, siis ma nägin, et me otsustasime muuta sellist paberit nagu ühingu liikmemaksude tasumise kord, et seal oli sätestatud, et ühingu liikmeks võetakse vastu pärast avalduse esitamist ja esimese aasta liikmemaksu tasumist. See oli selle vastu, et kui meil 70 inimest tekkis, siis paljud ei tasunudki liikmemaksu. Nad esitasid liikmeks astumise avalduse, ja sellega see nende jaoks lõppes. Et paneks selle piirangu, et sa ei ole seltsi liige enne kui sa ei ole liikmemaksu tasunud. Ja selle võiks tuua siia põhikirja ka. Praegu on punkt, et: ühingu liikmeks võetakse vastu ühingu juhatuse otsusel sooviavalduse alusel, ja mina lisaksin siia lõppu: pärast sisseastumis- ja esimese aasta maksu tasumist.

Märt Puust: Või liikmelisus jõustub või midagi sellist…

Madrus: Selle kohta vist oli seaduses midagi, et sellest hetkest, kuidas juhatuse otsusega on määratud. Aga meie põhikirjas on, et loetakse ühingu liikmeks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast.

Et kui te olete nende muudatustega nõus, siis ma võin märkida, et ühehäälselt vastu võetud. (Kõik nõus).

Ja siis on mul päevakorras külaseltsi juhatuse valimine. Mina olen nõus jätkama, kui te mind toetate. Jaan?

Väljaots: Mina olen täpselt sama moodi.

Madrus: Praegu on põhikirjas, et kolm kuni seitse liiget. Et vähemalt üks veel. Kuidas te (Priit Robas, Meelis Pallo) olete jätkuvalt nõus? Eelmine kord saite valitud.

Robas: Mina mõtlesin seda, et eelmine kord ma olin nõus, aga vaadates seda valla praktikatega, siis mul on selline tunne, et äkki mul ei oleks mõistlik juhatusse astuda selle pärast, et kui ma pean vallas tegema mingeid otsuseid, et seltsile raha antakse, siis ma pean alati ennast taandama, lõpuks hakatakse süüdistama jne. Ehk oleks mõistlik. Tähtis on see, et ka teised juhatuse liikmed saaksid allkirja anda, muidu on alati see allkirjade kogumine – jooksin ühe juurde, teise juurde. Et sellepärast mõtlen, et äkki ei ole mõistlik, et keegi hakkab näpuga ajama.

Väljaots: Aga kas seltsi lihtliikmelisus ei ole taktistus?

Robas: Hea tähelepanek.

Madrus: Ma ei tea, ma ei ütleks. Sa ei otsusta siin aktiivselt asju.

Robas: Ma ei oska öelda. Kui ma vaatan seda volikogu esimehe ümber käivat tralli, siis ta hääletas mingi täiendava raha eraldamise poolt ja oli ise selle ettevõtte üks omanikest, kes raha saaja oli.

Madrus: Jah, omanik on erinev. Äriühingus sa saad omanikutulu, aga meil MTÜs sellist asja ei ole, et ühingu liikmetele midagi antakse.

Inna Vaga: Aga parem on, kui on eemal.

Madrus: No juhatusest küll jah. Liikmestaatusest ma ei arva.

Robas: See on mõte, et keegi ei hakkaks näpuga näitama.

Madrus: Meelis (Pallo) siis, mina, Jaan, Meelis, kes veel?

Puust: Mina võin olla sealt selle poole esindaja.

Madrus: Ja kuna ma ise olen pikalt Brüsselis, siis dokumentide ajamine, need majandusaasta aruanded registrile, need vormistame ID-kaartidega. On kõigil võimalik? OK, kas siis selline neljaliikmeline juhatus, koosolek leiab, et on siis valitud?

Robas: Aga Aare Ets?

Madrus: Tema volitused on lõppenud ja andis teada, et ei soovi kandideerida uuesti, sest ta on seotud Raasiku vallas.

Kristo Madrus, Jaan Väljaots, Meelis Pallo ja Märt Puust. (Kõik nõus)

Nüüd on jäänud muud teemad.

Kas 10 eurot on vastuvõetav liikmemaksu suurus? Siin oli ka kuulda, et võiks tõsta seda lausa. Minu arvamus oli, et äkki see suurus võis takistada, et on tasumata, et võiks langetada 6-6,5 euroni.

Vaga: Ma arvan küll, et 10 on paras.

Väljaots: Kui saatsid laiali neid meeldetuletusi, kas said tagasisidet ka?

Madrus: Oli nii, et keegi maksis vaikselt ära, keegi ütles vabandust ja paar tükki ütles, et ma ei taha liige olla või ma ei ela enam siin. Aga seda ei olnud, et liiga suur oleks maks.

Robas: Kui ma seda eelarvevärki vaatan, siis liikmemaksust sisuliselt laekub 350 eurot. Sellega saame raamatupidaja makstud ja rohkem midagi vist ei saagi teha.

Madrus: Selle eest küll mitte jah. Aga järgmine teema, mis seostub, et kuidas seda huvi võiks tekitada. Tundub, et ühisüritused – jaanipäev on tekitanud positiivset tagasisidet.

Robas: Enam-vähem alati on tulnud, aga jaanipäev on puhtalt, nagu tead: vald annab meile 300 eurot, sellega kogu jutt lõpeb. Tegelikult on mul vähe raske. Ma ei tea, kas see on inimestele vastuvõetav, et kuidas tekitada seda tunnet, et see on ikka korralik aur, mis selle asja peale läheb. Et see liikmemaks võiks olla see, mis mingid üritused ära veab. Et inimesed teavad, et igal juhul selts korraldab neile need üritused. Ma ei tea… Samas kui meil on 35 liiget, siis…

Madrus: Me ei suuda seda ise ära finantseerida.

Vaga: Kes osa võtab 5 eurot maks.

Robas: Tegime päevakeskusele heategevusloterii. Ma tegin raha pooleks, ostsime mingid asjad ja müüsime need oksjoni korras maha, saime mingisugust raha ja saime 150 euri, mille jagasin päevakeskuse ja noortekeskuse vahel ära. Ega ka see 5 eurot tuleb taskust väga raskelt. Ma ei tea. Mõtlen kõvasti, et kas küsida inimestelt, kas nad tahavad neid üritusi, kas nad on valmis ka ise midagi panustama. Tegelikult iga üritus on 1000 ja enam eurot.

Vaga: Siis tuleb küsida, kas nad tahavad ja kui on nii suur küla, nagu me oleme, osad kahtlemata tahavad, ma usun need muukeelsedki väga tahavad, alati ei võta osa lihtsalt.

Madrus: Ma ei ole viimastel aastatel sellele jaanipäeva üritusele jõudnud, et kuidas on, kas müüakse sööki-jooki ka?

Robas: Jah, sellest saab mingi kompensatsiooni, aga see on naljanumber tegelikult.

Vaga: Ma arvan, et sellise küla puhul peab olema üritus.

Madrus: Kui me tõstame liikmemaksu 20 euro peale näiteks, siis see on 700 eurot. Sellest ei korralda ka veel midagi. Meil nüüd raamatupidaja kulutusi ei ole olnud viimasel ajal. Raamatupidamisprogrammi ostsin, kuna see tasuta limiit sai täis, palju ma seal arveid saan väljastada ja kannete arv. See oli mingi 150 eurot äkki.

Robas: Minu küsimus on, et kuidas rohkem inimesi kaasata.

Väljaots: Me 35 ei jaksa iial koguda nii palju raha, et kogu küla üritusi välja vedada oma finantseeringuga.

Madrus: Et siis üritused osalustasudega. Jaanipäeva veaks ehk kuidagi teistmoodi välja. Ma olen vallaga kirjutanud lepingu toetusraha saamiseks, mida veel ei ole tulnud. Kui sellega juba arvestada, siis…

Robas: See toetusraha on vallas mõeldud nii nagu külavanema tegevuse toetuseks.

Madrus: Mis see summa oligi.

Robas: Tuhat midagi peale eurot.

Madrus: No ilmselt jaanipäeva ürituse saaks sellega korraldatud. Et kui sa siin tegeled ja toimetad, siis paberid ja kulud tuleks esitada seltsile, et saaks selle kompenseerida.

Robas: No ise tead, kuidas see käib, et kui lähed kelleltki võimu küsima, siis öeldakse, et anna raha, mitte ei hakata tšekkidega tegelema. Tulevad bändivennad, et anna lihtsalt raha, mis kuradi arve.

Madrus: No see aasta olid arved.

Robas: Põhimure on see, et kuidas kaasata heas mõttes.

Reet Robas: Kui koolimaja valmis saab, seal on ruumid. Igal pool külades on nii, et kui saab kultuuriüritusi teha, siis kujuneb seltsielu ka külas välja.

Priit Robas: Praegu me saame siin ruumides ka teha.

Madrus: Puudu on inimene, kes korraldaks üritusi. Kui neid üritusi korraldada, siis on ka võimalik selle eest raha küsida.

Vaga: Ega meie jaoks ruumi ei ole siin. Teie-ealisi, keskealisi, nagu teie seal, ei ole ma siin üldse näinud. Ka kooli juures saavad ringid olema tasulised.

Puust: Teha tasulised, aga näiteks seltsi liikmetele odavam.

Madrus: Ma ei teagi, kui sageli koolid neid ise korraldavad, nad pigem üürivad ruume välja, et keegi korraldaks. Perspektiivis võiks Randvere külaselts ruume seal üürida ja korraldada midagi. On vaja aktiivset inimest, kes korraldaks.

Väljaots: No Priit on üks nendest olemas.

Madrus: Üks võimalus kaasata on Facebook, kus meil on lehekülg külaseltsi liikmetele ja sõpradele.

Väljaots: Üks sadakond liiget on seal küll (14. jaanuari seisuga 127).

Priit Robas: Ma tegin uue kodulehekülje külale tegelikult. Nüüd on vaja andmed sisse panna. See on lihtsamini administreeritav. Võiks kaasata inimesi, et infi sinna üles panna. See on lihtne. Põhi on tehtud.

Väljaots: See foorumi nurk vanas käima ei läinud väga. Ma arvan, et FB-s on lihtsam seda tekitada. Seal juba inimesed on kohal. Selle sama koosoleku teate ma panin ka välja, oli näha, et vähemalt 76 inimest on seda vaadanud. Sinna saab ka üleskutseid panna, et astuge liikmeks.

Madrus: Saab üleskutseid panna, et kellel on mingi mõte milliseid üritusi tahaks, ja kes võiks korraldada.

Vaga: Mina mõtlen, et võib-olla aeg ei ole õige (koosolekut või teisi üritusi) laupäeval korraldada, et reede õhtu oleks õigem, sest inimesed tahavad laupäeva hommikul puhata.

Madrus: See sõltub vanusegrupist.

Vaga: Võib-olla noored pered ei saa laupäeval tulla.

Madrus: Siis kevadel on vaja teha üldkoosolek majandusaasta aruande kinnitamiseks ja siis ei saa tulla, sest on vaja kevadisi aiatöid teha.

Inna: Võib-olla reede õhtul on siiski parem?

Robas: Ei ole. Reede õhtul tööinimesed lähevad välja. Ja pigem tulla ühe silmaga laupäeva hommikul kui reede õhtul tulemata jätta.

Madrus: Aga täna on meil 12 inimest esindatud, mis on ka päris hea. Aga praegu kindlat otsust vastu ei võta, aga paiskame FB-sse, kus meil on kõige rohkem järgijaid, et kellel on mõtteid küla üritusi korraldada, siis tulgu sellega välja, aga meil on vaja ka korraldajat, sest me ise oleme siin päris hõivatud.

Väljaots: Ma olen kõik need sõnumid FBsse pannud, mis sa oled külalisti saatnud, et võib-olla panna tiheminigi sinna infot. Et näiteks nendest igakolmapäevastest külavanema kohtumistest rahvaga, toimuvad ikka?

Robas: Jah, aga üsna samad inimesed käivad, kellel läbi aastate üks ja sama probleem.

Väljaots: Et näiteks kui seal on mõni huvitavam info, siis jagada seda ka FBs.

Vaga: Järjepidevust on vaja.

Väljaots: Ma arvan, et FB-l on rohkem potentsiaali, kui me seda kasutame.

Madrus: Praegu oleme meie kahekesi Jaaniga administraatorid, aga võime liita veel kedagi, kes tahab korraldada.

Väljaots: Kõigepealt oleks muidugi hea, kui me saaksime seal mingigi diskussiooni tekitada. Üksikud kommentaarid seal on, aga mitte väga palju. Ma olen sinna pannud üles mingeid ülduudiseid, mis on seotud Randverega. Näiteks selle sama sadama positiivse pressiteate panin sinna üles ilma kommentaarideta – juba paar tükki mainisid, et huvitav-huvitav, kuidas see õhk siin nii puhas ikka on.

Puust: Sadama teema ilmselt on üks, mis rahvast huvitab.

Vaga: Külaselts peab tegema veel kirja. Kui teie ei tee, ma võtan nädal aega ja teen ise.

Robas: Nende kirjadega on seisukoht see, et sul on nende kirjadega kõige paremini järg käes, ei ole mõtet teistel ree peale hüpata. Tee selle kirja mustand ära ja läheme sellega edasi.

Vaga: See on ju vastus, mis külaseltsile tehti. Külaselts ei saa ju jääda sellele tasemele, et meie üle sisuliselt irvitatakse. Ja mis on selle uuringuga, see nõndanimetatud Emor ja see teine, peaks minu arvates Jüri Martiniga rääkima. Kust kohapealt on need andmed võetud, et inimesed on rahul. Probleem on olemas. Võib-olla tõesti siit metsa tuka tagant ütleb, et mul ei ole midagi.

Robas: Me oleme seda arutanud. Tegelikult on siin üks Euroülikooli magistrant, kes teeb uuringut. Tema valimis on vist 2000 inimest. See on oluliselt suurema kaaluga küsitlus. Et kui see tehtud on, siis selle põhjal saab arutada, et kuidas Emor tegi. Emor küsis 100, Ariko küsis 300.

Vaga: Aga mis suunitlusega?

Robas: Inna õige suunitlusega. Ja mitte liiga paljude küsimustega, et fookus ei laguneks. Aga ma tahtsin vahele rääkida seda, et talve üritustest tahaks ära teha liuvälja palliplatsile. Praegu tundub, et on ilmad ok. Ma täna ei jõua, võib-olla homme lükkan lume ära, tekivad ääred, siis peaks tooma tuletõrjeauto ja paar korda kastma ja tekib liuväli.

Puust: Pirital vist hooldatakse iga paari-kolme tunni tagant. Ma ei kujuta ette, kuidas vastu peab.

Robas: Siin ei tule vast nii suurt koormust peale. Ega mingit suurt võimalust ei teki. Saab lihtsalt tuletõrjelt seda autot küsida ja kõik. Ma eelmine aasta juba uurisin natuke seda asja.

Nüüd kooli ehitus läks hooga käima, et meilt võetakse see kelgumägi ära. Rääkisin läbi, et pinnas viiakse krundi lõppu, et vähemalt midagi jääb. Muidu oleks võinud teha mingi vastlapäeva ürituse, et viimast korda mägi.

Vaga: Tahtsin selle mänguväljaku kohta küsida, kas see on renditud pinna peal või on see meile antud maa?

Robas: Renditud.

Vaga: Mina vaatan seda valli, mis on rajatud sinna suure maantee poole, et ta kaitseb müra vastu, mina vaatan ikka niisuguse pilguga. Et kui ta on renditud, siis ei saa seal midagi teha.

Robas: See on renditud viieks aastaks maamaksu eest ainult. Ooot, kuidas meil sellega üldse on?

Madrus: Ta ei ole küsinud eelmise aasta eest.

Robas: Vaata igaks juhuks leping üle.

Madrus: Ta peab ise esitama meile.

Robas: Ärme sellega kurjaks aja, et maksame parem ära.

Madrus: Summat ma ei tea.

Robas: Ma küsin summa. Meil on see maamaksu eest, aga see ei olnud kõrge. See on maatulundusmaa.

Vaga: Aga siis likvideerub või?

Robas: Siis selgub. Kui meil viis aastat läbi saab, tegelikult meil on kuus aastat.

Madrus: Viis aastat sellest hetkest kui viimane toetussumma välja maksti. 2012 kevadel maksti see välja, et sealt viis aastat edasi.

Robas: Ja valliga oli see, et seda ei saanud tee poole tõsta, sest see on teekaitsevöönd.

Vaga: Mina räägin hoopis teist asja, et sinna võiks istutada puid, aga kas omanik tahab seda? Et seda saastet piirkonnas kaitsta võib panna erinevas tasandis kuused. Kuused on bioindikaatorid. Aga kui sul on renditud maa, siis…

Robas: See on väga mõistlik inimene, vaevalt tal selle vastu midagi on, kui sinna puid istutada.

Väljaots: Kuidas selle suvise hooldamisega saab?

Robas: Suvise hooldamise sain nii, et vald, järgmisel aastal on see valla eelarves olemas.

Vaga: See kiviklibustik on väga lahtine, kas seda saaks kinnisemaks. Ta on laste seisukohalt isegi ohtlik.

Robas: Seal on ainuke võimalus vist see, sa Märt tead seda tehnoloogiat võib-olla paremini, et kui me freesasfaldi rulliga üle käime, siis ta läheb lihtsalt jahuks ja hakkab tolmama. Ja järgmisel kevadel teen rambile ilmselt veel ühe lisa. Kõik vennad on avaldanud soovi, et nad on suuremad ekstremistid, kui me arvame, ja tahavad lisa saada. Kevadel teeme lisa.

Madrus: Kas seal mingit ohtu ei ole, et keegi murrab käe ära.

Robas: Silt on üles panemata jah, aga see on omal vastutusel.

Ma ei tea, kooli ehitus tekitab kindlasti suvel probleeme, seal tehakse liiklust ümber, kindlasti inimesed, kes elavad lähedal on probleemide ees, et suured autod käivad edasi-tagasi. Aga lapsed saavad sügisel kooli.

Vaga: Mis tehku, tehku korralikult, et see kool saaks ideaalne võrreldes Viimsi valla teiste koolidega, ma ei saa seda ütlemata jätta. See projekt on suhteliselt mõnus, kui ta nii välja ehitatakse, nagu on ette nähtud. Ta on looduslik ja ilus. Nüüd kui nii kiiresti ehitatakse, minu jaoks on väike aga, et see tehtaks ikka hästi.

Robas: Seal on järelevalve.

Vaga: Järelevalve võib olla, aga praktika näitab, et…

Robas: Karulaugu koolil ei ole ju viga midagi. Tehti samamoodi aastaga.

Vaga: Et looduslikult on hea, lastel ligidal, siis ka sportimisvõimalused.

Robas: Sportimisvõimalustega on kitsas. Staadioni esialgu ei tule.

Puust: Kas mingit informatsiooni selle ehituse käigu, koormuste, müra kohta pidevalt ei võiks anda.

Robas: Iga nädal kolmapäeval on vallas koosolek. See info tuleb mulle.

Puust: Saaks siin ka koosolekut teha. Kes tahab saab kuulata, küsida.

Robas: Vaatame, kui asi hakkab võtma suuremaid tuure, siis vaatame, kuidas kaasata. Ma olen teinud seda, kui see tee-ehitus oli. Kui palju inimesi tuleb, siis läheb jubedaks andmiseks.

Puust: Aga kohalikel võib olla küsimusi, et kord kuuski võiks olla koosolek ja pärast koosolekut on võimalik küsimusi esitada.

Robas: Selle suudan ära orgunnida. Eks ma siis tilgutan kõigile meililisti infot.

Madrus: Meililisti ja Facebooki.

Robas: Mul endal on Facebookiga mingi oma probleem, et ei tahaks seal mitte olla.

Väljaots: Selles osas ole mureta, ma ise sebin seal.

Robas: Mulle tundub, et ma pean murduma. Aga kodulehega on küll, et kui keegi aitaks seda vedada, siis seal on kõik võimalused olemas asjade üles panemiseks ja info leidmiseks ja info kogumiseks.

Reet Robas: Aga võib-olla peaks ühe asjana plaani võtma ka selle, et tehtaks meile see seirejaam.

Priit Robas: Seirejaam tehakse, krunt on eraldatud, hanked on läbi viidud, projekteeritud. Ta tehakse ära. Kas see on kõik õieti lõpuni…

Vaga: Ei ole.

Robas: see on eraldi küsimus.

Vaga: Ei ole, see läheb mööda, istu ranna ääres, siis tunned, kuhu lõhn läheb.

Robas: Võtame siis teema koomale. Inna, kuna sa oled kõige rohkem kursis sadama asjadega, siis ole hea, vormista dokumente natuke ette ja teeme seltsi poolt vastuse ära.

Vaga: Mina teen selle vastuse, mis anti külaseltsile vastuse. Kui te leiate, et peaks võib-olla isegi keskkonnaametile selle saatma, vallavalitsusele niikuinii ja ka Tallinna Sadamale.

Robas: Tubli, ei ole probleem.

Vaga: Aga teine probleem on nende uuringutega. Need on subjektiivsed, ei ole üldse objektiivselt elu- ja looduskeskkonda kajastavad.

Robas: Need uuringud on ju korraldatud puhtalt selleks, et kujundada arvamust.

Vaga: Ma saan aru, aga see ei ole määrav. Üks Emor ei saa küsitleda, kas inimene tunneb siin hästi või ta ei tunne. Aga sellele Viimsi Teataja artiklile peaks ka vastusartikli tegema. Kes selle teeb? Kas saab Martinilt paluda. Mina küll olen seda mõelnud. Sest kolm artiklit on, esimene, mis sadam tegi oli augusti kuus nn informatsioonipäev Muuga sadama kohta, mis oli täitsa absurdikas, pluss nüüd Fakto ja Emori uuringud pannakse siia juurde.

Robas: Me ei saa Jüri Martini tööd nii-öelda planeerida. Tal on tegevust nii palju.

Vaga: Aga ma arvan, et Viimsi Teataja ei avalda.

Robas: Avaldab kindlasti.

Vaga: Aga see on kindel, et tal üks tudeng seda uuringut teeb?

Robas: Jah. Täpselt nii.

Vaga: ja haigestumise võtab ka sinna sisse?

Robas: Seda ma ei tea.

Vaga: Aga seda ma palusin. See on ju kõige tähtsam kaugtulemus, mis iseloomustab olukorda.

Robas: Aga mingeid uusi mõtteid veel?

Madrus: Või hakkame lõpetama.

Robas: Midagi on puudu veel, midagi peaks toimetama, sikutama siit nurgast midagi?

Reet Robas: Üks neli üritust peaks olema külaseltsil aastas. Et jaanipäev, jõulud, emadepäev ja veel üks… spordiüritus või vastlapäev või midagi. See tooks ka inimesi juurde. Neli üritust ei oleks palju.

Priit Robas: Meil on kindlad üritused: emadepäeva kontsert.

Väljaots: Ja see on peaaegu koos koristustalgutega.

Robas: Kui klapib päevaga. Siis seekord seda advendi asja ma lihtsalt ei jõudnud teha. Aega ei olnud. Juba küsisin lastekoore ja värke, aga ei jõudnud. Aga mida võiks teha mõeldes selle sibularalli peale, et sügislaada võiks teha. Et kui sügisel tõmbame Peipsi äärest siia kartulit, sibulat, porgandit, siis veel midagi juurde, siis võiks sügisel midagi teha.

Vaga: Ise toovad?

Robas: Ise ei too midagi. Inna, sa ei tea, kuidas see käib? See oli nii, et Priit ütles kellelegi, et keegi tooks.

Vaga: Siis on keegi selle teene ikka teinud.

Robas: Esimese korjamise me tegime külavanematega koos, see oli tegelikult päris korralik kirves. Aga sügisel võiks teha.

Madrus: Aga kas nii ei ole, et inimesed kutsuda ise siia müüma?

Robas: Nad ei tule, sest müüks on nii väike. Esimene aasta ma tegin, mul oli sõber, kes korraldab üritust „Tuhat laata“, siis ta ütles müüjatele, et tulge siia. Tuli mingi 7-8. Järgmine aasta ta ei ütelnud, vaid küsis, kas tahate tulla – jah tahame. Hommikuks ei olnud ostjaid mitte kedagi. Mul oli kolm müüjat siin. See ost on nii väike, et neil ei ole mõtet tulla. Aga nii saab, et kui on kellelgi tuttav, kes tahab otse müüa, siis ütelda, et tule. Saab ka mingit meelelahutust juurde, siis rahvast tuleb ehk rohkem.

Reet Robas: Külal on ju ka esinejaid.

Priit Robas: Kui meil oli esimene jaanipäev, siis laulukoor tuli välja ja keegi ei ütelnud, et mingit raha tahaks. Pasunakoor on raha eest.

Reet Robas: Ka siis, kui küla üritust tegema?

Priit Robas: Neil on suuremad kulud ka. Nad tulevad ei tea kust ja pill maksab ka.

Madrus: See on Randvere pasunakoor?

Robas: Jah.

Väljaots: Mis suurusjärgus raha nad siis küsivad?

Robas: Ei mäleta täpselt 200 või 300.

Reet Robas: Nad võiks ju oma külale tasuta esineda.

Priit Robas: Selles pasunakooris on külaelanikke suht vähe. Ja kui vald annab 300 ja pasunakoor võtab 200 ära, siis ei tasu ära. Samas nad on võimsalt, mürtsu tegid korralikult. Mulje jätavad. Mingi kümme inimest ikka, või rohkemgi.

Madrus: 200 oli jah nende arve.

Väljaots: Kas laulukoor veel töötab?

Robas: Võtit nad minu käest ei küsi. Võib-olla käivad lasteaias koos, see käib koodiga. Ma ei tea, rohkem ei ole nagu midagi.

Reet Robas: Peaks tegema teadete tahvli külaselts.

Madrus: Et üritusi reklaamida ja sellega liikmeid juurde meelitada. Kui teha tasulisi üritusi, siis seltsi liikmetele oleks need odavamad. Lihtsalt inimeste juurde värbamine ei anna efekti. Kui on mõttega inimesi, siis sellel on küll mõte, tule oma mõtete ja jõuga meie seltsi.

Puust: Et kui me selle liuvälja saame, siis võiks olla mingi annetuskoht.

Priit Robas: Ma ei ole varem liuväljaga kokku puutunud ega teagi, kuidas seda hooldama peab. Mõtlesin algul, et tõmban ehituskile maha ja lasen vee peale, aga mis seda kilet ikka panna. Lükkan ATVga lume äärde, teen märjaks, see jäätub ära ja lasen tuletõrje autoga nö vanni vett täis. Aga hooldus… kui lumi tuleb, siis selle lükkamine ei ole suur töö, aga seda jube siledaks saada, ma ei tea.

Madrus: Kuidas see platsi pinnale mõjub?

Robas: Mitte kuidagi. Asfaldi peal jää, mis see ikka teeb.

Puust: Maksad midagi, ma ei tea, 50 senti või midagi. No liuväljadel on muidugi valgus ja muusika ka, aga siin ka kui saab end liigutada, võib-olla ka viskaks midagi, saadaks SMSi kuhugi, et annetada.

Robas: Ma arvab, et prooviks kõigepealt ära, et tekiks teadmine. Ja siis vaataks, kuidas veel paremini.

Puust: On mingi teenus suusatamisega, et saadad SMSi ja valgus läheb mingiks ajaks põlema. Sihukest asja oled mõelnud? Praegu seal vist valgustust ei ole.

Robas: Praegu ei ole. Aga saab teha lasteaia valgustuse abil mingi ühe posti, nagu kuuse tegime sellest valgustusest. Tõmbame otsad kokku siis.

Madrus: Ma palun juhatuse liikmed siia jääda, et teeme juhatuse koosoleku ka kohe ära.

Lõpp.

Kommentaare ei ole: