Randvere küla üldkoosoleku (23.09.2017) stenogramm

Randvere küla üldkoosolek 23. septembril 2017.

Randvere koolis. Koosoleku algus 11.07.

Päevakord:

1. Külavanema tööaruanne;
2. Viimsi valla kommunaalameti esindaja info töödest Randveres ja küsimuste vastused;
3. jooksvad küsimused.

1. Külavanema tööaruanne.

Priit Robas: Oleme traditsioonidega jätkanud ja need on elujõulised. Tänan kõiki inimesi, kes käivad ja on moodustanud toetusgrupi, aga palun võtke veel keegi kaasa, kes tavaliselt ei käi.

Kokkuvõtvalt on meil eelmisest koosolekust tänaseni toimunud: jaanipäev, seeniortantsupidu (mille korraldamist toetas ka Randvere külaselts), koristus- ja talgupäev kooli juures (siin oli kooli hoolekogu tubli ja meile on külasse tekkinud ka uus jõulukuusk), volbriöö rongkäik, sügise poole oli valla poolt organiseeritud lehtede kogumine ja sellega koos Peipsi äärest sibulja ja kartuli toomine, kevade poole käisime randa koristamas. Tundub, et need teemad kannavad ja üritusi võib jätkata.

Külavanemale ka helistatakse või kirjutatakse, kui on probleeme suhtlemisel vallaga. Mul on veel paari inimesega võlg üleval, sest suvel ei reageerinud piisavalt kiiresti, aga enamus asju sai lahendatud. Kui on kiire asi, siis on mõistlik helistada, mu number on avalik (56350000).

Selle aasta sees saime ka korraliku terviseraja, kaks kergliiklusteed ja kooli spordiväljaku. Külavanema roll on siin olnud käsi püsti vallamajas kohal olla ja ütelda, et need asjad vajavad tegemist.

Veel on olnud mõned arutelud mõne planeeringu osas.

Meie tähelepanekud Muuga sadamast tulenevate ohtude osas on leidnud vastukaja, paljude asjade osas teostatakse uuringuid ja vaadatakse, kas probleemid on põhjendatud või emotsioonid. Sel sügisel on meie initsiatiivil saanud tehtud Euroopa rahastuse toel juriidiline analüüs: millised on valla õigused, kodanike õigused ja sadama kohustused. Algamas on terviseuuring, kus uuritakse ümberkaudsete külade inimeste tervist.

Kui on küsimusi, vastan hea meelega.

Hääl saalist: Oled valitud vallavolikokku, räägi sealsest tegevusest.

Robas: Kui valisite mind esimest korda külavanemaks, siis ma volikogus veel ei olnud, ja sain aru, et kui mul ei ole suuremat toetust ja võimalust osaleda volikogu töös, siis Randvere küsimused sumbuvad. Olen täna volikogus keskkonna- ja heakorra komisjoni esimees. Tänases koalitsioonis olen ka mina esindatud, Randvere küla hääl on olemas. Ma ei ole IRLi liige, aga olen kandideerinud nende nimekirjas, ja praeguses koalitsioonis suuremate otsuste ja arutelude juures.

Ants Erm: Kas keskkonnakomisjon on Muuga sadama riskianalüüsi näinud ja arutanud? Kuulsin, et seda ei taheta kuidagi kellelegi näidata.

Robas: Arutanud oleme Muuga sadamaga seotud teemasid palju, alates sellest, et oleme käinud kohal, kaasanud eksperte, teinud soovitusi, nõudnud tegevusi. Kui rääkida konkreetselt riigi tellitud ja sadama tehtud riskianalüüsist, siis selle originaaldokumenti ei ole mina näinud, seda ei ole täismahus minu teada vallale esitatud. Sellel dokumendil on piirang. Olen näinud kokkuvõtet. Komisjon on andnud kokkuvõttele hinnangu, et analüüsile on vaja teha retsensioon, kas kõike on põhimõtteliselt õigesti käsitletud. Seda tänaseni ei ole olnud võimalik teha. Aga mulle endale tundub, et jää on liikuma hakanud. Et riskianalüüs väljastatakse ja tehakse retsensioon.

Erm: Valla keskkonnakomisjoni esimehele võiks ikka analüüsi näidata.

Robas: Ma tõenäoliselt saaksin kohapeal nende dokumendiga tutvuda, aga kuna materjal on mahukas, siis on ülikeeruline, et lähed kellegi teise kontorisse ja pead seal lugema. Mina isiklikult ei ole selline spetsialist, kes oskaks ütelda, kas analüüs on tehtud pädevalt. Ma võin organiseerida läbivaatusprotsessi ja kaasame eksperdid, aga mina hinnangut anda ei oska, kuigi meie komisjonis on inimesi, kes võiksid olla võimelised sellise hinnangu andma, aga tänaseni materjali selliseks töötlemiseks me ei ole saanud. Jutu kokkvõte on see, et mulle endale ka väga oluline asi, poolikute vastustega rahul ei ole, hoian kogu aeg survet peal, et peame selle asjaga hakkama saama.

Madis Kaasik: Kuidas külaseltsiga koostöö edeneb?

Robas: Koostöö on olemas. Seltsi liikmete panus on suhteliselt väike, aga me tunneme moraalset tuge. Koostöös sai seeniortantsupidu tehtud. Üleskutse: külaseltsil on sportimisajad Randvere koolis. Kutsun liituma. Saab mängida võrkpalli, korvpalli, sulgpalli. Ja juttu rääkida. On olemas koostöö, aga ütlen pigem väikse kriitikaga, et seltsi liikmed võiksid olla rohkem aktiivsed. Ise käed külge – seda võiks rohkem olla.

Hääl saalist: Külakeskuse lahtiolekuajad on väga lühikesed ja kes seal käia saavad, kui on ainult hommikune aeg?

Robas: Külakeskus on meil avatud nii, et hommikupoole on seeniorite ajad, lõunast on noorte ajad. Loogika on selles, et seenioritel on hommikul vaba aega – tantsida, laulda, kududa, savi voolida – kõik need tegevused on olemas. Lõunast saavad minna lapsed, neil on oma teine korrus – toredad inimesed ja tegevused. Muide täna on külakeskuses suur pidu 10. sünnipäev, kõik on oodatud kella kolmest. Info on olnud valla lehes.

Hääl saalist: Teavet on vähe, mis külakeskuses toimub.

Robas: Saab alati paremini teha. Mis on infoliikumise viis, mida teie kõige lihtsamini kätte saate?

Hääl saalist: Inimeselt inimesele.

Hääl saalist: Perearstikeskusse info üles panna.

Robas: Väga hea, paneme kirja. Mis veel? Noorematele arvuti kasutajatele üritan saata meiliga, varem Randvere Facebook ei olnud nagu väga minu ala, tänu sellele see info väga sinna ei jõudnud, aga nüüd töötab ka see paremini. Randvere küla kodulehele saab ka info üles.

Hääl saalist: Kas oleks võimalik saada silt üles Randvere bussipeatusse, kus on prügiurnud, et „prügi mahapanek keelatud”. Elan seal kõrval. Tullakse ja pannakse maha.

Robas: Hea tähelepanek. Prügi teemaga just tegelesime. Prügikonteinerid olid Randvere aedlinnas ühe aia taga. Käisin ka ise vaatamas, tõepoolest on inimestel totakas harjumus tulla pakendikonteineri juurde ja visata sinna oma prügikotid. Aga nüüd me liigutasime need pakendikonteinerid Hansunõmme bussipeatuse juurde selleks, et nad oleksid võimalikult nähtava kohapeal, et kui keegi tuleb oma prügikotiga, siis keegi ikka näeb ja juhib kohe tähelepanu. See on meie kõigi ühine ruum ja sellele peab reageerima. See oli mõte viia konteinerid veel nähtavamasse kohta.

Hääl saalist: Mitu päeva on seal hunnik saapaid vedelenud.

Robas: Konteineri tühjendaja kohustus on kolme meetri ulatuses ümber konteineri kõik korras hoida. Seal on mingi telefoninumber, kuhu saab helistada ja nad peaks tulema ja ära koristama.

Hääl saalist: Konteinerid on Hansunõmmes, aga seal pargib üks buss täpselt nende ette pidevalt.

Hääl saalist: Kogu Koralli tee elanikke häirib see tehnopark, busse pestakse seal. Äkki vald saaks selle parkla seal haljastada, panna kivid ette.

Robas: Ma mõtlesin, et need on teie tänava inimesed.

Hääled saalist: Ei, need on kuskilt Maardust või Aiaotsast.

Robas: Kui see on häiriv koht, siis meil on siin inimene, kelle valdkond on see lahendada. Ma arvan, et see on teemaal parkimine ja vald saab selle lihtsalt lahendada.

Kaasik: Ma küsimust külaseltsi kohta ei esitanud juhuslikult. Ma olin ka külavanem ja me andsime külaseltsiga välja Randvere lehed: see oli siis, kui Randvere esmamainimisest sai 610 aastat. Läks viis aastat mööda ja 615 andsime välja teise lehe. Täna on 620 aastat ja ma jõudsin õigel ajal valmis raiuda lasta kivi selleks puhuks. Külaselts on aga selle nagu ära unustanud. Oleks võinud seda teha, aga aasta kestab edasi, võib-olla veel jõutakse. Uusi elanikke on palju juurde tulnud ja siin on väga palju muutunud. Ma olen valmis kohe aitama seda lehte ka koostama.

Robas: Aus vastus on selline: küla 620. aastapäev oli planeeritud 7. oktoobrile, et saame kokku koolimajas, vaatame filmi küla ajaloost, kontsert jne. Mure selles, et kuivõrd ma olen selle asja veits eestvedaja, siis osad inimesed, kes sellega veel seotud, ütlesid, et tead, Priit, see näeb nii poliitiline välja, ära tee. Ma sain aru, et see annab nii halva maitse sellele, et ma parem ei tee seda 7. oktoobril, sest kõik mõtlevad, et Priit teeb valimispropagandat. Teeme valimised ära, teeme peo peale valimisi. Tuleb film küla ajaloost, tuleb leht, tuleb pidu.

Hääl saalist: Viimsi Teataja peaks avaldama infot Muuga sadamaga seoses. Keskkonnanurk peaks olema.

Robas: Ma teen selle ettepaneku, et keskkonnateemalised asjad oleks kuidagi eraldi esile tõstetud.

Hääl saalist: Külapoe väljanägemine on õudne. Kus on tema võimalused pesta? Kui ei suudeta midagi teha, siis lõhkugu see maha.

Robas: Ma ei saa külapoodi koristada, remontida, kinni panna, aga infot, et vastavad järelevalveorganisatsioonid kontrolliks, seda ma saan alati teha ja olen teinud. On viiteid, et alaealised saavad meie külapoest alkoholi, mis on eriti kohutav. Olen ka selle vallale edastanud.

Hääl saalist: Kui on probleem, kirjutage vallale. Muidu ei mõisteta selle olulisust.

Robas: Villemil on hea mõte, aga kirjutage mind ka sinna koopiasse. Sest minu käest küsitakse hinnangut, kas ja kui suur see probleem on. Mõistlik on mind informeerida. Ma igal juhul ju toetan selle probleemi lahendust.

Erm: Poe kohta käisid jutud, et seal on isegi mingi detailplaneering tehtud. Sinna ei ole teed. Kas seal ei võiks olla kas nüüd just kaubanduskeskus, aga üks korralik pood?

Robas: See võiks olla järgmiste aastate üks kõige olulisem muudatus külas, kui tekib teeninduskeskus ja pood. Kuhu ta tekib, ma praegu ei oska öelda. Siin põrkuvad erinevad huvid. Inimesed, kes soovivad äri arendada ja inimesed, kellele äri arendamine selles kohas ei sobi. Poe kinnistu osas on detailplaneering algatatud, on olnud avalik arutelu ja sellele on tulnud palju pretensioone ja täna see seisab. Probleemi võti ei ole võib-olla üldse see konkreetne vastasseis, vaid selle projekti võimekus üldse – meil on külas planeeritud ärimaa selleks, et seal oleks küla teeninduskeskus ja pood, aga ühelegi suuremale selles valdkonnas tegutsevale a la Maximale, Coopile jne ei ole see täna huvitav. Ehk see väikse poe arendus oleks meile kõige reaalsem. Aga küsimus on nendes inimestes, kes seal ümber elavad, nende elukeskkond ei tohiks totaalselt muutuda. Aga meil on Aivar Sõerd siin, kes on selle planeeringu ühe kinnistu omanik.

Aivar Sõerd: Ma elan kohe selle poe vastas, see on kohutavalt räämas, see on ühe poeketi osa, aga omanik ei pane isegi seda nime sinna välja. See selleks. Seal kõrval on krunt Karunõmme 2, mille vald pani enampakkumisele ja minu firma ostis selle ära ca 10 aastat tagasi. Selle poe omanik Alla Fleiderviš ise võttis minuga ühendust, et arendaks. Tema ise ei taha seda vedada, tema plaan on pood ära müüa. Ta pakkus, et teeks ühise planeeringu, et kui kaks krunti kokku panna, saaks teha tänapäevase lähikaupluse kontseptsiooni. Hakkasime tegema. Takistuseks osutus maanteeamet, kes ei lubanud sissesõitu bussipeatuse kõrvalt, mis on seal praegu ebaseaduslik. Maanteeameti nägemuses saab mahasõitu sinna kinnistule teha ainult läbi minu kinnistu otse ringilt. See variant poe omanikule ei sobinud ja nii see jäi. Ma tean, et ta tahab seda müüa. Aga praegu see laguneb ja seltskonnad laamendavad seal ümber.

Robas: Ise me siin ilmselt suurt midagi teha ei saa. Pigem on nii, et kui need, eks neid poode peavad, näevad, et siin on potentsiaali, siis see teeninduskeskus siia ka tekib. Kinnistu on planeeritud Schüdlöffeli tee algusse.

Hääl saalist: Kas prügiurnide juurde ei saaks panna kaamerat?

Robas: Siin on Oliver Liidemann ta kohe vastab sellele küsimusele ka.

Tarmo Maasel: Siin vallas jooksevad päris suured koerad lahtiselt ringi, kuidas seda probleemi lahendada – keda teavitada?

Robas: Kommunaalametit. Tee telefoniga pilt, saada kohe vallale, kirjuta juurde, mis teema on ja tegelikult reageeritakse. Olen ise koerte probleemidega tegelenud, et naabri koer haugub. Olen käinud kohal ja soovitanud, et ära pane koertakuuti naabri maja ette. Aga on vallas järelevalveinspektorid, kes reageerivad. Meil heakorraeeskiri ja seal on kirjas, kuidas koertega käituma peame. Neid inimesi, kes aru ei saa – piltlikult öeldes minnakse ATVga terviserajale sõitma või lahtise koeraga, kelle järelt ei korista. Võti oleme me ise – kui märkame ja juhime tähelepanu, siis see asi hakkab muutuma.

Maasel: Pildi tegemine ja saatmine vist väga kiire lahendus ei ole.

Robas: Mis oleks kiirem lahendus?

Maasel: Vanasti käidi püüdmas neid koeri.

Kristjan Mark: Valla lepingupartner on Viljandi maantee varjupaik, kui neile teatada, siis nad tulevadki. Püüavad koera kinni, kontrollivad, kas kiip on olemas. Kui on, siis teatatakse omanikule, saab tagasi.

Robas: Aga kui näed, ära reageerimata jäta. Ma ei saa öelda, et see laheneb poole tunniga või tunniga, aga kui me tähelepanu ei pööra, siis ei muutu midagi.

Maasel: Kuidas siis on, kas ründavat koera tohib maha lasta või ei tohi?

Robas: Mina arvan, et kui sul on relv, siis ei ole ründava koera puhul väga valikutki.

Hääl saalist: On ka koerad, kes on omanikuga, aga jalutavad lahtiselt. Kui ma teengi pilti, saadan vallale, mis järgneb?

Robas: Tõenäoliselt valla tegelane võtab suga ühendust, küsib, kas sa tead, kes see on? Või minuga, kas mina tean. Tõenäoliselt küsin terve küla käest – teeme kindlaks, kes ei saa jutust aru.

Hääl saalist: Kas me ei võiks kaardistada neid koeri?

Robas: Võiksime, aga me peame kõigepealt tuvastama selle inimese.

Hääl saalist: Ma käin päeval tööl ega suuda jälgida kogu aeg. Omakeskis mõtlesime, et paneme rajakaamera teeotsa, maksab 100-200 euri, viie-kuue pere peale ostame.

Hääl saalist: Kas paberikonteinerit ka saaks külla?

Robas: Jah. Vallal on kohustus elanike arvu peale kindel hulk pakendikonteinereid paigutada külla, aga probleem on, et keegi seda oma aia taha ei soovi. Kui on ideid, kus võiks olla pakendikonteinereid, siis andke märku. Meil on neid seaduse järgi liiga vähe.

2.Viimsi valla kommunaalameti esindaja info töödest Randveres ja küsimuste vastused.

Robas: Kui rohkem küsimusi ei ole, siis annan sõna Oliver Liidemannile vallavalitsusest, kes vastab varem esitatud küsimustele, mis puudutavad kommunaalametit.

Oliver Liidemann: Kokku laekus Priidule 10 küsimust: siin on kiirus, siin on sildid, valgustus, teetööd.

Alustame kiirusest. Vaablase tee otsa küsiti 30 märki – sissesõiduteel on juba märk „õueala”.

Küsiti silte, kui tuled Haabneeme poolt sisse Randvere silt – ka see on tellitud, mingi aeg ta peaks sinna tulema.

Teetööd. Tülli tee ja Veehoidla tee ristil murekoht – järgmine nädal tehakse teepeenar freespuruga korda. Siis üks kodanik küsis...

Robas: Ma korraks segan vahele. Siin on küsimusi esitanud inimesed saalis. Kui teile tundub, et see vastus vajab täpsustamist, siis täpsustage see lõpuni ära. Ehk kui oli praegu Veehoidla tee ristmiku küsimus, kas see sai vastuse.

Hääl saalist: Ma sain vastuse jah, et midagi tehakse. Aga mul on tunne, et need kaks teed ei käi omavahel kokku, see on pidev lappimine. Nagu ma kirjutasin küsimuses, on seal asfalttee ja freespuru tee – see ühendus ei jäägi toimima.

Liidemann: Freespuru tee me teeme ära, kaetakse mõne nädala pärast pigiga. Sel hetkel kui frees on pandud, et tohiks seal sõita kiiremini kui 20, aga seal lastakse ikka 40-50 ja on see puru laiali.

Hääl saalist: See lapiti eelmine aasta täpselt samamoodi ja lapitakse järgmine aasta ja ülejärgmine. Mu küsimuse mõte oli, kas poleks arukam see ristmik nii välja ehitada, et seda ei peaks lappima jääma?

Liidemann: Nõus, et võiks panna kohe asfaltkatte alla, aga meil on teisi kohti, me parandame teid vastavalt liikluskoormusele. Külavaheteed on sõidetavad hommikul ja õhtuti, liikluskoormus on kõige madalam ja sinna jõutakse asfaldiga kõige hiljem.

Robas: Point on selles, et on mingi kogus raha, millega tuleb teha mingi hulk teid ja keegi peab langetama otsuse, kas me teeme ära Veehoidla tee asfalteerimise või lahendame Veehoidla tee probleemi täna ära pindamisega, mis leevendab probleemistikust võib-olla 80%. Me saame muud asjad ka ära teha ja kui tekib eelarves raha, siis rekonstrueerime ka selle ristmiku. Olen ka seda meelt, et teha üks kord korralikult, kui kümme korda lappida, aga paraku niipalju kui olen osalenud neis aruteludes, siis Veehoidla tee on tegemata selle pärast, et seal oli arendaja, kelle kohustus oli teha, kes läks pankrotti, jättis tegemata, ei andnud teid üle, lõpuks saadi need teed kätte, teed olid aukus, vald võttis need vastu, kuigi vald ei tohiks neid vastu võtta, sest meil on määrus, et ei võtta vastu teid, mis ei ole kõvakattega, aga võeti vastu inimestele vastutulekuks ja tehti nii korda kui vähegi võimalik. Asi on tähtsuse järjekorras. Teekorrastusraha sel aastal oli näiteks nii, et oleks saanud teha ära näiteks Veehoidla tee ja rohkem keegi midagi ei saa, siis selgitada ära, et Veehoidla tee on kõige tähtsam, on ülikeeruline, siis tehakse vahepealne variant.

Hääl saalist: Ma sain juba enne ka vastuse, mis on probleem ja kuidas seda lahendatakse. Ehk et kui mina üksinda karjun, siis see ei ole probleem, kahekesi karjume, siis juba natuke on. Kui nüüd vald ka jälgiks probleemi. Ka eelmine kord pöörasin mina tähelepanu, et oleks mõistlik korda teha, siis tehti. Aga ülevalt poolt allapoole ei tehta midagi, et üks päev ilma ütlemata tehti mingi asi korda. See on mure.

Liidemann: Vald on suur, meil on 13 küla, 2 alevit. Iga küla näeb oma asju, meie vaatame tervikpilti. Meil on teedevõrgustik üle 300 km.

Robas: Oliver, kas sul on täna mingi plaan, kas me leiame sellele probleemile lahenduse täna, aasta pärast, kolme aasta pärast?

Liidemann: Ei. Sest sa isegi volikogus kuulsid ettekannet, kus suuremate teede vajadus on 20 miljonit ja külavaheteed on sinna samasse kanti. Valla eelarve on praegu 30+, haridusse läheb 75%, siis saate isegi aru, et teedesse ei jõua nii palju kui oleks vajadus, pluss valgustid ja muud asjad.

Hääl saalist: Ma kommenteeriks Vesiniidu tee kogemusest. Freespuru tee läks auklikuks ja saime vallaga kokkuleppe, et rahad pooleks ja saime selle tee tehtud, me tegime pindamise.

Liidemann: Selliseid lahendusi on tehtud teisteski kohtades.

Robas: Veehoidla tee on kogumistee, teil on tupiktänav. Teil saavad kõik aru, kuhu raha panete, aga Veehoidla teel on raske seda teemat algatada, sest see on nii paljude inimestega seotud, et keegi otsest valu ei tunne. See peab valla lahenduse saama.

Hääl saalist: Küsimus Vaablase tee ja Randvere tee ristmiku kohta, kas on visioon, kuidas lahendada – üks on panna liiklusmärke 50 või 40, aga ega seal autod hoogu maha ei võta. Vaablase tee ristmikul liiguvad ka päris paljud väikeste lastega. Kas võiks teha ringristmiku.

Liidemann: See on maanteeameti maa, kui sinna soovitakse ringristmikku.

Hääl saalist: Kooliealiste laste vanemad hea meelega oma lapsi Randvere kooli ei paneks, sest autod kihutavad seal. Lapsed viiakse parema meelega Tallinna kooli.

Robas: Märgime selle teema üles. Kihutamine on probleem.

Hääl saalist: Mina näeksin pikemas perspektiivis lahendusena ringristmikku.

Robas: Siin saalis on kaks meest, kes tegelikult aitasid kaasa, et see ülekäik sinna üldse tekkis.

Hääl saalist: See probleem on olnud pidevalt üleval, sest mina olen Põldvuti teelt ja sealt väljasõit Randvere teele on väga risk, sest seal on käänak ja seal kihutatakse. See on äärmiselt ohtlik koht.

Robas: Paneme ka selle kirja.

Hääl saalist: Praegu tuli välja see, et probleem on kihutamine. Oleme ausad, et ei saa iga tee otsa panna ringteed. Võib-olla peaks olema järelevalvet rohkem. Ega märk ja ringtee ei muuda inimest.

Hääl saalist: Ringtee võtab kiiruse maha.

Hääl saalist: Aga kas sa kujutad ette, et terve Randvere tee on ringe täis.

Robas: Ärme lasku vaidlusse.

Liidemann: Ma vastaks selle ära, et maanteeameti teid otsustab ainult maanteeamet. Kuna on suur aparaat, siis nendega läbirääkimine on raske. Isegi see, et Hansunõmmes tuldaks niitma ühte juppi, kestis kolm-neli nädalat, et saaks aru, et see on nende kohustus. Et jah, 50 ala on, maanteeameti teedele ei panda lamavaid politseinikke, mida tehakse, on tõstetud ristmikud.

Küsiti Randvere tee äärde kergliiklusteele istepinke – kaks tükki me paneme, palume külavanemal teada anda kuhu täpsemalt. Mida kiiremini teada annate, seda kiiremin paneme.

Kolm punkti olid valgustus. On üks vastus: sel aastal jagati külavanematele 100 000 eurot, vajadus on 300 000-400 000. Siin on hetkel saalis 3 volikogu liiget ja 2 eelarvekomisjoni liiget, kui nemad seda kiiremas korras toetaksid, saaks valgustuse kiiremini korda. Kui toetust hetkel ei tule, mina saan aru miks ei tule, sest meil on vajadused ka teises osas, siis selline lahendus see on hetkel. Siin oli küsimus Tõnu tee, Kadri tee, Mardi tee, Ritskia tee, Suurekivi tee, Tiitsu tee, Põldpüü tee, Kibuvitsa ja Kibuvitsa tee põik.

Hääl saalist: Meil on Kibuvitsa põigus taotlus üleval 2005. aastast, põlvkond noori on kasvanud peale. Tulge vaatama, see valgustipost pandi Kibuvitsa 3 juurde, meie juures on mere äärde pandud valgustipost, mis ei pea olema, kui see pöörata teistpidi, kes seda kasutab? Ja kolmas sinna tihnikusse, kas see on palju?

Liidemann: Palju ei ole, aga eelarve on üks.

Hääl saalist: See on küsimus, mis tuleb lahendada esmajärjekorras, need on kõik teed, mis viivad külakeskusesse ja ka kirikusse viivad, me ei saa kirikusse ka valgelt minna. 2014. aastal tuli kell üksteist üks seltskond valda, lasti lahti koerad, tehti rannas tuld ja me olime kõik pimeduses. Me oleme 12 aastat järjekorras olnud. Mis tööd te siis ära teete? Järgmine samm on meil mujale pöördumine. Teil on vaja panna sisuliselt ainult üks post juurde. Kibuvitsa 3 juures on post olemas, pange sinna valgustus otsa. Mere äärde viiv valgusti, võtke see maha, see on ebaseaduslik.

Robas: Proua Vaga, see probleem on kirjas.

Vaga: Mind ei huvita, see on 12 aastat. Aga siis ärge pange ka naabrivalve asju üles, need ei oma mingit tähtsust pimeduses. Ma ei ole nõus sellega absoluutselt.

Liidemann: Siin oli ka üks haljastusprobleem: miks pargitakse autosid teemaal? - Teemaal ei olegi parkimise koht. Igaüks peab lahendama oma autode parkimise oma kinnistul.

Robas: Me pildistasime tegelkult kõik need kohad üles. Vallas on keskkonna ja heakorra komisjon, ma näitasin neid pilte seal. Sisuline probleem on see, et on tehtud planeerimisviga. Meil on tehtud nii, et on kõnnitee, siis on jäetud poolemeetrine haljasala riba ja siis on sõidutee. Inimesed, kes nende teede ääres elavad, kasutavad seda väikest haljasalariba ja kõnniteed oma auto parkimiseks, mis ei ole ette nähtud. Kui saadaks sellest aru, siis ei oleksmuret, et need haljasala ribad sõidetakse poriseks ja takistatakse autodega kõnniteel liikumist.

Hääl saalist: Seda võiks Viimsi lehes kajastada, et hakatakse trahvima neid, kes valesti pargivad.

Robas: Meil on järelevalveinspektor, kes saab käia ja kontrollida. On olemas ka üks telefonipõhine rakendus, mis ongi mõeldud selleks, et kui sa näed, et keegi teeb midagi, mis ilmselgelt segab sind, sinu naabrit ja veel kedagi, siis sa ei pea sellega väga rohkem ise tegelema, kui sellest lihtsalt teada anda ja valla järelevalveametnik saab sellele tähelepanu juhtida.

Hääl saalist: Meil on ju tagajärg käes – need haljasalad on kadunud. Küsimus on nüüd, kas need peaks taastama või ümber tegema. Parkimisprobleem läheb iga päevaga suuremaks. Kusagil on tehtud viga, kui 1000 ruudusele krundile on antud ehitusõigus paarismajale. Keskmine autode arv Viimsis olla 2,14 ühe pere kohta, siis nad ei saagi mahtuda selle krundi peale. Kas siin ei peaks vaatama teemaid sellise pilguga, et äkki peamegi majade vahele parklaid rajama. Et kui lapse sünnipäevale tuleb 20 inimest, 20 autot, siis need saab kuhugi panna.

Liidemann: Meil ka vabu maid siin ei ole.

Hääl saalis: Teemaad on jube palju. Sinna on kuhjatud näiteks siinsamas aknast paistab, kurvi peal, mägi. Tee-ehituse käigus tulnud savi. Kas savi ladustamine teemaal on sihtotstarbeline? Siin samas kooli ümber, kui on lastevanemate koosolek – ümbruskond on paksult autosid täis. Ma ei räägi jõulupidudest. Me ei saa keelata inimestel autodega sõita, peame lahendama parkimise. Et kas taastame haljasalad või leiame muu lahenduse. Aga praegu on pilt kole.

Robas: Revo, sinu küsimused on valda viidud koos piltidega.

Revo: Ma olen ise ka endale vastik, et ma sedasi teen, muudkui pildistan ja käin. Ma olen mingi neli korda käega löönud, ah, savi, vaadake ise.

Robas: Aga me saame sind kiita ka. Tänu sellele, et sa nagu lipuga käisid Veehoidla tee asjus, siis tegelikult ju läks paremaks, ei lahenenud lõplikult, aga läks paremaks. Ära kaota lootust.

Hääl saalis: Külakeskuse juures on täpselt samad probleemid.

Robas: Täpselt, aga seal saab seda lahendada, kuna selle krundi juures on vaba maad, kuhu parklat laiendada.

Hääl saalist: Sinna võiks kõnnitee ka teha.

Hääl saalist: Sealt ei ole võimalik väljagi sõita, terve tee äär on masinaid täis.

Robas: Kirjalikult esitatud küsimused on vastatud, aga siin on veel käed püsti.

Märt Puust: Ma olen ka ühe valgustuse kirja kaasautor. Mind ka antud vastus ei rahuldanud. See ei peaks nii käima, et vaatme volikogu liikmetele otsa ja loodame, et nad otsustavad. Peaks olema mingid põhimõtted, kuidas vald paneb, kas liiklussageduse, elanike arvu järgi.

Liidemann: Nii ongi ju.

Puust: Kus need kirjas on?

Lindemann: Need on teemeistri käes, tulge palun vaadake.

Puust: Need võiks olla avalikult väljas, et minu taotlus võeti vastu ja võetakse ette järgmine aasta, ülejärgmine aasta.

Liidemann: See on seotud teede tasemetega. Teedel on kuus taset ja need kõige väiksemad lõigud on viimases järjekorras.

Puust: Tehke see avalikuks.

Robas: Jah, teeme avalikuks selle loogika, kuidas neid asju lahendatakse, et ei jääks sellist tunnet, et see on meelevaldne. Et selle taga on ikka numbrid ja loogika.

Puust: Ma näen, et öösel täna põleb riigi metsas 60 laternat, selleks raha on.

Liidemann: Mõtlete uut kergliiklusteed, mille ääres on ledlambid?

Puust: Ei, maantee ääres, täiesti ohutuse küsimuses õige asi. Aga paari laternat, kus inimesed elavad, ei saa.

Hääl saalist: Saaks vähemalt teada, et kui oled kaks aastat kirjutanud sinna ja vastus on, et raha ei ole, siis saaks tead, kas see tuleb siis kümne aasta pärast või 15 aasta pärast või kaua ootama peab.

Robas: Kui tehakse eelarvet, siis kirjutatakse teede nimekiri, mida parandada, kuhu valgustus. See on täiesti avalik nimekiri. Oliver võib öelda, millal järgmise aasta teede nimekiri tekib?

Liidemann: Hakkasime juba praegu koostama, aga kuna volikogu leidis eelarves raha juurde, siis nüüd tuleb 3900 ruutmeetrit pinnatud katet, Vaablase tee on ka seal hulgas. Praegu juba töö käib.

Robas: Küsimus oli selles, et millal see lukustub: mis teed järgmine aasta pinnatakse, kuhu valgustust pannakse.

Liidemann: See lukustub järgmise aasta maiks – siis tellitakse maht, palju tuleb pinnatud katet, palju freespuru jne

Robas: Eelarve me kinnitame ju aasta alguses, see nimekiri teedest tekib meil aasta lõpus. Ja see ei ole salajane.

Hääl saalist: Mina soovin, et Kibuvitsa teed tullaks vaatama. Kui see üks post on ebaseaduslik, siis on võimalik seda kohandada ja väiksema summaga lahendada.

Liidemann: Teede osas on nii, et käib meie valla teemeister üle, plus TREVist ka kaks teemeistrit. Kolm inimest vaatavad üle, teevad pildid, võtavad seisundi taseme, kui on suurem ja ohtlikum probleem, tõstetakse nimekirjas ettepoole.

Robas: Nii aga Leo.

Leo: Sain aru, et teede tasemed on 1-6 ja valgustusprobleem on tavaliselt seal 6. ja nad jäävadki sinna nimekirja lõppu. Kas on üldse mingi võimalus, et vähetähtis asi millalgi ära tehakse?

Liidemann: Kõik asjad on tähtsad, lihtsalt eelarve seab piirangud. Sel aastal suunatakse teedesse 4 miljonit.

Robas: Villem.

Villem: Oleme sellest ka teada andnud, et Niinepuu teel on kiirus probleem ja seal on suured hekid, valgustus on hekkide sees. Hekk on istutatud tee peale. Kas vald suudab midagi teha?

Liidemann: Ütlesite, et olete teada andnud.

Villem: Jah, kaks korda.

Liidemann: Kommunaalteemadel võite alati ka mind cc-reale panna. Tihtilugu tuleb teemeistril päevas 50-100 meili.

Robas: Tõenäoliselt ei ole Oliver kursis. Meil on varem käinud Alar Mik, kes on neid küsimusi lahendanud ja käinud ka ise saega hekke lõikamas ja vaielnud piirinaabritega. Tegelikult on tee saanud suhteliselt heaks, mistõttu on kasvanud ka kiirus – järgmine asi, millega peab tegelema hakkama. Oliver võib-olla ei ole sellega igapäevaselt tegelenud, aga Alar Mik on teadlik ja oskaks öelda, mis seisus on vaidlused inimestega, kes on tõstnud oma aia teemaale.

Villem: Ma saatsingi kirja Oliverile, aga sellele ei tulnud isegi vastust.

Liidemann: Minule?

Robas: Veel küsimusi. Ants Erm.

Erm: Millal tehakse kergliiklustee Muugale lõpuni valmis? Talvel on see jalakäijale kaelamurdev teekond minna Randverest Muugale.

Liidemann: Plaanides on ta 2019 viimase jupi tegemine bussipeatusest kuni raudteeni. Maardu linnavalitsusele on ka teada antud, et nemad teeks sealt oma poole, nemad on selle lisanud juba järgmise aasta plaani. Aga seal vahel on kaks erakrunti, kus tuleb saada äralõiked ja sellega meil kommunaalamet praegu tegeleb. Kui saame need kätte, siis selle tee ehituse hind on hetkel 250 000. Siis jääb veel Reinu tee ots ja saab kergliiklustee võrgustikuga ühelt kaldalt teisele välja.

Praeguse kergtee tegime maanteeametiga kahe peale – meie maksime valgustid, ülejäänu maanteamet. Selle jupi teeksime täielikult meie. Muuga tee kohta oleme ka küsinud, et kuna see maanteeameti mõistes ei ole neile enam oluline, kas nad annaks selle meile üle, aga me sooviks selle üle võtta siis, kui nad on selle tee korda teinud 6m laiuseks. Hetkel ta ei vasta kaherealise tee nõuetele. Kes teab, seal kui buss pöörab, peab ära ootama, kuni buss number 38 oma pöörde ära teeb.

Robas: Tegelikult on meil väga hästi läinud, et see tee lõpuks tehti.

Märt Vooglaid: Oliver viitas, et volikogu liikmed on saalis, mina Märt Vooglaid ja ütlen ausalt, et teemured, neli aastat tagasi, kui me Oliver ja Priit volikokku saime, eelarve maht oli kokku 1,5 miljonit. Täna võin julgelt öelda, et esimest korda on Viimsi vallas teede investeeringud 4 miljonit. Teed on prioriteet. Kõik teed, mis vajavad investeeringuid, on ära kaardistatud. Valimistrall on vahel, aga kes iganes uues volikogus on, praegune meelsus on küll, et võetakse ette võimalikult kõigi teede projekteerimine. Valla häda on selles, et tuleb teha hange. Häda on olnud selles, et vallal pole olnud raha sellist mahtu, praegu seda valda juhitakse finantsiliselt väga hästi, mida ütleb ka see, et on 11 miljonit investeeringuid. Aga järgmisest aastast üritaks teha ära selle, et projekteerida sahtlisse maksimum hulk teid. Hüpoteetiliselt see number on 30-40 miljonit, siis järgmine on see raha leidmine, ja siis pannakse need teed mingisugusse järjekorda ja tervikuna üritatakse teha ühishanked, sest siiamaani on investeeringuraha olnud minimaalne ja teed igal juhul on prioriteet kõigile.

Robas: Kust see raha tekib on see, et mingi aeg ehitati palju valla üldhariduskoole, sotsiaalseid objekte ja sellega tekkis vallale suur maksekohustus. Nüüd vald on suutnud selle maksekohustuse mõistlikule piirile viia ja tänu sellele jääb raha tegeleda ka teedega. Tõenäoliselt see teede investeeringute maht aasta-aastalt kasvab ja lahendused tulevad kiiremini kui seni oskasime oodata.

Hääl saalist: Kunagi oli mõte siia Randvere teele kiiruskaamerad panna.

Liidemann: Oleme maanteeametilt küsinud, hetkel on „ei”.

Aivar Sõerd: Talvise teehoiu kohta. Mis on hanketingimustes, kas teehooldaja selle lume, mis ta ära pühib tee pealt, kuhu ta selle panema peab? Asi on selles, et tuleb riigimaantee sahk, lükkab soolalume segu kõnniteele, siis tuleb valla sahk ja lükkab kogu selle sodi inimese heki peale ja kevadeks on hekk hall. Kuhu lume peab panema?

Liidemann: On piirkondi, kus on ladestusplatsid ja piirkondi, kus viiakse see öösel ära. Aga kahjuks öösel ei saa sageli palju teha, sest tuleb kohe kaebus, et mis see traktor siin öösel undab akna taga.

Sõerd: Ei viida ära kuskile.

Liidemann: Ma ütlesin, et on piirkondi. Selle, kus Aivar elab, peab üle täpsustama, kas seal viiakse ära või lükatakse kraavi või kuhugi teise kohta.

Robas: Kui näete, et uue lumega tulevad uued lumelükkajad ja ei tea, kuidas asi käib, siis teatage kohe. Mul on isiklikult probleem, et lumi lükatakse värava ette. Siis pean võtma ühendust vallaga, nad annavad teemeistri numbri, helistan ise talle ja ütlen, et meie tänaval on see lume kogumise koht teises kohas, ära lükka mulle värava ette. See ei ole pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt sellest, et tuleb uus inimene.

Leo: Lume lükkamisega on mul hea kogemus. Elan tupiktänava otsas, tänavavalgustus on vinks-vonks, aga neli aastat ma lükkasin seal ise, aga nüüd juba lükatakse, traktoristid on sõbrad ja nüüd juba lükkavad ise.

Liidemann: Kui midagi jääb tegemata, siis andke meile teada, sest kõigil talvistel masinatel on peal gepsud, kaamerad, võtame kohe väljavõtte. Kui keegi ütleb, et Koralli teel ei käinud, siis vaatame järgi ja kohe kiire kõne traktoristile. Ta ütleb, et auto oli ees, kaamerast on numbrimärk näha.

Puust: Valla piiridel on teemeistri number väljas ka.

Liidemann: Kui vallas on üks teemeister ja TREVil on kaks, siis tegelikult on ka kolmas TREVil, kes tuleb talvisel perioodil ja elab siin samas Randvere külas.

Robas: Võin enne hooaega üle korrata, millisel numbril tuleb probleemidest teatada.

Liidemann: Enne hooaega võetakse kõik traktoristid kokku ja kõigile antakse oma piirkonna kaart, aga ikka juhtub, et uus traktorist ei tunne piirkonda.

Mati: Kibuvitsa tee viimase paari aasta jooksul on Šapolvalovi poolt aiatagune kõik puid täis istutatud, sel aastal on 5-6 kahemeetrist puud juurde pandud. See on tõsine teema, lasteaiast lähevad lastega mere äärde, aga ei ole kuhugi minna, kui auto tuleb. Mul on pildid olemas, kust on näha, millal on konkreetsed puud istutatud.

Hääl saalist: Kui ei saa kiiruskaameraid, kas ei saaks politsei rohkem kontrollida. Isegi öösel sõidavad motikad suure kiirusega.

Puust: Lihtne lahendus on kiirustabloo, mis näitab sinu kiirust. See maksab 2000-3000 eurot.

Hääled saalist: Siis nad hakkavad proovima, kui suure numbri kätte saavad.

Villem: Siia Schüdlöffeli ja Randvere tee ristmikule oli kavandatud ringristmik, et võtta kiirus maha. Kas see on veel päevakorras?

Liidemann: Antud koha küsisime, maanteeamet ütles „ei”.

Villem: Aga mida siis teha? Kuidas kiirust maha saada? Nii pikka sirget, kui meie külas, vabariigi üheski teises asulas ei ole.

Liidemann: Meie konstaabel on Pirita ja Viimsi peale.

Hääl saalist: Konstaabel ei mõõda kiirust.

Liidemann: Aga me kutsusime ka eraldi, kui oli Reinu tee ääres mets, tuli eraldi politsei siia, ka nendel on õigus kiirust mõõta.

Robas: Siis veel teadmiseks, et täna on külakeskuse sünnipäevapidu. Ja teiseks, et meil on koolis pallimängu ajad kolm korda nädalas – võrkpall, korvpall ja sulgpall. Kui keegi tahab täpsemalt teada, võib mulle kirjutada.

Hääl saalist: Kuna saab kool ujula?

Robas: See on minu järgmine ülesanne. Veel seda, et ka sel aastal toome porgandeid, kapsaid ja sibulaid koos lehekottidega. Panen selle kuulutse ka üles nädala alguses. Ja veelkord, kui kirjutate valda, siis pange mind ka koopiasse, mul on lihtsam siis probleemi selgitada. Aitäh, et laupäeval tulite.

Koosoleku lõpp 12.41

Protokollis Jaan Väljaots

Randvere ja Tammneeme külaseltsi juhatuste pöördumine

Viimsi vallavolikogu

21. juunil 2016

Tammelaane detailplaneeringu algatamine

Austatud Viimsi vallavolikogu liige,

28. jaanuaril 2016 (kiri nr 10-10/452) ja 30. mail 2016 (kiri nr 10-10/2674) pöördusid Tammneeme ja Randvere külade alalised elanikud Viimsi vallavalitsuse ja Viimsi vallavolikogu poole seoses Tammelaane kinnistu omanikult laekunud detailplaneeringu algatamise taotlusega ja vallavolikogu otsuse eelnõuga detailplaneeringu menetlus algatada. Nimetatud pöördumistele pole tänaseni esitatud ühtegi kirjalikku vastust. 13. juunil k.a. väga lühikese etteteatamisega korraldatud koosolekul Randvere külakeskuses planeeringu arenguvisiooni tutvustamiseks veelkord tõstatatud küsimused planeeringu põhjendatuse ja väidetava avaliku huvi kohta jäid vastuseta ja  vastused on senimaani saamata.

Meile teadaolevalt kavandatakse nimetatud planeeringuga Läänemere ranna piiranguvööndisse, mis on ühtlasi ehituskeeluvööndiks, kuni 18 kinnistuga tiheasustusala rajamist. Vastavalt Looduskaitseseadusele on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Viimsi valla 2000. aastal vastu võetud mandriosa üldplaneering, 2005. aastal kehtestatud teemaplaneering „Üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehitamise põhimõtted“, 2009. aastal kehtestatud teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ ning 2014. aastal vastu võetud otsus „Viimsi valla üldplaneeringute ülevaatamine“ toetavad ühemõtteliselt seadusega kehtestatud ehituskeeluvööndi piirangute säilitamist. Seetõttu on arusaamatu ja ka põhjendamatu Viimsi vallavolikogu otsuse eelnõus uue elamurajooni rajamiseks planeeringu algatamise põhjendamine avaliku huviga, milleks on kahe asustusüksuse – Tammneeme küla ja Randvere küla – ühendamine ranna-äärse jalakäijate tee ja/või jalgrattateega. Sellist huvi pole keegi uurinud, samas toimib avalikes huvides praegugi läbitav kallasrada ja kinnistul asuv terviserada.  

17. juunil 2016 vastas Riigi Keskkonnaamet Viimsi vallavalitsuse päringule nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta, et Keskkonnaamet ei toeta selle planeeringu realiseerimiseks ehituskeeluvööndi vähendamist. Samuti on Keskkonnaamet seisukohal, et uue tiheasustusala  moodustamine või olemasoleva laiendamine ei saa toimuda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Keskkonnaamet on varasemates lahendites jõudnud ka ühtsele seisukohale, et kinnisvaraarendus ei kuulu erandolukordade alla, mis võimaldaks ehituskeeluvööndit vähendada.

Ka iigikontroll 2007. aastal valminud auditis „Ehitustegevus ranna ja kaldaalal on muuhulgas öeldud, et erinevalt üldplaneeringust tellib detailplaneeringu eraisik ning see koostatakse tema huvides. Seetõttu peavad detailplaneeringu lahendused arvestama varem välja selgitatud ning üldplaneeringus fikseeritud avalikke huve. Kaalutlusõigusest lähtuvalt peavad kohalikud omavalitsused hindama arendajate plaane kriitiliselt võimalikult vara ning vajaduse korral keelduma üldplaneeringuga selgelt vastuolus olevate detailplaneeringute algatamisest. On eriti oluline, et detailplaneeringute koostamisel lähtutaks ning ka jäädaks üldplaneeringus paika pandud lahenduste juurde nii elamuehituseks ette nähtud alade, ehituskeeluvööndi, täisehitamismahtude kui ka ehitistevahelise kauguse osas. See on võimalik ainult siis, kui omavalitsus rangelt juhib ning kontrollib planeerimist.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kutsume Viimsi vallavolikogu liikmeid üles tänasel volikogu istungi päevakorras oleva Tammelaane kinnistu ning osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu algatamise vajalikkust ja võimalikkust sisuliselt kaaluma ja planeeringut eeltoodud puudusi arvesse võttes mitte algatama.  

Kristo Madrus                                          Märt Puust
Randvere külaseltsi juhatuse liige     Randvere külaseltsi juhatuse liige

Jaan Väljaots                                            Andres Jaanus
Randvere külaseltsi juhatuse liige  Tammneeme külaseltsi juhatuse liige

Meelis Pallo                                             Raivo Kaare
Randvere külaseltsi juhatuse liige  Tammneeme külaseltsi juhatuse liige

Randvere küla koosoleku 10.04.2016 protokoll

Tervitus,
Lubasin küll esialgu lausa stenogrammi, kuid kahjuks osutus salvestuse kvaliteet sedavõrd kesiseks, et selle sõna-sõnaline mahakirjutus võtaks liiga palju vaeva. Salvestus on iseenesest olemas ja kui kellelgi on huvi mõne konkreetsema koha vastu, siis võib proovida sealt seda välja kuulata.
Aga kirjutasin ka protokolli üsna täpse. Siin see on.
Jaan Väljaots

Randvere küla koosolek 10. aprillil 2016

Randvere koolis.  Koosoleku algus 11.15. Registreerimislehel 123 osalejat.

Päevakord

1. Ülevaade toimunust ja perspektiivid.

2. Külavanema valimised.

3. Viimsi kommunaalameti juhataja info 2016. a. töödest Randveres ja küsimuste vastused.

4. Viimsi konstaabli info turvalisusest ja küsimuste vastused.

5. Jooksvad küsimused.

1. Külavanema ülevaade toimunust ja perspektiivid.

Priit Robas: Kui mind külavanemaks valiti, olid esil kaks probleemi: Muuga sadamaga seonduv ja kuidas kaasata kõiki elanikke?

Kaasamiseks oleme korraldanud 4-5 üritust aastas. Heakorrapäev, jaanipäev, vanakraamilaat ei hakanud tööle, aga selle asemel on toiminud sügisene sibulate toomine Peipsi äärest. Advendi tähistamine on soikunud ehkki selleks sai külakeskuse ette kuusk istutatud, mille tipu keegi järjekindlalt maha lõikab, aga kuusk kasvab. Koolimaja ehituse käigus sai rajatud küla lastele kelgumägi.

Kui ootus on, et külavanem teeb tänavad korda, siis seda võlukepikest ei ole, aga hoida mõistlikul määral survet meie probleemidel saab. Nii saime näiteks Randverre kooli, mille ümber võiks kujuneda kogukonna keskus. Aga puudub veel spordiväljak ja minu unistustes ka ujula.

Mida edasi - peaksime algatama ise küla üldplaneeringu. Praegu kasvab küla vaikselt ise, aga peaksime koos läbi mõtlema, milline võiks ta olla 10 aasta pärast. Praegune külaplats on näiteks eramaa. Kas peaksime selle liigutama kooli juurde?

Küla arengukava on olemas ja see on olnud ka külavanema töö aluskava.

Senised üritused võiks jätkuda. Lisaks olen mõelnud, et võiks teha külaõhtuid, kus oleks mõni päevakohane ettekanne ja arutelu. See aitaks ka rohkem üksteisega tuttavaks saada – mina tunnen teist paljusid, aga omavahel ei pruugi inimesed tunda.

1800 elanikuga küla on suur, aga meil pole korralikke teenindusasutusi. Kooli juurde tuleva Schüdlöffeli tee alguses on 6000 m2 ärimaad, aga arendajail huvi pole.

Kallasraja arendamine. Oli planeering, kuid see takerdus. Saab edasi minna, kui külakogukond ise teeb uue lähteülesande. Tuleks teha töögrupp, et asi ei kisuks kiiva.

Küsimus saalist: Möödunud aastal oli koosolekul palju küsimus, aga neist pole enam silpigi? Kas keegi üldse paneb midagi kirja?

Robas: Jah palusin Jaan Väljaotsal teha protokolli ja ta lubas teha ka stenogrammi.

Saalist: Eelmisel aastal oli jutuks, et Randvere tee on pikk ja vanematele inimestele oleks vaja selle äärde panna paar pinki. Neid pole.

Robas: Poolel teel on bussipeatus ja seal on pingid olemas. Pidite ütlema, kuhu soovite.

Saalist: See on teivaspeatus, seal ei ole pinki, tulge vaadake ise.

 

2. Külavanema valimine.

Viimsi vallasekretär Kristi Tomingas tutvustab valimiste korda. Koosolekul osalejate nimekirjas on 123 inimest, seda rõõmustavalt palju. Külavanema valimiseks on vaja vähemalt 63 häält.

Vabatahtlikest moodustatakse viieliikmeline valimiskomisjon: Arvo Kundla, Eret Elen Viidakas, Leonard Pikhof, Raivo Niidas ja Anu Kaiv.

Valimiskast pitseeritakse. Vallavalitsus on ette valmistanud sedelid, mille saab nimekirja järgi, isikutunnistuse alusel. Kandidaate on üks: Priit Robas. Kes on poolt teeb tema nime juurde risti või linnukese. Kes on vastu, jätab kastikese tühjaks.

Tulemused: välja võeti 118 sedelit, valimiskasti jõudis samuti 118. Seitse sedelit oli täitmata, ühel sedelil ei olnud tahe üheselt arusaadav, Priit Robase poolt oli 110 sedelit. Külavanemaks on valitud Priit Robas.

 

3. Varem kirjalikult esitatud küsimustele vastab valla kommunaalameti juhataja Alar Mik.

Fekaalivedu on pärast ümberkorraldusi Tallinnas läinud kalliks ja osad vedajad on tegevuse lõpetanud. Mida saab vallavalitsus olukorra parandamiseks teha, sest on majapidamisi, kuhu Viimsi Vee sõnul kanalisatsioonitrassi rajamine pole majanduslikult otstarbekas?

Reovee ära andmine ongi kallis. Senine odav hind tulenes sellest, et paljud lasid reovee lihtsalt loodusesse või purgisid ebaseaduslikult kusagile kaevu. Viimsi vallas on praegu vedajate nimekirjas 11 ettevõtet, nende hulgast saab valida. Võib-olla võiks mõelda reovee Muuga vastuvõtupunktis hinnaerisuse tegemist neile, kelle juurde trassi teha ei saa. Edastan ettepaneku AS-le Viimsi Vesi.

Kas külakeskuse ja lasteaia parklat ja sissesõiduteed saaks laiendada?

On võimalik, kuid hetkel on hoone haldaja OÜ Viimsi Haldus esindaja sõnul prioriteedid mujal.

Saalist: Palun pikendage ka kõnniteed Kibuvitsa 3 juurde, üle muru käiakse. Edastan ettepaneku OÜ-le Viimsi Haldus.

Millal tuleb kergliiklustee Hansunõmme ja Muuga vahele?

Sel aastal. Maanteeamet rajab tee esialgu kuni Mündi teeni ja teeb laugemaks ka täisnurkse kurvi, kus on palju õnnetusi. Vald rajab valgustuse. Millal saab teoks teine etapp Muugani, veel ei tea, sest pärast bussi nr 38 ümberpööramise kohta on probleem kehtivate kasutuslubadega puurkaevudega, mille ümber on sanitaartsoon. Seda osa ei taha ka Maanteeamet rahastada. Väga palju on II etapi puhul ka lahendamata maaomandi küsimusi – teemaa laienduste üleandmised ja pooleliolevad planeeringud.

Millal tuleb Ritsika tee valgustus?

Probleemiks on eraomandis olevad lõigud. Kuni need nii jäävad, ei tulegi.

Saalist: Seal käib kaks klassitäit lapsi pimedas. Mis on järgmised sammud?

Võin ka neljandat korda pöörduda, kuid praegu on mul vastus, et eraomanikud teed loovutada ei soovi.

Saalist: Olen just vastupidi kuulnud, et selleks ollakse valmis.

Robas: Kui te seda teate, äkki võtate inimesed kaasa ja arutate seda vallavalitsuses.

Saalist: Millal saab Kibuvitsa tee valgustuse? 10 aastat ootame.

Prioriteedid sõltuvad liiklustihedusest, kas tegu on tupikteega või kogujateega. Tänavate funktsioonid võivad ka muutuda ja järge ootav nimekiri on dünaamiline.

Kuidas piirata kiirust Ritsika teel? Märk on 30, aga kihutatakse.

Peab teatama politseile.

Saalist: kas ei võiks panna lamavat politseinikku?

Teetõkendeid me sõiduteedele ei paigalda. Nad olid omal ajal odavad ja levinud, aga nende efektiivsus on 18%. Tekitab visuaalse turvatunde, aga tegelikult ei kaitse. Talihoolduse käigus lähevad ka katki.

Kas saaks piirata autode pääsu Kaevuaia tee lõppu, väravad pargitakse kinni ja sõidetakse muulile?

Muuli ette saab panna kivid, nagu panime Niinepuu muulile. Kalamehed palusid ligipääsu, siis panime neile ka värava. Valesti parkijatest saatke vallavalitsusse pilt, teeme trahvi, küll see õpetab.

Millal saab Kaevuaia tee tolmuvabaks?

Pindamine tuleb 2016 suvel.

Millal tuleb Randvere-Tammneeme kergliiklustee?

Sellel aastal augustis-septembris hakatakse ehitama koos tänavavalgustusega, plaan sügisel tee valmis saada.

Kas tohib parkida Jugapuu ringteel?

Ringteel parkimine ei ole lubatud, kuna see takistab teistel sõidukitel liiklemist ja on seega vastuolus Liiklusseadusega. Valmistame vallas ette ka teisaldamist ja tasulisse parklasse viimist.

Koralli teel on 20 märk, aga keegi kinni ei pea.

Kes seal kihutab? Võtke naabrid kokku ja rääkige.

Milla tehakse korda Niinepuu tee tolmuvaba kate, mis teehöövliga ära lõhuti.

Tehakse korda. Talihooldega ikka juhtub.

Saalist: See polnud talihoole, kuiva ilmaga lükati nädal tagasi.

Saalist: Mis on tolmuvaba?

Kiht bituumenit, killustikupuru, bituumen, puru.

Üldine ülevaade kommunaalvaldkonna töödest Randvere külas.

Randveres on sel suvel pindamine plaanis Ritsika teel, Kaevuaia teel ja Koralli teel. Mujal, kus on freesipurust kate, tehakse hööveldust ja täiendavat freesipuru pealevedu ning samuti tehakse kaks korda suve jooksul kloriididega tolmutõrjet põhilisematel killustiku ja freespuru teedel.

Ühistranspordist: V4 teeb jaanuarist lisaringi. Sügisel on V7 lisareis kella 19 ajal plaanis.

Kommunaalamet hakkab kooli juurde tehtud kelgumäge ja rattakrossi mägesid suvel niitma (sagedusega kord kuus). Sinna on viidud ka ehitusprahti, see koristatakse Viimsi Halduse poolt.

Koera väljaheidete kaste paneme juurde. Võiks edastada infot, kuhu vaja.

Saalist: Kooli ümber oleks vaja, sest siit läheb mööda jalutustee metsa.

Saalist: Niinepuu muulile oleks vaja prügikasti. Kaevuaia tee muulile ka.

Saalist: Kiriku juurde võiks tuua korraliku teisaldatava käimla. Praegune kuivkäimla ei sobi ja reostab.

Teeäärte koristamine on plaanis. Talguseltskondadele jagatakse kotid, kindad ja korraldatakse prahi äravedu. Randveres on plaanis liituda Teeme Ära talgupäevaga 7. mail.

Saalist: Suur kivi kraavis segab, selle taha kogunenud vesi on tükikese teest ära viinud.

See ei ole põletav probleem. Tee lagunemise põhjus ei ole. Kogu valla kõigi kraavide peale on eelarves 10 000 eurot.

Saalist: Kui me kivi ise välja tõstame, kas vald korraldaks, kuhu panna?

Jah.

Saalist: Kivi on väga raske, kraana ei jaksanud välja tõsta. Kas oleks mõeldav koos rahastamine?

Võib mõelda.

Kanalisatsioonitööde lõpptähtaeg on 31. mai.

Sademevee kohta koostame arengukava ja kaardistame sademevee probleeme – kel on murekohad teada, võivad selle info edastada kommunaalametile.

Saalist: Mis saab Hansunõmme bussipeatuse taskusse koguneva veelombiga?

See on riigimaantee ja maanteeameti praak. On lubanud korda teha, aga võite ka ise Jaan Saia poole pöörduda. Kommunaalamet saadab uue kirja.

Saalist: Prügikastid rannas on hea, aga oleks vaja ka lõkke keelamise märke.

Saalist: Viimsi tervisekeskuse ümber on tasulised parklad eramaal tühjad. Ilma maksmata ei pääse arstilegi.

Püüame leida lahendusi. Hr Tooliga ei ole kerge läbi rääkida. Need on pika vinnaga.

Saalist: Tiitsu tee ja Suurekivi tee valgustus?

Ma ei tea peast, mitmenda kategooria tee on.

Saalist: Postid on Imatra poolt olemas. Suurekivi tee upub, vajalik on esmalt sinna sademeveekraav rajada.

 

4. Viimsi valla konstaabel Eret Elen Viidakas.

Harjumaa taustal on Viimsi valla kuritegevus üsna väike (kurieod Harjumaal - 2698 neist Viimsis -241). Sama väärtegude osas (väärteod Harjumaal - 14 103 neist Viimsis - 882 neist Randveres 96). Randvere on rahulik. Peamised väärteod liikluses: kiiruse ületamine, joobes juhtimine.

Pidevat patrulli pole võimalik kiirust kontrollima panna. Kui kihutab naaber, rääkige temaga. Andke politseile number teada. Ritsika teele tuleme kiirust mõõtma lähikuudel ja võib-olla rohkem kui ühe korra. Mais-juunis on plaanis suurem reid Viimsi vallas.

Muru niitmist pühapäeval seadus ei keela. Kui varem olid heakorra eeskirjad igas vallas kohalikud, siis nüüd on üleriigiliselt kehtiv korrakaitseseadus. See ei keela muru niita. Leppige lihtsalt naabritega kokku.

Saalist: käivad jutud halli autoga kommionust.

Ei ole meie seda autot leidnud. Tegeleme sellega. Lapsevanemad, paluge lastel number meelde jätta, kui märkavad.

Saalist: Meie külas on vabariikliku tähtsusega seeneväli.

Teame, politsei teeb reide ja oleme neid seenelisi püüdnud. Kas oleks võimalik põldu hooldada, et narkoseened ei kasvaks?

Robas: omanikule natuke suur koormus panna, aga peaksime koos mõtlema.

Äkki sügiskünd aitab? Peaks uurima, kuidas seenetõrjet teha. Aga üldiselt on meil turvalisuse osas isegi liiga hästi. Oleme lohakaks muutunud. Pange rattad, lapsevankrid, muruniidukid jm ikka silma alt ära. Statistika näitab, et naabrivalve töötab.

Randverest teated politseisse on peamiselt liiklus või joobes inimene magab bussipeatuses. Hoolime ja märkame.

Saalist: Noored ja süstlad?

Kooli juures probleeme pole.

Saalist: Külakeskuse juures suvel noorte peod autodega.

Kui vaja, kutsuge politsei välja. Öörahu ei ole õigust rikkuda – tööpäevade eel algab öörahu kell 22 ja kestab hommikul 6-ni, puhkepäevade eel 24 ja hommikul 7-ni.

Saalist: Politseipatrull tuleb Lasnamäelt, reede või laupäeva õhtul võib ooteaeg olla kuni kaks tundi.

Tasub ka G4S helistada, neil on vallaga koostööleping. Politseil ei ole õigust enda väljakutseid ja ülesandeid erafirmadele delegeerida.

Isikuvastane vägivald – perevägivald kasvav trend. Sellest on hakatud ka rohkem teatama.

 

5. Jooksvad küsimused.

5.1. Rannaala planeeringu lähteülesande koostamiseks oleks vaja teie otsust, et võtame selle ette ja moodustame töörühma.

Kõik saali alles jäänud inimesed poolt.

Kuupäev, mil kõik asjast huvitatud võiks külakeskusse kokku tulla on 21. aprilli õhtul kell 19. Kõik, kes tahavad kaasa rääkida, tulge kohale.

 

5.2. Kuidas kaasata Randvere rahvaga kaasa ka siin elav muukeelne elanikkond?

Robas: Olen omal ajal pea kõik majad läbi käinud, kontakte mul on.

 

5.3. Kuidas käib külakeskuse kasutamine?

Päevakeskus tegutseb hommikuti, noortekeskus alates lõunast. Kui kellelgi on vaja pidada ühistu koosolekut või nt lapse sünnipäeva, siis on see väikse tasu eest võimalik. Noorte keskuse ruume saab kasutada hommikuti, päevakeskuse ruume õhtuti, kui seal põhitegevust ei toimu.

 

5.4. Millal tuleb Randverre ujula?

Viimsil on vaja ehitada mitu kooli ja lasteaed. Ujula Randverre on unistus, koolistaadion on töös – järgmise aasta sügiseks 2017 on olemas staadion, mis rahuldab 1.-6. klassi kehalise kasvatuse nõuded.

 

5.5. Randvere ja Tammneeme vahele metsaalale kavandatakse elamuid.

Hetkel asi seisab, sest kõik see vajab kooskõlastusi, sest seal on rohekoridor, rannakaitseala, juurdepääsuteid pole. Kui hakkab liikuma, siis jagan külaga infot.

 

Koosoleku lõpp 13.50

Protokollis Jaan Väljaots

Külaseltsi erakorralise üldkoosoleku stenogramm

12.01.2013 Randvere külakeskuses kell 11
Koosolekut juhatab Kristo Madrus.


Kristo Madrus: Alustame siis. Miks on erakorraline üldkoosolek, on põhjus selles, et kui muidu on korralised üldkoosolekud, siis seal on meil päris suur osalemis nõue – üle poole ühingu liikmetest peab kohal olema –, ja minu meelest ei ole kunagi olnudki nii palju inimesi kohal. Ja kui ei ole nii palju kohal, siis põhikirjas on meil kirjas, et samal päeval võib kokku kutsuda uue erakorralise üldkoosoleku. Ja eelmisel aastal meil selline erakoraline koosolek toimus, kus valisime juhatuse liikmeid, kinnitasime majandusaasta aruande. Ja kui ma esitasin selle koosoleku protokollid registrile, et vormistada uus juhatus, siis register ütles, et seadusemuudatuse ja kohtupraktika põhjal ei ole võimalik see, et sa kutsud samal päeval koosoleku kokku. Seega selle eelmise koosoleku otsused kõik on tühised. Ja ei saanud teha juhatuse kannet. Kuna 2011 aasta majandusaasta aruande oleks pidanud ka esitama juuni lõpus ja meil on see tegemata, siis leidsin, et on põhjus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek, kus ei ole seda osalejate nõuet. Kinnitame, et me olime nõus selle 2010. aasta majandusaasta aruandega, kinnitame 2011. aasta aruande, valime juhatuse ja ilmselt nägite ka, et ma valmistasin ette põhikirja muudatused, et seda olukorda parandada.

Priit Robas: Kas ma sain õieti aru, et me ei saanud seda majandusaasta aruannet esitada ja juhatust paika?

Madrus: Jah, seal oli ka see häda, et Mare Vichmann oli veel pikalt juhatusse vormistatud ja ta soovis sealt tagasi astuda. Ja ma lihtsalt ei pidanud võimalikuks öelda talle, et palun allkirjasta see majandusaasta aruanne. Ta oli seal keskkonnas (e-äriregistris) pikka aega olemas. Aga kui me saime selle eitava kohtumääruse, siis ma saatsin registrile Mare avalduse, sest MTÜ seadus lubab, et kui registrile on teada, et inimene on loobunud juhatuse liikme kohast, ja ühing ei ole seda esitanud, siis register võib ise kande teha. Siis Mare kustutati registrist ja me saime 2010 aruande ära esitada vähemalt. Täna oleks formaalne, et eelmise aasta koosoleku otsus nagu kehtiks.

Esimesed punktid ongi majandusaasta aruanded. Siin on nendega võimalik tutvuda. Keegi ei andnud mulle e-mailile teada, et oleks soovinud varem näha. Võtame siis kõige pealt 2010. Kui olete nõus selle uuesti kinnitama. Otsus ühehäälne.

Üldiselt on nii, et majandusaasta aruande esitamisel register ei taha seda protokolli saada, aga kuna nad on selle eelmise aasta protokolli tühiseks kuulutanud, siis ma arvan, et on kindlam, kui me selle formaalselt uuesti ära kinnitame.

Priit Robas: 2010 meil erilisi liikumisi ei toimunudki.

Madrus: Siis lubati see külaseltsi toetus anda ja see tekitabki selle miljonieurose kasumi.

Robas: Toetuse otsus tuli siis 2010.

Madrus: Ja 2011 hakati neid kulutusi tegema. Aga siis 2011 aruandest, saad sa mulle anda lehekülg 3. Siin on juhatuse tegevuse aruanne ka. Siia on märgitud: 2011 algas Randvere küla mänguväljaku ehitamine, milleks saime PRIA toetusraha. Juunis toimus jaanipäeva pidu, mida võime traditsiooniks nimetada. Siis taotlesime PRIAst toetusraha projekti jaoks, mille raames püstitati see külakaart siia. Ja taotlesime Harju maavalitsuselt toetust küla 615. aastapäeva tähistamiseks, mis toimus jaanipäeva üritusega koos. Lõpetuseks on märgitud, et jätkame seltsi tegevuse laialdasemat tutvustamist, külaelu edendamist ja küla puudutava informatsiooni jagamist. See on tegevuse kokkuvõte.

Robas: Kas valla toetus külaseltsi tegevusele on tulnud?

Madrus: Ei ole. Allkirjastasin lepingu, aga ei ole. Kui nüüd viimase kolme-nelja päeva jooksul pole tulnud. Aga kui nüüd nõus olete, siis kinnitame 2011 aastaaruande. (kõik nõus).

Nüüd on põhikirja muutmine. Kas on vaja neid punkte ükshaaval tutvustada?

Jaan Väljaots: Äkki põgusalt räägid üle, mis oli probleem ja mis oli vaja parandada.

Madrus: Peamine ongi selle üldkoosoleku korraldamisega. MTÜ seadusega ei eristatagi korralisi ja erakorralisi üldkoosolekuid. Seepärast leidsin, et võiks selle erakorralise siit üldse ära kaotada. Siis on kokkukutsumise etteteatamine seaduse järgi 7 päeva enne üldkoosolekut (meil varem kaks nädalat). Siis otsustusvõime piirangud ei oleks enam üle poole ühingu liikmetest, siia ma olen märkinud vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Arvestades, et meid vahepeal oli 70 inimest, siis tundub see suhteliselt mõistlik. Või äkki arvate, et see võiks olla suurem.

Robas: Palju meid praegu on – 35 liiget?

Madrus: Jah.

Väljaots: Kas seadustes mingeid nõudmisi ei ole, et peab olema vähemalt mingi hulk.

Madrus: Ei ole. No täna meid on siin 12 inimest kohal, koos volitustega.

Väljaots: Siis kolmandik on olemas.

Madrus: Kui me mingil hetkel suudame välja mõelda põhjuse, miks inimesed tahaksid liituda ja siin toimetada, siis meil võib jälle raskusi tekkida sellega, et pole kohal. Ja on ka selline piirang, et kui on 20 või vähem liiget, siis peab vähemalt 5 olema kohal ehk vähemalt veerand.

Robas: Sest ei ole välistatud, et meil liikmeid veel väheneb.

Madrus: Eelmine aasta meid oli 50. Saatsin välja liikmemaksu tasumise hoiatusi, et kui te ei tasu, siis arvame välja, siis me kaotasime 15 inimest.

Mis juhatuse otsustesse puutub, siis on MTÜ seaduses, et juhatus võib ilma koosolekuta otsuseid vastu võtta, kui otsuse poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed. See on elektroonilisse ajastusse tulemine. Aga ei saa vaikiva nõusolekuga arvestada, vaid ikka, et kui olete nõus, siis vastake. Tegelikult on ka üldkoosoleku otsuseid sama moodi võimalik vastu võtta, aga ma kahtlen, kas meil õnnestuks 35 inimese nõusolev vastus kätte saada.

Siis enne oli meil määratud, et kaheaastaseks perioodiks valitakse 1-3liikmeline revisjonikomisjon. See ei ole ka MTÜ seaduse järgi kohustuslik. Seega ma panin, et võib valida, kui nähakse vajadust. Ja on ka sõnastuslik, et võib ka olla üks liige, kes on revident, ja kui nad on olemas, siis vähemalt kord aastas vaatavad raamatupidamise üle.

Ja likvideerimise kohta on meil, et vastavalt seadusele, aga seadus annab mitmeid võimalusi. Et kui kunagi peaks asi likvideerimiseni jõudma, siis üldkoosolek otsustab, kelle vahel siis alles jäänud vara jagatakse.

Ja kui ma nüüd seda koosolekut ette valmistasin, ma vaatasin 2010. aasta koosolekut, siis ma nägin, et me otsustasime muuta sellist paberit nagu ühingu liikmemaksude tasumise kord, et seal oli sätestatud, et ühingu liikmeks võetakse vastu pärast avalduse esitamist ja esimese aasta liikmemaksu tasumist. See oli selle vastu, et kui meil 70 inimest tekkis, siis paljud ei tasunudki liikmemaksu. Nad esitasid liikmeks astumise avalduse, ja sellega see nende jaoks lõppes. Et paneks selle piirangu, et sa ei ole seltsi liige enne kui sa ei ole liikmemaksu tasunud. Ja selle võiks tuua siia põhikirja ka. Praegu on punkt, et: ühingu liikmeks võetakse vastu ühingu juhatuse otsusel sooviavalduse alusel, ja mina lisaksin siia lõppu: pärast sisseastumis- ja esimese aasta maksu tasumist.

Märt Puust: Või liikmelisus jõustub või midagi sellist…

Madrus: Selle kohta vist oli seaduses midagi, et sellest hetkest, kuidas juhatuse otsusega on määratud. Aga meie põhikirjas on, et loetakse ühingu liikmeks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast.

Et kui te olete nende muudatustega nõus, siis ma võin märkida, et ühehäälselt vastu võetud. (Kõik nõus).

Ja siis on mul päevakorras külaseltsi juhatuse valimine. Mina olen nõus jätkama, kui te mind toetate. Jaan?

Väljaots: Mina olen täpselt sama moodi.

Madrus: Praegu on põhikirjas, et kolm kuni seitse liiget. Et vähemalt üks veel. Kuidas te (Priit Robas, Meelis Pallo) olete jätkuvalt nõus? Eelmine kord saite valitud.

Robas: Mina mõtlesin seda, et eelmine kord ma olin nõus, aga vaadates seda valla praktikatega, siis mul on selline tunne, et äkki mul ei oleks mõistlik juhatusse astuda selle pärast, et kui ma pean vallas tegema mingeid otsuseid, et seltsile raha antakse, siis ma pean alati ennast taandama, lõpuks hakatakse süüdistama jne. Ehk oleks mõistlik. Tähtis on see, et ka teised juhatuse liikmed saaksid allkirja anda, muidu on alati see allkirjade kogumine – jooksin ühe juurde, teise juurde. Et sellepärast mõtlen, et äkki ei ole mõistlik, et keegi hakkab näpuga ajama.

Väljaots: Aga kas seltsi lihtliikmelisus ei ole taktistus?

Robas: Hea tähelepanek.

Madrus: Ma ei tea, ma ei ütleks. Sa ei otsusta siin aktiivselt asju.

Robas: Ma ei oska öelda. Kui ma vaatan seda volikogu esimehe ümber käivat tralli, siis ta hääletas mingi täiendava raha eraldamise poolt ja oli ise selle ettevõtte üks omanikest, kes raha saaja oli.

Madrus: Jah, omanik on erinev. Äriühingus sa saad omanikutulu, aga meil MTÜs sellist asja ei ole, et ühingu liikmetele midagi antakse.

Inna Vaga: Aga parem on, kui on eemal.

Madrus: No juhatusest küll jah. Liikmestaatusest ma ei arva.

Robas: See on mõte, et keegi ei hakkaks näpuga näitama.

Madrus: Meelis (Pallo) siis, mina, Jaan, Meelis, kes veel?

Puust: Mina võin olla sealt selle poole esindaja.

Madrus: Ja kuna ma ise olen pikalt Brüsselis, siis dokumentide ajamine, need majandusaasta aruanded registrile, need vormistame ID-kaartidega. On kõigil võimalik? OK, kas siis selline neljaliikmeline juhatus, koosolek leiab, et on siis valitud?

Robas: Aga Aare Ets?

Madrus: Tema volitused on lõppenud ja andis teada, et ei soovi kandideerida uuesti, sest ta on seotud Raasiku vallas.

Kristo Madrus, Jaan Väljaots, Meelis Pallo ja Märt Puust. (Kõik nõus)

Nüüd on jäänud muud teemad.

Kas 10 eurot on vastuvõetav liikmemaksu suurus? Siin oli ka kuulda, et võiks tõsta seda lausa. Minu arvamus oli, et äkki see suurus võis takistada, et on tasumata, et võiks langetada 6-6,5 euroni.

Vaga: Ma arvan küll, et 10 on paras.

Väljaots: Kui saatsid laiali neid meeldetuletusi, kas said tagasisidet ka?

Madrus: Oli nii, et keegi maksis vaikselt ära, keegi ütles vabandust ja paar tükki ütles, et ma ei taha liige olla või ma ei ela enam siin. Aga seda ei olnud, et liiga suur oleks maks.

Robas: Kui ma seda eelarvevärki vaatan, siis liikmemaksust sisuliselt laekub 350 eurot. Sellega saame raamatupidaja makstud ja rohkem midagi vist ei saagi teha.

Madrus: Selle eest küll mitte jah. Aga järgmine teema, mis seostub, et kuidas seda huvi võiks tekitada. Tundub, et ühisüritused – jaanipäev on tekitanud positiivset tagasisidet.

Robas: Enam-vähem alati on tulnud, aga jaanipäev on puhtalt, nagu tead: vald annab meile 300 eurot, sellega kogu jutt lõpeb. Tegelikult on mul vähe raske. Ma ei tea, kas see on inimestele vastuvõetav, et kuidas tekitada seda tunnet, et see on ikka korralik aur, mis selle asja peale läheb. Et see liikmemaks võiks olla see, mis mingid üritused ära veab. Et inimesed teavad, et igal juhul selts korraldab neile need üritused. Ma ei tea… Samas kui meil on 35 liiget, siis…

Madrus: Me ei suuda seda ise ära finantseerida.

Vaga: Kes osa võtab 5 eurot maks.

Robas: Tegime päevakeskusele heategevusloterii. Ma tegin raha pooleks, ostsime mingid asjad ja müüsime need oksjoni korras maha, saime mingisugust raha ja saime 150 euri, mille jagasin päevakeskuse ja noortekeskuse vahel ära. Ega ka see 5 eurot tuleb taskust väga raskelt. Ma ei tea. Mõtlen kõvasti, et kas küsida inimestelt, kas nad tahavad neid üritusi, kas nad on valmis ka ise midagi panustama. Tegelikult iga üritus on 1000 ja enam eurot.

Vaga: Siis tuleb küsida, kas nad tahavad ja kui on nii suur küla, nagu me oleme, osad kahtlemata tahavad, ma usun need muukeelsedki väga tahavad, alati ei võta osa lihtsalt.

Madrus: Ma ei ole viimastel aastatel sellele jaanipäeva üritusele jõudnud, et kuidas on, kas müüakse sööki-jooki ka?

Robas: Jah, sellest saab mingi kompensatsiooni, aga see on naljanumber tegelikult.

Vaga: Ma arvan, et sellise küla puhul peab olema üritus.

Madrus: Kui me tõstame liikmemaksu 20 euro peale näiteks, siis see on 700 eurot. Sellest ei korralda ka veel midagi. Meil nüüd raamatupidaja kulutusi ei ole olnud viimasel ajal. Raamatupidamisprogrammi ostsin, kuna see tasuta limiit sai täis, palju ma seal arveid saan väljastada ja kannete arv. See oli mingi 150 eurot äkki.

Robas: Minu küsimus on, et kuidas rohkem inimesi kaasata.

Väljaots: Me 35 ei jaksa iial koguda nii palju raha, et kogu küla üritusi välja vedada oma finantseeringuga.

Madrus: Et siis üritused osalustasudega. Jaanipäeva veaks ehk kuidagi teistmoodi välja. Ma olen vallaga kirjutanud lepingu toetusraha saamiseks, mida veel ei ole tulnud. Kui sellega juba arvestada, siis…

Robas: See toetusraha on vallas mõeldud nii nagu külavanema tegevuse toetuseks.

Madrus: Mis see summa oligi.

Robas: Tuhat midagi peale eurot.

Madrus: No ilmselt jaanipäeva ürituse saaks sellega korraldatud. Et kui sa siin tegeled ja toimetad, siis paberid ja kulud tuleks esitada seltsile, et saaks selle kompenseerida.

Robas: No ise tead, kuidas see käib, et kui lähed kelleltki võimu küsima, siis öeldakse, et anna raha, mitte ei hakata tšekkidega tegelema. Tulevad bändivennad, et anna lihtsalt raha, mis kuradi arve.

Madrus: No see aasta olid arved.

Robas: Põhimure on see, et kuidas kaasata heas mõttes.

Reet Robas: Kui koolimaja valmis saab, seal on ruumid. Igal pool külades on nii, et kui saab kultuuriüritusi teha, siis kujuneb seltsielu ka külas välja.

Priit Robas: Praegu me saame siin ruumides ka teha.

Madrus: Puudu on inimene, kes korraldaks üritusi. Kui neid üritusi korraldada, siis on ka võimalik selle eest raha küsida.

Vaga: Ega meie jaoks ruumi ei ole siin. Teie-ealisi, keskealisi, nagu teie seal, ei ole ma siin üldse näinud. Ka kooli juures saavad ringid olema tasulised.

Puust: Teha tasulised, aga näiteks seltsi liikmetele odavam.

Madrus: Ma ei teagi, kui sageli koolid neid ise korraldavad, nad pigem üürivad ruume välja, et keegi korraldaks. Perspektiivis võiks Randvere külaselts ruume seal üürida ja korraldada midagi. On vaja aktiivset inimest, kes korraldaks.

Väljaots: No Priit on üks nendest olemas.

Madrus: Üks võimalus kaasata on Facebook, kus meil on lehekülg külaseltsi liikmetele ja sõpradele.

Väljaots: Üks sadakond liiget on seal küll (14. jaanuari seisuga 127).

Priit Robas: Ma tegin uue kodulehekülje külale tegelikult. Nüüd on vaja andmed sisse panna. See on lihtsamini administreeritav. Võiks kaasata inimesi, et infi sinna üles panna. See on lihtne. Põhi on tehtud.

Väljaots: See foorumi nurk vanas käima ei läinud väga. Ma arvan, et FB-s on lihtsam seda tekitada. Seal juba inimesed on kohal. Selle sama koosoleku teate ma panin ka välja, oli näha, et vähemalt 76 inimest on seda vaadanud. Sinna saab ka üleskutseid panna, et astuge liikmeks.

Madrus: Saab üleskutseid panna, et kellel on mingi mõte milliseid üritusi tahaks, ja kes võiks korraldada.

Vaga: Mina mõtlen, et võib-olla aeg ei ole õige (koosolekut või teisi üritusi) laupäeval korraldada, et reede õhtu oleks õigem, sest inimesed tahavad laupäeva hommikul puhata.

Madrus: See sõltub vanusegrupist.

Vaga: Võib-olla noored pered ei saa laupäeval tulla.

Madrus: Siis kevadel on vaja teha üldkoosolek majandusaasta aruande kinnitamiseks ja siis ei saa tulla, sest on vaja kevadisi aiatöid teha.

Inna: Võib-olla reede õhtul on siiski parem?

Robas: Ei ole. Reede õhtul tööinimesed lähevad välja. Ja pigem tulla ühe silmaga laupäeva hommikul kui reede õhtul tulemata jätta.

Madrus: Aga täna on meil 12 inimest esindatud, mis on ka päris hea. Aga praegu kindlat otsust vastu ei võta, aga paiskame FB-sse, kus meil on kõige rohkem järgijaid, et kellel on mõtteid küla üritusi korraldada, siis tulgu sellega välja, aga meil on vaja ka korraldajat, sest me ise oleme siin päris hõivatud.

Väljaots: Ma olen kõik need sõnumid FBsse pannud, mis sa oled külalisti saatnud, et võib-olla panna tiheminigi sinna infot. Et näiteks nendest igakolmapäevastest külavanema kohtumistest rahvaga, toimuvad ikka?

Robas: Jah, aga üsna samad inimesed käivad, kellel läbi aastate üks ja sama probleem.

Väljaots: Et näiteks kui seal on mõni huvitavam info, siis jagada seda ka FBs.

Vaga: Järjepidevust on vaja.

Väljaots: Ma arvan, et FB-l on rohkem potentsiaali, kui me seda kasutame.

Madrus: Praegu oleme meie kahekesi Jaaniga administraatorid, aga võime liita veel kedagi, kes tahab korraldada.

Väljaots: Kõigepealt oleks muidugi hea, kui me saaksime seal mingigi diskussiooni tekitada. Üksikud kommentaarid seal on, aga mitte väga palju. Ma olen sinna pannud üles mingeid ülduudiseid, mis on seotud Randverega. Näiteks selle sama sadama positiivse pressiteate panin sinna üles ilma kommentaarideta – juba paar tükki mainisid, et huvitav-huvitav, kuidas see õhk siin nii puhas ikka on.

Puust: Sadama teema ilmselt on üks, mis rahvast huvitab.

Vaga: Külaselts peab tegema veel kirja. Kui teie ei tee, ma võtan nädal aega ja teen ise.

Robas: Nende kirjadega on seisukoht see, et sul on nende kirjadega kõige paremini järg käes, ei ole mõtet teistel ree peale hüpata. Tee selle kirja mustand ära ja läheme sellega edasi.

Vaga: See on ju vastus, mis külaseltsile tehti. Külaselts ei saa ju jääda sellele tasemele, et meie üle sisuliselt irvitatakse. Ja mis on selle uuringuga, see nõndanimetatud Emor ja see teine, peaks minu arvates Jüri Martiniga rääkima. Kust kohapealt on need andmed võetud, et inimesed on rahul. Probleem on olemas. Võib-olla tõesti siit metsa tuka tagant ütleb, et mul ei ole midagi.

Robas: Me oleme seda arutanud. Tegelikult on siin üks Euroülikooli magistrant, kes teeb uuringut. Tema valimis on vist 2000 inimest. See on oluliselt suurema kaaluga küsitlus. Et kui see tehtud on, siis selle põhjal saab arutada, et kuidas Emor tegi. Emor küsis 100, Ariko küsis 300.

Vaga: Aga mis suunitlusega?

Robas: Inna õige suunitlusega. Ja mitte liiga paljude küsimustega, et fookus ei laguneks. Aga ma tahtsin vahele rääkida seda, et talve üritustest tahaks ära teha liuvälja palliplatsile. Praegu tundub, et on ilmad ok. Ma täna ei jõua, võib-olla homme lükkan lume ära, tekivad ääred, siis peaks tooma tuletõrjeauto ja paar korda kastma ja tekib liuväli.

Puust: Pirital vist hooldatakse iga paari-kolme tunni tagant. Ma ei kujuta ette, kuidas vastu peab.

Robas: Siin ei tule vast nii suurt koormust peale. Ega mingit suurt võimalust ei teki. Saab lihtsalt tuletõrjelt seda autot küsida ja kõik. Ma eelmine aasta juba uurisin natuke seda asja.

Nüüd kooli ehitus läks hooga käima, et meilt võetakse see kelgumägi ära. Rääkisin läbi, et pinnas viiakse krundi lõppu, et vähemalt midagi jääb. Muidu oleks võinud teha mingi vastlapäeva ürituse, et viimast korda mägi.

Vaga: Tahtsin selle mänguväljaku kohta küsida, kas see on renditud pinna peal või on see meile antud maa?

Robas: Renditud.

Vaga: Mina vaatan seda valli, mis on rajatud sinna suure maantee poole, et ta kaitseb müra vastu, mina vaatan ikka niisuguse pilguga. Et kui ta on renditud, siis ei saa seal midagi teha.

Robas: See on renditud viieks aastaks maamaksu eest ainult. Ooot, kuidas meil sellega üldse on?

Madrus: Ta ei ole küsinud eelmise aasta eest.

Robas: Vaata igaks juhuks leping üle.

Madrus: Ta peab ise esitama meile.

Robas: Ärme sellega kurjaks aja, et maksame parem ära.

Madrus: Summat ma ei tea.

Robas: Ma küsin summa. Meil on see maamaksu eest, aga see ei olnud kõrge. See on maatulundusmaa.

Vaga: Aga siis likvideerub või?

Robas: Siis selgub. Kui meil viis aastat läbi saab, tegelikult meil on kuus aastat.

Madrus: Viis aastat sellest hetkest kui viimane toetussumma välja maksti. 2012 kevadel maksti see välja, et sealt viis aastat edasi.

Robas: Ja valliga oli see, et seda ei saanud tee poole tõsta, sest see on teekaitsevöönd.

Vaga: Mina räägin hoopis teist asja, et sinna võiks istutada puid, aga kas omanik tahab seda? Et seda saastet piirkonnas kaitsta võib panna erinevas tasandis kuused. Kuused on bioindikaatorid. Aga kui sul on renditud maa, siis…

Robas: See on väga mõistlik inimene, vaevalt tal selle vastu midagi on, kui sinna puid istutada.

Väljaots: Kuidas selle suvise hooldamisega saab?

Robas: Suvise hooldamise sain nii, et vald, järgmisel aastal on see valla eelarves olemas.

Vaga: See kiviklibustik on väga lahtine, kas seda saaks kinnisemaks. Ta on laste seisukohalt isegi ohtlik.

Robas: Seal on ainuke võimalus vist see, sa Märt tead seda tehnoloogiat võib-olla paremini, et kui me freesasfaldi rulliga üle käime, siis ta läheb lihtsalt jahuks ja hakkab tolmama. Ja järgmisel kevadel teen rambile ilmselt veel ühe lisa. Kõik vennad on avaldanud soovi, et nad on suuremad ekstremistid, kui me arvame, ja tahavad lisa saada. Kevadel teeme lisa.

Madrus: Kas seal mingit ohtu ei ole, et keegi murrab käe ära.

Robas: Silt on üles panemata jah, aga see on omal vastutusel.

Ma ei tea, kooli ehitus tekitab kindlasti suvel probleeme, seal tehakse liiklust ümber, kindlasti inimesed, kes elavad lähedal on probleemide ees, et suured autod käivad edasi-tagasi. Aga lapsed saavad sügisel kooli.

Vaga: Mis tehku, tehku korralikult, et see kool saaks ideaalne võrreldes Viimsi valla teiste koolidega, ma ei saa seda ütlemata jätta. See projekt on suhteliselt mõnus, kui ta nii välja ehitatakse, nagu on ette nähtud. Ta on looduslik ja ilus. Nüüd kui nii kiiresti ehitatakse, minu jaoks on väike aga, et see tehtaks ikka hästi.

Robas: Seal on järelevalve.

Vaga: Järelevalve võib olla, aga praktika näitab, et…

Robas: Karulaugu koolil ei ole ju viga midagi. Tehti samamoodi aastaga.

Vaga: Et looduslikult on hea, lastel ligidal, siis ka sportimisvõimalused.

Robas: Sportimisvõimalustega on kitsas. Staadioni esialgu ei tule.

Puust: Kas mingit informatsiooni selle ehituse käigu, koormuste, müra kohta pidevalt ei võiks anda.

Robas: Iga nädal kolmapäeval on vallas koosolek. See info tuleb mulle.

Puust: Saaks siin ka koosolekut teha. Kes tahab saab kuulata, küsida.

Robas: Vaatame, kui asi hakkab võtma suuremaid tuure, siis vaatame, kuidas kaasata. Ma olen teinud seda, kui see tee-ehitus oli. Kui palju inimesi tuleb, siis läheb jubedaks andmiseks.

Puust: Aga kohalikel võib olla küsimusi, et kord kuuski võiks olla koosolek ja pärast koosolekut on võimalik küsimusi esitada.

Robas: Selle suudan ära orgunnida. Eks ma siis tilgutan kõigile meililisti infot.

Madrus: Meililisti ja Facebooki.

Robas: Mul endal on Facebookiga mingi oma probleem, et ei tahaks seal mitte olla.

Väljaots: Selles osas ole mureta, ma ise sebin seal.

Robas: Mulle tundub, et ma pean murduma. Aga kodulehega on küll, et kui keegi aitaks seda vedada, siis seal on kõik võimalused olemas asjade üles panemiseks ja info leidmiseks ja info kogumiseks.

Reet Robas: Aga võib-olla peaks ühe asjana plaani võtma ka selle, et tehtaks meile see seirejaam.

Priit Robas: Seirejaam tehakse, krunt on eraldatud, hanked on läbi viidud, projekteeritud. Ta tehakse ära. Kas see on kõik õieti lõpuni…

Vaga: Ei ole.

Robas: see on eraldi küsimus.

Vaga: Ei ole, see läheb mööda, istu ranna ääres, siis tunned, kuhu lõhn läheb.

Robas: Võtame siis teema koomale. Inna, kuna sa oled kõige rohkem kursis sadama asjadega, siis ole hea, vormista dokumente natuke ette ja teeme seltsi poolt vastuse ära.

Vaga: Mina teen selle vastuse, mis anti külaseltsile vastuse. Kui te leiate, et peaks võib-olla isegi keskkonnaametile selle saatma, vallavalitsusele niikuinii ja ka Tallinna Sadamale.

Robas: Tubli, ei ole probleem.

Vaga: Aga teine probleem on nende uuringutega. Need on subjektiivsed, ei ole üldse objektiivselt elu- ja looduskeskkonda kajastavad.

Robas: Need uuringud on ju korraldatud puhtalt selleks, et kujundada arvamust.

Vaga: Ma saan aru, aga see ei ole määrav. Üks Emor ei saa küsitleda, kas inimene tunneb siin hästi või ta ei tunne. Aga sellele Viimsi Teataja artiklile peaks ka vastusartikli tegema. Kes selle teeb? Kas saab Martinilt paluda. Mina küll olen seda mõelnud. Sest kolm artiklit on, esimene, mis sadam tegi oli augusti kuus nn informatsioonipäev Muuga sadama kohta, mis oli täitsa absurdikas, pluss nüüd Fakto ja Emori uuringud pannakse siia juurde.

Robas: Me ei saa Jüri Martini tööd nii-öelda planeerida. Tal on tegevust nii palju.

Vaga: Aga ma arvan, et Viimsi Teataja ei avalda.

Robas: Avaldab kindlasti.

Vaga: Aga see on kindel, et tal üks tudeng seda uuringut teeb?

Robas: Jah. Täpselt nii.

Vaga: ja haigestumise võtab ka sinna sisse?

Robas: Seda ma ei tea.

Vaga: Aga seda ma palusin. See on ju kõige tähtsam kaugtulemus, mis iseloomustab olukorda.

Robas: Aga mingeid uusi mõtteid veel?

Madrus: Või hakkame lõpetama.

Robas: Midagi on puudu veel, midagi peaks toimetama, sikutama siit nurgast midagi?

Reet Robas: Üks neli üritust peaks olema külaseltsil aastas. Et jaanipäev, jõulud, emadepäev ja veel üks… spordiüritus või vastlapäev või midagi. See tooks ka inimesi juurde. Neli üritust ei oleks palju.

Priit Robas: Meil on kindlad üritused: emadepäeva kontsert.

Väljaots: Ja see on peaaegu koos koristustalgutega.

Robas: Kui klapib päevaga. Siis seekord seda advendi asja ma lihtsalt ei jõudnud teha. Aega ei olnud. Juba küsisin lastekoore ja värke, aga ei jõudnud. Aga mida võiks teha mõeldes selle sibularalli peale, et sügislaada võiks teha. Et kui sügisel tõmbame Peipsi äärest siia kartulit, sibulat, porgandit, siis veel midagi juurde, siis võiks sügisel midagi teha.

Vaga: Ise toovad?

Robas: Ise ei too midagi. Inna, sa ei tea, kuidas see käib? See oli nii, et Priit ütles kellelegi, et keegi tooks.

Vaga: Siis on keegi selle teene ikka teinud.

Robas: Esimese korjamise me tegime külavanematega koos, see oli tegelikult päris korralik kirves. Aga sügisel võiks teha.

Madrus: Aga kas nii ei ole, et inimesed kutsuda ise siia müüma?

Robas: Nad ei tule, sest müüks on nii väike. Esimene aasta ma tegin, mul oli sõber, kes korraldab üritust „Tuhat laata“, siis ta ütles müüjatele, et tulge siia. Tuli mingi 7-8. Järgmine aasta ta ei ütelnud, vaid küsis, kas tahate tulla – jah tahame. Hommikuks ei olnud ostjaid mitte kedagi. Mul oli kolm müüjat siin. See ost on nii väike, et neil ei ole mõtet tulla. Aga nii saab, et kui on kellelgi tuttav, kes tahab otse müüa, siis ütelda, et tule. Saab ka mingit meelelahutust juurde, siis rahvast tuleb ehk rohkem.

Reet Robas: Külal on ju ka esinejaid.

Priit Robas: Kui meil oli esimene jaanipäev, siis laulukoor tuli välja ja keegi ei ütelnud, et mingit raha tahaks. Pasunakoor on raha eest.

Reet Robas: Ka siis, kui küla üritust tegema?

Priit Robas: Neil on suuremad kulud ka. Nad tulevad ei tea kust ja pill maksab ka.

Madrus: See on Randvere pasunakoor?

Robas: Jah.

Väljaots: Mis suurusjärgus raha nad siis küsivad?

Robas: Ei mäleta täpselt 200 või 300.

Reet Robas: Nad võiks ju oma külale tasuta esineda.

Priit Robas: Selles pasunakooris on külaelanikke suht vähe. Ja kui vald annab 300 ja pasunakoor võtab 200 ära, siis ei tasu ära. Samas nad on võimsalt, mürtsu tegid korralikult. Mulje jätavad. Mingi kümme inimest ikka, või rohkemgi.

Madrus: 200 oli jah nende arve.

Väljaots: Kas laulukoor veel töötab?

Robas: Võtit nad minu käest ei küsi. Võib-olla käivad lasteaias koos, see käib koodiga. Ma ei tea, rohkem ei ole nagu midagi.

Reet Robas: Peaks tegema teadete tahvli külaselts.

Madrus: Et üritusi reklaamida ja sellega liikmeid juurde meelitada. Kui teha tasulisi üritusi, siis seltsi liikmetele oleks need odavamad. Lihtsalt inimeste juurde värbamine ei anna efekti. Kui on mõttega inimesi, siis sellel on küll mõte, tule oma mõtete ja jõuga meie seltsi.

Puust: Et kui me selle liuvälja saame, siis võiks olla mingi annetuskoht.

Priit Robas: Ma ei ole varem liuväljaga kokku puutunud ega teagi, kuidas seda hooldama peab. Mõtlesin algul, et tõmban ehituskile maha ja lasen vee peale, aga mis seda kilet ikka panna. Lükkan ATVga lume äärde, teen märjaks, see jäätub ära ja lasen tuletõrje autoga nö vanni vett täis. Aga hooldus… kui lumi tuleb, siis selle lükkamine ei ole suur töö, aga seda jube siledaks saada, ma ei tea.

Madrus: Kuidas see platsi pinnale mõjub?

Robas: Mitte kuidagi. Asfaldi peal jää, mis see ikka teeb.

Puust: Maksad midagi, ma ei tea, 50 senti või midagi. No liuväljadel on muidugi valgus ja muusika ka, aga siin ka kui saab end liigutada, võib-olla ka viskaks midagi, saadaks SMSi kuhugi, et annetada.

Robas: Ma arvab, et prooviks kõigepealt ära, et tekiks teadmine. Ja siis vaataks, kuidas veel paremini.

Puust: On mingi teenus suusatamisega, et saadad SMSi ja valgus läheb mingiks ajaks põlema. Sihukest asja oled mõelnud? Praegu seal vist valgustust ei ole.

Robas: Praegu ei ole. Aga saab teha lasteaia valgustuse abil mingi ühe posti, nagu kuuse tegime sellest valgustusest. Tõmbame otsad kokku siis.

Madrus: Ma palun juhatuse liikmed siia jääda, et teeme juhatuse koosoleku ka kohe ära.

Lõpp.